KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2012. a, Tallinn Kohtuasja number 1-11-5391 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja

§ 113

ja § 199 lg 2 p 4 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26.10.2011.a. otsus Apellant süüdistatav Jevgeni Tint ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo Prokurör Ainar Koik Jevgeni Tint Elukoht: XXX; ik XXX; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 7 klassi; emakeel vene keel; ei tööta; Süüdistatav Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati Harju Maakohtu 12.11.2009.a. otsusega

§ 424

järgi 4-kuulise ja

§ 65

lg 2 alusel 7 kuu ja 27-päevase vangistusega, mis asendati 474 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta (tegemata 119 tundi üldkasulikku tööd), väärtegude eest karistatud 22 korral. Tõkend: vahistamine Kaitsja Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu otsus muutmata ja Jevgeni Tint’i ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu 230,4 (kakssada kolmkümmend koma 1

§ 113

ja § 199 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks vastavalt 10 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristust mõistes luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks nende tegude eest jäi seega 10 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liitis maakohus mõistetud karistusele Harju Maakohtu 12.11.2009.a otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 1 kuu ja 29 päeva vangistust, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja luges karistusaja alguseks sellest tulenevalt 15.12.

1. a. J. Tint mõisteti süüdi selles, et ta tappis ajavahemikul
2. detsembril 2010.a hommikust kuni kella 16.45-ni XXX korteris ühisel alkoholitarvitamisel tekkinud omavahelise tüli käigus A Pi. Nimelt peksis J. Tint A. Pit korduvalt rusikate, jalgade ja taburetiga pea ning keha piirkonda ning hüppas lamavas asendis olnud ohvril jalgadega seljal, kõhul ja rindkerel, tekitades A. Pile kehatüve kinnise tömptrauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdude (kokku 35 roidemurdu, neist viie roide kolmikmurd ja seitsme roide kaksikmurd), rinnakelme ja siseelundite (mõlema kopsu, vasaku neeru, maksa ja jämesoolekinnisti) rebenditega ja verevalumitega siseelundites, milliste tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust (vasakpoolne veriõhkrind nahaaluse õhkemfüseemiga, verikõht) ning peaajuturse. Tekitatud vigastuste tagajärjel A. P suri sündmuskohal. Peale kirjeldatud kuriteo toimepanemist võttis J. Tint, keda on varem karistatud röövimise eest ja kes on seega

§ 199lg 2 p 4 tunnustele vastav isik, korterist A.

Pile kuulunud mobiiltelefoni Nokia 2730 maksumusega 82,45 eurot, mille viis oma elukohta ja jättis endale. 2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid nii süüdistatav kui tema kaitsja. 2.1 Kaitsja taotleb apellatsioonis Harju Maakohtu 26.10.2011a. otsuse tühistamist Jevgeni Tinti süüdimõistmises

§ 113

järgi ja selles osas uue otsuse tegemist, millega tunnistada Jevgeni Tint süüdi

§ 121järgi ning mõista karistus selle paragrahvi sanktsiooni piirides.

Kaitsja leiab, et J.Tinti süü tapmises on usaldusväärselt tõendamata. J. Tinti sõnul solvas kannatanu rängalt tema ema, mille tõttu kaotas kontrolli oma tegevuse üle ja lõi teda ühel korral rusikaga näkku, kahel korral jalaga kehasse ja ühel korral tabureti istmeosaga vastu pead. Seejärel lahkus sellest korterist, kannatanu elas. Mis seal korteris alkoholijoobes isikute vahel edasi juhtus, ei tea. Ta läks kohe koju. Süüdistatava ema, tunnistaja G. R tõendas, et poeg käitus koju jõudes tavapäraselt. Mingit erilist erutatud seisundit ta ei märganud, mis äsja tapmise toimepannud isikul peaks tingimata esinema. Sündmuse toimumise asjaolude kohta peale J. Tinti ütluste muud isikulised tõendid puuduvad. Ainsa objektiivse tõendina leiame kohtuotsusest viite faktile, et J.Tinti jalanõudel leiti kannatanu 2

§ 121järgi.

