Obsah (4)

§ 120§ 30§ 132§ 108

4-12-1140 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2012. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-12-1140 (2780,12,000464) kirjalikus menetluses Kohtunik

§ 120

lg 1 ja § 132 p 3 Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku X 02.03.2012. a otsus.

§ 30

lg 2 alusel lõpetada väärteomenetlus ja anda materjalid üle alaealiste komisjonile. Rahuldada Taavi Mägi kaitsja esitatud kaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud. 1 Taavi Mägit karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku X 02.03.

1. a otsusega väärteoasjas 2780,12,000464 LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o. 160 eurot. Otsuse kohaselt Taavi Mägi 10.02.2012.a kella 00.23 ajal X tänaval juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Taavi Mägi rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tunnistaja X on 10.02.
2. a andnud ütlusi, et olles
3. veebruaril
4. a teenistuses koos konstaabel X. Kella 00.23 ajal kontrollisid nad X tänaval X ja X tänavate vahelisel lõigul patrullauto ees sõitnud ning äkitselt tänava ääres peatunud X, registreerimismärgiga X juhti. Sõiduautot juhtinud Taavi Mägil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Taavi Mägi tunnistas ka ise oma rikkumist Sõiduauto anti üle selle kasutajale X, kes organiseeris auto äraviimise. Isikusamasuse tuvastamise akti andmetel on Taavi Mägi isik tuvastatud 10.02.
5. a kell 00.45 isiku küsitlemise teel. Andmete kontrollimiseks kasutati politsei andmebaasi. Võrreldes kontrollitud andmeid isiku enda ütlustega tuvastati kontrollitavas isikus Taavi Mägi isik, isikukood: 39507192710, elukoht: X. Menetlusaluse isiku ütlused on kirjutatud omakäeliselt 10.02.
6. a koostatud väärteoprotokollis. Taavi Mägi on rikkumisega nõus. Ta seletas, et juhtis autot ilma juhtimisõiguseta. Kahetseb tehtut. 10.02.
7. a on tehtud Taavi Mägile sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Taavi Mägi on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 90 lg 2 alusel alates 10.02.
8. a kell 00.23 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Karistusregistri andmetel on Taavi Mägil 9 kehtivat väärteokaristust. Teda on perioodil 02.10.
9. a kuni 02.03.
10. a karistatud 5-l korral AS § 71 järgi, 1-l korral TubS § 48 järgi, 2-l korral ÜTS § 547 lg 1 järgi ja 1-l korral LS § 201 lg 1 järgi. Viimane väärteokaristus on määratud Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 02.03.
11. a otsusega LS § 201 lg 1 järgi ja karistatud rahatrahviga 160 eurot. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. Taavi Mägi esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palub asendada temale määratud rahatrahv üldkasuliku tööga, sest ta on õpilane ja puudub sissetulek. Tegu kahetseb. Seoses viibimisega X ja X soovib ta võimaluse korral üldkasuliku töö seal ära teha. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungil osalemist ja seetõttu on võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses. Kaitsja taotleb lahendada Taavi Mägi kaebus kirjalikus menetluses. Tühistada Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 02.03.
12. a otsus väärteoasjas nr 2780,12,000464 karistuse määramise osas ning kohaldades

§ 30

lg-t 2, lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 2780,12,000464 väärteoasja materjalid alaealiste komisjonile edastamisega. Tuginedes

§-le 21 avaldab kaitsja, et kaitsealuse enda poolt koostatud kaebuses esitatud taotlus karistuse asendamise kohta ei tulene seadusest ega vasta kaitsealuse huvidele. Liiklusseaduse § 263 lg 1 kohaselt kohaldatakse sama seaduse §-des 201-2061 sätestatud väärtegudele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga reguleeritakse karistusseadustiku 4. peatüki teises jaos. Nimelt 2 nähtub KarS § 69 lg-st 1, et üldkasuliku tööga võib kohus asendada aresti või kuni kaheaastase vangistuse või KarS §-des 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistuse. Nimetatu tähendab, et asendada saab karistuseks määratud aresti või mõistetud vangistust. Rahalise karistuse üldkasuliku tööga asendamine toimub KarS § 72 lg-s 1 sätestatud korras, kui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi. Järelikult puudub antud juhul seaduslik alus kaitsealusele mõistetud karistuse – rahatrahv 160 eurot – asendamiseks üldkasuliku tööga. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistuse aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaitsja arvates kaitsealusele kohtuvälise menetleja pool karistuseks määratud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses on liiga karm, arvestades kaitsealuse isikut ning süüteo raskust. Tegemist on 16-aastase alaealisega, kes ei oma iseseisvat sissetulekut. Järelikult on tõenäoline, et tal tekivad tõsised probleemid sellise karistuse kandmisel või osutub karistuse kandmine üldse võimatuks. Kaitsja palub võtta arvesse, et kaitsealune viibib X, kus tegeldakse X. Kaitsja andmetel ei ole kaitsealune varem väärteo toimepanemise eest karistatud olnud.

