← Eesti

1-10-3365/29

Kriminaalasi nr 1-10-3365 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2012.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-3365 (09913000012) Kohtu koosseis Eesistuja: Liivi Loid

§ 199lg 1 p 6 alusel lõpetada menetlus Väino Pehki süüdistuses Kar

S § 90 ja § 97 järgi seoses süüdistatava parandamatult haigestumisega.

§ 183alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

Määruse koopia saata teadmiseks prokurörile, kaitsjale, Väino Pehkile ja kannatanutele. Edasikaebe kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebust kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kelle õigusi või seaduslikke huve on kohtumäärusega piiratud. Määruskaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on Väino Pehkile esitatud süüdistus selles, et tema töötades Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonna 2N jaoskonna operatiivvoliniku abina, põliselanike deporteerimise eesmärgil tuvastas 1949. aasta veebruaris-märtsis tsiviilelanike 1

(9)väljasaatmisoperatsiooni „Priboi“ ettevalmistamise käigus 20 „kulakute“ gruppi arvatud perekonna ja 36 „natsionalistide“ gruppi arvatud perekonna koosseisu, elukoha ja sotsiaal-varandusliku olukorra, samuti väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise või olemasolu, mille kohta vormistas ajavahemikul 23.02.1949 – 15.03.1949 käsikirjalised täiesti salajased õiendid (vene keeles справка), millised olid otseseks aluseks väljasaatmisotsuste tegemisel 56 „natsionalistiks“ või „kulakuks“ tunnistatud perekonna (neis kokku 156 isikut – 65 „kulakut“ ja 91 „natsionalisti“) suhtes. V. Pehki poolt tuvastatud isikutest õnnestus väljasaatmiseoperatsiooni täideviimise käigus 24.
  1. - 28.03.1949 selleks loodud operatiivgrupil Pehki juhtimisel kinni võtta ja Eestist välja saata 4 isikut, teistel operatiivgruppidel õnnestus kinni võtta ja Eestis välja saata 109 isikut (neist 44 „kulakut“ ja 65 „natsionalisti“) järgmiselt: „natsionalistide“ kategooriasse arvatud perekonnad:
  2. xxxx – 4.märtsil 1949 Pehki poolt koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxxxx (sündinud 1914), poeg xxxx (s 1945) ning tütarde xxxxxxxxxx (s 1942) ja xxxxxxxx (s 1943) kohta, kes kõik võeti 25.03.1949 kinni xxxxxxxxx vallast xxxxxxxülanõukogust xxxxxx külast xxxxxx talust ja anti Väino Pehki poolt üle ešeloni nr 97312 ülemale deporteerimiseks Novosibirski oblastisse;
  3. xxxxx –
  4. veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „bandiidi“ abikaasa xxxxxxxxxxxxx(s 1905), poeg xxxxxd (s 1933) ja tütar xxxxx (s 1943) kohta, kes kõik võeti kinni ja küüditati RJM töötaja Pavlovi poolt;
  5. xxxxs – 23.veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ isa xxxxxxxxxxi (s 1874), ema xxxxxxxxxxxx (s 1881) ja vend xxxxxxxxxxxxx (s 1924) kohta , kes kõik võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati RJM sõjaväeosa ÜLKNÜ büroo sekretär Pavlovitši poolt ;
  6. xxxxxx – 28.veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „bandiidiabilisenatsionalisti“ isa xxxxxx (s 1873) ja emaxxxxxxxxxxxxxx (s 1882) kohta, kes võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati dokumentides loetamatu nimega Omski oblasti RJM valitsuse töötaja poolt;
  7. xxxxx – 10.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxi (s 1908), tema ema xxxxxxxxxxxxxx (s 1887) ning tütarde xxxxx (s 1937), xxxx (s 1939) ja xxxxxxxxxxxi (s 1941) kohta , kes kõik võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati sõjaväeosa 3205 allüksuse komandör Vlassovi poolt ;
  8. xxxxx – 6.märtsil 1949 koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxe (s 1895) kohta, keda ei küüditatud, sest ta ei olnud kinnivõtmise ajal kodus;
  9. xxxx – 15.märtsil 1949 Pehki koostatud kaks perekonna õiendit süüdimõistetud „bandiitnatsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxxi (s 1907), tütar xxxxa (s 1943), poegxxxx (s 1941) ja poeg xxxxxx (s 1945) kohta (kd II l 29, 30, 35, 36), kes kõik võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati Omski oblasti RJM operatiivvoliniku abi Kazantsevi poolt. Kazantsev tuvastas pereliikmete kinnivõtmisel ja küüditas koos pere teiste liikmetega ka xxxxxxx imikust poja xxxxxxxxxxxx, kelle sünnikuupäev ei kajastu toimikus, kuna laps sündis pärast pereliikmete tuvastamist;
  10. xxxxxxx – 6.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend end varjava „natsionalisti“ ema xxxxxxx xxxxxxxx (s 1892) kohta, keda ei küüditatud, sest ta ei olnud kinnivõtmise ajal kodus ;
  11. xxxxxxxx - 23.veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „bandiit-natsionalisti“ isa xxxxxx (s 1897) ja ema xxxxxxx xxxxxxxxe (s 1900) kohta (kd II l 44, 47), kes võeti 24.03.1949 kinni ja küüditati NSVL RJM „A“ osakonna operatiivvolinik Rumjantsevi poolt; 10.xxxxxxxx – 2.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxx xxxxxxx (s 1898), tütar xxxxx xxxxxxx (s 1927) ja õde xxxxxx xxxxxxxxx (s 1900) kohta (kd II l 50, 54), kellest võeti sõjaväeosa 3205 ÜLKNÜ büroo sekretär Pavlovitši poolt 25.03.1949 kinni ja küüditati xxxxxx xxxxxxx ja xxxxxx xxxxxxxx (kd II l 51, 52, 55, 56). xxxxx xxxxxxx ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus ja jäi küüditamata ;
