← Eesti

1-09-8193/78

Obsah (10)§ 200§ 404§ 199§ 25§ 114§ 64§ 65§ 21§ 121§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2012. a, Tallinn Kohtuasja number 1-09-8193 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovska

§ 200

lg 2 p 7, 8, § 114 p 4 järgi; Kriminaalasi Vadim Litvinovi süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi; Ruslan Telleri süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10.05.2011.a. otsus Apellandid süüdistatavad Aleksei Sargajev, Vadim Litvinov, Ruslan Teller ja Ruslan Telleri kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis Prokurör Rita Siniväli ALEKSEI SARGAJEV, isikukood XXX, elukoht Tallinn XXX, kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati 17.02.1997.a. Tartu Linnakohtu otsusega Krk § 100 , § 172 lg 2 järgi vabadusekaotusega 12 a (vabanes karistuse kandmiselt 30.04.2008.a.) Süüdistatavad VADIM LITVINOV, isikukood XXX, elukoht Tallinn XXX, kriminaalkorras karistatud viis korda, viimati 16.10.2007.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 404, § 203, § 199 lg 2 p.

4,7,8- § 25 lg 2, § 209 lg 2 p. 1, § 345 lg 1 järgi vangistusega 2 a 8 k. Vabanes tingimisi enne tähtaega 25.07.2008 katseajaga kuni 27.10.2009, (karistuse ärakandmata osa 1 a 3 k 2 p.). 1

(8)RUSLAN TELLER, isikukood XXX, elukoht Harju maakond XXX, kriminaalkorras karistatud kuus korda, viimati 11.01.2006.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p.

4,7 järgi vangistusega 4 k 16 p. (vabanes 26.05.2006). Kaitsjad Nadežda Kikkas, Owe Ladva, Eva Rivis RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu 10.05.
  2. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  3. Mõista Ruslan Tellerilt riigieelarvesse riigi poolt kaitsjale makstud tasu 421,87 eurot, Vadim Litvinovilt ja Aleksei Sargajevilt mõista kummaltki riigieelarvesse riigi poolt kaitsjale makstud tasu 230,11 eurot. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega tunnistati A. Sargajev süüdi

§ 25

lg 2 - § 114 p 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust;

§ 114

p 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 11 aastat vangistust;

§ 25

lg 2 - § 200 lg 2 p-de 7,8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus, suurendades ükskaristustest raskemat ja mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. Süüdistuses

§ 114p 6 järgi mõisteti A.

Sargajev õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. V. Litvinov tunnistati süüdi

§ 25

lg 2 - § 200 lg 2 p-de 7,8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust;

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Litvinovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 16.10.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale 6 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust. R. Teller tunnistati süüdi

§ 25

lg 2 - § 200 lg 2 p-de 7,8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust;

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti R.

Tellerile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel V. Terentjev, kelle osas ei ole maakohtu otsust aga vaidlustatud.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a määrusega Harju Maakohtu otsus tühistati Aleksei Sargajevi, Vadim Litvinovi ja Ruslan Telleri süüditunnistamises ja karistamises ning kriminaalasi saadeti selles osas maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  4. Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a otsusega tunnistati Aleksei Sargajev süüdi

§ 114p 4 järgi ja teda karistati vangistusega 11 aastat.

Samuti tunnistati Aleksei Sargajev süüdi

§ 200

lg 2 p 7,8 järgi ja teda karistati vangistusega 6 aastat.

§ 64

lg 1 alusel suurendas maakohus üksikkaristustest raskemat ja mõistis Aleksei Sargajevile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Vadim Litvinov tunnistati Harju Maakohtu otsusega süüdi

§ 200lg 2 p 7,8 järgi ja teda karistati 2

(8)vangistusega 4 aastat.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.10.2007.a.

