lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2,
,
lg 1 ja
lg 2 p 1 järgi, Anti Tali süüdistuses
– § 25 lg 2 järgi, Toomas Voog süüdistuses
lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2 järgi, Andres Rebane süüdistuses
lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2 järgi ja Kaimar Maalepp süüdistuses
lg 1 järgi Toomas Tomberg Ain Tali, Xxx, viibib käesoleval ajal vanglas, isikukood 35811196014, Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 12.05.1976 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 2 alusel tingimisi vabadusekaotus 1a katseaeg 3a; 2) 13.03.1981 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 alusel vabadusekaotus 3a 6k; 3) 01.02.1989 Paide Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 139 lg 3 alusel vabadusekaotus 3a 2k; 4) 20.06.2008
lg 1 alusel rahaline karistus 200 päevamäära 10000.- EEK vahistamine alates 11.11.2009.a. Advokaat Andres Alas Anti Tali, Xxx; isikukood 38506066011; Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus; emakeel: eesti keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 11.10.2007 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt
lg 1 ja § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistusega 1 k katseajaga 18 kuud; 2) 05.10.2009 Tartu Maakohtu XXX kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 8 alusel rahalise karistusega 6700.- krooni; Tõkend Kaitsja Süüdistatav Tõkend Kaitsja Süüdistatav Tõkend Kaitsja Süüdistatav Tõkend Kaitsja Elukohast lahkumise keeld alates 31.05.2010 Advokaat Argo Küünemäe Toomas Voog, elukoht Xxx; isikukood: 36606140293; Eesti kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; varem kriminaalkorras karistamata. Elukohast lahkumise keeld 18.06.2010.a. Advokaat Nigul Saar Andres Rebane, Xxx, isikukood 36704266037, eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1)19.03.1992 XXX Maakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3-§ 15 lg 2 alusel rahatrahviga 2500.- krooni; 2) 25.11.1992.a. XXX Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga; 3) 18.11.1993.a. XXX Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahatrahviga 3000.- krooni; 4) 26.02.1996.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 2 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 5) 16.11.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2101 lg 2 p 1,4 järgi 4 aasta 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 6) 02.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 186 järgi rahalise karistusega 4600 krooni Elukohast lahkumise keeld 28.06.2010.a. Advokaat Mati Senkel Kaimar Maalepp, Xxx, isikukood 36608315213, eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, ei tööta;varem kriminaalkorras karistatud: 24.03.2008 Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja poolt
alusel tingimisi vangistusega 5 k katseajaga 2 aastat ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a. Elukohast lahkumise keeld 02.06.2010.a. Advokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON Toomas VOOG süüdistuses
Toomas Voogi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Toomas Voog oli KrMS § 217 alusel kinni peetud 16.06.2010 ja vabastatud 18.06.2010.a. Anti TALI süüdistuses
2 Anti Tali suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Anti Tali oli KrMS § 217 alusel kinni peetud 11.11.2009 ja vabastatud 12.11.2009.a. Süüdi tunnistada Kaimar MAALEPP
lg 1 ja mõista karistuseks 100 päevamäära suurune rahaline karistus, arvestades miinimum päevamäära suuruseks 3.20 eurot kokku 320 eurot. Kaimar Maalepa suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Süüdi tunnistada Andres REBANE
Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Andres Rebasele suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Süüdi tunnistada Ain TALI
Süüdi tunnistada Ain TALI
Süüdi tunnistada Ain TALI
Süüdi tunnistada Ain TALI
järgi ja mõista karistuseks 9 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista Ain Talile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 aastat vangistust.
karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 11.11.2009.a. Ain Tali suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada. Välja mõista Kaimar Maalepalt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 435 eurot riigituludesse ja menetluskulud – toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 54.94 eurot ning kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 2138.94 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Kaimar Maalepp , 1-10-7205, sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Andres Rebaselt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse ja menetluskulud – toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 54.94 eurot ning kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 1911.83 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Andres Rebane , 1-10-7205, sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. 3 Välja mõista Ain Talilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse ja menetluskulud – toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 54.94 eurot, tasu ekspertiiside teostamise eest 1799.61 eurot ning kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 2608.60 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Ain Tali , 1-10-7205, sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. VÕS § 1043, § 129 alusel välja mõista Ain Talilt 950.29 eurot HK kasuks tekitatud varalise kahju katteks. VÕS § 1043 alusel välja mõista Kaimar Maalepalt 1458.00 eurot HK kasuks tekitatud varalise kahju katteks. VÕS § 1043, § 134 lg 3 alusel rahuldada HK tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ja mõista välja Ain Talilt 15 000 ( viisteist tuhat) eurot HK kasuks mittevaralise kahju katteks. Asitõendid – auto vasakpoolne esiosa detail, auto parempoolne esiosa detail, kollast värvi puksiirköis, tekitükk, küüs, DNA proovidega vatitampoonid, salvrätik , 2 mobiiltelefoni NOKIA 1100 – hävitada.
lg 4 alusel konfiskeerida jahipüss I17697, mis on üle antud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo lubade talituse vastutavale hoiule. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU: Ain Tali süüdistatakse selles, et tema grupis koos Andres Rebase ja Toomas Voog’iga, peale seda, kui oli 2009 suvel enne 16.08.2009 Andres Rebane käest saanud Toomas Voog’i poolt antud juhised esitada vähemalt 5000.- USD (16.08.2009 Eesti Panga kursi järgi 54777,50 EEK ehk 3500,93 €) rahalise tasu eest vabalt valitud vägivallaga ähvardades TK nõue Tallinnas, XXX asuva 5 miljoni kroonise (319558,25 €) turuväärtusega TK’le kuuluva kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest taganeda ning Andres Rebane poolt temale ette näidatud TK käest saanud TK mobiiltelefoni numbri, kutsus 16.08.2009 kella 09.43 paiku TK mobiiltelefoni numbrit kasutades TK väljamõeldud ettekäändel Harju 4 maakonda Kuusalu valla ja Jõelähtme valla piiril asuvasse Valkla bussipeatusesse, kust läks koos TK ja tema poolt TK kehalise väärkohtlemise täideviimisel abistamise ettekäändel kaasa kutsutud Anti Tali’ga Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse, kus 16.08.2009 ajavahemikul kella 10.30 kuni 12.00 Anti Tali juuresolekust tulenevat füüsilist üleolekut kasutades vastavalt Toomas Voog’ilt Andres Rebane kaudu saadud juhistele, s.o. ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes kasutas sõidukis Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXXTK suhtes vägivalda, ähvardades täpsemalt tuvastamata revolvrile sarnaneva esemega, s.o. tapmisega TK , kuid ei jõudnud esitada TK nõuet Tallinnas, XXX asuva 5 miljoni kroonise turuväärtusega TK’le kuuluva kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest taganeda, kuna TK püüdis ennast kaitsta elule ohtu kujutava vägivalla kasutamise eest, haarates käega Ain Tali käes olevast revolvrist, misjärel Ain Tali varem Toomas Voog’i ja Andres Rebane tehtud kokkuleppe piiridest väljudes lõi korduvalt TKt revolvrile sarnaneva esemega pea piirkonda, tekitades TK eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel TK suri mitte hiljem kui 16.08.2009. Sellise oma tahtliku tegevusega pani Ain Tali toime
lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu vägivalla kasutamisega üleandmise nõudmise katse, mille käigus kasutati vägivalda ning mis on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt. Samuti tema, 16.08.2009 ajavahemikul kella 10.30 kuni 12.00 Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvas Koogi bussipeatuses seisvas sõidukis Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXXlõi korduvalt, vähemalt 12 korral TK täpsemalt tuvastamata revolvrile sarnaneva esemega pea piirkonda, tekitades TK eluohtlikud tervisekahjustused pea lahtise tömbi trauma koljulae-, koljupõhimiku- ja näokoljuluude hulgaliste murdude ja defektidega, mille tagajärjel TK suri mitte hiljem kui 16.08.2009. Sellega pani Ain Tali toime teise inimese tapmise, s.o.
Samuti tema, kinkis 16.08.2009 Tapal, XXX maja lähedal tema poolt TK tapmise tulemusena saadud TK kuuluva sõiduki Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXX koos selles olnud esemetega väärtusega kokku 1458 € (22812,74 krooni) Kaimar Maalepp’ale, kes lõikas sõiduki 16.-17.08.2009 tükkideks ning seejärel osaliselt hävitas põletamise teel ja osaliselt turustas vanametalli kokkuostu viimise teel, autost võetud puksiirköie omastas. Süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamise ja turustamisega pani Ain Tali toime
Samuti tema, olles varem laskemoona ebaseadusliku käitlemise toime pannud isikuks, omamata Relvaseaduse (edaspidi RelvaS) § 19 lg 3 järgi piiratud tsiviilkäibega relvadele ja neile mõeldud laskemoona soetamise aluseks olevat RelvaS § 32 lg 1 ja 2 sätestatud relvasoetamisluba, mille alusel isik omandab õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva ja vastava laskemoona soetamiseks või § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, mille alusel isik omandab õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks, omandas tuvastamata ajal, isikult ja viisil RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelva - 1 (ühe) jahipüssi IžK kal 16 nr И17697 ning RelvaS § 19 lg 3 tähenduses piiratud tsiviilkäibega tulirelvale mõeldud laskemoona - 1 (ühe) 12-kaliibrilise jahipüssipadruni ning hoidis nimetatud jahipüssi ja padrunit kuni 06.10.2009 oma elukohas XXX talus, XXX külas, XXX vallas, XXX. Sellega pani Ain Tali toime vähemalt teist korda tulirelva ja selle laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o.