  12. xxxxxxxx – 2.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ ema xxxxxx xxxxxxxxx (s 1876) kohta (kd II l 58, 62), kes võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati NSVL RJM operatiivvolinik Turõljovi poolt (kd II l 59, 60, 63, 64). Turõljov tuvastas kinnivõtmisel ja küüditas ka xxxxxx xxxxxxxx vennaxxxxxxi (s 1910), tema abikaasa xxxxx (s 1912) ning lapsed xxxx (s 1942) ja xxxxa (s 1943), sest nad elasid kõik ühes talus ja olid „majanduslikult seotud“; 2
(9)
  1. xxxxxxx - 6.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxx xxxxxxx (s 1890) ja tütar xxxxxx(s 1922) kohta ja õiend xxxxxxxxxxxxx Nõukogude armees mitteteenimise kohta (kd II l 66, 67, 70, 71). xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati sõjaväeosa 3205 rühmakomandör Jerošenko poolt ;
  2. xxxxxxxxx– 25.veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „bandiit-natsionalisti mitteseadusliku naise“ (elukaaslase) xxxxxxxxxxi (s 1894) ja poeg xxxxxxxxxxxxxxx (s 1931) kohta (kd II l 74, 79), kes võeti kinni vastavalt 25.03.1949 ja 27.03.1949 ning küüditati Omski oblasti RJM Uljanovski rajooniosakonna operatiivvoliniku abi Svinini poolt;
  3. xxxxxxxx– 4.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxx (s 1884) ja tütar xxxxxx (s 1925) kohta (kd II l 85, 89), kes võeti 28.03.1949 kinni ja küüditati NSVL RJM
  4. valitsuse
  5. osakonna vanemoperatiivvolinik Tšernõšovi poolt ;
  6. xxxx – 11.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxx (s 1914) ja poeg xxxxxxxlv (s 1943) kohta (kd II l 92, 96), kes võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati Omski oblasti RJM Uljanovski rajooniosakonna operatiivvoliniku abi Svinini poolt ;
  7. xxxxxxxx – 12.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ isa xxxxxxxxxxxxx (s 1875), abikaasaxxxxxxxxxxxxxxxx (s 1904), poeg xxxxx (s 1936) ja tütar xxxxx (s 1937) kohta (kd II l 100, 105), kes võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati dokumentides loetamatu nimega NSVL RJM
  8. valitsuse
  9. osakonna ülema abi poolt , väljaarvatud xxxxxxxxxxxxx, kes ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus ;
  10. xxxxx – 4.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasaxxxxx xxxxx (s 1908) ja tütar xxx (s 1946) kohta. xxxxxxxxxx võeti 27.03.1949 kinni ja küüditati dokumentides loetamatu nimega Omski oblasti RJM operatiivvoliniku ja RJM valve
  11. üksikdivisjoni staabiülema abi Kišinjovi raudteel Tsukanovi poolt, tütar xxx jäi küüditamata, sest ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus;
  12. xxxxxa – 7.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ isa xxxx (s 1886) ja õde xxxxxxxxxxxa (s 1927) kohta, kes võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati dokumentides loetamatu nimega RJM sõjaväeosa 34423 vanemoperatiivvoliniku ja RJM
  13. laskurpolgu vanemleitnant Minko poolt ;
  14. xxxx – 6.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ tütre xxxxxxxxxxx (s 1925) kohta, keda ei küüditatud, sest ta ei olnud kinnivõtmise ajal kodus;
  15. xxxxt –
  16. märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ õe xxxxxxxxxxxx (s 1898) kohta, keda ei küüditatud, sest ta ei olnud kinnivõtmise ajal kodus; 21.xxxxx – 4.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxx (s 1892) ja ema xxxxxxxxxxxxx (s 1878) kohta. xxxxxxxx võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati loetamatu nimega RJM valve
  17. üksikdivisjoni Kišinjovi raudtee vaneminspektori poolt, kinnivõtmisel selgus, et xxxxxxxxxxxx on surnud;
  18. xxxx – 25.veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxx xxxxx (s 1916), tütar xxxx (s 1940), poeg xxxi (s 1942) ja „natsionalisti“ ema xxxxxxxxxxxx (s 1879) kohta, kes kõik jäid küüditamata, sest nad ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus ;
  19. xxxxx –
  20. märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxxxx (s 1896) ja tema ema xxxxxxxxxxx (s 1866) kohta (kd II l 147, 152). xxxxxxxxxxxvõeti 25.03.1949 kinni ja küüditati RJM
  21. laskurpolgu majandusroodu vanem Loginovi poolt , xxxxxxxxxxxxxxxxx jäi küüditamata, sest ta ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus ;
  22. xxxxx – 4.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „bandiit-natsionalisti“ isa xxxxxxxxxxxi (s 1898), võõrasema xxxx (s 1914) ja tema poeg xxxxxxxxxxi (s 1939) kohta, kes võeti kõik 26.03.1949 kinni ja küüditati loetamatu nimega Omski oblasti RJM valitsuse operatiivvoliniku poolt;
  23. xxxx – 25.veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxx (s 1893) kohta, kes võeti 27.03.1949 kinni ja küüditati Omski oblasti RJM Pavlogradski rajooniosakonna operatiivvolinik Matvejevi poolt; 3