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust. Ruslan Telleri mõistis maakohus samuti süüdi

§ 200lg 2 p 7,8 järgi ja karistas teda vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

Kohus mõistis A. Sargajevi, V. Litvinovi ja R. Telleri süüdi grupiviisilises röövimises, mille raames kasutati relvana kasutatavat muud eset. Toime pandud tegu seisnes järgnevas. A. Sargajev, V. Litvinov ja R. Teller olid

  1. detsembril 2008 Tallinnas XXX asuvas V Sile kuuluvas korteris eemärgiga omastada ebaseaduslikult võõrast vallasvara. Nad ründasid V Si, kasutasid tema suhtes vägivalda, samuti relvana kasutatavat muud eset (hantlit) ning nõudsid raha alkoholi ostmiseks. Aleksei Sargajev nõudis V Silt sularaha või pangakaarti ja PIN-koodi ning lõi samal ajal V.Si kaks korda rusikaga näkku, millest V.Sil hakkas kulmust verd jooksma. Saanud V.Silt AS SEB VISA Electron kaardi nr XXX ja selle PIN-koodi, suundusid Ruslan Teller ja Aleksei Sargajev Tallinnas Tuulemaa 20 asuva AS SEB pangaautomaadi juurde, kuid ei saanud raha välja võtta, kuna PIN-kood oli vale. Seejärel R.Teller ja A.Sargajev läksid V.Si korterisse tagasi ja kuna arvasid, et V.S oli neile vale PIN-koodi andnud lõi A.Sargajev V.Si üks kord rusikaga näkku ja üks kord jalaga vastu kätt ning Vadim Litvinov lõi istuvat V.Si üks kord käega. V.Litvinov ja R.Teller seisid V.Si peksmise ajal A.Sargajevi selja taga. Seejärel hakkas A.Sargajev korduvate löökidega peksma V.Si rusikatega vastu pead ja keha ning lõi teda ühe korra hantliga pähe, millest V.S kukkus teadvusetult põrandale. Peale seda Ruslan Teller ja Vadim Litvinov viisid korterist ära V Sile kuuluva vara väärtuses 6743.40 krooni, samuti R.Teller ja V.Litvinov võtsid enda kätte korterivõtmed. 10.12.2008 õhtul kella 21.40 paiku püüdsid V.Litvinov ja A.Sargajev V Si VISA Electron kaardiga nr XXX Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvast AS SEB pangaautomaadist taas raha võtta, teostasid 2 korral saldopäringut, kuid tehing ei õnnestunud. A. Sargajevi mõistis kohus süüdi veel selles, et tema olles varem toimepannud teise isiku tapmise, uuesti 10.12.2008.a. õhtusel ajal, pärast 17.00 paiku toimepandud V Sile kuuluva vara röövimist aadressil Tallinn XXX, pani samas korteris toime V Si tapmise, lüües kannatanut noaga vähemalt kolm korda pea, puusa ja selja piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtliku kehavigastuse, mille tõttu V S sündmuskohal suri. Veel mõistis kohus Aleksei Sargajevi süüdi A Ti tapmise katses. Nimelt kutsus ta 24.06.2008.a. kella 00:45 paiku Tallinnas XXX asuva ühiselamu
  2. korruse koridoris A Ti toa nr 302 ukse juurde ning kui A. T ukse juurde läks, ründasid A. Sargajev ja V. Terentjev teda, nii et viimane kukkus avatud ukse kaudu toa nr 302 põrandale. A.Sargajev sulges toa nr 302 ukse, olles eelnevalt väljapoolt ukse käepideme eemaldanud. Seejärel lõi V.Terentjev A.Ti rusikaga näkku, mille tõttu viimane kukkus selili voodile, A.Sargajev hüppas kannatanu reite peale ja hakkas teda lööma noaga korduvate löökidega keha erinevatesse piirkondadesse. A.Sargajev ütles korduvalt A.Tile, et ta tapab tema ära. Ta lõi A.Ti rindkere piirkonda ning A.Terentjev lõi samal ajal vähemalt 5-6 korda rusikaga A.Ti näkku. A.Sargajev tekitas A.Tile torke-lõikehaava rindkere esiseinale ja vasakule reiele. A.Sargajev ei saanud oma tegu lõpuni viia, sest A.T osutas aktiivset vastupanu ja R. K, kes A.Ti karjeid kuulis, jõudis temale appi.
  3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni A. Sargajev, V. Litvinov ja R. Teller, samuti viimase kaitsja. 4.1 R. Telleri kaitsja E. Rivis taotleb R. Telleri õigeksmõistmist. Kaitsja märgib, et kohtuotsuse kohaselt R. Teller kannatanu V. Si suhtes vägivalda ei kasutanud. Teda siiski röövimises süüdi mõistes on kohus tõendatuks lugenud, et R. Teller tegutses ühiselt ja kooskõlastatult A. Sargajeviga, kes otsuse kohaselt ainsana kasutas V. Si suhtes vägivalda. Kohus on jätnud tähelepanuta, et V. S sisuliselt nõustus loovutama R. Tellerile oma riideesemeid veel enne A. Sargajevi ning V. Litvinovi saabumist, ilma et teda oleks ähvardatud või rakendatud tema 3

