← Eesti

4-12-392/5

Väärteoasi nr.4-12-392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

  1. mail 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Kairit Mikkin K-J Vaab Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 20.01.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2316,11,016878 tühistamise nõudes. Kaebuse esitanud isik Vladimir Grinkevitš, isikukood: 38801090317, elukoht: XXX. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: Vladimir Grinkevitš , kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Triinu Riigor KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Vladimir Grinkevitš `i kaebus rahuldada ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 20.01.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,11,016878 täies ulatuses ning lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 20.01.2012.a. väärteoasjas nr. 2316,11,016878 tehtud otsusega tuvastati, et Vladimir Grinkevitš 25.12.2011.a. kell 22:58 Pärnu mnt 66, Tallinna linnas, Harju maakonnas, juhtis mootorsõidukit Toyota Land Cruiser reg. märgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 25.12.2011.a. kell 23:33 mõõdeti Vladimir Grinkevitš´il alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,39 mg/l, lainedmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,34 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-1100084) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise 2 mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et Vladimir Grinkevitš juhtis 25.12.2011.a kella 22:58 ajal Tallinnas Pärnu mnt 66 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 milligrammi, Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik Vladimir Grinkevitš rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg. 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. 30.12.2011.a. laekus Jevgeni R seletuskiri, milles väidab, et Vladimir Grinkevitš ei ole 25.12.2011.a. kella 22:58 ajal Tallinnas Pärnu mnt 66 juures juhtinud mootorsõidukit Toyota Land Cruiser, reg. märgiga XXX. J. R selgituste kohaselt antud ajal seda sõidukit juhtis tema ning pärast politseiametniku poolt peatumismärguande andmist peatas sõiduki ja põgenes juhi kohalt sõiduki tagaistmele. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et Vladimir Grinkevitš on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Käesolevas väärteoasjas loeb kohtuväline menetleja usaldusväärseiks tõenditeks tunnistajate R. R , A.A ja O. S poolt menetluse käigus antud ütlused, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri kasutamisel saadud tulemi väljatrüki andmeid, millest nähtub, et Vladimir Grinkevitš juhtis 25.12.2011 kella 22:58 ajal Tallinnas Pärnu mnt 66 juures mootorsõidukit Toyota Land Cruiser reg. märk XXX ning tema organismis tuvastati alkoholileid mitte väiksem kui 0,34 mg ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on kohtuväline menetleja seisukohal, et antud väärteoasjas Jevgeni R seletuskiri on esitatud ajendist teadlikult eksitada kohtuvälist menetlejat vabanemaks seadusega ettenähtud karistusest. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga-selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja Vladimir Grinkevitš´ile LS § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800 eurot ja võttis KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel Vladimir Grinkevitš’ilt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU Vladimir Grinkevitš esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 20.01.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2316,11,016878 tühistada. Ei ole otsusega nõus, kuna tema ei olnud roolis. Vastulauset ei esitanud, kuna seletuskirju kirjutas see inimene, kes oli roolis sellel õhtul. Tal on neli tunnistajat, kes võivad tõestada, et tema ei juhtinud sõidukit. Oleg Lodeikin luges Jevgeni R ütlused valeks ja mõtles, et nad viivad juurdluse segadusse. Tema on süütu ja pole nõus maksma trahvi ning pole nõus olema ilma juhiloata. 3 Kohus juhindub VTMS § 29 lg.1 p.1, § 132 punktist 3, § 133, § 134, § 135 lõikest
  2. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.