(9)
  1. xxx – 4.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxx (s 1890), tütar xxxxxx (s 1914), poegade xxxxxxxxx (s 1921) ja xxxxxxxxxx (s 1917), xxxxxxx abikaasa xxxxxxxxx (s 1927) ja nende tütar xxxxxxxx (s 1943) kohta , kes võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati (väljaarvatud xxxxxxxxx, kes ei olnud kinnivõtmise ajal kodus) RJM Tartu osakonna 2-N jaoskonna ülema asetäitja kapten Mägi poolt. Viimane tuvastas pere kinnivõtmisel xxxxxxxxxx vastsündinud tütre xxxxxxxxx ja küüditas temagi ;
  2. xxxx – 25.veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxxi (s 1894) ning tütarde xxxxx (s 1925) ja xxxxxxxxxx (s 1934) kohta, kellest xxxxa ja Aime Päss võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati sõjaväeosa 3205 rühmakomandör Jarošenko poolt. xxxxxxxxxxxx jäi küüditamata, sest ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus;
  3. xxxxxx – 6.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxx (s 1912), poeg xxx (s 1944), tütarde xxxxe (s 1935), xxxxi (s 1937) ja xxxxxxxxxxxxx (s 1938) kohta, kes kõik jäid küüditamata, sest perekonnapea xxxxxxxxx ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus ja alaealisi lapsi ei küüditatud;
  4. xxxxxe – 28.veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ ema xxxxxxxxxxxxxxxxxx (toimikus kord üks, kord teine eesnimi, s 1897) ja vend xxxxxxxxxxxx (s 1925) kohta, kes võeti koos teise venna xxxxxxxxxxxxxxx (s 1928) 25.03.1949 loetamatu nimega NSVL RJM
  5. valitsuse
  6. jaoskonna ülema asetäitja poolt kinni ja anti küüdiešeloni Jõgeva jaamas. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx küüditati, kuid xxxxx ja xxxxxxxxxxxxx põgenesid Jõgeva jaamas küüdiešeloni nr 97312 vagunist ja jäid seetõttu küüditamata;
  7. xxxxxx –
  8. veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxxx (s 1904) ja poeg xxxxx (s 1939) kohta, kes jäid küüditamata, sest nad ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus; 31.xxxxxxx – 23.veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „bandiidikäsilase“ abikaasa xxxxxxxxxxx (s 1914) kohta (kd II l 204, 208), kes võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati Omski oblasti RJM rajooniosakonna operatiivvoliniku abi Kazantsevi poolt;
  9. xxxxx –
  10. veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „bandiit-natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxe (s 1921) ja tütar xxxxx (s 1940) kohta, kes võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati sõjaväeosa 3205 roodukomandöri asetäitja Šebanovi poolt. Kinnivõtmisel tuvastati, määrati küüditamisele ja küüditati koos perega ka teine tütarxxxxx (s 1946) ;
  11. xxxxx –
  12. veebruaril koostatud õiend süüdimõistetud „bandiit-natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxx (s 1903) kohta, kes võeti 26.03.1949 kinni ja küüditati RJM Tartu osakonna vanemoperatiivvolinik Bunkovski poolt. xxxxxxxxxxxx kinnivõtmisel tuvastati ka ta tütar xxxxx xxxxx (s 1926), kes määrati väljasaatmisele ja küüditati koos emaga;
  13. xxxxxx – 4.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (s 1898), poeg xxxxx (s 1923) ning tütarde xxxx (s 1929), xxxxx (s 1938) ja xxxxx (s 1940) kohta, kes kõik võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati loetamatu nimega RJM valve
  14. üksikdivisjoni Kišinjovi raudtee vaneminspektori poolt, väljaarvatud xxxxxxxxxxxx, kes oli
  15. aastal surnud;
  16. xxxxa – 23.veebruaril 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „bandiit-natsionalisti“ isa xxxxxxi (s 1883), ema xxxxx (s 1891) ja vend xxxxxxxxxxxxxx (s 1925) kohta, kes võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati Omski oblasti RJM rajooniosakonna operatiivvoliniku abi Kazantsevi poolt; 36.xxxxxx – 10.märtsil 1949 Pehki koostatud õiend süüdimõistetud „bandiit-natsionalisti“ abikaasa xxxxxxxxxxxx (s 1914) ja tema tütre xxxxxxxxxx (s 1945) kohta, kes jäid küüditamata, kuna nad ei olnud kinnivõtmise ajal kodus; „kulakute“ kategooriasse arvatud perekonnad:
  17. xxxxxx – 3.märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja
  18. märtsil koostatud perekonna koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxxxxxxx (s 1888), abikaasa xxxxxxx (s 1901) ja poeg xxxxxxi (s 1933) kohta , kellest 25.03.1949 võeti rühmakomandöri asetäitja Kostriki poolt kinni ja küüditati xxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxx jäi küüditamata, sest ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus; 4
(9)
  1. xxxxxxg – 4.märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja
  2. märtsil koostatud koondõiend perekonnapea xxxxx (s 1901) ja poeg xxxxxxxxxxxxx (s 1930) kohta , kellest võeti 25.03.1949 RJM maakonna osakonna eriosakonna
  3. jaoskonna operatiivvolinik Pavlovi poolt kinni ja küüditati xxxxxxxxxxxxx kuna xxxxxxxxxxxx ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus ;