(8)suhtes vägivalda. Kuna V. S ei keelanud R. Tellerile temale kuuluvate esemete omastamist, siis ei olnud viimasel vajadust kasutada vara kättesaamiseks vägivalda.

§ 21

lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. R. Teller asus V. Sile kuuluvat vara omastama ilma temale tundmatu A. Sargajevita ja viimasega kooskõlastamata. Küll tegi ta seda kooskõlastatult vara omaniku V. Siga. Asjaolud, et R. Teller ei astunud V. Si kaitseks välja, et ta vaatas pealt A. Sargajevi vägivallatsemist viimase kallal ning soostus sarnaselt vastutusele mittevõetud A. Laudiga käima koos A. Sargajeviga pangaautomaadi juures, et abistada A. Sargajevit raha kättesaamisel, ei kinnita tema tahtlust osaleda röövimises. Kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et R. Telleril oleks algselt olnud tahtlus V. Si röövida ega ka seda, et ta hiljem, A. Sargajevi poolt toimepandavat vägivallatsemist pealt vaadates oleks soostunud röövimises osalema. Asjas ei ole ka mingeid muid andmeid, et A. Sargajevi poolt vara omastamise eesmärgil toime pandud V. Si peksmine oleks toime pandud ühiselt ja kooskõlastatult R. Telleriga. 4.2 R. Teller väidab, et kannatanu V. S ise andis talle pangakaardi ja PIN-koodi enne kui V. Litvinov ja A. Sargajev korterisse saabusid. Varem andis teisi ütlusi, et mitte jääda süüdi V. Si tapmises. Ajas süü Sargajevi peale. Pärast seda, kui ta oli võtnud automaadist raha, tekkis tal aga tüli V. Siga ja see muutus kakluseks. Kuna ta oli joobes, ei mäleta ta toimunut täpselt. 4.3 V. Litvinov vaidlustab enda süüdimõistmist

§ 200

järgi, taotleb teo ümberkvalifitseerimist

§ 199järgi, sest tema V.

Si suhtes vägivalda ei tarvitanud. Kohus tugines peamiselt tunnistaja J. Ba ütlustele, kuid võttis arvesse ainult ütlusi, mida tunnistaja andis kohtus, aga mitte kohtueelses menetluses antud ütlustele. Ka V. Litvinovi enda kohtueelses menetluses ja maakohtus antud tõestele ütlustele tähelepanu ei pööratud. Ta andis kohtus tõeseid ütlusi, kuid neid arvesse ei võetud. Ka Litvinov väidab, et V. Si pangakaart oli juba R. Telleri käes, kui Litvinov ja Sargajev korterisse tulid. R. Teller mõjutas teda vanglas, seetõttu vahepeal valetas. Kohus ei võtnud arvesse ringkonnakohtu määruse punktis 7.3 öeldut ja tema osalus röövimises on motiveerimata. 4.4 A. Sargajev eitab oma süüd kõigis episoodides. Episoodis, milles oli kannatanuks A. T, möönab konflikti, kuid leiab, et pani toime

§ 121, mitte § 114 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo.