5 Toomas Voog’i süüdistatakse selles, et tema grupis koos Andres Rebase ja Ain Tali’ga, andis enne 16.08.2009 Andres Rebasele juhised esitada vähemalt 5000.- USD (16.08.2009 Eesti Panga kursi järgi 54777,50 EEK ehk 3500,93 €) rahalise tasu eest vabalt valitud vägivallaga ähvardades TK nõue Tallinnas, XXX asuva 5 miljoni kroonise (319558,25 €) turuväärtusega TK’le kuuluva kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest taganeda ning näitas TK Andres Rebasele ette, kes andis 2009 suvel enne 16.08.2009 Ain Talile edasi Toomas Voog’ilt saadud juhised ja näitas TK ette Ain Talile, kes olles saanud TK käest TK mobiiltelefoni numbri, kutsus 16.08.2009 kella 09.43 paiku TK mobiiltelefoni numbrit kasutades TK väljamõeldud ettekäändel Harju maakonda Kuusalu valla ja Jõelähtme valla piiril asuvasse Valkla bussipeatusesse, kust läks koos TK ja Ain Tali poolt TK kehalise väärkohtlemise täideviimisel abistamise ettekäändel kaasa kutsutud Anti Tali’ga Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse, kus 16.08.2009 ajavahemikul kella 10.30 kuni 12.00 Anti Tali juuresolekust tulenevat füüsilist üleolekut kasutades vastavalt Toomas Voog’ilt Andres Rebane kaudu saadud juhistele, s.o. ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes kasutas sõidukis Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXX TK suhtes vägivalda, ähvardades täpsemalt tuvastamata revolvrile sarnaneva esemega, s.o. tapmisega TKt, kuid ei jõudnud esitada TK nõuet Tallinnas, XXXasuva 5 miljoni kroonise turuväärtusega TK’le kuuluva kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest taganeda, kuna TK püüdis ennast kaitsta elule ohtu kujutava vägivalla kasutamise eest, haarates käega Ain Tali käes olevast revolvrist, misjärel Ain Tali varem Toomas Voog’i ja Andres Rebane tehtud kokkuleppe piiridest väljudes lõi korduvalt TKt revolvrile sarnaneva esemega pea piirkonda, tekitades TK eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel TK suri mitte hiljem kui 16.08.2009. Sellise oma tahtliku tegevusega pani Toomas Voog toime
lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu vägivalla kasutamisega üleandmise nõudmise katse, mille käigus kasutati vägivalda ning mis on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt. Andres Rebast süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ain Tali ja Toomas Voog’iga, peale seda, kui ta oli enne 16.08.2009 saanud Toomas Voog käest juhised esitada vähemalt 5000.USD (16.08.2009 Eesti Panga kursi järgi 54777,50 EEK ehk 3500,93 €) rahalise tasu eest vabalt valitud vägivallaga ähvardades TK nõue Tallinnas, XXX asuva 5 miljoni kroonise (319558,25 €) turuväärtusega TK’le kuuluva kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest taganeda ning Toomas Voog oli temale ette näidanud TK, andis 2009 suvel enne 16.08.2009 Ain Talile edasi Toomas Voog’ilt saadud juhised ja näitas TK ette Ain Talile, kes olles saanud TK käest TK mobiiltelefoni numbri, kutsus 16.08.2009 kella 09.43 paiku TK mobiiltelefoni numbrit kasutades TK väljamõeldud ettekäändel Harju maakonda Kuusalu valla ja Jõelähtme valla piiril asuvasse Valkla bussipeatusesse, kust läks koos TK ja Ain Tali poolt TK kehalise väärkohtlemise täideviimisel abistamise ettekäändel kaasa kutsutud Anti Tali’ga Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse, kus 16.08.2009 ajavahemikul kella 10.30 kuni 12.00 Anti Tali juuresolekust tulenevat füüsilist üleolekut kasutades vastavalt Toomas Voog’ilt Andres Rebane kaudu saadud juhistele, s.o. ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes kasutas sõidukis Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXXTK suhtes vägivalda, ähvardades täpsemalt tuvastamata revolvrile sarnaneva esemega, s.o. tapmisega TKt, kuid ei jõudnud esitada TK nõuet Tallinnas, XXXasuva 5 miljoni kroonise turuväärtusega TK’le kuuluva kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest taganeda, kuna TK püüdis ennast kaitsta elule ohtu kujutava vägivalla kasutamise eest, haarates käega Ain Tali käes olevast revolvrist, misjärel Ain Tali varem Toomas Voog’i ja Andres Rebane tehtud kokkuleppe piiridest väljudes lõi korduvalt 6 TKt revolvrile sarnaneva esemega pea piirkonda, tekitades TK eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel TK suri mitte hiljem kui 16.08.2009. Sellise oma tahtliku tegevusega pani Andres Rebane toime
lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu vägivalla kasutamisega üleandmise nõudmise katse, mille käigus kasutati vägivalda ning mis on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt. Anti Tali süüdistatakse selles, et tema, peale seda kui Ain Tali oli 16.08.2009 kella 09.43 paiku TK mobiiltelefoni numbrit kasutades kutsunud TK väljamõeldud ettekäändel Harju maakonda Kuusalu valla ja Jõelähtme valla piiril asuvasse Valkla bussipeatusesse, läks Valkla bussipeatusest koos Ain Tali ja TK TK löömise, peksmise või valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise eesmärgil Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse, kus 16.08.2009 ajavahemikul kella 10.30 kuni 12.00 Ain Tali varem Anti Taliga kokkulepitud teo piiridest väljudes lõi sõidukis Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXX tahtliku tapmise eesmärgil omakasu motiivil – tapmise eest lubatud tasu ja TK kuuluva sõiduki Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXX omastamise eesmärgil TKt relvataolise esemega korduvalt pea piirkonda, tekitades TK eluohtlikud tervisekahjustused - pea lahtise tömbi trauma koljulae-, koljupõhimiku- ja näokoljuluude hulgaliste murdude ja defektidega, mille tagajärjel TK suri mitte hiljem kui 16.08.2009. Sellise oma tahtliku tegevusega Anti Tali vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult püüdis toime panna teise inimese löömise, peksmise või valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise ehk kehalise väärkohtlemise, s.o. pani toime
Kaimar Maalepp’a süüdistatakse selles, et tema omandas 16.08.2009 Ain Tali käest kinkimise teel Ain Tali poolt TK tapmise tulemusena saadud TK kuuluva sõiduki Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXX koos selles olnud esemetega väärtusega kokku 1458 € (22812,74 krooni), teades selle kuritegelikku päritolu, hoidis seda oma elukoha Tapa, XXX lähedal ja lõikas selle 16.-17.08.2009 tükkideks ning seejärel osaliselt hävitas põletamise teel ja osaliselt turustas vanametalli kokkuostu viimise teel, autost võetud puksiirköie omastas. Süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamisega pani Kaimar Maalepp toime
KOHTUISTUNGIL UURITUD JA TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav Ain Tali tunnistas end süüdi
Süüdistuses
15.11.2011.a. toimunud kohtuistungil Ain Tali selgitas, et ettepaneku ühe isiku hoiatamiseks tegi temale Andres Rebane, viimane seletas, et hoiatamise eesmärgiks on ühest kinnisvarast, s.o majast eemale hoidmine, hoiatamise viisis ja ajas täpselt kokku ei lepitud . Tema ja Andres Rebase vahel toimus taoline vestlus õlle joomise käigus 2009.aasta juulis . Väljudes pubist sõitsid Nõmmele ning Rebane näitas talle taksot, punane Suzuki Baleno ja ütles, et selle roolis ongi isik keda tuleb hoiatada. Peatati auto, Ain Tali läks ise selle takso juurde ja palus juhilt telefoninumbrit, et juhul kui on vaja taksoteenust, siis on võimalik helistada. 18.septembril 2009 otsustas ta hoiatamise teoks teha. Ta helistas ja kutsus takso Kuusalu lähedale. Põhjenduseks tõi asjaolu, et soovib Soome sõita. Taksot ootasid koos poja Anti Taliga. Kella 10.00-11.00 vahel tuli sinna punane takso Suzuki Baleno. Kui takso saabus, istusid sellesse ja asusid sõitma Tallinna poole. Mõne kilomeetri möödudes palus ta taksojuhilt, s.o. tuvastatud, et TK pissipeatust, mida taksojuht ka tegi. Anti Tali väljus taksost. Tema asus taksojuhti kaasavõetud tulirelvaga ähvardama, mis seisnes selles, et ta 7 suunas kaasavõetud revolvri taksojuhi suunas, sooviga, et taksojuht taganeks kinnisvarast. Ähvardust ei jõudnud aga esitada , kuna taksojuht haaras relvast ja läks rüseluseks. TK, kes oli temast kaks korda suurem, tuli talle kallale, ta ei tea mida ta mõtles ning ei oska seletada miks ta lõi TK püstoliga 4-6 korda kogu jõust vastu pead. Tappis TK kogemata. Tahtis teda revolvriga hirmutada, kuid TK tuli talle kallale, tahtis revolvrit tema käest ära võtta, siis ta lõi talle revolvriga , ise revolvritorust kinni hoides, mitu korda pähe. Kui TK kaotas teadvuse hakkas kiskuma tagaistmele, käskis Antil aidata taksojuht tagaistmele tõmmata ja Anti Tali aitaski. Ütles Antile, et istugu rooli ja et sõidame minema. Sõitsid mõned kilomeetrid Tallinna poole ja käskis Antil keerata paremale, seal oli mingi bensiinijaam ja sealt edasi natuke ja jälle paremale, tuli küla ja peale küla käskis ta peatuda. Tegi auto tagaukse lahti ja lohistas üksinda TK kraavi. Ta arvas, et sel hetkel oli TK teadvuseta aga elus. Pani oksi peale, et kohe teepeale välja ei paistaks. Samas kohas viskas metsa ära ka revolvri, tagaistme katte, kuivõrd see oli verine ja taksomeetri. Üritas autot puhastada. Puhastas lapiga sealt kus verd nägi – kõik kohad, armatuurlaua, aknad. Pärast seda istus ise takso rooli ja sõideti Kaimar Maalepa juurde nii, et Anti Tali sõitis Opeliga, tema Suzukiga. Helistas Kaimar Maalepale ja küsis kas ta on kodus. Oli kodus ja ta sõitis kohe metsa juurde – lõkkeplatsi juurde, helistas veelkord ja ütles, et Kaimar Maalepp tuleks lõkkeplatsi juurde, vaja rääkida. Kaimar Maalepp tuli ja siis ta seletas talle, et on vaja see risu punane Suzuki Baleno tükkideks lõigata ja tükid võib Kaimar Maalepp endale jätta kui tahab. Suzuki Baleno jäi Kaimar Maalepa juurde. Andis selle eest Kaimar Maalepale hiljem veel 1000 krooni. Tema kohaloleku ajal autot lammutama ei asutud. Kaimar Maalepa juurest läks koos Anti Taliga Tim Milleri juurde viina jooma. Juba hilisõhtul sealt lahkudes võttis kaasa vana teki. Sõideti Tallinnasse Nõmmele, et kohtuda Andres Rebasega, kuid teda ei olnud kodus. Tallinnast Tapale sõites läksid koos Anti Taliga kohta kuhu olid TK jätnud, et laip kaasa võtta ja see maha matta. Kohale jõudes said aru, et TK on surnud. TK laip pandi Opeli pagasiruumi eelnevalt Tim Milleri juurest kaasavõetud teki sisse keerates. TK laiba mattis ta üksinda XXXs kodu juures vanasse 5-6 aastat varem kaevatud auku. Ei eita, et 16.08.2009 on teinud telefonikõnesid Andres Rebasele ja Andres Rebane temale, kuid ei mäleta nende sisu. Väidab, et Toomas Voogile ei ole ise helistanud, seda võis tema juuresolekul ja tema telefonilt teha Andres Rebane. Avaldas, et omandas jahipüssi ja padrunid, kui vanem vend suri ära ja need olid venna omad, kuskil paarkümmend aastat tagasi juba. Need on temal kogu aeg olnud. Luba tulirelva ja laskemoona omamiseks ja hoidmiseks tal ei ole . Süüdistatav Anti Tali end süüdistuses