  4. xxxx – 4.märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend perekonnapea xxxxxxxxxxx (s 1894) ja abikaasa xxxxxxx (s 1891) kohta, kes võeti 25.03.1949 RJM maakonna osakonna eriosakonna operatiivvolinik Pavlovi poolt kinni ja küüditati;
  5. xxxxxxx –
  6. märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja perekonna koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxxxx (s 1870), abikaasa xxxxx (s 1882), pojanaise xxxxx (s 1915), pojapoeg xxx (s 1940) ja pojatütarxxxxa (s 1938) kohta, kes kõik võeti 25.03.1949 rühmakomandöri asetäitja Kostriki poolt kinni ja küüditati, väljaarvatud xxxxxxxxxxxx, kes viibis haiglas ravil ;
  7. xxxx – 3.märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapeaxxxxxxxxxxxx (s 1876), abikaasa xxxxxxxxxa (s 1877) ja poeg xxxxxxxxx (s 1909) kohta (kd III l 38, 39, 41, 42). xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varjasid ennast ja jäid küüditamata. Abikaasa xxxxxxxxxxxxxxr oli 1949.a. jaanuaris Vene NFSV KrK § 61 järgi (üleriiklike koormatiste ja ülesannete täitmisest keeldumine) kaheks aastaks vangi ja 5 aastaks asumisele mõistetud;
  8. xxxxxxxx – 6.märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja
  9. märtsil koostatud koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxxxxxxxxi (s 1875) ja abikaasa xxxxxxxxxxxxxxx (s 1898) kohta, kes võeti 26.03.1949 divisjoni staabiülema abi Tsukanovi poolt kinni ja küüditati; 7.xxxxxxxxx – 2.märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (s 1888) ja abikaasa xxxxx (s 1888) kohta, kellest xxxxxxxxxxxxxx võeti 27.03.1949 Leningradi RJM Sverdlovski linnaosakonna operatiivvolinik Komzilovi poolt kinni ja küüditati. Axxxxxxxxx jäi küüditamata, sest ei olnud kinnivõtmise ajal kodus ;
  10. xxxxx – 4.märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxxi (s 1907), abikaasa xxxx (s 1914), poeg xxxxx (s 1942) ning tütarde xxxxx (s 1939) ja xxxx (s 1945) ning ema xxxxxxxxxxxi (s 1894) kohta, kes kõik võeti 25.03.1949 rühmakomandöri asetäitja Kostriki poolt kinni ja küüditati;
  11. xxx –
  12. märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapea xxxxxxxx (s 1899-1949), abikaasa xxxxxxx (s 1910), tütar xxxx (s 1947), ema xxxxxxxxxxxxxx (s 1873) ja naiseema xxxxxxxxxxxxxxx (s 1879) kohta, kellest xxxxxxxxxxxxxx võeti 27.03.1949 loetamatu nimega Omski oblasti RJM „A“ valitsuse operatiivvoliniku poolt kinni ja küüditati. Teised perekonnaliikmed jäid küüditamata, sest ei olnud kinnivõtmise ajal kodus;
  13. xxxx –
  14. märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxx (s 1870), abikaasa xxxxx (s 1886) ning vendade xxxx (s 1886) ja xxxxxxxxxxxx (s 1871) kohta, kes võeti 25.03.1949 RJM
  15. laskurpolgu majandusroodu vanem Loginovi poolt kinni ja küüditati, väljaarvatud xxxxxxxxxx, kes ei olnud kinnivõtmise ajal kodus ;
  16. xxxxxs – 6.märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja
  17. märtsil koostatud koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxxxa (s 1881-1949), tema abikaasa xxxxx (s 1895) ja ema xxxxx (s 1865) kohta, kes võeti kõik 25.03.1949 leitnant Bõhovtšenko ja
  18. üksikdivisjoni rühmakomandöri asetäitja Kišinjovi raudteel Kostriki poolt kinni ja küüditati;
  19. xxxx –
  20. märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxx (s 1916), poeg xxxxxxxxxxxx (s 1941) ja ema xxxxxxxxxxxxxx (s 1895) kohta, kellest xxxxxxxxxx võeti 26.03.1949 divisjoni staabiülema abi Tsukanovi poolt kinni ja küüditati. xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx jäid küüditamata, sest nad ei olnud kinnivõtmise ajal kodus;
  21. xxxxx –
  22. märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapeaxxxxxxxxxxxxi (s 1918) kohta, kes võeti 26.03.1949 RJM Tartu osakonna vanemoperatiivvolinik Aleksandrovi poolt kinni ja küüditati ; 14.xxxxx –
  23. märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxx (s 1884) kohta , kes võeti 26.03.1949 loetamatu nimega Kirovi oblasti RJM valitsuse operatiivvoliniku poolt kinni ja küüditati ; 5
(9)
  1. xxxx –
  2. märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxx (s 1903) ja tema abikaasa ema xxxxxxxxxxx (s 1873) kohta, kellest xxxxxxxxxxxvõeti 25.03.1949 kinni ja küüditati
  3. üksikdivisjoni
  4. rühma komandöri asetäitja Kišinjovi raudteel Kazanovi (Kazakovi) poolt agaxxxxxxxxxx jäi küüditamata, sest ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus ;
  5. xxxxxxx –
  6. märtsil 1949 Pehki koostatud süüdimõistetud „kulaku“ xxxxxxxxxxxxxxxxx (s 1892) pereliikmete tuvastamise õiend abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (s 1901), poeg xxxxx (s 1927), tütarde xxxxx (s 1933) ja xxxxxxxxxxxxxx (s 1937) kohta, kes kõik võeti
  7. ja 27.03.1949 kinni ja küüditati RJM
  8. õhuarmee vastuluureosakonna operatiivvolinik Karpovi ja ENSV RJM kaadriosakonna jaoskonna ülem Sokolovi poolt. Perekonnapea xxxxxxxxxxxxxxxx oli 06.12.1948 karistatud Võnnu piirkonna Rahvakohtu poolt VNFSV KrK § 60 lg 3 järgi 1-aastase vabaduskaotusega põllumajandusmaksu tasumata jätmise eest ;