A. Ti episoodis on kohus tuginenud ainult kannatanu ütlustele, aga ei ole arvesse võtnud isegi tunnistajate ütlusi. Tegelikult ründas A. T teda. R. Ki ütluste kohaselt oli teistelgi majaelanikel olnud pretensioone A. Ti vastu.

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi Sargajev end süüdi ei tunnista, ta ei ole seda kuritegu toime pannud. Süüdi mõisteti ainult R. Telleri ja J. Ba valede ütluste alusel. V. Si tapmise osas pole mingeid tõendeid tema süüdimõistmiseks. Kaassüüdistatavate ütlused kohus jättis kõrvale, A. Sargajevi enda omi mitte.

  1. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja palus Harju Maakohtu otsus jätta muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 4

(8)7.1 V. Si röövimise episoodis on mitmes R. Teller on apellatsioonis esitanud väite, et pangakaardi andis talle vabatahtlikult V. S ise, ning V. Litvinov väidab, et pangakaarti ja selle PIN koodi ei saadud V.Silt vägivallaga, vaid kaardi oli oma valdusse saanud R.Teller juba enne V. Litvinovi ja A.Sargajevi saabumist korterisse. Neid väiteid toetavaid tõendeid kriminaaltoimikus ei leidu. Esiteks on kõnealused väited selges vastolus J. Ba ütlustega, mille kohaselt nõudis V. Silt pangakaarti ja PIN koodi A. Sargajev, kes tarvitas nende saamiseks V. Si suhtes ka vägivalda. Seda, et V. S oleks talle vabatahtlikult andnud pangakaardi, ei ole R. Teller maakohtus antud ütlustes maininud. Vastupidi, tema sõnade kohaselt tahtis ta siis, kui alkohol otsa sai, tahtis ta viia teleri pandimajja ning kuna see oli raske, helistaski ta V. Litvinovile ja kutsus viimase appi (kd V; tl 85 pöördel). On ilmne, et kui R. Telleril oleks olnud võimalik võtta uue alkoholi ostmiseks V.Si pangakaardiga raha pangaautomaadist, poleks olnud vaja näha vaeva raske teleri pandimajja viimisega. V. Litvinov andis maakohtus samuti ütlusi selle kohta, et R. Teller kutsus ta V. Si elukohta ja kui V. Litvinov oli kohale jõudnud, selgus, et R. Teller tahab viia teleri pandimajja. V. Litvinov laitis selle mõtte aga maha, kuna leidis, et pandimaja ei võtaks sellist telerit vastu (kd V; tl 81, 81 pöördel). Ei J. Ba, R. Telleri ega V. Litvinovi ütluste osas ei nähtu, et need oleks mainitud isikute poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega vastuolus – selles osas ei ole taotletud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Pealegi kinnitavad neid ütlusi veel SEB panga vastus Põhja Prefektuuri järelepärimisele (kd I; tl 222-225) ja jälitusprotokoll (kd I; tl 213-220). Neist viimane kinnitab seda, et R. Teller helistas 10.12.
  1. a ajavahemikul 14.12 – 16.06 korduvalt V. Litvinovile, kusjuures viimase mobiiltelefon asus esialgu XXX masti levialas, viimase kõne ajal aga XXX masti levialas, kus V. Si elukoht asus aga XXX elamus. Seega kinnitab jälitusprotokoll väiteid, et V. Litvinov saabus V.Si korterisse R. Telleri kutsumise peale. SEB panga vastusest nähtub aga, et V. Si pangakaart sisestati 10.12.
  2. a kell 17.15.40, 17.16.00 ja 17.16.16 pangaautomaati, kuid toiminguid sellega ei tehtud. Taas sisestati kaart samal päeval pangaautomaati kell 21.40.42 ja 21.40.52, nimetatud kuupäeval enne kella 17.15 pangakaarti kasutatud ei olnud. Seega üritati kaardiga võtta pangaautomaadist raha välja pärast seda, kui R. Teller oli V. Litvinovi kutsunud endale V. Si korterisse appi, et seal olnud teler pandimajja viia. See sobitub hästi J. Ba ja R. Telleri enda (kd V; tl 86) maakohtus antud ütlustega, et V. S andis pangakaardi ja PIN koodi pärast seda, kui A. Sargajev oli teda löönud ning pangakaarti ja PIN koodi nõudnud. Erinevalt J. Bast ja R. Tellerist andis V. Litvinov küll maakohtus ütlusi selle kohta, et R. Teller oli näidanud pangakaarti ja küsinud, kes tahab temaga pangaautomaadi juurde tulla, kuid nimetatud osas on avaldatud V. Litvinovi kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt A. Sargajev peksis V.Si ja nõudis talt raha, keegi võttis laual olnud V. Si rahakotist pangakaardi ja seejärel hakkas A. Sargajev nõudma pangakaardi PIN koodi. S.t V. Litvinov on selles osas