MS § 294 alusel kohus avaldas tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd t.l. 22-26, 27-28, 29-34, 35-37) on Anti Tali 26.05.2010.a. andnud ütlusi, mille kohaselt augustikuus 2009.a. helistas tema isa Ain Tali talle ja kutsus enda juurde XXX tallu. Järgmise päeva varahommikul sõitis ta isale kuuluva autoga Opel isa juurde XXX tallu XXX külla XXX valda XXX. Isa auto oli tema käes, kuna käis Tallinnas tüdruksõbral vastas. Jõudnud isa juurde , rääkis isa talle, et peab kedagi hoiatama ja sealjuures on tal julgestuseks Anti abi vaja, kuna hoiatatav isik on suurema kehaehitusega. Juhul kui isa peaks peksa saama hakkama, on Anti teda kõrval aitamas. Keda isa hoiatada kavatses ta ei tea, isa nime ei öelnud. Juhul kui hoiatamise käigus läheb Anti abi vaja, siis lubas isa talle ka selle eest maksta. Ta istus isa sõiduauto Opel Omega rooli ja nad sõitsid Tallinna suunas. Kõigepealt käisid nad 15 minutiks isa sõbra Timmi juurest läbi. Seejärel isa ütles, et ta peab nüüd Tallinnasse sõitma. Isa käskis tal peatuda Tallinn-Narva maantee ääres pärast Kuusalut asuvas Kiiu bussipeatuses. Sealt isa helistas kellelegi mobiiltelefoniga, tutvustas end ja kutsus Kiiu bussipeatusesse endale järele. Isa käskis tal bussipeatusest veidi edasi sõita, eespool oli natuke laiem ala, ta parkis sinna ära nende musta värvi Opel Omega ja nad läksid isaga teisele poole 8 sõiduteed. Küsides isalt, kes see hoiatatav on, isa vastas, et mingi tuttav. Isal oli käes kilekott, mis seal sees oli, ta ei teadnud. Ca poole tunni pärast saabus punast värvi Suzuki , roolis oli eesti keelt kõnelev vanem meesterahvas, vanuses 60-65 aastat, umbes 120 kg raske. Mees pidas auto kinni ja Anti istus juhi kõrvalistmele, isa istus tema selja taha. Isa ja vastutulnud auto juht rääkisid omavahel. Nad sõitsid umbes 10-15 minutit Tallinna suunas ja isa palus metsapeatust, autojuht oli nõus ning pidas seejärel auto kinni. Kui autojuht peatas auto, tema väljus autost. Kuuldes selja taga mingit rüselust, pööras end ümber, nägi kui isa lõi autoroolis olevat meest relva taolise esemega mitu korda vastu pead. Ta ei kuulnud, et isa oleks autojuhile midagi öelnud. Paari sekundi pärast isa käskis tal autosse istuda, löömine käis samal ajal edasi. Tema mäletamise kohaselt oli igal pool verd ja isa püüdis TK tagumisele istmele sikutada ja käskis teda abistada. Tema aitas isal TK tagumisele istmele paigutada. Siis istus tema rooli ja sõitsid umbes kaks kilomeetrit, kui isa käskis temal peatuda. Isa tiris mehe välja kraavi. Kraav oli umbes 1,5 meetrit sügav. Ei tea kas TK sel ajal veel elus oli. Isa murdis kiirustades mehele peale lepaoksi. Sõitsid koos tagasi Opeli juurde. Siis istus isa ise Suzuki rooli ja tema Opeli rooli ja isa käskis sõita Tapale Pootsmani juurde, keda kutsutakse ka Mallaks (süüdistatav Kaimar Maalepp). Suzuki jäi Poostmani juurde, kes pidi auto hävitama. Sealt edasi läksid Tim Milleri juurde, kus joodi viina. Pärast uuesti Pootsmanni juurest läbi käies oli auto juba lammutatud. Tallinnasse jõudsid õhtul kella 11.00 paiku. Sõitsid alguses ühte parklasse. Isa rääkis telefonis Andres Rebasega ja mingil ajal käisid Ülemiste keskuses Tallinnas, kus isa käis ära 10-15 minutit ja tagasi tulles andis temale 5000 USD (3500,93 eurot). Hilisemalt avaldas isa temale, et ohver oli tellija maja oma nimele kirjutanud ja ohvri mürgitanud. Tallinnast tagasi sõites võtsid kraavist peale ka mehe surnukeha. Isa avaldas, et ohver tuleb maha matta. Surnukeha mässiti teki sisse ja tõsteti koos Opeli pakiruumi. Teki võis isa saada Tim Milleri juurest. Siis sai aru ka, et see isik on surnud. Öösel olid Tapal Tim Mileri juures ja järgmise päeva hommikul sõitsid XXX, XXX vallas, XXX külas asuvasse XXX tallu, kus isa laiba 5-6 aastat varem kaevatud auku mattis. Isalt saadud raha kulutas ära erinevateks asjadeks. Süüdistatav Kaimar Maalepp tunnistas end temale esitatud süüdistuses
Kaimar Maalepp andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt teab ta Ain Tali pikka aega. 2009.a. augustis helistas Ain Tali talle, et tuleb Tallinnast ja soovib kokku saada. Kokkusaamine toimus tema maja lähedal metsa all, kuhu Ain Tali tuli koos Anti Taliga. Seal oli ka kaks sõiduautot, Opel Omega ja Suzuki Baleno. Kumb neist Suzuki roolis oli, ta ei näinud. Ain Tali uuris, kas ta saaks ühe auto tükkideks lõigata ning vanametalli viia. Kuna midagi täpsemalt ei räägitud, hakkas ta kahtlema, et see auto on ärandatud auto. Ain mainis, et see auto on kelleltki võlgnikult ja on vaja vanametallina kokkuostu viia, kuid midagi kriminaalset ei ole. Kuidas auto Aini kätte sattus, Ain talle ei rääkinud, vaid lubas kunagi selgitada. Ka võlgnikust või võlast neil Ainiga mingit konkreetset juttu ei olnud. Metalli ja kokkuostust saadava raha lubas Ain tal endale jätta. Vanametalliks mineva auto külgedel olid taksokleebised ning talle tundus, et auto on pikalt seisnud, kuna auto oli seest segamini - istmekatted ja pagasiruum olid segamini. Ta arvas, et aknad olid autol lahti olnud, kuna auto oli seest märg ning oli tunda hallituse või seismise lõhna. Istmetel mingeid erineva värvusega plekke ta ei märganud. Auto lammutamisel abistas teda vennapoeg, kuna ta ise ei osanud mootorit maha võtta. Auto lammutamisel kasutas ta tööriistadena ketas- ja gaasilõikurit. Kõik, mis ei olnud auto juures metallist ta põletas lõkkeplatsil ära, ülejäänu pani metsa puu alla ja viis jupphaaval Rakvere Kuusakoskisse ja ühte Tapal asuvasse ettevõttesse metalli kokkuostu. Kokkuostu viimisel abistas teda elukaaslane LK, kuna tal endal juhiluba ei ole. Auto tükkidest sai ta kokkuostus 1000 krooni. Sellest Suzuki Balenost jättis ta endale puksiirtrossi. Tema hüüdnimi on Malla või ka Pootsman. Anti Tali on tavaliselt vaikne ja rahulik poiss. 9 Süüdistatav Toomas Voog ennast
lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 5 järgi süüdi ei tunnistanud ja avaldas kohtuistungil, et Tallinnas XXX kinnistu on tema elukoht 1990/1991 aastast alates. Elama asus sinna tema abikaasa vanatädi kutsel. Vanatädil oli mees surnud ja ta ei saanud üksi hakkama selle majaga, oli vaja kütta, majas polnud vett. Hakkas kohe maja parandama, pani vee sisse, keskkütte ja siis iga aasta läks ehitamine suuremaks ja suuremaks. Vanast majast jäi järele ainult mingi osa vundamenti. Probleemid tekkisid nagu üle öö, so vanatädi otsustas selle maja võõrale inimesele kinkida või müüa, ei tea täpselt mis tehinguga. 2007 juulikuus tuli üks inimene, pani talle ette kirja, mille kohaselt 10 päeva pärast tuli majast välja kolida. See oli TK. Esitas hagi kohtusse ja tal oli võimalik esitada ainult rahaline nõue selle kohta, mis ehitanud oli, maja ta tagasi nõuda ei saanud. Rahalise nõude suurus oli 2,5 milj. krooni. Andres Rebane on hea tuttav sõjaväe ajast, teenisid koos, Vahepeal aastaid ei kohtunud, aga kui hakkas maja ehitama, siis Andres Rebane otsis ta üles ja tuli appi maja ehitama ja aitas ka maakodus ehitada. Suhtlesid 3-4 aasta jooksul nädalas korra kindlasti, suvel tihedamalt. Andres Rebane sai tema probleemist uue majaomanikuga teada tema enda käest, see teema oli üleval. Kui seisid valgusfoori taga, kus keerab Nõmme mäest alla, Hiiu poolt tulles, siis näitas Andres Rebasele TK autot - seda taksot. See seisis taksopeatuses, see on paralleelselt kohe kui seisad foori taga, kohe kõrval on taksopeatus. Süüdistatav Andres Rebane ennast
lg 2 p 2,4 - § 25 lg 2 järgi ennast süüdi ei tunnistanud Andres Rebane andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tegi Ain Talile ettepaneku hoiatada TK , et viimane hoiaks eemale Toomas Voogi kinnisvarast. Põhjuseks oli asjaolu, et ta nägi kuidas Voogi ja K vaheline kinnisvaravaidlus Voogi vaimsele tervisele mõjus, ka teadis ta, et Voog oli ümberehitusse ja kinnistu parendamisse väga palju panustanud. Mil viisil või millal K hoiatada, selle kohta mingit kokkulepet neil Ain Taliga ei olnud. Toomas Voog tema poole hoiatamise mõttega ei pöördunud. Hoiatamine oli tema enda mõte, tal oli lihtsalt sõbrast kahju. Toomas Voogilt sai ta teada, kes on see isik, kes tahab tema kinnisvara ära võtta. Tema omakorda näitas 2009.a. jaanipäeva paiku K Talile, kui inimest, kes tema sõbralt kinnisvara tahab ära võtta ja selgitas, et seda meest oleks vaja hoiatada. TKt ta välimuse järgi ei teadnud, ta teadis vaid K autot. K auto oli Nõmme taksopeatuses ainus punane pikap, teisi punaseid taksosid ta seal näinud ei ole. Ain Tali pidi Kt suuliselt hoiatama, et ole hea mees, hoia kinnisvarast eemale ja ära tülita inimesi. Ain Talile ta hoiatamise eest tasu ei lubanud ega maksnud. Ka keegi teine pole tema teada K hoiatamise eest Ain Talile tasu maksnud. Tema ise pole K hoiatamisega mingit kasu saanud ega talle pole ka keegi mingit kasu selle eest lubanud. K surmast sai ta teada Ain Tali käest, et hoiatamine läks teisiti, kui plaanis oli. Ain Tali helistas talle, et asi läks ülekäte. Ta ei uskunud algul, kuid hiljem sai teada, et see oli tõsi. Toomas Voogile ta juhtunust ei rääkinud. Ta ei mäleta, millega seoses ta 16.08.2009.a. Ain Talile helistas. Ta ei teadnud siis, et nende kõnede ajal tegeles Ain Tali K ähvardamisega. Ta on Toomas Voogile oma telefoni helistamiseks andnud ja Voog on talle oma telefoni helistamiseks laenanud, kui tal kõneaeg läbi oli. Süüdistatav tundis 20.10.2009.a telefonikõne salvestusel ära oma hääle ja kinnitas, et tema tegi selle kõne. Millisest Ainist jutt oli ta ei mäleta. Voogi tunneb ta juba üle 20 aasta, on käinud ka Voogi abistamas. Kannatanu HK andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt TK on tema isa. Süüdistatav Toomas Voogi tunneb ta selle kaudu, et isa ostis XXX maja ning Voog elas seal majas. Isa oli FIE, töötas taksojuhina ning kasutas 1997.a. tumepunast Suzuki Balenot reg.nr XXX. Isa ootas kliente tavaliselt Nõmmel või Hiiul Vabaduse pst ääres taksopeatuses, ka olid tal mõned kindlad kliendid, kes talle taksoteenuse osas helistasid, Üldkättesaadaval viisil isa ennast taksojuhina ei reklaaminud. Viimati nägi ta isa 2009.a. augustis, enne Rumeeniasse sõitu. Isa 10 kadumisest sai ta teada 17.08.2009.a. tagasiteel koju, kui ta elukaaslane helistas ja ütles, et isa pole juba mitu päeva näha. Ta helistas isale, kuid isa mobiil oli välja lülitatud. 18.08.2009.a. Eestisse jõudes, läks ta politseisse ja tegi avalduse isa kadumise kohta. Enne oli ta läbi helistanud kõik tuttavad, samuti ka haiglad, kuid keegi ei teadnud isast midagi. Kuivõrd isa 23 korda päevas võetavad hädatarvilikud ravimid ja hügieenitarbed olid kõik kodus, tegi ta järelduse, et isal ei olnud kavatsust kuskile pikemaks ajaks lahkuda. Isaga koos oli kadunud isa auto ja telefon. Kui isa auto ostis, oli see avariiline ning kannatanu tegi autole remondi, auto iseloomulikuks detailiks oli vasaku esiukse uksehing, mille ta ise remondi käigus välja vahetas. Uksehing oli halli värvi ja kinnitatud ühe hõbedase poldiga kere külge, teist polti ei saanud panna, kuna see oli eelnevast avariist katki. Kannatanu tundis talle esitatud autodetailide fotodel (II kd, lk 35) ära ukse alumise hinge, mis on paigaldatud ühe poldiga, hõbedast värvi. Samuti oli isa autos kollast värvi kapronist puksiirtoss. Kannatanu tundis ära fotolt (lk 28 ) ära isa autos olnud puksiirtrossi. Isa riiete hulgast ei leidnud ta ühte punast lillakassinise sisekraega jopet, heledat kolme nööbi ja taskuga tennisesärki, samuti olid puudu ühed teksad. Kannatanu tundis talle näidatud fotodelt ära isale kuulunud jope ja särgi (lk 2231). Samuti tundis kannatanu ära talle Anti Tali ütluste olustikuga seostamise protokolli juures olevatelt fotodelt ära maja Xxxas (tlk 108-110). Isal oli kadumise ajal pooleli mõned tsiviilkohtuvaidlused, sh Toomas Voogiga. Ta puutus selle kohtuasjaga lähemalt kokku pärast isa päranduse vastuvõtmist, enne mingitest kaasnevatest probleemidest isa talle rääkinud ei olnud. Toomas Voogiga suhtles ta isiklikult kohtuväliselt selle tsiviilvaidlusega 2009.a. lõpus enne toimuma pidanud kohtuistungit, kui Voog küsis, kas ta isast teab midagi. Samuti tegi Voog talle ettepaneku kohtuväliseks kokkuleppeks, kuid ta ei võtnud seda vastu, kuna isa kohta teave puudus. Vaidlusaluse kinnistu asukohaga Xxxas väärtuseks oli 5 miljonit krooni. Voogi ettepaneku kohaselt oleks ta pidanud maksma Voogile 2,5 miljonit krooni või oleks ta Voogile mingi summa eest maja ära müünud. Kannatanu jäi kohtuistungil esitatud tsiviilhagi juurde. Tunnistaja ÜKandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta esindas TKt kolmes pooleliolevas kohtuvaidluses. TK oli MS omandanud kinnistu asukohaga Xxxas. Sellel kinnistul elas Toomas Voog perega ning TK oli teinud Voogile ettepaneku sealt lahkuda. Toomas Voog algatas selle peale kaks tsiviilkohtumenetlust üürilepingu ülesütlemise kehtetuks tunnistamiseks, ehitisele tehtud parenduste hüvitamiseks ja 2,5 miljoni saamiseks. 