← Eesti

1-12-3616/7

Obsah (8)§ 25§ 199§ 344§ 345§ 64§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mail 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-3616 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär H

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Viktoria Vendelin isikukood: 47505076034; elukoht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Aivar Kello riigiõigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Viktoria Vendelin

§ 25

lg 1, 2 –

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks kaheksa

(8)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Viktoria Vendelin

§ 344lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Viktoria Vendelin

§ 345lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ning mõista Viktoria Vendelinile liitkaristuseks kaheksa

(8)kuud vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Viktoria Vendelin ei pane kahe

(2)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas –

  1. tuleb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonda; määratud ajal registreerimisele
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva vahetamiseks. loa elu-, töö- või õppimiskoha

§ 78

lg 1 alusel hakata Viktoria Vendelini katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata Viktoria Vendelin katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Viktoria Vendelinile Tartu Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsusega mõistetud rahaline karistus jätta iseseisvaks täitmiseks. Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista Viktoria Vendelinilt riigituludesse sundraha kaheksakümmend

(80)eurot ja kaitsjatasu kakskümmend
(20)eurot, postikulu kaks
(2)eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 423, § 424 alusel võimaldada Viktoria Vendelinil tasuda temalt käesoleva otsusega väljamõistetud menetluskulud osade kaupa, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus Viktoria Vendelini süüdistatakse selles, et tema: • allkirjastas
  3. augustil
  4. a Tartus R.R. nimel avalduse Tartus aadressil XXX korteri üüri maksmise kohta eesmärgiga omandada avaldusest tulenevaid õigusi, s.o saada Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnast toimetulekutoetust R.R. korteri üüri eest; • allkirjastas
  5. septembril
  6. a Tartus R.R. nimel avalduse Tartus aadressil XXX korteri üüri maksmise kohta eesmärgiga omandada avaldusest tulenevaid õigusi, s.o saada Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnast toimetulekutoetust R.R. korteri üüri eest. Sellega pani Viktoria Vendelin toime dokumendi võltsimise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Viktoria Vendelini selles, et tema: • esitas

  1. augustil
  2. a Tartus XXX asuvas Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna Nõlvaku piirkonnakeskuses eelnevalt R.R. nimel allkirjastatud avalduse Tartus aadressil XXX korteri üüri maksmise kohta, s.o võltsitud dokumendi eesmärgiga saada Tartu Linnavalitsusest toimetulekutoetust R.R. korteri üüri eest, mille tulemusena sai Viktoria Vendelin
  3. augustil
  4. a Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnast enda pangakontole nr XXX toimetulekutoetust summas 364 (kolmsada kuuskümmend neli) eurot ja 12 senti; • esitas
  5. septembril
  6. a Tartus XXX asuvas Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna Nõlvaku piirkonnakeskuses eelnevalt R.R. nimel allkirjastatud avalduse Tartus aadressil XXX korteri üüri maksmise kohta, s.o võltsitud dokumendi eesmärgiga saada Tartu Linnavalitsusest toimetulekutoetust R.R. korteri üüri eest, mille tulemusena sai Viktoria Vendelin
  7. septembril
  8. a Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnast enda pangakontole nr XXX toimetulekutoetust summas 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot ja 14 senti. Sellega pani Viktoria Vendelin toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Viktoria Vendelini selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis

  1. oktoobril
  2. a kella 10:30 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Jaama 173 asuvast TTK-le kuuluvast kauplusest „Kivilinna Konsum“: „Etno“ retuusid väärtusega 6 (kuus) eurot ja 30 senti (endise väärtusega 98,90 krooni); kaks 300g tahvlit šokolaadi „Mesikäpp“ väärtusega 3 (kolm) eurot ja 25 senti tükk (endise väärtusega 50,90 krooni tükk), koguväärtusega 6 (kuus) eurot ja 51 senti (endise väärtusega 101,80 krooni); kaks 3 suhkruasendajat „Dimant“ väärtusega 1 (üks) euro ja 14 senti tükk (endise väärtusega 17,90 krooni tükk), koguväärtusega 2 (kaks) eurot ja 29 senti (endise väärtusega 35,80 krooni); ühe 900 grammise purgi „Pure“ karamellikreemi väärtusega 3 (kolm) eurot ja 19 senti (endise väärtusega 49,90 krooni); ühe „Maybellin“ huuleläike väärtusega 6 (kuus) eurot ja 90 senti (endise väärtusega 107,90 krooni), ühe „Maybellin“ ripsmetuši väärtusega 9 (üheksa) eurot ja 58 senti (endise väärtusega 149,90 krooni); kaks „Raid“ putukatõrjet väärtusega 2 (kaks) eurot ja 33 senti tükk (endise väärtusega 36,45 krooni tükk), koguväärtusega 4 (neli) eurot ja 66 senti (endise väärtusega 72,90 krooni) ning ühe deodorandi „Adidas“ väärtusega 3 (kolm) eurot ja 06 senti (endise väärtusega 47,90 krooni). Kuritegu jäi lõpule viimata Viktoria Vendelini tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani Viktoria Vendelin toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o

§ 25lg 1 ja 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe/ sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris16.aprillil 2012/ Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 344

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 345

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista Viktoria Vendelinile karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et 8-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele, kui Viktoria Vendelin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

lg 1 alusel hakkab 2 aasta pikkune katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 64lg 2 kohaselt viiakse Viktoria Vendelinile Tartu Maakohtu 28.

oktoobri 2010. a otsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. Menetlus kohtus Kohtuistungil andis prokurör Jüri Vissak ülevaate sõlmitud kokkuleppest, põhjendas karistuse valikut ning jäi kokkuleppe juurde, palus kokkulepe otsusele aluseks võtta. Viktoria Vendelin tunnistas, et teab kõiki tema vastu esitatud süütõendeid ning tunnistas end süüdi. Ta ei soovinud anda selgitusi kokkuleppe sõlmimise kohta. Talle oli avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde ning kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele ning selle võib kohtuotsusele aluseks võtta. Kaitsja Aivar Kello kinnitas sõlmitud kokkuleppe seaduslikkust ning jäi kokkuleppe juurde. Kaitsja taotles menetluskulude väljanõude vahendamist ning ka vähendatud menetluskulude nõude ajatamist ühele aastale. 4 Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav Viktoria Vendelin väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kohus nõustub prokurör Jüri Vissaku põhjendustega karistuse kohaldamisel. Viktoria Vendelin tuleb süüdi tunnistada

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Viktoria Vendelini menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot ja kaitsjatasu 38,40 eurot, postikulu 2. 61 eurot. Kohtunik leiab, et Viktoria Vendelini suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Arvestades Viktoria Vendelinilt väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et tal on viis alaealist ülalpeetavat, hetkel on ta kodune ja hooldab raske puudega last ning tema ainsa sissetuleku moodustab sotsiaaltoetus, on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks talle üle jõu. KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista Viktoria Vendelinilt riigituludesse sundraha kaheksakümmend

(80)eurot ja kaitsjatasu kakskümmend
(20)eurot, postikulu kaks
(2)eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda- sundrahast 345 eurot, kaitsjatasust 18, 40 eurot. Määrata, et Viktoria Vendelinil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.