  9. xxxxxx – 2 märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxxxxxx (s 1884), abikaasa xxxx (s 1898) ning poegade xxxx (s 1929) ja xxxxxxxxxxxxx (s 1931) kohta, kes kõik võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati loetamatu nimega RJM valve
  10. üksikdivisjoni Kišinjovi raudtee vaneminspektori ja RJM sõjaväeosa nr 05676 vastuluureosakonna operatiivvolinik Boltanovi poolt ;
  11. xxxxxx –
  12. märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxxxxxx (s 1892), abikaasa xxx (s 1891), tütarxxxxx (s 1924) ja poeg xxxxxxxxxxxx (s 1929) kohta, kellest xxxxxxxxxxxxxxxxxx võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati divisjoni staabiülema abi Tsukanovi ja Omski oblasti RJM valitsuse ülema abi Tevrizovi poolt, kuid xxxxxxxxxxx jäi küüditamata, sest ei viibinud kinnivõtmise ajal kodus. Vxxxxxxxxxxxxxx oli 1949.a. jaanuaris Vene NFSV KrK § 61 järgi karistatud 2-aastase vangistuse ja 5-aastaks väljasaatmisega ;
  13. xxxxxs –
  14. märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja
  15. märtsil koostatud koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxxxxa (s 1893), abikaasa xxxxxe (s 1904), poeg xxxxx (s 1931) ja tütar xxxxxxxxxxxx (s 1938) kohta, kellest xxxxxxxxxxx võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati Eesti NSV RJM operatiivvolinik Jeremejevi poolt, kuid teised pereliikmed jäid küüditamata, sest ei viibinud kodus ;
  16. xxxxxxx–
  17. märtsil 1949 Pehki koostatud perekonna õiend ja koondõiend perekonnapea xxxxxxxxxxxxx (s 1896), abikaasa xxxxe (s 1894), poegade xxx (s 1930), xxxx (s 1935) ja xxxx xxxxxxx (s 1940) kohta, kes kõik võeti 25.03.1949 kinni ja küüditati
  18. üksikdivisjoni
  19. rühma komandöri asetäitja Kišinjovi raudteel Kazakovi poolt, väljaarvatud xxxxxxxxxxx, kes ei viibinud kodus. Väino Pehki tegevus oli üks osa Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei ja ENSV Riikliku Julgeolek Ministeeriumi ehk Eestit okupeerinud NSV Liidu riigiorganite poolt süstemaatilisel viisil ettevalmistatud ja 24.-29.03.1949 kogu okupeeritud Eesti Vabariigi territooriumil üheaegselt läbi viidud massilisest tsiviilelanike väljasaatmisoperatsioonist „Priboi“, mille käigus võeti alusetult vabadus, saadeti Eestist välja ja asustati sunniviisiliselt ümber NSV liidu territooriumile üle 20700 isiku. Väljasaatmisoperatsioon oli suunatud kindlalt piiritletud inimgrupi vastu. Sotsiaalsete tunnuste järgi „kulakute“ ja „natsionalistide“ gruppi määratud isikud kuulutati okupatsioonivõimu poolt „vaenulikuks elemendiks“, mis tuleb hävitada. Kuriteo täideviimise ajal saadeti grupi liikmed Eestist välja ja asustati ümber NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse alaliselt, st eluajaks (vene keeles навечно). Eestist alaliselt välja saadetud ja sunniviisiliselt NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse ümber asustatud grupi liikmed asetati elamistingimustesse, mis põhjustasid vähemalt grupi osalise hävimise ohu. Seega Väino Pehk asetades sotsiaalse grupi liikmed elamistingimustesse, mis põhjustasid grupi osalise või täieliku hävimise ohu (genotsiid), pani toime KarS § 90 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Väino Pehki süüdistatakse selles, et tema olles okupatsioonivõimu esindaja tegi ajavahemikul 23.02.-15.03.1949 kindlaks 56 „kulakute“ ja „natsionalistide“ gruppi arvatud perekonna andmed, mis oli aluseks väljasaatmisotsuste tegemisel nende perekondade suhtes ning 6
(9)25.03.1949 osaledes kaheksa isiku kinni võtmises ja nende relvastatud valve all väljasaatmiseks ettenähtud rongile viimises alljärgnevalt:
  1. märtsil 1949.a. töötades ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonna 2N jaoskonna operatiivvoliniku abina, deporteerimisoperatsiooni „Priboi” ajal operatiivgrupi juhina Tartumaal Saadjärve vallas võttis valve alla relvastatud operatiivgrupi poolt xxxxxxxxxxxxxxxxxx talust „natsionalistiks“ tunnistatud ja väljasaatmisele kuuluva xxxxxxxxxxxxxx (s 1914), tema pereliikmed xxxxxxxxxxxxxxxxx (nüüd xxxxxxxxx) (s 1942), xxxxxxxxxxxxx (nüüd xxxxxx) (s 1943) ja xxxxxxxxx (s 1945); täites väljasaadetavate isikute isikusamasuse tuvastamiseks küsitluslehtedel (vene keeles „опросный лист“), mis sisaldasid isikuandmeid, andmeid pereliikmete parteilisuse kohta, sotsiaalset päritolu, , autasude omamise kohta, Isamaasõjast ja Nõukogude Armee teenistusest osavõtu kohta, pereliikmete represseerituse kohta, sakslaste kasuks teenimise kohta, mille ta allkirjastas koos kinnivõetud perekonna peaga, seejärel korraldas ta tema poolt juhitav operatiivgrupi abil eelnimetatud isikute mineku transpordivahenditele ja konvoeeris nad relvastatud valve all pealelaadimispunkti Tartumaal Jõgeva raudteejaama, kus ta andis isikud üle ešeloniülemale, mida kinnitas oma allkirjaga üleandmislehtedel (vene keeles „справкарасписка“). Väino Pehki poolt kinnivõetud isikud pandi väljasaatmiseks ettenähtud rongile- ešelon nr 97312, saadeti Eestist alaliselt välja ja asustati sunniviisiliselt ümber Novosibirski oblasti Severnõi rajooni. Väljasaadetutel lubati Eestisse tagasi pöörduda alles