Süüdistatav kordab apellatsioonis väidet, et kannatanu solvas ootamatult tema ema, väidab aga, et ta ei reageerinud sellele. Seepeale küsis A B, kas ta ei kaitsegi oma ema. Kuna A. P oli solvanud ka A. Bi naist, hakkas A. B kannatanut peksma, peksis väga tugevalt. J. Tint püüdis A. Bit rahustada. Süü võttis ta enda peale A. Bi ähvarduse tõttu.

1. Ringkonnakohtu istungil jäid kaitsja ja süüdistatav esitatud apellatsioonide juurde, prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et J. Tint viibis
3. detsembril
4. a XXX korteris. Korteris viibimist kinnitab seegi, et mitmelt sündmuskoha vaatlusel korterist võetud sigaretikonilt saadud DNA täisprofiil langeb kokku J. Tinti DNA profiiliga (DNA ekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamuse punktid 7, 8, 16). Samuti tunnistas J. Tint oma ütlustes, et viibis korteris ja tarvitas seal koos korteri peremehe A. Bi, kannatanu ja veel ühe isikuga alkoholi. Vaidlus puudub ka selle üle, et J. Tint kasutas nimetatud korteris kannatanu suhtes vägivalda – sedagi tunnistab J. Tint ise (tl 193, 194) ning asitõendi vaatluse käigus tuvastati, et tema saapad on ulatuslikult verega määrdunud (tl 87, 88 ja 115–116). Eksperdiarvamuse kohaselt langes saabastelt võetud proovist saadud DNA profiil kokku kannatanu DNA profiiliga (eksperdiarvamuse p 23, 24). Kaitsja apellatsiooni kohaselt ei ole aga tõendatud, et J. Tint tarvitas vägivalda sellises ulatuses, nagu talle süüks pannakse, ning, et just tema tegevuse tulemusena saabus kannatanu surm. J. Tint’i enda apellatsiooni kohaselt peksis kannatanut jõhkralt A. B. Maakohtus väitis J. Tint, et lõi kannatanut kokku 4 korral – kaks korda jalaga, ühe korra rusikaga ja ühe korra taburetiga. Ringkonnakohtu istungil võttis J. Tint endiselt omaks, et ta kannatanut lõi, kuid kinnitab, et ei peksnud kannatanut surnuks.
5. Tähelepanu väärib, et J. Tinti ütluste kohaselt lõi ta kannatanut just neisse kehapiirkondadesse, kus viimasel esinesid välised või sisemised vigastused. Sarnaselt maakohtule ei pea ringkonnakohus süüdistava ütlusi usutavaks löökide arvu osas. Esiteks sisalduvad juba tema enda ütlustes vastuolud ja ebausutavused. Nii väidab J. Tint, et ta lõi kannatanut korra rusikaga vastu nina, mille tulemusel kannatanu kukkus, pärast seda lõi ta kannatanut kahel korral vastu roideid. Seejärel jäi kannatanu poollamaskile köögi ja esiku vahele lamama, J. Tint ise läks aga tuppa alkoholi tarvitama. Pool tundi hiljem läks J. Tint enda sõnul uuesti kannatanu juurde, kes lamas endiselt samal kohal, ning lõi teda taburetiga vastu pead. Arvestades, et kannatanu vägivalla tulemusel mitte ainult ei kukkunud, vaid jäigi põrandale lamama, ei ole vaja eriteadmisi järeldamaks, et kannatanu suhtes tarvitatud vägivald pidi olema raskem kui seda kirjeldab J. Tint. Sellega haakub ka fakt, et J. Tint’i jalatsid olid tugevalt verega määrdunud. Kuna sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt olid verega määrdunud küll esiku seinad, kuid põrandal ei olnud vereloiku ning J. Tint’i jalatsid on määrdunud peamiselt pealtpoolt, järeldab kohtukolleegium, et need said veriseks saada üksnes peksmise käigus, kusjuures kannatanu pidi juba tugevalt verd jooksma. 3