20.07.2009.a., kui tunnistaja ning TK käisid koos pangas kohtumenetluse tarbeks riigilõivu tasumas, avaldas TK, et võimalik on, et kohtuprotsessid tuleb tunnistajal lõpetada hoopis koos K pojaga. Tunnistajal tekitas see arvamus imestust ja ta küsis K , kas viimasel on probleeme tervisega. K vastas, et ei ole, ainult jalad on haiged. Ta ei tea, et TK oleks olnud mingi krooniline haigus. Siis jõudsid tunnistaja ja K kohtumaja juurde ning K ütles, et kõike võib juhtuda. Tunnistaja läks kohtumajja sisse ja rohkem neil sellest juttu ei olnud. Alles augustis, kui HK helistas seoses oma isa kadumisega, tuli tunnistajal see jutt meelde ja ta rääkis sellest H K ning hiljem ka politseiametnikele. Seda, kas TKt oleks keegi ähvardanud, ta ei tea. Nüüd on tsiviilvaidlustes TK asemel pooleks H K. Kohtuvaidlused on alles pooleli. Tunnistaja on H K kuulnud, et Toomas Voog tegi 2009.a. lõpus H K ettepaneku osta K ära vaidlusalune kinnistu 125 000 krooni eest. See ettepanek oli selgelt K huvisid kahjustav, kuna kohtumenetluse käigus on kinnistu väärtuseks hinnatud 5 miljonit krooni. Tunnistaja tundis ära tsiviilvaidlustega seotud menetlusdokumendid, mille ta varasemalt on politseiametnikele esitanud kriminaalasja kohtueelses menetluses. TK ärakadumine oleks tunnistaja hinnangul loonud Toomas Voogile kohtumenetluses eelise, kuna oleks võinud kaasa tuua tagaseljaotsuse tegemise, kuna sellel ajal tunnistaja volikirja veel kohtumaterjalide hulgas ei olnud ning seega ei oleks kohus saatnud kutset lepingulisele esindajale. Samuti võis Toomas Voog mitte teada võimalikust üldõigusjärglasest või lootis, et H K on võimalik paremini kokku leppida. 11 Anti Tali kaitsja advokaat Küünemäe taotlusel avaldas kohus tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks KrMS § 289 lg 1 alusel ÜK02.03.2010.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest lk 33 6 realt lause „Selle peale mina küsisin tema käest, et kas on midagi tervisega probleeme, ta vastas, et ei ole, tervisega erilisi probleeme ei ole, jalad on haiged ja vererõhk kõrge.“. Tunnistaja selgitas, et kõrge vererõhk ei ole tema teadmiste kohaselt krooniline haigus, K küll kaebas kõrge vererõhu üle, kuid ta oli selle asjaolu unustanud. Toomas Voogi kaitsja advokaat Saare taotlusel avaldas kohus tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks KrMS § 289 lg 1 alusel ÜK03.09.2009.a. tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest järgmine lause „Meil oli TKga kokkulepe, et kui kohtust tuleb mingi kiri või kohtukutse, siis ma võtan temaga ühendust.“. Tunnistaja kinnitas, et neil oli tõepoolest K selline kokkulepe. Tunnistaja KM kohtuistungile ei ilmunud. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel KM kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt helistas 2009.a suvel, vist augustis talle tema onu Kaimar Maalepp ja palus abi ühe mootori mahavõtmisel. Ta läks üsna kohe Tapal Laane tänavas elava onu juurde ning oli seal umbes tund aega. Puukuuri kõrval oli punakat värvi autovrakk, millelt oli katuseraam relakaga maha lõigatud. Automootori järgi tundus, et see oli mingi jaapani tüüpi auto. Ta tunneb autosid, kuna on õppinud nii automehhaanikat kui ka autodiagnostikat. Kaimar ütles tunnistajale, et põletab lõkkes ära autoosad, mida vanarauda viia ei saa. Tunnistaja sai aru, et ülejäänud metall viiakse kokkuostu, Kaimar tegelebki vanarauaga. Kui tunnistaja onu juurest lahkus, ei olnud Kaimar veel autovrakki lõikama hakanud, kuigi ta lubas seda teha. Autoraami põhjal ei oska tunnistaja öelda, mis autoga tegemist oli. Kedagi teist peale Kaimari ema ja naise ta Kaimari juures tookord ei näinud. Tunnistaja TS andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et käis koos Anti Taliga 2010.a veebruaris – märtsis Hispaanias. Nendega koos olid Hispaanias veel MK, SR, keegi Juss ja üks poiss, kelle nime ta ei tea. Antil ja SR olid Eestis probleemid, nende auto oli Eestis tagaotsitav. Kui tunnistaja hakkas koos MK Hispaaniast ära tulema, rääkis MK talle, et Anti on seotud kellegi mõrvaga, ta oli koos oma isaga kõrvaldanud 30 000 krooni eest inimese. Raha olla jagatud Anti ja tema isa vahel. Anti Tali ise talle sellest rääkinud ei ole. Tunnistajale teadaolevalt sai MK tapmisest teada Hispaanias olles, paar päeva enne, kui ta kuuldut tunnistajale edasi rääkis. Selle vestluse ajal olid nii tunnistaja kui MK mõlemad kained. Tunnistaja AV kohtuistungile ei ilmunud. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel AV kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt olid nad Anti Taliga paar aastat elukaaslased. Tunnistaja oli alates 2008.a. oktoobrist kuni 2009.a. augustini Inglismaal tööl, tagasi tuli 09.08.2009.a. paiku. Anti tuli tema juurde, XXX tallu elama. Mõned päevad hiljem, tuli Anti isa Ain nende juurde, et koos Tapale sõita. Antil olid seljas teksad ja Puma tossud, teisi riideid ta kaasa ei võtnud. Ainil olid seljas heledad beežid püksid, peal paksem ruuduline jakk, jalas tossud. Anti oli ära kaks päeva, ta helistas korra sel ajal Antile, et täpsustada tema tagasi saabumise aega, kuid Anti ütles, et ta ei saa praegu rääkida. Tagasi tuli Anti millalgi öösel nii, et tunnistaja ei näinud Anti tulekut. Hiljem, kui ta küsis, kus ta oli ja mida tegi, selgitas Anti, et oli isale autojuhiks, käis Tapal ja kusagil veel. Rohkem ei hakanud tunnistaja Antilt küsima. Anti rahaasjadest ta midagi ei tea, kuna Antil raha tavaliselt ei olnud ja tunnistaja maksis kõige eest. Kui politsei Antil XXX talus järgi käis ja Anti järgmise päeva õhtul sinna tagasi tuli, siis Anti selgitas, et ta isa peeti kinni. Samuti ütles Anti, et parem on, kui ta st tunnistaja midagi ei tea, saab öösel rahulikult magada. 2009.a. 12 novembris läksid nad Antiga lahku. Tunnistaja pakkis Anti vähesed asjad ja riided kokku ning Anti tuli ja viis need ära. Hiljem on ta Antiga kohtunud paaril üksikul korral. Tunnistaja KK andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et viimati kohtus ta TKga kuu poolteist enne viimase kadumist. Nad olid lapsepõlvetuttavad ning kuna ta on arst siis TK pöördus abi saamiseks tema poole. TK tervis ei olnud kõige parem, tal oli suhkruhaigus, kuid midagi hullu ei olnud. Ta käis korra haiglas K vaatamas, K oli gangreenioht. K rääkis talle, et tal on Nõmmel naabriks vanem naisterahvas, kes oli pöördunud K poole seoses peretüliga ja et seda vanaprouat tahetakse korterist välja tõsta. K uuris tunnistajalt, kuidas tehakse vaimse tervise ekspertiisi. Tunnistaja sai aru, et K astus selle naisterahva kaitseks välja, kuid tal võisid ka enda huvid mängus olla. Täpsemalt K talle ei rääkinud. Tunnistaja UM andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nad olid TKga pikaaegsed head tuttavad, vahepeal sõitsid koos ühes ettevõttes taksot ja ta tunneb ka TK perekonda. K nägi viimati neljapäeval enne K kadumist. K talle oma äriasjadest ei rääkinud. Ta teab, et K hooldas ühte memme, olulisematest detailidest K ei rääkinud. Tunnistaja KV selgitas kohtuistungil, et ta on süüdistatava Toomas Voogi abikaasa. TK teab seoses sellega, et K sai selle maja, kus tunnistaja perega elas omanikuks. Vaidlus tekkis sellest, et tunnistaja vanatädi MS kinkis ja müüs selle maja TK ning ei rääkinud sellest tunnistaja perele midagi. Pärast seda pöördusid nad abikaasaga K poole, et teada saada, mis edasi saab, mida nad tegema peavad. K soovis, et nad koliksid sellelt kinnistult minema, kohtuvälisest lahendist K huvitatud ei olnud ning seega pöördus tunnistaja pere kohtusse. Tunnistaja kuulis K kadumisest oma ema käest, kes oli omakorda seda päevauudistest teada saanud. H K olid nad 2009.a ühel korral näinud. Nad ei uurinud H K tema isa kadumisega seonduvat. Pärast TK kadumisest teadasaamist, seoses majavaidlusega nad HK poole ei pöördunud. Alles kevadel 2010.a. rääkisid nad H K majaprobleemist, kuna kohtunik soovitas pooltel omavahel kokkuleppele jõuda. H K saadud ettepanek ei olnud nende perele vastuvõetav. Tema abikaasa, Toomas Voog rääkis, et TK oli talle garaažis visanud teatise 10 päeva jooksul väljakolimise kohta. Kuna TK mingit kokkulepet ei saavutatud, pöördusid nad kohtu poole, et majaomanik kompenseeriks neile selle summa, mis tema abikaasa, Toomas Voog on maja parendamiseks kulutanud. HK küsis neilt maja eest 2 miljonit krooni, neil seda raha ei olnud. Ise pakkusid nad K poolt sellest summast, mida nad kohtus lootsid saada so 1,3 miljonit. Tunnistaja abikaasa tervis kõige parem pole, tervis halvenes esimest korda 2008.a kevadel, kui kinnistu probleem oli tekkinud. Maja endine omanik on surnud, täpset aega ei mäleta. Sel aja, kui K esitas dokumendid, et tema on maja omanik, oli maja endine omanik veel elus. Tunnistaja MK andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta viibis 2010.a talvel koos Anti Taliga Hispaanias. Hispaanias viibides tuli jutuks ka Anti isa kinni istumine. Millega seoses Anti isa kinni istus, ta ei mäleta, pikk aeg on möödas. Anti ja SR rääkisid, et keegi inimene on kadunud ja Anti isa istub sellega seoses kinni. Ta ei mäleta, kas Anti rääkis midagi enda seotusega selle asjaga või enda kartusest selle asja pärast vangi minna. Ta ei mäleta ka seda, kas Antil oli oma isaga mingi kokkulepe. Anti oli isa käest raha saanud, kuid mille eest, ta ei tea. Hispaanias jõid nad kanget alkoholi, kõik olid suhteliselt purjus. Tunnistaja, Anti ja S olid kõige rohkem joonud. Joomisega seoses on tal olnud ka mälulünki, neid esines ka Hispaanias. Kohus uuris kohtuistungil ka järgmisi kirjalikke tõendeid: • 06.10.2009 läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt leiti XXX maakonnast, XXX vallast XXX külast XXX talust läbiotsimise käigus seitse suure kaliibriga padrunit, püstol 13 EKOL Special 99 Cal 9mmPA koos padrunisalvega, kus on 2 padrunit, jahipüssi padrun kal 12, jahipüssidetailid – püssikaba, püssiraud (number И 17697)ja laesäär (I tlk 2-4). • Tehnilise uuringu protokollist ja fototabelist nr 102025 22.10.2009.a. nähtub, et Tammistu talust, (XXX külas XXX vald, XXX Maakond) 06.10.2009.a. läbiotsimisel äravõretud püstolilt EKOL Special 99 ja padrunisalvelt verejälgi uuringu käigus ei leitud (I tlk 6-9). • Asitõendi 15.10.2009.a. vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi plastmassist punast värvi tüviosaga ja metallist põhjaosaga padrunit, mille pikkus oli 58,8 mm, põhjaosa diameeter 22,5 mm ja tüviosa diameeter 20,4 mm. Padrun edastati tulirelva