  2. aasta märtsis, sest okupatsioonivõimu repressiivpoliitika oli muutunud. Peale selle tema
  3. märtsil 1949.a. töötades ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonna 2N jaoskonna operatiivvoliniku abina, deporteerimisoperatsiooni „Priboi” ajal operatiivgrupi juhina Tartumaal Saadjärve vallas võttis valve alla relvastatud operatiivgrupi poolt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talust „kulakuks“ tunnistatud xxxxxxxxxxx (s 1900),tema abikaasa xxxxxxxxxx (s 1903) ja pojaxxxxxxxxxx(s 1942); täites väljasaadetavate isikute isikusamasuse tuvastamiseks küsitluslehtedel (vene keeles „опросный лист“), mis sisaldasid isikuandmeid, andmeid pereliikmete parteilisuse kohta, sotsiaalset päritolu, , autasude omamise kohta, Isamaasõjast ja Nõukogude Armee teenistusest osavõtu kohta, pereliikmete represseerituse kohta, sakslaste kasuks teenimise kohta, mille ta allkirjastas koos kinnivõetud perekonna peaga, seejärel korraldas ta tema poolt juhitav operatiivgrupi abil eelnimetatud isikute mineku transpordivahenditele ja konvoeeris nad relvastatud valve all pealelaadimispunkti Tartumaal Jõgeva raudteejaama, kus ta andis isikud üle ešeloniülemale, mida kinnitas oma allkirjaga üleandmislehtedel (vene keeles „справка-расписка“). Väino Pehki poolt kinnivõetud isikud pandi väljasaatmiseks ettenähtud rongile- ešelon nr 97312, saadeti Eestist alaliselt välja ja asustati sunniviisiliselt ümber Novosibirski oblasti Severnõi rajooni Severnoje külla. Väljasaadetutel lubati Eestisse tagasi pöörduda alles 1958.aasta juulis, sest okupatsioonivõimu repressiivpoliitika oli muutunud. Peale selle tema
  4. märtsil 1949.a. töötades ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonna 2N jaoskonna operatiivvoliniku abina, deporteerimisoperatsiooni „Priboi” ajal operatiivgrupi juhina Tartumaal Saadjärve vallas võttis valve alla relvastatud operatiivgrupi poolt xxxxxxxxxxxxxxxxtalust „kulakuks“ tunnistatud xxxxxxxxxxx (s 1883) deporteerimisel, täites väljasaadetavate isikute isikusamasuse tuvastamiseks küsitluslehtedel (vene keeles „опросный лист“), mis sisaldasid isikuandmeid, andmeid pereliikmete parteilisuse kohta, sotsiaalset päritolu, , autasude omamise kohta, Isamaasõjast ja Nõukogude Armee teenistusest osavõtu kohta, pereliikmete represseerituse kohta, sakslaste kasuks teenimise kohta, mille ta allkirjastas koos kinnivõetud perekonna peaga, seejärel korraldas ta tema poolt juhitav operatiivgrupi abil eelnimetatud isikute mineku transpordivahenditele ja konvoeeris nad relvastatud valve all pealelaadimispunkti Jõgeva raudteejaama, kus ta andis isikud üle ešeloniülemale, mida kinnitas oma allkirjaga üleandmislehtedel (vene keeles „справка-расписка“). Väino Pehki poolt kinnivõetud isikud pandi väljasaatmiseks ettenähtud rongile- ešelon nr 97312, saadeti Eestist alaliselt välja ja asustati sunniviisiliselt ümber Novosibirski oblasti Severnõi rajooni Tšebaki külla. Väljasaadetutel lubati Eestisse tagasi pöörduda alles 1957.aasta märtsis, sest okupatsioonivõimu repressiivpoliitika oli muutunud. 7
(9)Seega Väino Pehk pannes toime tsiviilelanikuvastase ründe, so okupeeritud territooriumil tsiviilelanikelt vabaduse ebaseaduslikus võtmise ja okupeeritud territooriumi elanike ümberasustamise, pani toime KarS § 97 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolev kriminaalasi saabus menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja 16.03.2010.a. 04.06.2010.a toimus eelistung, kohus andis Väino Pehki kohtu alla ja määras kohtuistungi toimumise ajaks 03.11.2010.a. 03.11.2010.a kohtuistungile süüdistatav ei ilmunud. Kaitsja selgitas, et Väino Pehk ei ole võimeline kohtuistungil osalema, kuna viibib haiglas. Prokurör taotles süüdistatava suhtes täiendava kohtuarstliku ekspertiisi läbi viimist, et teha kindlaks tema tervislik seisund. Kohtueelses menetluses on ekspertiis läbi viidud 12.02.2009.a ja on vaja välja selgitada, kas Väino Pehki tervislik seisund on muutunud võrreldes varasemaga. Kaitsja toetas esitatud taotlust. Kohus määras ekspertiisi. 16.09.2011.a koostatud isiku ekspertiisiakti nr 9 (t.l 53-55) arvamuse kohaselt on Väino Pehki tervislik seisund võrreldes esmases kohtuarstlikus ekspertiisiaktis tooduga halvenenud. Eksperdid on andnud arvamuse, et Väino Pehki tervislikku seisundit arvestades ei ole ta võimeline osalema kohtuistungil ega süüdimõistmisel kandma karistust. 26.09.2011.a toimunud kohtuistungil esitas prokurör täiendavaid materjale süüdistatava terviseseisundi kohta ja seadis kahtluse alla ekspertide arvamuse ning taotles komisjonilise ekspertiisi määramist Väino Pehki terviseseisundi kindlaks määramiseks. Kaitsja vaidles ekspertiisi määramise vastu ja palus menetluse