§ 30

lg 2 kohaselt, kui kohus leiab, et isikut, kes pani väärteo toime neljateist-kuni kaheksateistaastasena, saab mõjutada karistust või KarS §-s 87 sätestatud mõjutusvahendit kohaldamata, teeb kohus lahendi väärteomenetluse lõpetamise ja väärteoasja materjalide üleandmise kohta alaealiste komisjonile. Sellest tulenevalt ning tuginedes

§ 30lg-le 2, saab kaitsealust kaitsja arvates mõjutada karistust kohaldamata.

Taavi Mägile antud iseloomustuse andmetel suunati Taavi X 22.08.

1. a. Suunamise põhjuseks oli Tartu maakonna alaealiste komisjoni otsus 16.06.
2. a. Keskusesse saabudes oli Taavi vaikne ja tagasihoidlik. Oli valmis koostööks ja õppetegevuseks. Taavile meeldib liidri roll ning ei meeldi, kui asjad ei suju tema tahtmise järgi. Ärritub kiiresti, kuid ka rahuneb kiiresti. On õpihimuline ja oskab üleval pidada vestlust. Suheldes eakaaslasetga on aktiivne, hea suhtleja. Püüab vältida konflikte. On mõjutatav eakaaslaste poolt. Suudab järgida keskuse reegleid. Nooruk on motiveeritud viibima keskuses ja on olemas konkreetsed sihid edaspidiseks. Võib fikseerida kaks nooruki isikliku raskust mis väljenduvad nooruki käitumises. Esimene raskus on seotud sooviga saavutada liidripositsiooni eakaaslaste seas ja hirmuga võtta vastutus. Teine raskus on seotud suhtlemisega naisterahvastega, kus nooruk võib reageerida konfliktselt. Tahab olla edukas ja on väga tundlik kriitika suhtes. Taavil on osakonnas võimalus osaleda X vestlustel, loovteraapias, X ning planeeritud kunstiringides. Taavi osaleb kõigis pakutud tegevustes. X vestlustes ilmnes, et Taavi on tundlik ja ärev nooruk, kes ei talu emotsionaalset pinget.(kisa ja müra).Sellistel juhtudel ta võib reageerida agressiivselt enesekaitseks. Taavi Mägi õpib X. Taavi on X. Taavi vaimsed võimed on head, funktsionaalne lugemine hea, teksti mõistmine ja arusaamine hea. Taavi on võrdselt hea nii reaalainetes kui ka humanitaarainetes. Taavi on arenenud silmaringiga ja suure lugemusega õpilane, kes kasutab ka vaba aega lugemiseks. Kodu toetab tema lugemishuvi, tellides talle mitmeid ajakirju (Ajalugu, TM). X. lõpueksamiteks on õpilane valinud X, X ja X. Taavi ning ka tema kodu on orienteerunud edasiõppimiseks gümnaasiumis.
3. õppeveerandi hinded on head ja väga head. Ainult väga head hinded läbi
4. veeerandi on Taavil vene keeles, geograafias, bioloogias, kunstis, tööõpetuses, kehalises kasvatuses ja ühiskonnaõpetuses. Taavi käitumine tunnis on korrektne ja orienteeritud õppimisele. Kohtuvälise menetleja seisukoht. 3 Lõuna Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja palub jätta otsus kaevatav muumata. Kohtu järeldused. Kohus lahendab Taavi Mägi kaebuse kohtuvälise menetleja 02.03.2012.a. otsuse peale kirjalikus menetluses

§ 120lg 1 alusel.

Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Menetlusalune isik tunnistab rikkumisi ja kahetseb toimepandud tegu. Süü omaksvõtt on tõendatud dokumentaalse tõendiga ja tunnistaja ütlustega. Taavi Mägi juhtis 10.02.2012.a kella 00.23 ajal X tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Taavi Mägi rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tema väärtegu kahjustab õiguskorraga kaitstud õigushüve, milleks on liiklusohutus. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja kohtuvälises menetluses. LS § 90 lg 1 p 1 järgi mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Taavi Mägi on kogu väärteomenetluse kestel oma tegu kahetsenud. Kohtuväline menetleja on puhtsüdamlikku kahetsust arvestanud KarS § 57 lg 1 p 4 järgi karistust kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja on LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest määranud LS § 201 lg 1 järgi kergemaliigilise karistuse keskmises määra lähedal. Karistusregistri andmetel on Taavi Mägi on varem karistatud isik. Karistusregistrisse on kantud ka vaidlustatud Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Kaido Iste 02.03.2012. a otsus väärteoasjas 2780,12,000464. Tähtaegselt kohuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamisel ei ole kaevatav kohtuvälise menetleja otsus jõustunud ja selle karistusregistrisse kandmiseks ei ole veel alust. Seega on karistusregistris 8 kehtivat väärteokaristust. Eeltoodust tulenevalt ei ole Taavi Mägil varasemaid karistusi liiklusseaduse järgi. Varasemad karistused on seotud alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise seadustega kehtestatud keelu rikkumistega, samuti on Taavi Mägi sõitnud piletita ühistranspordis. Kohus teeb otsuse lähtudes

§ 132

p 3, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse

§ 30lg 2 alusel.

Kohus rahuldab kaitsja esitatud kaebuse. Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud taotlust ei ole võimalik rahuldada kaitsja kaebuses esitatud põhjustel selleks seadustiku aluse puudumisel. Kaitsja on kaebuses seadustele viidates põhjendanud, miks ei saa menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi asendada kaebemenetluses üldkasuliku tööga. Kaitsja põhjendusi ei ole kohtul vaja korrata. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et Taavi Mägit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uutest samasugustest väärtegudest väärteomenetluse lõpetamisega ja materjalide saatmisega alaealiste komisjonile. Taavi Mägi oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka kaebemenetluses kohtuotsuse 4 tegemise ajal alaealine. Karistusseadustik eeldab, et vanuses 14-18 aastat on isik küll süüvõimeline, kuid tema süüvõime on piiratud. Karistusõigus eeldab nimetatud vanuses alaealiselt arusaamist oma teo keelatusest või võimet oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, kuid see võime pole alaealisel samaväärne täiskasvanuga alaealise sotsiaalse küpsuse tõttu. KarS § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid on kohaldatavad sellest sõltumata, kas alaealine on toime pannud kuriteo või väärteo.

§ 108

p 10 koosmõjus §72 lõikega 2 annab ka kohtuvälisele menetlejale iseseisva õiguse otsustada kohtuvälises menetluses alaealise karistusest vabastamist ja talle KarS § 87 nimetatud mõjutusvahendite kohaldamist. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks karistamise asemel kaalunud alaealisele mõjutusvahendite kohaldamist. Nagu eelpool põhjendatud, ei ole Taavi Mägile alust ette heita varasemaid liiklusseaduse rikkumisega kaasnenud väärtegusid. Tema väärteod on olnud teiseliigilised. Taavi Mägi kahetseb tehtud tegu. Taavi Mägile antud iseloomustusest nähtuvalt on alaealine mõjutatav isik. Tema vaimsed võimed on head. Taavil on X võimalus osaleda X vestlustel, loovteraapias, X ning planeeritud kunstiringides. Taavi osaleb kõigis pakutud tegevustes. Taavil on motivatsioon õppida ning tema lähedased toetavad teda. Taavi Mägi on X suunatud alaealiste komisjoni poolt. Alaealiste komisjon on alaealisega tegelnud ja komisjonile on teada alaealise areng ning seni tehtud otsuste mõju. Taavi Mägit on võimalik mõjutada hoiduma uutest samasugustest väärtegudest karistust ja KarS § 87 sätestatud mõjutusvahendeid kohaldamata. Seetõttu saadab kohus materjalid alaealiste komisjonile. Ene Muts kohtunik 5