andnud kohtueelses ja kohtumenetluses vastuolulisi ütlusi ning need tuleb jätta kõrvale. Seoses V.Litvinovi etteheitega maakohtule, et viimane tugines üksnes J. Bogomolova kohtus antud ütlustele, jättis aga tähelepanuta tema kohtueelses menetluses antud ütlused, tuleb selgitada, et maakohus toimis nii, nagu kriminaalmenetluse seadustik ette näeb. Kohus tohibki reeglina tugineda ainult tunnistaja kohtus antud ütlustele. Kohtueelses menetluses antud ütlustele tohib tugineda vaid erandjuhul ning kui isik ise annab kohtus ütlusi, ei tohi nende asemel arvestada kohtueelses menetluses antud ütlusi. Nimelt võis maakohus KrMS § 15 lg 1 kohaselt tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Seega võis maakohus tugineda vaid ütlustele, mis on tunnistaja maakohtus kas suuliselt andnud või mis on maakohtus avaldatud. Kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütlusi võis kohtumenetluses avaldada üksnes KrMS § 291 sätestatud juhtudel (kui tunnistaja on surnud, keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, on raskelt haigestunud, mistõttu ei saa istungile ilmuda, tema asukohta ei ole suudetud kindlaks teha või ta ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu). Kuivõrd J. Ba osales mõlemal korral maakohtu istungil, ei esinenud ilmselgelt ühtegi neist kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise alustest. Ristküsitluse raames võib kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldada KrMS § 5
(8)289 kohaselt vaid tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks, kui kohtus antud ütlused on varasematega vastuolus. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab aga põhjendamatu vastuolu tuvastamine seda, et tugineda ei või mitte kohtueelsetele ütlustele, vaid nii kohtueelselt kui kohtus antud ütlused tuleb jätta kõrvale. J. Ba kohtueelses menetluses antud ütlusi on maakohtu 20.04.2011. a istungil KrMS § 289 alusel jupiti avaldatud, kuid J. Ba on suutnud selgitada ütluste kohatiste erinevuste põhjuseid (kd VII; tl 23; 24) või on need vastuolud olnud näilised (kd VII; tl 24). Seetõttu on maakohus põhjendatult tuginenud J. Ba maakohtus antud ütlustele. V. Litvinovi ristküsitluse raames avaldati samuti KrMS § 289 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema kohtueelses menetluses antud ütlusi, kusjuures ütlused lahknesid märkimisväärselt (kuidas saadi V. Si pangakaart, kes peksis V. Si). Maakohus leidis, et V. Litvinov ei ole suutnud usutavalt põhjendada lahknevusi enda ütlustes, mistõttu maakohus jättis tema ütlused kõrvale. Eespool viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt tulebki juhul, kui kohus leiab, et varem antud ütluste valguses ei ole kohtus antud ütlused usaldusväärsed, jätta ses osas kõrvale nii kohtueelses kui kohtumenetluses antud ütlused. Seega on maakohus põhjendatult V.Litvinovi ütlused kõrvale jätnud. A. Sargajev on oma apellatsioonis seadnud kahtluse alla ka J. Ba ütlused, leides, et neiski esinevad vastuolud (nt küsimuses, mis alkoholi V. Si juures tarvitati). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole tegemist põhimõttelise ja olulise vastuoluga, seda, et ütlused sündmuse detailide osas lahknevad, juhtub üsna sagedasti, ja see on selgitatav sellega, et pikema ajavahemiku järel on kõiki detaile raske meenutada. Oluline on aga see, et põhimõttelisi vastuolusid J. Ba ütlustes esinenud ei ole. Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et V. Si pangakaart ja selle PIN kood saadi A.Sargajevi poolt kasutatud vägivalla tulemusel. 7.2 Kohtukolleegium ei nõustu R. Telleri kaitsja seisukohaga, et R. Teller ei osalenud röövi toimepanemises. Kaitsja ei vaidlusta faktilistest asjaoludest seda, et R. Teller käis koos A. Sargajeviga pangaautomaadi juures, et V. Si kaardiga raha välja võtta, kuid leiab, et R. Telleril puudus tahtlus röövimise toime panemiseks. Kohtukolleegium peab esiteks vajalikuks märkida, et isegi, kui R.Telleril ei oleks olnud võõra vara omandamise eesmärki, ei oleks alust tema õigeks mõistmiseks, vaid teda tuleks käsitada kaasaaitajana

