1-12-5281/5

(11230113099)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi JMsüüdistus KarS § 212 lg 1; § 320 lg 1 järgi Prokurör Elle Mai Velling Süüdistatav JM Ik: XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: RBG OÜ, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.01.2012 Varasem karistatus: karistatud väärteo toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Rein Laid RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 ja § 274 lg 5 alusel kriminaalmenetlus JM süüdistuses KarS § 212 lg 1 ja § 320 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises, kuivõrd süüdistatava süü ei ole suur, ta on heastanud kuriteoga tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Panna KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel JM kohustus maksta kindel summa, so 290 (kakssada üheksakümmend) eurot riigituludesse, milline summa tuleb 30 (kolmkümmend) päeva jooksul määruse tegemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „JM, 1-12-5281, kindel summa riigituludesse“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 08.07.
4. JM suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
5. Ettekande lisana toimikusse võetud CD plaat pangakontode andmetega säilitada kriminaaltoimikus. 1 Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätetele kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Vastavalt KrMS § 385 p 10 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. KrMS § 408 lg 5 sätete kohaselt jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse tegemisest. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: JM´i süüdistatakse selles, et tema olles eelnevalt hoiatatud KarS § 320 järgi kriminaalvastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, olles Põhja Prefektuuris Tallinnas, Pärnu mnt 139 16.05.2011 kanntanuna ülekuulamisel kella 11.00-12.10 kriminaalasjas 1123016449, andis teadvalt vale ütlusi sellest, et 28.04.2011 kella 8.00-11.00 Tallinnas, Paljassaarw rww 10 hoone lähedalt varastati tema kasutuses olnud laadur Bobcat S130 reg nr XXX kerenumbriga XXX. Seega JM, andes teadvalt valeütlusi kriminaalmenetluses, pani toime KarS §320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 09.05.2011 kella 22.55 ajal Tallinnas teatas If P&C Insurance ASle veebipõhises kahjuteates nr 0000017504 laaduri Bobcat S130 reg nr XXX aset mitteleidnud vargusest 28.04.2011 Tallinnas Kopli Sadama territooriumilt Paljassaare teel, mille tulemusena If P&C Insurance AS hüvitas Bobcat S130 reg nr XXX omanikule Swedbank Liising ASle 8647,26 eurot ja Bobcat S130 reg nr XXX kasutaja J. M vabanes edaspidistest liisingumaksetest, tekitades oma tegevusega If P&C Insurance ASle varalise kahju summas 8647,26 eurot. Seega JM, luues ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta kindlustushüvitise saamise eesmärgil pani toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist JM suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel ning JM kohustuse panemist maksta 290 eurot riigituludesse. Prokurör taotles kriminaalasja lõpetamist järgnevatel kaalutlustel: tsiviilhagi oli esitatud summas, mis ületas 8000 eurot ning võib öelda, et tegemist on suure kahjuga. Tänaseks on esitatud tsiviilhagi hüvitatud. Arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem karistatud ja tekitatud kahju on täies ulatuses hüvitatud, siis on ära langenud ka avalik huvi edasise menetluse jätkamiseks ning võib kohaldada KrMS § 202 sätteid. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 sätetele peab kohus määrama süüdistatavale kohustuse, mis oleks kas üldkasulik töö või kindla summa maksmine riigituludesse. Prokurör teeb ettepaneku panna süüdistatavale kohustus maksta riigi tuludesse rahasumma, mis võrdub kuupalga alammääraga. Süüdistatav JM nõustus prokuröri taotlusega ning selgitas, et ta on nõus endale võtma prokuröri taotluses märgitud rahalise kohustuse. Kaitsja asus seisukohale, et ta nõustub prokuröri taotlusega ning ta oli ka ise oma kaitseaktis pakkunud taolist asja lahendust. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat ning KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat, siis on tegemist teise astme kuritegudega. Kohtule esitatud kaitseaktist ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on süüdistatav enne eelistungi toimumist tema vastu esitatud hagi tasunud ning kannatanu esindaja on kinnitanud, et tal süüdistatava vastu varalisi nõudmisi ei ole. Eelistungil esitas kaitsja kohtule ka sellekohased originaalmaterjalid. Peale 2 selle ei ole kriminaalasja materjalidest ilmnenud, et kogu menetluse vältel oleks tekkinud kriminaalmenetluse kulu. Olles kontrollinud kõiki kogutud tõendeid kogumis, nõustub kohus prokuröri väitega, et süüdistatava süü ei ole suur ning tekitatud varalise kahju hüvitamisega on ära langenud ka avalik menetlushuvi. Seejuures on süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemisest möödunud aasta, mistõttu asub kohus seisukohale, et ka seetõttu on avalik menetlushuvi vähenenud. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 sätestatud alusel rahuldada ning lõpetada menetluse eelmärgitud alusel. Prokurör taotles määrata süüdistatavale kohustus maksta 290 eurot riigituludesse ning süüdistatav nõustus taolise kohustuse võtmisega. Seega on kohustuse liigi ja suuruse osas eelkõige vajalik süüdistaja ja süüdistatava omavaheline kokkulepe ning kohtul jääb vaid võimalus sellega nõustuda või mitte. Seejuures tuleb arvestada ka süüdistatava poolt endale võetava kohustuse jõukohasust. Arvestades süüdistatava karistusandmeid, õigemini nende sisulist puudumist, leiab kohus, et prokuröri taotletud kohustuse liik ja määr on kohased ning kohus nõustub ka selles osas prokuröri esitatud taotlusega, kuivõrd süüdistatav on vahetult enne eelistungit hüvitanud varalise kahju, mis ei olnud väike ning ilmselgelt mõjutas see süüdistatava majanduslikku olukorda. Kuivõrd taotletud rahaline kohustus ei ole kuigi suur, siis arvestades süüdistatava ja prokuröri pakutud 30 päevast tähtaega, leiab kohus, et selle kohustuse täitmiseks taotletud 30 päevane tähtaeg peaks olema piisav ja süüdistatava jaoks jõukohane. Märt Toming kohtunik 3