§ 199lg 1 p 6 alusel lõpetada.

Kohus leidis, et prokuröri taotlus komisjonilise ekspertiisi lävi viimiseks on põhjendatud ja määras täiendava kohtuarstliku ekspertiisi ekspertide komisjoni poolt, et teha kindlaks Väino Pehki tervislik seisund. 27.03.2012.a on ekspertide komisjon ekspertiisiaktis nr 4 (t.l 70-73) andnud arvamuse, et Väino Pehkil esinevad järgmised organismi haiguslikud seisundid: lxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx. Prognoos paranemise suhtes puudub. Nimetatud haiguslike muutuste, s.h üldise terviseseisundi, tõttu ei ole Väino Pehk võimeline osalema kohtuistungil. Väino Pehk ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu süüdimõistmisel kandma karistust. 08.05.2012.a kohtuistungile süüdistatav ei ilmunud. Kaitsja selgitas, et Väino Pehk on talle avaldanud, et ei saa istungile ilmuda seoses tervisliku seisundiga ning ta soovib menetluse lõpetamist. Enda rehabiliteerimise eesmärgil menetluse jätkamist Väino Pehk ei soovi. Eelnevast tulenevalt taotles prokurör kriminaalasjas menetluse lõpetamist

§ 199lg 1 p 6 alusel seoses süüdistatava parandamatult haigestumisega.