§ 22lg 3 järgi.

Nimelt nähtub R. Telleri enda ütlustest, et ta läks A. Sargajeviga kaasa põhjusel, et ta pidi A. Sargajevile näitama, kus pangaautomaat asub (kd V; tl 86, 88), seega aitas R. Teller, teades, et A. Sargajev oli tarvitanud V. Si suhtes vägivalda, hõivata viimase vara. Samas näitab R.Telleri tegevus, et ta oli samuti huvitatud V. Sile kuuluva vara, sealhulgas võimaliku saadava sularaha hõivamisest. Seda näitab esiteks apellatsiooniski käsitletud asjaolu, et R. Teller korjas kokku ja pani äraviimiseks spordikotti V. Sile kuuluvaid riideesemeid, aga ka see, et R. Teller soovis viia V. Si teleri pandimajja. Seega tegutses ka R. Teller kannatanu vara ebaseadusliku omandamise eesmärgil. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et R. Telleri seisukohast ei olnud V. Si vara hõivamiseks vägivalla tarvitamine vajalik. Nimelt nähtub nii R. Telleri enda kui J. Ba ütlustest, et pangakaart ja PIN-kood saadi just tänu vägivallale. Osaledes pärast seda, kui V.Silt oli R. Telleri juuresolekul toiminud peksmise tulemusel saadud kätte pangakaart ja PIN kood, katses hõivata pangakontol olev võimalik sularaha, toimis R. Teller röövimise kaastäideviijana. Kuna kaastäideviijana on võimalik liituda kuni teo lõpuleviimiseni , on kaastäideviimiseks piisav juba see, et R. Teller osales võõraste asjade hõivamises, teades, et hõivamise võimaldamiseks on eelnevalt kasutatud vägivalda. Maakohus on aga lugenud R.Telleri rolli veel suuremaks, leides, et oma juuresolekuga suurendas ta A. Sargajevi poolt tarvitatava vägivalla mõju. Sellega tuleb nõustuda. Nähes, et lisaks peksjale võivad tema vastu astuda veel kaks viimase kaaslast, on isiku valmisolek vägivallale vastupanu osutada ilmselgelt väiksem kui ühe üksiku ründaja puhul. 7.3 Nõustuda ei saa ka kaitsja väitega, et R. Telleril oli kannatanu nõusolek tema riideesemete 6