ekspertiisi (I tlk 10). • Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo teatise kohaselt ei ole relvaregistris Ain Tali nimele registreeritud sileraudset jahipüssi IŽK kal 16 nr И 17697 ega väljastatud relvaluba (I tlk 11-12). • EKEI Tehnikaosakonna ekspertiisiakti nr TB-202-09/4122 (lisatud fototabel) kohaselt on ekspertiisiks esitatud Venemaal 1956.a. valmistatud jahipüss IŽK kal 16 nr И 17697 laskekõlbulik tulirelv ning jahipüssipadrun kal 12 laskekõlblik tulirelva laskemoon (I tlk 14-16). • Asitõendi vaatlusprotokolli 09.03.2010.a. kohaselt vaadeldi pruuni värvi puidust relvakabaga, väliskukega jahipüssi, pikkusega 1190 mm, relvaraua pikkus koos padrunipesaga 780 mm, suudme sisediameeter 16.7 mm, padrunipesa sisediameeter 18,8 mm. Relval on markeerimistähised: „1956“, „И17697“ ja „16“ ringis ja viisnurk kilbikujulises ümbrises, relvakaba ja relvarauda ühendab presentrihm (I tlk 18). • Tehnilise uuringu protokollist ja fototabelist nr 100448 09.03.2010.a. nähtub, et siledaraudselt jahipüssilt kaliiber 16, nr 17697 verejälgi uuringu käigus ei leitud (I tlk 20-25). • Läbiotsimisprotokolli, tehnilise uuringu protokolli ja fototabeli 25.05.2010.a. kohaselt XXX maakonnas, XXX vallas, XXX küla, XXX talu hoovist leiti kaevatud pinnasest tundmatu meesterahva laip kõhuli asendis, jalad kõverdatud, parem käsi keha all, pea rinnal, jalad kõrgemal, pea allpool. Kaevamisel leiti küüs, mis pakendati paberkotti ja märgistati. Laiba väljatõstmisel leiti laiba alt punast värvi jope, t-särk on laibast eraldi, t-särgi juures 100 kroonine kupüür, jope taskus märjad poolikud paberitükid kirjetega. Laibalt võeti DNA proovid kahele vatitampoonile (I tlk 27-43). • Vaatlusprotokolli, tehnilise uuringu protokolli 06.06.2010.a. ja fototabeli kohaselt järgi vaadeldi T. K surnukeha leidmisel 25.05.2010.a. surnukeha juures olnud isiklikke asju ja esemeid (I tlk 44-71). • Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi T. K surnukeha leidmisel 25.05.2010.a. surnukeha juures olnud villasest materjalist rohekas-kollaseruudulist määrdunud riidetükki (I tlk 72). • 23.09.2010.a. vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi küünt ja DNA proove kahel vatitampoonil (I tlk 73). • Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo õiendi nr 23.02.2010.a. nr 10-00010/355 kohaselt oli sõiduki Suzuki Baleno (VIN kood XXX) reg nr XXX omanik alates 31.01.2006.a. TK (IK 34804160310) ja kasutaja H K. Sõiduki Opel Omega Caravan (VIN kood XXX) reg nr XXX omanik alates 21.04.2009.a.. Ain Tali (ik 35811196014) (I tlk 75-76). 14 • 06.10.2009.a. läbiotsimisprotokolli, tehnilise uuringu protokolli ja fototabeli nr 093729 kohaselt viidi läbi läbiotsimine Ain Talile kuuluvas sõiduautos Opel Omega Caravan reg nr XXX ning sõiduki pakiruumi põrandal plastmassserval kokkupuutel riidematerjaliga paremal ja vasakul pool tekkis luminooliga töötlemisel verele iseloomulik helendus. Pakiruumi luugi alumiselt parempoolsel ja vasakpoolsel siseserval tekkis verele iseloomulik helendus. Verekahtlusega kohtadelt võeti DNA proovid (I tlk 78-88). • Läbiotsimisprotokolli 02.06.2010.a., tehnilise uuringu protokolli 03.06.2010.a. ja fototabeli nr 101086 kohaselt andis Kaimar Maalepp Tapa linnas XXX välja ja näitas kätte koha, kust võib leida erinevad autodetaile (kokku 33 tk), kollast värvi puksiirköie, 2 töökinnast ja metalli ostu-müügilepingu nr 0792453. Detailid markeeriti ja pakendati (I tlk 89-131). • AS T hinnangu ja selle lisade kohaselt 11.06.2010.a. AS-i T Põhja Prefektuuri kriminaalbüroost toodud 41 korrodeerunud ja ilmsete põlemistunnustega autodetaili on pärit sõidukiga Suzuki Baleno, misda toodeti aastatel 1995 kuni 1999. Kuna auto detailidel võib märgata tumepunast värvi siis sõiduauto võis olla tumepunane (II tlk 3-25). • Asitõendi 21.09.2010.a. vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt vaadeldi Kaimar Maalepa poolt välja antud kollast värvi hallide metallkinnitustega puksiirköit (II tlk 27-28). • Asitõendi 26.07.2010.a vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt vaadeldi tugevate põlemistunnustega auto parempoolset esiosa detaili, esiosa parempoolses nurgas autokapoti hing, amordikauss. Samuti vaadeldi tugevate põlemistunnustega ja tugevalt korrodeerunud auto vasakpoolse esiosa detaili, mille põrandapoolses osas kaks korrodeerunud pedaali. Esiosa detailil on kapotihing, arvatav kojamees ja kojameeste mootor (II tlk 29-40). • Ostu-müügilepingutest nr 557, 07.05.2010.a., nr 807, 28.05.2010.a., nr 345, 23.04.2010.a., nr 466, 29.04.2010.a., nr 955, 30.09.2009.a., nähtuvalt on Kaimar Maalepp müünud ja OÜ K ostnud erinevat musta ja värvilist metalli, vanametalli ja metallijäätmeid. Ostu-müügilepingutest nr 445 28.04.2010.a. ja nr 526, 04.05.2010.a. LP müünud ja OÜ K ostnud erinevat musta ja värvilist metalli, vanametalli ja metallijäätmeid (II tlk 43-50). • Müügilepingute nr o792453( 27.08.2009.a.) ja o901867(14.05.2010.a.) kohaselt on Kaimar Maalepp müünud ja AS K ostnud erinevat vanametalli (II tlk 52-55). • Ekspertiisiaktist nr GE-0623-10/1794 nähtub, et 25.05.2010.a. XXX maakonnast XXX vallas XXX külas asuvast XXX talu hoovi maetud meesterahva surnukehalt võetud proovidest saadud DNA profiil pärineb suure tõenäosusega HK bioloogiliselt isalt ning langeb kokku eelnevalt samas kriminaalasjas voodilinalt (ekspertiisiakt GE1193-09/3995) määratletud DNA profiiliga (II tlk 58-61). • Tundmatu laiba isikutuvastamise tõendi 11.06.2010.a. kohaselt on XXX maakonnast XXX vallas XXX külas asuvast XXX talu hoovi maetud meesterahvas TK (IK 34804160310) (II tlk 65). • Ekspertiisiaktist nr GE-1193-09/3995 nähtub, et TK korteris voodis linalt võetud proovilt (A095129) saadud DNA profiil saab olla suure tõenäosusega pärineda HKlähisugulaselt sh tema bioloogiliselt isalt. Samuti nähtub, et Ain Talile kuuluva sõiduauto Opel Omega Caravan reg.nr XXX pakiruumi luugi sisemiselt paremalt servalt läbiotsimise käigus 06.10.2009.a. võetud proovidest saadud DNA segaprofiili alusel ei saa välistada isiku, kelle DNA profiil määrati proovist A095129 pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (II tlk 76-80). 15 • Surnu ekspertiisiaktis nr 309 ja sellele lisatud fototabeli esiletoodud eksperdiarvamusest nähtub, et TK surma põhjus ei ole laiba kaugelearenenud roisuliste muutuste ja rasvvahastumise tõttu kohtumeditsiiniliste meetoditega määratav. TK surnukehal esineb pea lahtine tömp trauma koljulae-, koljupõhimikuja näokoljuluude hulgaliste murdude ja defektidega: otsmiku-, vasaku kiiru-oimu-ja osaliselt ka kuklaluu killunenud murd välis- ja siseplaadi erineva kuju defektide ja välisplaadi sisserõhutud murdude aladega, kusjuures defektide ja kildude servades esinevad 3 erineva suurusega kaart ning koljuvõlvil 7 poolkarjakujulist ja 2 nelinurkset välisplaadi defekti; koljupõhimiku killunenud murd eesmises koljuaugus vasakul pool silmakoobasmise osas ja sõellestme piirkonnas ning joonmurd tagumises koljuaugus; sakiliste servadega haav kõõlustanul vasakul pool otsmikukiiru piirkonnas. Sellise koljutrauma tekkemehhanism ei ole laiba kaugelearenenud roisuliste muutuste ja rasvvahastumise tõttu täpselt määratav, kuid ei saa välistada, et need vigastusedvõivad olla tekitatud hulgalistest löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (esemega) pea erinevatesse anatoomilistesse piirkondadesse. Arvestades vigastuste morfoloogilisi iseärasusi, ei ole välistatud, et osa koljuvõlvil paiknevatest vigastustest või olla tekitatud korduvatest löökidest koonilise või sfäärilise kumera piiratud tömbi esemega. Pole välistatud vigastuste tekitamine kahtlustatava Anti Tali poolt 26.05.2010.a. toimunud ülekuulamisel kirjeldatud viisil , so „isa lõi taksoroolis olevat meest revolvriga vastu pead, rohkem kui paar korda“. Vigastuse tekkimise aeg (sh elupuhusus) ei ole laiba kaugelearenenud roisuliste muutuste ja rasvvahastumise tõttu kohtumeditsiiniliste meetoditega kindlaks tehtav. Selline vigastus elaval inimesel on reeglipäraselt eluohtlik. Enesekaitsele viitavaid vigastusi säilinud nahakattel ei esinenud, kuid pole välistatud nende olemasolu marrasnaha irdumise piirkonnas. Arvestades laiba roisuliste muutuste väljendusastet ei saa välistada, et laip võis olla väliskeskkonnas mitte vähem kui 6-8 kuud enne laiba kohtuarstlikku lahangut, võimalik, et matmine leidis aset kahtlustatava Anti Tali poolt 26.05.2010.a. toimunud ülekuulamisel kirjeldatud ajal, so augustikuus 2009.a. (II tlk 96-129). • Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiaktis nr 5 esitatud eksperdiarvamuse ja selle lisaks oleva fototabeli kohaselt TK surnukehal esinevad vigastused võivad olla tekitatud kõikide kolme ekspertiisiks esitatud revolvri Nagan käepideme servaga, suure tõenäosusega käepidemel oleva aasa/rõngaga on tekitatud koljuluude mittespetsiifilised vigastused (murrud) ning üks sissevajutusmurd vasakus kiiruluus. paremas otsmikuluus esinev nelinurkne sissevajutusmurd on suure tõenäosusega tekitatud relvaga nr 508 (II tlk 132-143). • Jälitusprotokollis 04.11.2009.a. sisalduvast kõnedeeristustest nähtub TK, Ain Tali, Anti Tali, Andres Rebase ja Toomas Voogi omavaheliste telefonivestluste aeg, sagedus, ning isikute asukohta kõnede ajal ajavahemikul 01.06.- 28.08.2009.a. (II tlk 155-160). • Asitõendi - Ain Tali kasutuses olnud ja lisatud fototabelist mobiiltelefoni Nokia 1100 IMEI kood nr XXX vaatlusprotokollist nähtub, et telefoni sees on EMT kõnekaart nr XXX, abonentnumbriga XXX. Protokollist nähtuvad ka SIM kaardi märkmiku sisu, vastamata kõned, valitud numbrid, laekunud SMS-id (II tlk 163-166). • Asitõendi - Ain Tali kasutuses olnud mobiiltelefoni Nokia 1100 IMEI kood nr XXX vaatlusprotokollist ja lisatud fototabelist nähtub, et telefoni sees on EMT kõnekaart nr XXX, abonentnumbriga XXX. Protokollist nähtuvad ka SIM kaardi märkmiku sisu, vastamata kõned, vastatud kõned, valitud numbrid, laekunud SMS-id (II tlk 167-171). 16 • Asitõendi – Toomas Voogilt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud ja tema kasutuses olnud mobiiltelefoni Nokia 1650 IMEI kood nr XXX vaatlusprotokollist ja lisatud fototabelist nähtub, et telefoni sees on EMT kõnekaart nr XXX, abonentnumbriga XXX. Protokollist nähtuvad ka telefonimärkmiku sisu ja laekunud SMS-id (II tlk 172-181). • 12.07.2010.a. jälitusprotokollist nähtuvad Ain Tali, Toomas Voogi ja Andres Rebase omavaheliste ajavahemikul 10.10.2009.a kuni 09.11.2009.a. peetud telefonikõnede sisu (II tlk 182-187). • 03.03.2010.a jälitusprotokollist ja selle tõlkest nähtub ajavahemikul 14.01.2010.a. kuni 25.01.2010.a. Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 peetud Ain Tali ja tundmatu isiku vaheliste vestluste sisu (II tlk 188-196). • 27.09.2010.a. äratundmiseks esitamise protokolli ja sellele lisatud fototabeli kohaselt on Anti Tali hinnangul revolvrid nr 1 ja 2 sarnased selle relvaga, millega isa kannatanut 16.08.2010.a pea piirkonda lõi (III tlk 43-45) • Kohtule esitatud hagiavaldustest ja nende lisadest nähtub, et TK ja Toomas Voogi vahel oli vaidlus seoses Xxxas kinnistuga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde. Prokuröri hinnangul on süüdistatavate süü neile inkrimineeritavates kuritegudes tõendamist leidnud ja nende teod on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör asus seisukohale, et süüdistava Ain Tali süü
lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2, § 113, § 202 lg 1, § 418 lg 2 p 1 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Süüdistava Anti Tali süü
Süüdistava Toomas Voogi süü
Süüdistava Andres Rebast süü
Süüdistava Kaimar Maaleppa süü
Süüdistatava Ain Tali kaitsja leidis kohtuistungil, et tema kaitsealuse süü talle inkrimineeritud kuriteos on leidnud tõendamist
Ain Tali kaitsja taotles süüdistuses
Alternatiivselt leiab kaitsja, et Ain Talil puudus tahtlus TK tappa, mistõttu kui kohus leiab, et tema kaitsealune on süüdi, siis tuleb tegu
järgi ümber kvalifitseerida
Süüdistatava Anti Tali kaitsja leidis kohtuistungil, et tema kaitsealuse süü talle inkrimineeritavates kuriteos
-§ 25 lg 2 järgi ei ole tõendamist leidnud ja kaitsja taotles süüdistatava Anti Tali esitatud süüdistuses õigeksmõistmist. Süüdistatava Toomas Voog kaitsja leidis kohtuistungil, et tema kaitsealuse süü talle inkrimineeritavas kuriteos
lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi ei ole tõendamist leidnud ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Puuduvad tõendid süüdistatava poolt juhendi andmises kaassüüdistatavatele nõude esitamiseks TK. Süüdistatava Andres Rebase kaitsja leidis kohtuistungil, et tema kaitsealuse süü talle inkrimineeritavas kuriteos
lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi ei ole tõendamist leidnud ja taotles süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja palus arvestada kergendava asjaoluna kannatanu enda tegevust tema sõbra väljatõstmisega ähvardamisel ja seda, et süüdistataval on kaks alaealist last. 17 Süüdistatava Kaimar Maalepa kaitsja leidis kohtuistungil, et tema kaitsealuse süü talle inkrimineeritavas kuriteos
KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kõik kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendid on lubatavad, asjakohased ja nende kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Karistusseadustiku (
) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseisu sätestab
, mille kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate Ain Tali osaliselt süüd tunnistavad ütlused, Andres Rebase ja Toomas Voogi süüd eitavad ütlused, Kaimar Maalepa süüd tunnistavad ütlused, kannatanu H K, tunnistajate ütlused, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, nende vastastikuses seoses ja oma siseveendumuse kohaselt asub alljärgnevatele seisukohtadele. Ain Tali, Andres Rebase ja Toomas Voogi süüdistus
lg 2 p 2 ja 4 -§ 25 lg 2 järgi
lg 2 p 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne süüteokoosseis seisneb varalise kasu nõudmises grupis, millega kaasneb ähvardus kasutada vägivalda. Samuti peab kannatanu poolt toimuma varakäsutus, süüdlane peab saama varalist kasu ning kannatanul peab tekkima varaline kahju. Väljapressimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kärbitud koosseisuna on väljapressimine lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Üleandmise nõudmine seisneb ettepanekus anda nõudjale või kolmandale isikule üle varaline kasu- asi, varaline õigus või muu varaline kasu. Väljapressimisel kasutatav vägivald võib olla nii psüühiline kui ka füüsiline. Esimesel juhul ähvardatakse tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega, teisel juhul seisneb ähvardamine tervise kahjustamises, kehalises väärkohtlemises või piinamises. Ähvardus peab olema konkreetne ning seonduma süüdlase võimaliku hilisema tegevusega oma eesmärgi saavutamiseks. Nõudmine ja sellega asja kahjustamise ähvardus võib olla ka konkludentne.
lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.
lg 4 järgi kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kohus leiab, et Ain Tali ja Andres Rebase süü TK väljapressimise katses on kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Nii on Andres Rebane kohtuliku uurimise käigus kinnitanud, et tegi Ain Talile ettepaneku hoiatada TK , et viimane hoiaks eemale kinnisvarast , s.o. majast Xxx . Vaidlusaluse kinnistu turuväärtuseks oli tsiviilmenetluses TK hinnanud 5 miljonit krooni. Samuti on Ain Tali kohtuistungil kinnitanud, et Andres Rebane tegi talle ettepaneku hoiatada TK hoidmaks kinnisvarast eemale ja tema , s.o. Ain Tali nõustus Andres Rebase ettepanekuga. Seega otsustasid Ain Tali ja Andres Rebane asuda ühiselt TKlt tema kinnistuga seotud nõudeõigusest taganemist välja pressima. 18 Kohus peab ebausaldusväärseteks ja ennastõigustavaks Ain Tali ja Andres Rebase ütlusi selle kohta, et mingit eelnevat kokkulepet neil omavahel K suhtes vägivalla tarvitamiseks ei olnud ning nemad soovisid Kt lihtsalt hoiatada. Ei Rebane ega Tali ei saanud eeldada, et K taganeb kohtumenetluses olevatest 5 miljonilise väärtusega kinnistuga seotud nõuetest vabatahtlikult, kuivõrd omal tahtel K mingit taganemist ei olnud seniajani teinud, vaid pidid selleks kavandama kas psüühilise või füüsilise vägivalla kasutamist, millega sundida Kt oma nõudeõigusest taganema. Ähvardamine seisnebki kellelegi mingi kahju tekitamise võimaluse teadvustamises hirmutamise eesmärgil. Kui tegemist oleks olnud lihtsalt palvega mitte teha Toomas Voogile kohtuvaidlustega seostud kinnistuga ülekohut, oleks Andres Rebane saanud ise pöörduda TK poole ja paluda tal Voogi suhtes kohtuvaidluses järeleandmisi teha. Et vältida võimalikku äratundmist Voogi sõbrana, pöördus Rebane Ain Tali poole. Kohtu hinnangul said nii Ain Tali kui ka Andres Rebane aru, et nad panevad toime väljapressimise ning seadsid selle endale eesmärgiks või vähemalt möönsid seda. Eeltoodust nähtuvalt on antud juhul täidetud väljapressimiskatse subjektiivne külg. Kohtu hinnangul pidi Rebase ja Ain Tali ühise teoplaani kohaselt olema Ain Tali selleks isikuks, kes pidi otseselt toime panema K nõudeõigusest taganemise nõudmise ja ähvardamise, Andres Rebane juhtima toimuvat eemalt. Kohus peab Andres Rebase kohtuistungil antud ütlusi ebausaldusväärseks ka osas, et ta ei teadnud või ei saanud Ain Talilt teada 16.08.2009.a. hommikul Ain Talile helistades, et Ain Tali kavatseb kohe alustada väljapressimist TK . Ei ole eluliselt usutav, et ühise teoplaanijärgse kuriteo võimalik täideviija ei jaga kavandatud kuriteo täideviimisele asumisel seda oma kaastäideviijaga. Kohtueelses uurimises on Anti Tali andnud ütlusi, mille kohaselt isa kutsus teda julgestuseks kaasa, kuivõrd kedagi olevat vaja hoiatada ning hoiatatav olevat füüsiliselt isast tugevam. Ain Tali on kohtuliku uurimise käigus andnud ütlusi selle kohta, et ta soovis K revolvriga hirmutada, kuid K märkas revolvrit ning ründas teda enesekaitseks sooviga relva enda kätte saada. Rüseluse käigus lõi ta K mitu korda revolvripäraga pähe. Ka Anti Tali kinnitas kohtueelses menetluses, et rüselus ja madin isa ja taksojuhi vahel algasid kohe pärast tema autost väljumist, mingit nõudmise esitamist tema ei kuulnud, kuigi tal oli selleks võimalus. Seega on kohtu hinnangul leidnud kinnitust, et Ain Tali asus vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult väljapressimist teostama, kuid ei jõudnud TK sekkumise tõttu nõudmist esitada ega kuritegu seega lõpule viia. Kuivõrd K pidi plaani kohaselt taganema nõudeõigustest 5 miljonilise turuväärtusega kinnistu suhtes on tegemist väljapressimise katsega suures ulatuses. Seega on täidetud ka süüteokatse objektiivne külg. Samas ei ole kohtuliku uurimise käigus kinnitamist leidnud süüdistusaktis märgitud asjaolu, et Ain Tali on Andres Rebaselt või kelleltki kolmandalt saanud raha vähemalt 5 000 USD TK väljapressimise eest. Kuigi Anti Tali on kohtueelses menetluses kinnitanud, et isale lubati K tapmise eest raha ning isa andis talle pärast K tapmist 5 000 USD, ei ole kohtulikul uurimisel raha väidetav tasumine ega päritolu kinnitust leidnud. Ain Tali selle kohta kohtuistungil mingeid ütlusi ei andnud. Andres Rebane on kinnitanud et tema kellelegi mingit tasu maksnud ei ole ega ole ise ka mingit tasu seoses K hoiatamisega saanud. Muid tõendeid, mis kinnitaksid antud asjas raha tasumist kohtule esitatud ei ole. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Toomas Voog oleks tellinud tasu eest Andres Rebaselt või Ain Talilt TK vägivallaga ähvardamise ja kohtuvaidluses nõudeõigusest taganemise nõudmise. Andres Rebane on kohtuliku uurimise käigus kinnitanud, et Toomas Voog ei teadnud midagi sellest, et ta tegi Ain Talile ettepaneku ähvardada TK ja nõuda temalt kinnistu XXX Tallinnas kohtuvaidlusega seotud nõuetest taganemist. TK ja Toomas Voogi vahel oli pooleli kaks kohtuvaidlust Xxx asuva kinnistuga seoses. Andres Rebane ja Toomas Voog on kohtulikul uurimisel kinnitanud, et nad on 19 pikaajalised head tuttavad ja sõbrad. Asjaolu, et Toomas Voog näitas Andres Rebasele TK , kui isikut kellega tal on pooleli kohtuvaidlused ja kes palus tal 10 päeva jooksul välja kolida elamust, mille ümberehitusse oli ta palju aega ja raha panustanud, ei seo Toomas Voogi veel väljapressimise katsega TKlt. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-61-08 on märgitud, et „Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15.)“ Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et Toomas Voog jagas sõbraga muret seoses elukoha võimaliku kaotusega ja näitas talle TK kui isikut, kes talle neid probleeme põhjustas. Pikaajalise elukoha ja suure rahalise kaotuse oht on piisavalt tõsine probleem, et seda jagada kauaaegse sõbraga. See, et Toomas Voog näitas Andres Rebasele TK, kui eluasemeprobleemi tekitajat ja kohtuvaidluste vastaspoolt, ei seo veel teda väljapressimiskatsega TK . Asjas ei ole tõendamist leidnud ka, et Toomas Voog oleks kellelegi maksnud raha TK väljapressimise eest. Ka kohtule esitatud jälitusprotokollid ei võimalda seostada Toomas Voogi TK väljapressimisega. Toomas Voog kinnitas kohtuistungil, et ta ei tunne Ain Tali, Ain Tali omakorda kinnitas, et ta ei tunne Toomas Voogi. Toomas Voogi telefonilt on küll 19.06.2009.a. helistatud Ain Tali telefonile, kuid mõlemad väidetavad telefonikõnede pooled eitavad teineteisega kõnelemist. Toomas Voogi väitel kasutas tema telefoni helistamiseks Andres Rebane, kellel oli kõnekaardi aeg otsa saanud. Ka Andres Rebane on kinnitanud, et neil oli omavahel tavaks kasutada enda kõneaja lõppemisel vajadusel sõbra telefoni. Kohtu hinnangul on ka see väide eluliselt usutav. 12.07.2010.a. jälitusprotokollis toodud kõnede salvestuste stenogrammidest ei nähtu samuti seost TKlt väljapressimise katsega. 20.10.2009.a. kell 00:20 kõne stenogrammis on kõne poolteks märgitud Toomas Voog ja Ain Tali. Samas nähtub stenogrammist, et telefoninumbrite kohaselt võeti kõne Andres Rebase telefonilt ning 14.11.2011.a. kohtuistungil tundis Andres Rebane antud telefonikõne salvestisest helistajana ära enda hääle. Samal kuupäeval kell 02:09:30 Voogi ja Rebase vahelises telefonikõnes mainivad mõlemad, et Aini nad enam ei tunne. Toomas Voog on antud kõne kohta selgitanud, et jutt käis Rebase tuttavast Ainist, kes olla põhjuseta kinni istunud. Andres Rebane ei mäletanud kohtuistungil, millisest Ainist juttu oli, kuivõrd kõne oli ammu ja ta oli siis tugevas joobes. Kohus leiab, et 02:09:30 telefonikõnes arutlesid Voog ja Rebane just Ain Tali üle. Vaid paar tundi varem oli Rebane Voogi juuresolekul helistanud Ain Talile ja pärinud tema vabanemise kohta. Ei ole eluliselt usutav, et Andres Rebasel on mitu Aini nimelist tuttavat, kes olid sel ajal kinnipeetavad. Asjaolu, et Voog ja Rebane rääkisid telefonis Ain Talist ja mõlemad üheselt keeldusid teda edaspidi oma tuttavana tunnistamast, viitab kohtu hinnangul pigem sellele, et Voog ja Rebane arutasid omavahel 20.10.2009.a. öösel TK kadumist ja Toomas Voog võis Rebase tuttava so Ain Tali seotusest antud asjaga teada saada, kuid see telefonikõne ei anna alust eeldada, et Voog tellis Rebaselt ja Talilt väljapressimise TK ega ei seo teda ka muul moel antud süüteokatsega TK . Riigikohus märkis 03.10.2011.a. lahendis 3-1-1-68-11, et "Oletustele ei saa süüdimõistvat otsust rajada, sest tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks." Eeltoodu alusel tuleb Toomas Voog
Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud ning kohtuistungil kontrollitud tõenditega, tõendamist leidnud, et Ain Tali ja Andres Rebane on ühiselt ja kooskõlastatult pannud toime varalise kasu üleandmise nõudmise katse ähvardusega kasutada TK suhtes vägivalda. Kuid 20 Ain Talile ja Andres Rebasele esitatud süüdistusest tuleb välja jätta kuriteo toimepanek koos Toomas Voogiga. Ain Tali süüdistus
järgi
tulenevalt on tapmine suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga ning tapmise tagajärg on teise inimese surm. Subjektiivsest küljest eeldab tapmise koosseis tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Ain Tali süü TK tapmises on tõendatud nii Ain Tali sisulise seletusega kui ka teiste asjas kogutud tõenditega. Ain Tali andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta lõi 16.08.2009.a. TK viimase autos revolvripäraga 4-6 korda täiest jõust pähe ning järgmise päeva varahommikul mattis TK laiba oma elukoha hoovis asuvasse varem teisel eesmärgil valmiskaevatud auku. Süüdistatav Anti Tali on kohtueelsel uurimisel andnud korduvalt ütlusi selle kohta, et sõites 16.08.2009.a. koos isaga viimase tuttava taksojuhi autos Tallinna poole, palus isa Kuusalu lähedal metsapeatust, ta väljus autost, kohe seejärel oli kuulda rüselust, madinat, ta pööras end ümber, nägi kuidas isa lõi autoroolis olevat meest relvataolise esemega mitu korda vastu pead, rohkem kui paar korda. Samuti kinnitas Anti Tali, et isa mattis TK laiba koduhoovis olevasse auku. 25.05.2010.a. läbiotsimisprotokolli, tehnilise uuringu protokolli ja fototabeli kohaselt leiti Ain Tali elukohas XXX maakonnas, XXX vallas, XXX küla, XXX talu hoovist kaevatud pinnasest tundmatu meesterahva laip, mis DNA ekspertiiside abil tuvastati kui TK. Surnu ekspertiisiakti nr 309 kohaselt leiti TK surnukehal pea lahtine tömp trauma koljulae-, koljupõhimiku- ja näokoljuluude hulgaliste murdude ja defektidega. Ekspert on asunud seisukohale, et kirjeldatud vigastused võivad olla tekitatud hulgalistest löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (esemega) pea erinevatesse anatoomilistesse piirkondadesse. Ain Tali kinnitas kohtuistungil, et ta kasutas TK löömisel vana, esimese maailmasõjaaegset revolvrit. Ka Anti Tali on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et isa lõi ohvrit pika relvatoru ja trumliga tulirelvaga. Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiaktis nr 5 esitatud eksperdiarvamuse kohaselt TK surnukehal esinevad vigastused võivad olla tekitatud revolvri Nagan käepideme servaga. Kuigi TK surma põhjus ja vigastuste tekitamise aeg (sh elupuhusus) ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega määratav, on ekspert arvamusel, et selline vigastus elaval inimesel on reeglipäraselt eluohtlik. Nii Ain Tali kui ka Anti Tali on kogutud tõendite kohaselt kinnitanud, et nad veendusid 16.08.2009.a. hilisõhtul TK autosse tõstes, et TK oli selleks ajaks surnud. K ei hinganud ega teinud häält ning ta keha oli kange. 04.11.2009.a. jälitusprotokollist nähtub, et 16.08.2009.a. kell 09.43 helistas abonentnumber XXX (kasutab Ain Tali) abonentnumbrile XXX (TK), asudes samal ajal Kuusalu vallas tugijaama KUUSA13 all. Jälitusprotokollist nähtub ka Ain Tali edasine liikumine 16.08.2009.a. KUUSA11 masti alt (kell 11:28) TAPA13 masti alla (kell13:03). 16.08.2009.a. õhtul viibis Ain Tali jälitusprotokolli andmete kohaselt LAAGR81 (kell 22:32) ja PAASK11 (kell 23:03) masti all Tallinnas. 17.08.2009 kell 06:52 asus abonent number XXX (Ain Tali) uuesti TAPA13 masti all. Kuivõrd eeltoodu kohaselt süüdistava Ain Tali ütlused TK revolvriga pähe löömise ja ülejäänud 16.08.2009.a. kirjeldatud sündmuste osas on kooskõlas kõigi eelnimetatud tõenditega ning riimuvad ka detailides süüdistatava Anti Tali kohtueelses menetluses antud ütlustega, puudub selles osas kohtul alus tema ütlustes kahtlemiseks. Arvestades eelnevat ja hinnates kogumis kohtlikul uurimisel kogutud tõendeid, leiab kohus, et Ain Tali tekitas temal kaasas olnud revolvriga TK eluohtliku tervisekahjustuse - pea lahtise 21 tömbi trauma koljulae-, koljupõhimiku- ja näokoljuluude hulgaliste murdude ja defektidega, mis tõi kaasa TK surma mitte hiljem kui 16.08.2009.a. Kuna süüdistatav enda ütluste ja kogutud tõendite kohaselt lõi TK mitmel korral täiest jõust revolvripäraga pähe, siis tulenevalt surnu ekspertiisiaktis tuvastatud vigastuste tekkemehhanismist, asukohast (elutähtsate organite piirkond) ja vigastuste arvust on ilmne, et elutähtsate organite piirkonda korduvalt lüües möönis süüdistatav isiku surma saabumist ja seega tegutses ta tapmises kaudse tahtlusega (RKKK III-1/1-72/95; 3-1-1-107-96; 3-1-1-10697). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-128-06 väljendanud seisukohta, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Ain Tali käitumine pärast TK eluohtlikke vigastuste tekitamist viitab üheselt sellele, et ta sai juba sündmuskohal TK korduvalt revolvripäraga pähe lüües ja hiljem tema keha kraavi peites aru oma toimimisviisi ohtlikkusest TK elu suhtes ning nõustus sellega kaasnevate tagajärgedega. Sellega on täidetud teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud antud kuriteoepisoodi suhtes õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Riigikohus on oma lahendites (sh lahendis nr 3-1-1-128-06) asunud seisukohale, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes iseäranis siis, kui toimepanija tegu koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale, ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes; lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, toetuma konkreetsetele asjaoludele ega tohi olla sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis ning surma põhjustavana tuleb käsitleda iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Ain Tali poolt suunatud löökide arvukus elutähtsa organi - pea piirkonda ja intensiivsus näitavad selgelt tema kui teo toimepanija vähemalt kaudset tahtlust TK surma suhtes. Kohtumeditsiinilise ekspertiisi akt, mille kohaselt on põhjustatud TK eluohtlikud tervisekahjustused – pea lahtine tömp trauma koljulae-, koljupõimiku- ja näokoljuluude hulgaliste murdude ja defektidega, koljuluudel leiti 12 erinevat löögijälge. Samuti Ain Tali enda suhtumine saabunud tagajärge so kannatanu surnukeha katmine okstega, kannatanule kuuluva sõiduauto kohene hävitamisele suunamine ja TM juurest laiba transpordiks teki kaasavõtmine näitavad üheselt, et nii faktiliselt kui süüaluse enda hinnangul saabus kannatanu TK surm vahetult pärast lööke. Kohtu hinnangul on tegu on toime pandud. Eeltoodut arvestades tuleb Ain Tali käitumist käsitleda teise inimese tahtliku tapmisena ehk
järgi kvalifitseeritava kuriteona, mis on toime pandud otsese tahtlusega, mitte aga
§-de 118 p 1 ja 117 lg 1 ehk eluohtliku tervisekahjustuse tahtliku tekitamise ja surma ettevaatamatu põhjustamise ideaalkonkurentsiga. Sellega on läbi teo objektiivse koosseisu täidetud ka teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et Ain Talile süüksarvatav kuritegu on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud materjalidega ning kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
22 Ain Tali süüdistus
lg 2 p 1 järgi Kohus leiab, et süüdistatava Ain Tali süü temale inkrimineeritud tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises on täielikult tõendamist leidnud nii süüdistava süü omaksvõtuga kohtuistungil kui ka kohtule esitatud muude tõenditega. Antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad tsiviilkäibes lubatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemisele relvaseadusega kehtestatud nõuete rikkumises. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud süüteokoosseis tahtlust. Relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 1 järgi on relva ja laskemoona käitlemine relvaseaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Kohtule esitatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt leiti 06.10.2009.a. läbiotsimisel Ain Tali elukohast ahju peidetult jahipüssi detailid ja riiuli pealt padrun. Ekspertiisiakti nr TB-20209/4122 kohaselt oli leitud jahipüss IŽK kal 16 nr И17697 laskekõlbulik tulirelv ja leitud padrun laskekõlbulik. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo teatise kohaselt ei ole Ain Tali nimele registreeritud siledaraudset jahipüssi ega väljastatud relvaluba. Eeltoodust nähtuvalt on Ain Tali rikkunud relvaseaduse sätteid, kuivõrd jahipüss on piiratud käibega tulirelv RelvS § 19 lg 1 p 5 mõttes, mille soetamiseks on vajalik soetamisluba ja käitlemiseks relvaluba. Leitud laskekõlbulik jahipüssipadrun on piiratud käibega laskemoon RelvS § lg 3 mõttes, mida võib käidelda soetamisloa ja relvaloa alusel. Ain Tali selgitas kohtuistungil, et jahipüss ja padrun kuulusid varem tema vennale. Samuti ei vaielnud Ain Tali vastu sellele, et tema ahjust leitud relv ei olnud politseiasutuses registreeritud ning tal puudus relvaluba antud jahipüssi ja padruni käitlemiseks. Kohtule esitatud Tartu Maakohtu 20.06.2008.a. kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-088361 tunnistati Ain Tali süüdi
Seega on Ain Tali isikuks, kes on antud teo toime pannud vähemalt teist korda. Kohtu hinnangul on Ain Tali tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime pannud kavatsetusega, kuivõrd tema eesmärk oli ahju peidetud ja osadeks lahti võetud jahipüssi omada ja vallata. Ain Tali teadis, et ilma relvaloata ja registreerimata tulirelva hoidmine on õigusvastane ning sellise tegevusega rikub ta relvaseaduse sätteid. Sellele viitab kohtu hinnangul asjaolu, et Ain Tali hoidis relvadetaile ahju peidetuna. Eeltoodu põhjal on Ain Tali käitumises tuvastatud nii kavatsetuse voluntatiivne kui ka intellektuaalne element ning seega täidetud teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud antud kuriteoepisoodi suhtes õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kaimar Maalepa ja Ain Tali süüdistus
lg 1 järgi Kohus leiab, et Kaimar Maalepa ja Ain Tali süü neile inkrimineeritud süüteos on täielikult tõendamist leidnud nii Kaimar Maalepa süü omaksvõtuga ja Ain Tali sisuliste ütlustega kui ka teiste asjas kogutud tõenditega. Antud süüteo objektiivne koosseis seisneb süüteoga saadud vara omandamises, hoidmises või turustamises. Süüteo subjektiivsest küljest eeldab antud süüteokoosseis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega piisab, kui vara omandaja, hoidja või turustaja peab võimalikuks vara kuritegelikku päritolu. Riigikohus on lahendis 3-1-1-65-06 asunud seisukohale, et "turustamise all
mõttes tuleb mõista kuritegelikul teel saadud vara võõrandamist mistahes tehingu vormis. Seejuures on märkimisväärne, et turustamine ei eelda vara eelnevat omandamist.
