1-12-2995/6

(08230103642)Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Raivo Seppo Prokurör Elle-Mai Velling Kriminaalasi MM (M ) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2 järgi üldmenetluses Süüdistatav MM isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht puudub, varem kohtulikult karistamata, Kaitsja RESOLUTSIOON tõkend – elukohast lahkumise keeld Raul Ainla Juhindudes KrMS § 199 lg 1p 2, § 258 lg 1 p 3, § 262 p 3 Kohus Määras: kohus määras:: Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas MM (M ) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2 järgi seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega. AS-i SEB Liising tsiviilhagi summas 45 884,87 eurot (717 942,27 krooni) ja OÜ BTR tsiviilhagi summas 53 700,14 eurot (840 224,57 krooni) jätta läbivaatamata. MM suhtes kohaldatud tõkend tühistada. Hüvitada riigieelarvest MM(M ) seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega tema poolt valitud 2 kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot. Edasikaebe kord: Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse kümme päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Asjaolud MM ’i süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1,2 kelmuse toimepanemises, mis seisnes järgmises: MM varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel sõlmis 23.08.2002 BAAS-ga koostöölepingu nr XXX lisana vara üleandmisevastuvõtmise akti nr 413185, mille tulemusel sai enda valdusse külmikhaagise Latre OPF/3AT, r/nr XXX, väärtusega 669 601 krooni, mille oli Margus Sädemets OÜ S esindajana 23.08.2002 BAAS- lt rendile võtnud, sõlmides BAAS-ga koostöölepingu ja rendilepingu nr XXX, rendimakseid tasuma ei asunud ning sõidukit omanikule ei tagastanud. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, 06.12.2002 pettis varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ATOÜ esindajana Ühisliising AS-lt välja TTOÜ-le kuulunud veoauto Scania R124 LA4X2NA 400, r/nr XXX, väärtusega 613 600 krooni, sõlmides kapitalirendilepingu nr XXX ning I OÜ-le kuulunud sõiduauto Audi A6 TDi, r/nr XXX, väärtusega 299 000 krooni, sõlmides kapitalirendilepingu nr XXX rendimakseid tasuma ei asunud ning sõidukeid omanikule ei tagastanud. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, 11.12.2002 pettis varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ATOÜ esindajana EGOÜ-lt välja B OÜ-le kuulunud veoautod Mercedes Benz 1840LS, r/nr 1 XXX, väärtusega 457 500 krooni, sõlmides kapitalirendilepingu nr 2121111 ja Mercedes Benz 1840LS, r/nr XXX, väärtusega 436 500 krooni, sõlmides kapitalirendilepingu nr 2121111, rendimakseid tasuma ei asunud ning sõidukeid omanikule ei tagastanud. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, 24.12.2002 pettis varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ATOÜ esindajana EGOÜ-lt välja B OÜ-le kuulunud külmikpoolhaagised Schmitz SK024, r/nr XXX, väärtusega 620 000 krooni, sõlmides kapitalirendilepingu nr 2122454 ja HFR SL240, r/nr XXX, väärtusega 610 000 krooni, sõlmides kapitalirendilepingu nr2122455, rendimakseid tasuma ei asunud ning sõidukeid omanikule ei tagastanud. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, 03.02.2003 pettis varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ATOÜ esindajana BTR OÜ-lt välja Nordea Finance Estonia AS-le kuuluva külmikpoolhaagise Krone SDR27, r/nr XXX, maksumusega 840 224,57 krooni (ehk 53 700.14 eurot), sõlmides rendilepingu nr 2014, rendimakseid tasuma ei asunud ning sõidukit omanikule ei tagastanud. Seega suures ulatuses varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, olles varem toime pannud kelmused, pani MM toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MM kaitsja esitas eelistungil taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumisega. Taotlus põhineb asjaolul, et MM ei ole kriminaalmenetlusest 3 kõrvale hoidunud ega olnud teadlik tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusest. MM tagaotsimisega ei ole tõsiselt tegeletud – politsei on suhelnud vaid MM endise elukaaslase ja eksabikaasaga ning ÜL nimelise isikuga, kes juhtis firmat, kus MM töötas. Samas pole suheldud MM ema ER’aga, õe MM ning venna MM. MM on kaks poega abielust TM, kellega politsei pole samuti suhelnud. Perioodil, mil MM oli tagaotsitav, töötas ta mingi aja Soomes, ületas korduvalt riigipiiri ja ajas Eestis muid asju, mis kogumis viitab sellele, et MM ei ole kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud. Prokurör ei vaidle taotlusele vastu. Kannatanu esindaja leidis, et olemasolevad tõendid ei võimalda väita üht ega teist. Kohtumääruse põhjendus: Kohtunik, tutvunud esitatud matrjalidega, kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, leiab, et süüdistatava MM kaitsja taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kriminaalmenetlus MM suhtes KarS § 209 lg 2 p 1,2 järgi tuleb lõpetada seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega. MM süüks pandav kuritegu kuulub teise astme kuritegude hulka. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Süüdistusakti kohaselt inkrimineeritakse MM viis kelmuse kuriteoepisoodi, millised ta on toime pannud 23.08.2002; 06.12.2002; 11.12.2002; 24.12.2002 ja 03.02.2003.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 27.10.2010 lahendis 3-1-1-72-10 seisukohale, et kelmuse toimepanemise ajaks tuleb lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Võttes arvesse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta ning lähtudes käesoleva kriminaalasja tehioludest, võib järeldada, et MM inkrimineeritava kelmuse toimepanemise ajaks saab lugeda aega, mil ta tegutses - nimelt vastavalt süüdistuses märgitule seisnes MM inkrimineeritav pettuslik tegu selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel sõlmis 23.08.2002; 06.12.2002; 11.12.2002; 24.12.2002 ja 03.02.2003 kapitalirendi- ja rendilepinguid, rendimakseid aga tasuma ei asunud ning sõidukeid omanikele ei tagastanud. Seega võttes arvesse viimase kuriteoepisoodi toimepanemise aega on isikule süüks arvatavad teod aegunud alates 03.02.2008.a. KarS § 81 lg 7 p 1 sätestab, et süüteo aegumine peatub kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumisest menetleja juurde. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt kuulutati MM 28.11.2005 tagaotsitavaks (III k, t.l.165). Kohus märgib, et tagaotsitavaks kuulutamine ei olnud põhjendatud ning sellele eelnenud isiku võimaliku asukoha kindlakstegemine on olnud vaid pealiskaudne. Nimelt, järeldub 02.09.2003 ja 24.11.2005 ettekannetest (III k, t.l.163, 164), et kontrolliti MM võimalikud viibimiskohad ning vesteldi endise elukaaslase ja eksabikaasaga. Samas on õige MM kaitsja etteheide menetlejale, et pole suheldud MM ema, õe, venna ja kahe pojaga, kellega oli MM osutatud perioodil pidevalt kontaktis. Väärivad tähelepanu ka kohtuliku eelmenetluse käigus saadud andmed. Nimelt, esitas MM kliendiankeedi, mille kohaselt tegi ta 27.05.2009 PAREX BANK’ale avalduse konto avamise kohta ja märkis enda elukohaks poja üürikorteri aadressi XXX; Eesti Haigekassa vastas kohtu päringule, et perioodil 19.03.2003 4 kuni 28.05.2007 omas MM ravikindlustust. Mõlemad andmed, mille järgi oleks olnud võimalik isiku asukohta kindlaks teha mahuvad ajavahemikku, mil ta oli tagaotsitav. Kohus kontrollis jälitustoimiku nr 0623000239 materjale. Materjalide kohaselt alustati MM kohta jälitusmenetlust 27.02.2006 ning kogu menetluse käigus, mis lõppes 05.07.2010 isiku kinnipidamisega, olid tehtud vaid mõningad päringud erinevatesse pankadesse Mart Männil arvelduskonto olemasolu kohta, kusjuures ei nähtu, et oleks kontrollitud arvelduskonto avamist PAREX BANK’as. Seega kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et MM tagaotsimisega oleks tegeletud põhjalikult. Samas on tuvastatud, et MM ei olnud teadlik tema suhtes menetletavast kriminaalasjast ega enda tagaotsimisest, ta ei ole ennast varjama asunud – ületas korduvalt riigipiiri, kasutas arsti teenuseid, avas Eesti territooriumil asuvas krediitiasutuses konto ning tema kinnipidamine 25.06.2010 toimus juhuslikel asjaoludel liikluspatrulli poolt vale vasakpöörde sooritamise tõttu. Seetõttu kohus järeldab, et MM ei ole kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud ning kuigi tagaotsitavaks kuulutamine leidis aset enne inkrimineeritavate kuritegude aegumistähtaja möödumist, ei pea kohus seda aegumise peatamise aluseks. Puuduvad ka KarS § 81 lg 5 sätestatud aegumise katkemise asjaolusid. Eeltoodu alusel ja arvestades asjaolu, et süüdistatav toetas kaitsja taotlust ning avaldas, et ei soovi menetluse jätkamist, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetlus MM suhtes tuleb lõpetada. KrMS § 183 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskuludeks on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. MM kaitsja esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamises summas 2400 eurot. Taotlusest nähtuvalt on kaitsja teinud järgmised toimingud: 1) konsultatsioonid ja suhtlus kliendiga – 3,25 tundi; 2) kaitsepositsiooni kujundamine – 2,5 tundi; 3) ettevalmistus 30.05.2012 (tegelikult 30.04.2012) eelistungiks ja osavõtt sellest – 1,5 tundi; 4) kaitseakti koostamine – 12,5 tundi; 5) ettevalmistus 10.05.2012 eelistungiks ja osavõtt sellest – 0,75 tundi; 6) osavõtt 25.05.2012 eelistungist – 0,5 tundi. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb kohtul valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel arvestada kriminaalasja arutamisele kulutatud aega, menetluse esemeks olnud asja keerukust ja tehtud töö mahtu. Kohtuliku eelmenetluse käigus on toimunud kolm eelistungit, kaitseakt sisaldab 9 leheküljel põhjalikku Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ning MM viies kelmusepisoodis esitatud süüdistuse analüüsi. Hinnanud kaitsja taotluses toodud teostatud toimingute mahtu, istungite arvu ja kaitseaktis tõstatatud ja lahendamisele kuulunud küsimuste keerukust, on kohus seisukohal, et õigusabikulude summa 2400 eurot on mõistliku suurusega. Julia Vernikova Kohtunik