(8)äravõtmiseks, s.o kannatanu sisuliselt kinkis need asjad R. Tellerile. Kriminaaltoimikus ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et R. Teller oleks küsinud kannatanu nõusolekut nende riiete endale võtmiseks, mille ta kokku pakkis. Nõusolek selleks tegevuseks on tuletatud asjaolust, et V. S R. Telleri taolisele tegevusele ei reageerinud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Võlaõigusseadus ei sätesta, et kinkija poolset vaikimist saaks käsitada tahteavaldusena midagi ära kinkida. Mingisugusest varasemast praktikast rääkida ei saa, kuna V. S ja R. Teller kohtusid esimest korda, ka ei ole mingeid andmeid selle kohta, et nad oleks leppinud eelnevalt kokku, et R. Teller võib vaadata V.Si korteris ringi, valimaks, mis talle meeldib, ja selle endale võtta, kui V. S ei teata, et ta konkreetset asja võtta ei luba. Asudes lihtsalt eelnevalt küsimata võõraid asju kokku pakkima, eesmärgiga need endale võtta, väljendas R. Teller ilmset ükskõiksust selle vastu, mis asjade omanik tema tegevusest arvab ning kuna ta mingisugust eelnevat nõusolekut polnud saanud, pidas võimalikuks sedagi, et V. S tema asjade hõivamisega nõus ei ole. Sellega alustas R. Teller varguse toimepanemist, mis kasvas hiljem üle röövimiseks. 7.4 Ka V. Litvinov leidis, et maakohus on põhjendamatult lugenud tema röövimise kaastäideviijaks. Ta leidis, et maakohus ei ole arvestanud üldse samas asjas eelnevalt tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määruse punktiga 7.3 ega põhjendanud, milles seisnes V. Litvinovi roll grupiviisilise röövimise toimepanemises. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on seda käsitlenud ja toonud otsuses välja V. Litvinovi rolli röövimise toimepanemises. Maakohtu otsuse kohaselt näitasid V. Litvinov ja R. Teller oma juuresviibimisega ajal, kui A. Sargajev V. Si peksis, oma valmisolekut sekkuda, kui V. S peaks osutama vastupanu, suurendades sellega tarvitatava vägivalla mõju. Lisada tuleb, et taolist valmisolekut kinnitas V. Litvinov veelgi sellega, et kui A. Sargajev pärast pangaautomaadi juures käimist jätkas V. Si peksmist, lõi või nügis ka ise ühe korra V. Si. Lisaks sellele jäi V. Litvinov V. Si valvama ajal, kui A.Sargajev ja R. Teller käisid pangaautomaadi juures.
  1. Nõustuda ei saa A. Sargajevi seisukohaga, mille kohaselt ei ole selle kohta, et tema V. Si tappis, mingisuguseid tõendeid. Selles asjas puuduvad küll otsesed tõendid A. Sargajevi vastu, kuid leidub mitmeid kaudseid tõendeid, mida maakohus on põhjalikult analüüsinud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu öeldut korrata, kuid siinkohal nimetab siiski kokkuvõtlikult tõendid ja neis kajastatud asjaolud, millele maakohus tugines. Maakohtu otsuse kohaselt võeti ainult A. Sargajevilt võeti ära jope, mis oli mitmest kohast kannatanu verega koos. Tunnistaja A. Laudi ütluste kohaselt olid ka tema ülejäänud riided verega koos. V. Litvinovi ja R. Telleri riided olid enamasti puhtad või juhuslikest kohtadest verega määrdunud (J.Ba seeliku tagaosa, R.Telleri pükste tagaosa). Kuna politsei võttis Telleri-Ba