tähenduses on turustajaks isik, kes vahetult ise võõrandab kuriteo läbi saadud vara kolmandale isikule, andes selle vara üle ja saades selle eest tasu, aga ka isik, kes vara 23 eelnevalt omandamata otsib sellele uut valdajat". Lahendis 3-1-1-93-07 väljendas Riigikohus, et "Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine tähendab asja enda valdusesse saamist mis tahes viisil. Valdust kui faktilist võimu asja üle kaitstakse ka asjaõiguses, sõltumata isiku õiguslikust võimust. Nii tsiviil- kui ka karistusõigus mõistavad valduse mõiste all isiku tegelikku võimu asja üle. Karistusseadustiku § 202 järgi on karistatav kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara enda valdusesse võtmine ja selle vara suhtes omanikusarnase seisundi loomine pahauskselt. Asjaõigusseaduse § 35 lg 2 sätestab, et valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata". Kaimar Maalepp andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Ain Tali tõi 2009.a augustis tema juurde taksotunnustega sõiduauto Suzuki Baleno, mille palus tükkideks lõigata ning vanametalli viia. Ka Ain Tali kinnitas, et viis TK auto Kaimar Maalepa käsutusse eesmärgiga sõiduk hävitada. Kaimar Maalepp lammutas auto tööriistade abil tükkideks, metallosad kas viis kokkuostu või peitis ära, mittemetallist osad põletas lõkkeplatsil. Nimetatud asjaolusid kinnitas kohtueelsel uurimisel ka Anti Tali, kelle ütluste kohaselt jäi taksojuhi st TK Suzuki Pootsmani so Kaimar Maalepa juurde. Hiljem Pootsmani juurde tagasi tulles nägi Anti Tali, et ohvri auto oli peaaegu lammutatud ning Pootsman lõpetas autokere pooleks lõikamise. Tunnistaja KM on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt kutsus tema onu Kaimar Maalepp 2009.a. augustis teda appi punakat värvi jaapani tüüpi autolt mootorit maha monteerima. Erinevate müügilepingute kohaselt on Kaimar Maalepp või tema elukaaslane müünud ajavahemikul 27.08.2009.a. kuni 28.05.2010.a. AS-le K ja OÜ-le K vanametalli. 02.06.2010.a läbiotsimise käigus leiti Kaimar Maalepa elukohast XXX, Tapa linnas erinevaid korrodeerunud ja põlemistunnustega autodetaile, mis AS T hinnangul pärinevad tumepunaselt 1995-1999 aasta väljalaskeaasta Suzuki Balenolt. Sama läbiotsimise käigus Kaimar Maalepa elukohast leitud kollase puksiirköie tundis kannatanu HK ära kui tema isa TK autos olnud puksiirköie. Seega kohus leiab, et on tõendatud, et Kaimar Maalepp lammutas tükkideks ja müüs detailidena kokkuostu või hävitas Ain Tali poolt tema valdusesse antud TK kuulunud tumepunase Suzuki Baleno. TK sõiduk oli Ain Tali valduses koosseisupärase õigusvastase ja süülise kuriteo so TK tapmise tulemusel. Seega on täidetud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kaimar Maalepp on kohtuistungil kinnitanud, et ta sai Ain Tali käitumisest aru, et tegemist on kuritegelikul teel saadud sõidukiga. Ain Tali teadis, et tegemist on kuritegelikul teel saadud sõidukiga Seega on täidetud ka antud süüteo episoodi subjektiivne külg. Kohus ei tuvastanud antud kuriteoepisoodi suhtes õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Anti Tali süüdistus
- § 25 lg 2 järgi Kohus leiab, et Anti Tali süü temale inkrimineeritud kehalise väärkohtlemise katses ei ole kinnitamist leidnud. Anti Talile on esitatud süüdistus selles, et ta läks Ain Tali ja TKga TK löömise, peksmise või valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise eesmärgil Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse. Süüdistuse kohaselt jäi Anti Tali kuritegu katse staadiumi põhjusel, et Ain Tali väljus Anti Taliga varem kokkulepitud teo piiridest ja tappis TK revolvripära löökidega peapiirkonda. Kohtu arvates süüdistuse taoline käsitlus ei ole kaetud kogutud tõenditega. Nii Ain Tali kui ka Anti Tali on kogutud tõendite kohaselt kinnitanud, et Ain Tali võttis Anti Tali kaasa julgestuseks. Kogutud tõenditest ei nähtu, et Ain ja Anti Talil oleks olnud kindel kavatsus peale hoiatamise TKt ka kehaliselt väärkohelda.
lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et juhul, kui eriosa süüteokoosseis eeldab mingit erilist tegevust, peavad ka katseteod olema seotud süüteokoosseisus kirjeldatud erilise tegevusega. Seevastu puhtmateriaalsete deliktide puhul (so deliktid, mille puhul süüteokoosseis kirjeldab vaid tagajärge) on katsetegudeks teod, mis on isiku viimase kausaalse teoga vahetus ajalis-ruumilises suhtes (
K 3. trükk, lk 143). 24 Anti Tali küll istus koos Ain Taliga TK autosse, seega tekkis neil ruumilis-ajaline lähisuhe, kuid kohtu hinnangul on tegemist veel kuriteo ettevalmistava faasiga, mis karistusseadustiku kohaselt ei ole karistatav tegu. Ain Talil oli K hoiatamiseks kaasa võetud vana revolver. Kehaline väärkohtlemine peksmise, löömisena või valu tekitava muu tegevusega eeldavad erilist tegevust, st löömist või peksma asumist. Seega saaks Anti Tali süüdistada kehalise väärkohtlemise katses, kui Anti Tali oleks asunud TKt lööma, peksma või mingi muu tegevusega valu tekitama. Anti Tali poolt Ain Tali abistamist teadvuseta TK keha tõstmist auto tagaistmele ei saa küll pidada ei peksmiseks , löömiseks ega muul moel valu tekitamiseks , s.o. kehaliseks väärkohtlemiseks. Arvestades TK pea piirkonnas olnud vigastusi on ka igati eluliselt usutav, et hetkel kui Anti Tali abistas tagumisele istmele tõstmisega oli TK kindlasti teadvuseta või isegi surnud. Anti Tali on kinnitanud kohtueelses menetluses, et autojuht peatas isa palvel auto, ta tegi ukse lahti ja väljus, kohe seejärel oli kuulda rüselust, madinat, ta pööras end seepeale ümber, nägi kuidas endiselt samal kohal istuv isa lõi autoroolis olevat meest relvataolise esemega vastu pead. Ka süüdistatava Ain Tali ütlustest ei nähtu, et Anti Tali oleks TKt löönud või asunud teda lööma. Samuti ei kinnita teised kohtule esitatud tõendid, et Anti Tali oleks TKt üritanud lüüa. Seega tuleb Anti Tali kehalise väärkohtlemise katses tõendamatuse tõttu õigeks mõista. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Vastavalt
sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Ain Talile karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Ain Tali karistust kergendavaks asjaoluks on kohtu hinnangul kahetsus ning raskendavad asjaolud puuduvad.. Ain Tali pani toime 1 eluvastase esimese astme ja 1 varavastase esimese astme kuriteo ning 2 teise astme kuritegu.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena ainult vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani, mis on antud karistusliigi keskmises määras, mistõttu on tegemist raske I astme kuriteoga.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on tapmine, millega rünnatakse tähtsaimat individuaalset õigushüve – inimese elu.
Ain Tali puhul ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Ain Tali pani kuriteod toime tahtlikult, lõi tingimused
ettenähtud kuriteo toimepanemiseks, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Olles varasemalt karistatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest pani teistkordselt toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Samuti arvestab kohus süüdistatava Ain Tali suhtumist oma tegudesse. Pärast kannatanu TK tapmist jättis ta tema ütluste kohaselt teadvuseta, s.o veel elava, kuid raskelt vigastatud kannatanu kraavi surema, kattis kannatanu keha okstega ja hilisõhtul tagasi tulles ja veendudes, et kannatanu on surnud, mattis kannatanu surnukeha kuriteo varjamise eesmärgil. Samuti omastas kuritoe toimepanemise tulemusel saadud kannatanu sõiduauto ja käskis selle hävitada. 25 Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et Ain Tali suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärke mõistes temale reaalse vangistuse
sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt, kuna Ain Talile on esitatud süüdistus ka teistes kuriteoepisoodides , mõistab kohus Ain Talile liitkaristuse. Andres Rebasele karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Andres Rebase karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Andres Rebane pani toime I astme varavastase süüteo, mis tema tahtest olenematutel asjaoludel jäi lõpule viimata, kuid kohtu arvates tuleb Andres Rebasele karistuse mõistmisel arvestada tema osa antud kuriteo toimepanemisel. Eelkõige on kohtu arvates oluline, et just Andres Rebane osundas kannatanule ja avaldas süüdistatav Ain Talile, et seda isikut on vaja hoiatada. Andres Rebase tegu vallandas kausaalahela, mis viis kannatanu tapmiseni süüdistatava Ain Tali poolt. Karistamise eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 2,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud karistusena ainult vangistuse neljast kuni kaheteistkümne aastani. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb Andres Rebast karistada reaalse vangistusega ning tema suhtes ei ole otstarbekas kohaldada ei osalist ega täielikku karistusest tingimisi vabastamist, kuid Andres Rebase suhtes on võimalik karistuse eesmärki saavutada, mõistes vangistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.. Kaimar Maalepale karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kaimar Maalepa karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaimar Maalepp on varem kohtulikult karistatud ja käesoleval ajal töötab, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Kaimar Maalepp pani toime II astme varavastase süüteo, mille eest
§-s 202 lg1 on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohtu arvates tuleb Kaimar Maalepale karistuse mõistmisel arvestada, et tegemist oli tema jaoks juhusliku teoga . Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja arvestades samuti võimalust mõjutada Kaimar Maaleppa edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, et teda on võimalik karistada rahalise karistusega. Taoline karistuse liik mõjub otseselt süüdistatava majanduslikule olukorrale ning on vahetult tuntav, mistõttu võiks olla piisavaks mõjutusvahendiks hoiduma edaspidiselt süütegude toimepanemisest. Tsiviilhagi Asja materjalide juurde esitatud tsiviilhagi ja selle täpsustuse kohaselt palub kannatanu HK kuriteo toime pannud isikult välja mõista TK matusega seotud kulud 950.29 eurot (14 868.77 krooni), Toomas Voogilt, Ain Talilt ja Andres Rebaselt TK tapmisega põhjustatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel määratud suuruses, laenulepingu täitmisest tekkinud varaline kahju summas 39 732 eurot. Samuti palub kannatanu Kaimar Maalepalt välja mõista sõiduauto Suzuki Baleno ja taksoseadmete hävitamisega põhjustatud varaline kahju kokku 1 458 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. 26 Surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist reguleerib VÕS §
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.