KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.05.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-1872 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Kalev LIIVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kalev LIIV sünd. 06.11.1966, isikukood 36611062742, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 15.09.2004 ja lõpp 13.11.2017 Jätta Kalev LIIV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Kalev Liivi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kalev Liiv on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.09.2004 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 13 aastat 1 kuu 29 päeva alates 15.09.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 9 kehtivat ja 15 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, viimased kuriteod on toime pandud vangistuses. Kinnipeetav osales vanglas arvutiteeninduse õppes, läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja osaleb 1 kord kuus psühholoogilisel nõustamisel. Lähtuvalt hetkevajadustest on kinnipeetaval toimunud vestlused kriminaalhooldajasotsiaaltöötajaga. Töötamisest vanglas on kinnipeetav korduvalt keeldunud. Töökoha ja sissetuleku puudumine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Majanduslikult toetavad kinnipeetavat sugulased ja tuttavad, kinnipeetav vajab abi tulude-kulude planeerimisel, võlgnevusi tasub. Kinnipeetava vanemad on surnud, teda on kasvatanud õde. Kinnipeetav on viimased 10 aastat viibinud vanglas, korduvast ja pikast vangistusest tingituna on tema suhtlusringkonnal kriminaalne taust. Kinnipeetav on võimeline mõjutama kaaskinnipeetavaid. Kinnipeetav tarvitas alkoholi harva, kuid joobes muutus agressiivseks ja pidurdamatuks. Kinnipeetav on vanglas tarvitanud kahel korral narkootikume. Kinnipeetav on iseloomult rahulik ja heasoovlik, tunnistab alkoholi mõju. Vanglas on kinnipeetavat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras korraldusele mitteallumise eest. Kuigi kinnipeetava puhul on riskivalemi tulemused uute kuritegude sooritamise tõenäosuse osas madalad, siis kinnipeetava praegune vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet või võib taas tagajärjeks olla ohtliku kuriteo toimepanemine. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Viru Vangla on seisukohal, et kinnipeetava puhul ei ole vangistuses oldud aeg olnud piisav, et kinnipeetav oleks oma väärtushinnangud, mõtteviisi ja käitumise ümber hinnanud, mistõttu on säilinud kõrge oht ühiskonnale. Karistusaja lõpuni on jäänud üle 5 aasta, vabastamine oleks ennatlik, kuna kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul näidanud üles huvi õiguskuulekale teele asumisest. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava õe seletuste kohaselt algas kinnipeetava kriminaalne karjäär kodust lahkumisel kutsekooli õppima asumisel. Kutsekool jäi lõpetamata. Kogu vangistuse aja on õde kinnipeetavat toetanud. Õe sõnul on kinnipeetav olnud kaks korda abielus, need on lõppenud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama õele kuuluvasse majja. Eramu vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele, kirjalikud nõusolekud on olemas. Vabanemise korral on kinnipeetava esmaseks sissetulekuks vabanemisfondi laekunud raha, edaspidi peaks kinnipeetav pöörduma Töötukassasse ja registreerima end töötuks, kuna tema elukohas puuduvad reaalsed võimalused leida tööd. Kinnipeetava õde ja tema abikaasa töötavad ning on nõus kinnipeetavat esialgu majanduslikult toetama. Kuigi kinnipeetav on märkinud, et asub vabanemise korral tööle xxx, selgus telefonivestlusest xxx omanikuga, et tegemist on perefirmaga ja palgatöölisi sinna ei võeta, mingi tööga xxx kinnipeetavat vabanemise korral ei kindlusta. Kinnipeetav on oma senise käitumisega näidanud, et tal on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Vabaduses võib tema käitumist mõjutada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, läbikäimine kriminaalse taustaga isikutega ja soov oma majanduslikku olukorda parandada ebaseaduslikul viisil. Kinnipeetav ei ole motiveeritud leidma õiguskuulekaid viise eluga toimetulekuks. Probleemide äratundmisvõime on kinnipeetaval olemas, kuid puudub nende lahendamise oskus. Kinnipeetav on kaks viimast kuritegu toime pannud vangistuse kandmise ajal. Samuti on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Kalev Liiv taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et on teinud oma distsiplinaarkaristustest järeldused. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungil kinnipeetava toetanud. vabastamist ei Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda. Jõgeva Maakohtu 25.10.2001 otsusega karistati kinnipeetavat muuhulgas KrK §101 p.7 järgi vangistusega 14 aastat. Peale seda on kinnipeetav pannud toime 2 kuritegu vangistuses viibimise ajal ning teda on karistatud Harju Maakohtu 14.01.2004 ja 15.09.2004 otsuste alusel KarS §331 järgi. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 9 kehtivat ja 15 lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ülaltoodust nähtub, et antud kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles käituda seaduskuulekalt ning on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui distsiplinaarkorras. Kinnipeetava enda kinnitused selle kohta, et ta on järeldused teinud, on ilmselt paljasõnalised ja ei ole usutavad. Arvestades ülaltoodut, samuti seda, et kinnipeetaval on karistust kanda veel üle 5 aasta, ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka vangistuse kandmise ajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi 3 enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul saavutatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4