telefoni ära just nimelt V. Litvinovi käest, tundub Kohus märkis ka, et A. Sargajevi kirjeldus kannatanu peksmise ja tapmise kohta R. Telleri poolt ei kattu kuidagi kannatanul tuvastatud vigastustega. Kohus arvestas ka R.Telleri poolt J. Bale saadetud kirjaga, milles Ruslan Teller kirjutas J.Bale, et viimane räägiks uurijale, kuidas „Taiga“vehkis noaga kannatanu näo ees ja pani kõri peale, seda, et ta noaga haavas, ei ole tingimata vaja rääkida. Ühtlasi ütleb R. Teller kirjas „Sellel idioodil ei palunud mitte keegi teda tappa, las ise ka klaarib.“ Maakohus on põhjendanud, miks ta peab nimetatud tõendeid usaldusväärseks ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks nimetatud põhjendusi üle korrata.
  2. A. Sargajev leiab, et maakohus on teda A. Ti mõrva katses süüdi mõistes tuginenud üksnes kannatanu ütlustele. Kohtukolleegiumi hinnangul see nii ei ole. A. Sargajevi süüd kinnitavad ka tunnistaja R. Ki ütlused, mille kohaselt kuulis ta majast A. Ti kisa, kusjuures karjumisest jäi mulje, et A. T kardab oma elu pärast. Asjaolu, et selleks ajaks, kui R. K tuppa sisenes, oli füüsiline konflikt juba lõppenud, ei välista A. Sargajevi süüd mõrvakatses. R.K ei saanud kohe tuppa, kuna uksel ei olnud linki ees. Tema enda 7
(8)sõnul ta hõikus ja nõudis sisse laskmist. Seega oli toas olijatel aega reageerida. Seda ka tehti – V. Terentjev teeskles ajal, kui R. K tuppa astus ja ka hiljem, politsei saabudes, magamist, kusjuures tal olid seljas verised riided. Ka A. Sargajevile andis see, et R. K kohe tuppa ei pääsenud, aega noaga löömine lõpetada, et vältida noaga löömist vahetult pealt näinud täiendavat tunnistajat. Apellatsiooni väide, et R.Ki ütluste kohaselt ongi A. T isik, kellel on teiste maja elanikega konflikte, ei ole päris täpne. R. K andis küll ütlusi selle kohta, et majaelanikel oli olnud pretensioone A. Ti vastu, kuid seda põhjusel, et A. T olevat neid väidetavalt petnud. Seega ei nähtu R. Ki ütlustest, et A. T kalduks teistega tüli norima. Sarnaselt maakohtule on ringkonnakohtul raske uskuda, et A. T läks teise tuppa ise tüli norima, raskendades lingi eest äravõtmisega vajadusel kellegi endale appi tulekut. Pigem viitab lingi puudumine sellele, et A.Sargajevil ja V. Terentjevil oli A. Ti ründamine ette planeeritud. Kuivõrd A. Sargajev lõi A. Ti noaga korduvalt, öeldes seejuures, et tapab A. Ti ära, on maakohus õigesti asunud seisukohale, et tegemist oli mõrvakatsega. 10. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Süüdistatavate kaitsjad on esitanud ringkonnakohtule taotlused osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. V. Litvinovi ja A. Sargajevi kaitsjad taotlevad kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest kumbki tasu summas 230,11 eurot, R. Telleri kaitsja, kes esitas ka oma kaitsealuse huvides apellatsiooni, taotleb tasu 421,87 euro ulatuses. Ringkonnakohus pidas taotlusi põhjendatuks ja rahuldas need. KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt jäävad menetluskulud süüdistatavate kanda. Sten Lind Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.