4-12-1004/13

4-12-1004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.mai 2012.a. Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1004 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Valter Keis, isikukood 36106032749, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx Kaitsja volikirja alusel (kohtu loal) Lea Kurbel-Kalamees Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna kaudu, asukoht Tallinna 12 Paide Kohtuvälise menetleja ametnik Heigo Tamsalu 14. mai 2012.a Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON 1.Rahuldada Valter Keis´i kaebus. 2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 01.03.2012.a. kiirmenetluse otsus nr 10220112416501 täies ulatuses väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. 3.Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. 4.Kohtuotsuse koopia toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu 01.03.2012.a. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna ametnik karistas kiirmenetluse otsega nr 10220112416501 Valter Keis´i LS § 214 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut (20 eurot) selle eest, et Valter Keis 01.03.2012.a kella 09.45 ajal xxxxxxxx xxxxxxxxx-xxxxx-xxxxxxxxxxxxx mnt 82 km-l juhtis mootorsõidukit VOLVO xxx registreerimismärgiga xxx xxx ja ei kasutanud sõidumeerikut, kuigi kasutamine oli kohustuslik. Kontrollimisel puudusid esitamiseks salvestuslehed, käsikirjalised kanded, väljatrükid või muud seaduslikud dokumendid eelneva töö- ja puhkeaja kohta. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Valter Keis LS § 131 lg 4 p 2, § 131 lg 3 ja EMÜ 3821/85 art 15 nõudeid, mis on väärteod LS § 214 ja § 217 lg 1 järgi. Karistus on määratud karistusseadustik (KarS) § 63 lg 1 alusel LS § 214 järgi. 4-12-1004 Kaebuse kohaselt leiab Valter Keis, et ta pole LS nõudeid rikkunud, kuna tal ei olnud kohustust sõidumeerikut kasutada. Ta juhtis sõidukit Volvo maršruudil xxxx-xxxx ning sõidu eesmärk ei olnud reisijate vedu, vaid bussi transportimine selle ostjale ostu-müügilepingu alusel, seega ei pannud ta toime LS § 131 lg 4 p 2 ja EMÜ nr 3821/85 art 15 sätestatud rikkumisi. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil oma kaebuse juurde ja lisas kaebuse põhistamiseks täiendavalt, et sõidumeeriku eesmärk on võimaldada kontrollida juhtide töö- ja puhkeaega ning sõidumeeriku kasutamise nõudeid kohaldatakse töölepingu alusel töötavatele kutselistele juhtidele. Kuna aga kaebuse esitaja ei ole kutseline juht, ega teostanud töölepingu alusel reisijatevedu, ei ole ta LS nõudeid rikkunud. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on arvamusel, et alus määratud karistuse tühistamiseks puudub. Kohtuväline menetleja leiab, et LS § 130 lg 1 kohaselt rakendatakse nõudeid mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale muuhulgas sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga sõidukite puhul. Antud juhul oli tegu bussiga, mis on ettenähtud sõitjate veoks ning tähtsust ei oma, kas antud hetkel sõitjaid veeti või mitte. Antud sõit ei kuulunud nende Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 3 ja LS § 130 lg-tes 12 ja 13 sätestatud sõitude hulka, mille puhul on sõidumeeriku mittekasutamine lubatud. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde. Kohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses kvalifitseerinud Valter Keis´i tegevuse mootorsõiduki juhtimisel väärteona LS § 214 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise eest ning LS § 217 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise eest. KarS § 63 lg 1 kohaselt on kohtuväline menetleja määranud karistuse LS § 214 alusel ühe teo eest, mis vastab mitmele süüteokoosseisule. VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust. See tähendab, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on toime pannud väärteo või mitte. Teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Isiku vastutusele võtmiseks on kohtuvälise menetleja otsuses lisaks rikkumise kirjeldamisele vajalik viidata paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega õigusaktile ja -normile, milles vastav kohustus on fikseeritud. Kohtuvälise menetleja otsuses on teokirjeldusena märgitud ”juhtis mootorsõidukit ning juht ei kasutanud sõidumeerikut, kuigi kasutamine oli kohustuslik. Kontrollimisel puudusid esitamiseks salvestuslehed, käsikirjalised kanded, väljatrükid või muud seaduslikud dokumendid eelneva töö- ja puhkeaja kohta“. Otsuse kohaselt rikkus juht kirjeldatud tegevusega LS § 131 lg 4 p 2, § 131 lg 3 ja EMÜ 3821/85 art 15 nõudeid. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuse väärteokirjelduses märgitud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas menetlusalune isik on kiirmenetluse otuses märgitud väärteod toime pannud või mitte. Mootorsõidukijuhi karistamiseks LS § 214 järgi peab mootorsõiduki juht jätma mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata. Need ettenähtud juhud peavad tulenema õigusaktist ja –normist, milles vastav kohustus on fikseeritud ning kohtuvälise menetleja otsuses tuleb need normid märkida koos teokirjeldusega, millest nähtub, et juht ei ole 4-12-1004 õigusnormis ettenähtud kohustust täitnud. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud väärteokirjeldusest ei nähtu ühtegi faktilist asjaolu, millest tuleneb menetlusaluse isiku kohustus kasutada sõidumeerikut. Antud asjaolud on aga juhi tegevuse LS §-de 214 ja 217 lg 1 järgi väärteona kvalifitseerimisel määrava tähtsusega. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 art 15 lg 7 kohaselt peab juht küll volitatud kontrollametniku nõudmisel esitama jooksva nädala salvestuslehed ning igal juhul eelmise nädala viimase sõidupäeva salvestuslehe, kuid see nõue saab kehtida vaid juhile, kellel on tulenevalt määrusest EÜ nr 561/2006 kohustus autoveo teostamisel sõidumeerikut kasutada. Kohtu arvates ei nähtu ka menetlusaluse isiku rikkumistena märgitud LS sätete sisust sõidumeeriku kasutamise kohustust. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et menetlusalune isik rikkus LS § 131 lg 3 nõuet, mis sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt ning LS § 131 lg 4 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 13 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel. Kumbki neist normidest ei sisalda sõidumeeriku kasutamise kohustust, LS § 131 lg 4 p 2 sätestab hoopis erandid, mille puhul ei pea vedudel sõidumeerikut kasutama. Vastuses kaebusele viitab kohtuväline menetleja ka LS §-s 130 ja § 131 lg-s 1 sätestatule, kuid kiirmenetluse otsuses neid märkinud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust sellega, et väljus karistuse määramisel kiirmenetluse otsuses märgitud väärteokirjelduse piiridest. Kuna kiirmenetluse otsuses märgitud teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime kiirmenetluse otsuses kvalifitseeritud väärteokoosseisule vastavad teod, on see väärteomenetlusõiguse rikkumine toonud kaasa põhjendamatu otsuse, millest tulenevalt tunnistab kohus selle rikkumise VTMS § 150 lg-le 2 tuginedes väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Kohus ei saa kaebuse lahendamisel kohtuvälise menetleja menetlusõiguslikku rikkumist kõrvaldada, kuna on kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Menetlusalust isikut ei tohi karistada teo eest, mida ei ole kiirmenetluse otsuses kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kui kohus saaks kiirteomenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 3, §-dest 133-135 leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. VTMS § 38 lg 1 alusel järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja menetluskulude hüvitamist taotlenud. Ingrid Niinemägi Kohtunik