4-12-1246/3

Väärteoasi nr 4- 12-1246 KOHTUMÄÄRUS Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus 17 mail 2012 Jõhvi kohtumajas 4-12-1246 Eeva Levina Väärteoasi EKSIL KVB OÜ, registrikood 11934326, kaebus Tööinspektsiooni 14.03.2012 kiirmenetluse korras tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 3.12/2254, millega EKSIL KVB OÜ-le Töötervishoiu ja tööohutusseaduse § 27 1 lg 2 alusel määrati rahatrahv 600 eurot Kaebuse esitaja xx xx, ik xxx, xxx xxx, asukoht: xxx Kohtuväline menetleja Tööinspektsiooni tööinspektor-uurija Tiit Tabor Juhindudes VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 119 lg 1; 190, 193 kohus m ä ä r a s : Tühistada Tööinspektsiooni 14.03.2012 kiirmenetluse korras tehtud otsus väärteoasjas nr 3.1-2/2254 ja lõpetada asja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. EKSIL KVB OÜ kaebus rahuldada. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK EKSIL KVB OÜ- le koostati 14.03.2012 kiirmenetluse otsus selle kohta, et 28.12.2011 juhtus SA Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikompleksi ehitusplatsil asukohaga xxx KohtlaJärve tööõnnetus, kus EKSIL KVB OÜ töötaja xx xx sai raske tervisekahjustuse, kukkudes alla tööde teostamise ajal ehitatava hoone teiselt korruselt, kui ta teostas laepaneelide otstes asuvate raketiste demonteerimistöid. Vastavalt kiirmenetluse otsusele tööandja EKSIL KVB OÜ ei olnud varustanud xx.xx töötamiseks kõrgustes nõuetekohaste isikukaitsevahenditega, ei korraldanud xx.xx isikukaitsevahendi kasutamise väljaõpet, näitlikku kasutamist ega teavitanud teda terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega. Sellega rikkus EKSIL KVB OÜ Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lg 2, § 12 lg 1, Vabariigi Valitsuse

1. aprilli 2009 määruse nr 74 ”Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” § 15 lg 2; § 36 lg 1; Vabariigi Valitsuse
2. Jaanuari 2000 määruse nr 12 ”Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” § 2 lg 1; § 2 lg 6 p 5; § 4 lg 1, mille eest EKSIL KVB OÜ karistati TTOS § 27 1 lg 2 alusel rahatrahviga 600 eurot. 1 EKSIL KVB OÜ esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, taotledes kiirmenetluse otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja jätnud otsuses tõendamata väited kannatanu nõuetekohaste kõrgustes töötamise isikukaitsevahenditega tööandja poolt varustamata jätmise, väljaõppe puudumise ja isikukaitsevahendite näitliku kasutamise puuduste kohta. Samuti ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et töötaja oli tööandja poolt jäetud informeerimata terviseriskidest, mis kaasnevad kaitsevahendite mittekasutamisega. Lisaks leidis kaebaja, et teda ei võimaldatud end kaitsta, sest tööinspektor-uurija ei selgitanud EKSIL KVB OÜ esindajale xx xx menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse põhieesmärki. MAAKOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 133 p-le 6 peab maakohus kaebuse lahendamisel kontrollima, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohus leiab, et käsitletava asja lahendamisel on rikutud oluliselt kaebaja kaitseõigust. Kohtutoimikus oleval kiirmenetluse otsusel puudub kaebaja allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi. Samuti keeldus menetlusalune isik ütluste andmisest ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli allkirjastamisest. Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused. Seaduse kohaselt peavad rikkumise asjaolud olema selged. Samuti on nõutav, et menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. VTMS § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada üldmenetlust. Juriidilise isiku puhul peab ütlusi andma juriidilise isiku seaduslik esindaja. Kuna EKSIL KVB OÜ seaduslik esindaja xx xx keeldus ütluste andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks, mis pidanuks kaasa tooma üldmenetlusega jätkamise. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik oma organi, selle liikme või juhtivtöötaja teo eest, mis on toimepandud juriidilise isiku huvides. Käesoleval juhul ei selgu kiirmenetluse otsusest organ, selle liige või juhtivtöötaja, kes äriühingu huvides rikkumise toime on pannud, millest tulenevalt kohtuväline menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli konkreetsel juhatuse liikmel, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Seega on rikutud kaitseõgust. VTMS § 55 lg 4 kohaselt lähtub kohtuväline menetleja seadustiku
3. peatükis tõendite kogumise kohta sätestatust, s.t seda, et haldusmenetluses kogutud tõendite kasutamine väärteomenetluses ei ole välistatud, kui need on vormistatud väärteomenetluse põhimõtetele. Nii tulnuks tööinspektsioonile haldusmenetlusosaliste seletused ümber vormistada ütlustena, et kohus saaks neid kasutada kõlbuliku tõendamismaterjalina. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, mis võimaldaks viga parandada üldmenetluse alustamisega. Sellest tulenevalt lõpetab kohus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 ja VTMS § 119 lg 1 väärteomenetluse. ( allkirjastatud digitaalselt ) Kohtunik Eeva Levina 2