Kaitsja toetas esitatud taotlust. Kohus leiab, et prokurör taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 199

lg 1 p 6 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma.

§ 199

lg 3 p 3 kohaselt kriminaalmenetlust jätkatakse, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb süüdistatav või tema esindaja. Ka kaitsja taotles kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetamist ning selgitas, et seda on soovinud ka Väino Pehk. Rehabiliteerimise eesmärgil menetluse jätkamist Väino Pehk ei soovi. Väino Pehki suhtes on korduvalt läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis, sh kahel korral kohtumenetluse ajal ning eksperdid on jäänud arvamuse juurde, et süüdistataval puudub prognoos paranemise suhtes ning oma tervise seisundi tõttu ei ole ta võiemaline osalema kohtumenetluses ega süüdimõistmisel kandma karistust. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Väino Pehki tervislik seisund on käesoleval ajal selline, et ta ei ole võimeline kohtuistungil osalema ega karistust kandma ning Väino Pehki suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada seoses tema parandamatult haigestumisega. Tsiviilhagi esitatud ei ole. 8

(9)Käesolevas asjas on menetluskuludeks kaitsjale välja makstud tasud riigi õigusabi korras Väino Pehkile osutatud õigusabi eest, posti- ja paljunduskulu ning ekspertiisitasud.

§ 183kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Liivi Loide Vello Kana Jana Kuusk 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.