Obsah (6)

§ 218§ 22§ 21§ 23§ 199§ 56

4-11-3497 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2012.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Krõõt Olo Kohtuväli

§ 218

lg 1 järgi Menetlusalune isik Andres Piirak ik: X; elukoht: X, X õpilane Kaitsja Adv. Tambet Laasik (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3, 135 lg 2, 30 lg 1 p 2 kohus otsustas: Tühistada Lõuna Prefektuuri 25.08.2011.a otsus väärteoasjas nr 2780.11.003040 Andres Piiraku karistamise kohta

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o.

16.- eurot . Lõpetada väärteomenetlus käesolevas asjas VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel, s.t. menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju hüvitanud. Tunnistada käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku kaitsja adv. Tambet Laasiku arve järgi kaitsjatasust 1104.- eurot mõistlikuks määraks 300.- eurot. Välja maksta riigi arvelt Andres Piirakule menetluskulu, kaitsjatasu hüvitus 300.- eurot (kolmsada eurot). Edasikaebamise kord Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel on kohtuotsuse täistekst kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis alates 04.05.2012.a. 1 Asjaolud Andres Piirakut karistati Lõuna Prefektuuri 25.08.2011.a otsusega väärteoasjas nr 2780.11.003040

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot.

Otsuse kohaselt Andres Piirak varastas 22.05.2011.a kella 20.00 paiku koos X ja X X kuurist ukse lukustuse eest ärakruvimise teel kolm liitrit bensiini maksumusega 7 eurot. Menetlusalune isik pani sellega toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Andres Piirak esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist väärteo tunnuste puudumise tõttu ning ühtlasi ka väärteo tõendamatuse tõttu ja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja seletuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud tema teo vastavust süüteokoosseisule. Väärteootsuses olevast teokirjeldusest ei selgu, kas kohtuväline menetleja pidas Andres Piiraku teo toimepanemises osalemise all silmas osavõttu

§ 22

lõigete 2 või 3 mõttes või kaastäideviimist

§ 21

lg 2 mõttes.

§ 23järgi on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine.

Väärteootsuses kirjeldatud teokoosseisu järgi on teo toime pannud X, X ning Andres Piirak – sellega on täidetud grupilisuse koosseis

§ 199lg 2 p 7 järgi ning sissetungimisega § 199 lg 2 p 8 tähenduses.

Arvestades seda, et grupilisus ja sissetungimine moodustab varguse kvalifikatsiooni tunnuse, on

§ 218kohaldamine subsidiaarsuse tõttu välistatud.

Andres Piirak andis ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et tema ei ole bensiini koos X ja X varastanud. Andres Piirak kuulati menetluses esimest korda üle 12.07.2011.a, seega enam kui 1 kuu hiljem (51 päeva hiljem). Andres Piirak kirjeldas, kuidas mai lõpus kõndis ta mööda sõiduteed X eest ja nägi, et X kuuluva kuuri uks oli lahti ja seal oli X, kellele tee pealt hõikas ja küsis, et mis ta seal teeb, mispeale X hõikas vastu, et Andres Piirak vaadaku ega tee peal kedagi ei tuleks. Andres Piirak vastas, et tema ei viitsi ja kõndis edasi. 12.07.2011.a käidi kohtuvälise menetleja ja X väärteo toimepanemise sündmuskohal ning X jäi selle juurde, et Andres Piirak osales nendega bensiini vargusel. 12.07.2011.a tegi kohtuväline menetleja X väärteoasja lahendi kättesaamise tähtaja edasilükkamise määruse, mille eesmärgiks oli täiendavalt üle kuulata X. X ei ole aga peale määruse tegemist tunnistajana üle kuulatud. 08.08.2011.a kutsus kohtuväline menetleja X, X ja Andres Piiraku väärteo sündmuskohale, et veelkord täiendavalt asjaosalised üle kuulata, seejuures protokolle ei koostatud, vaid kohtuväline menetleja on 09.08.2011.a teinud ettekande, kus on kirjas, mis toimus sündmuskohal, kes mida rääkis ja mida kohtuväline menetleja ise tajus. Sellega on kohtuväline menetleja asunud ise tõendeid looma ja ettekannet ei saa käsitleda lubatava tõendina. X ja X, kes on ise väärteoasjas süüdlased, antud ütlused on ainukesed Andres Piirakut süüstavad ütlused, muid tõendeid asjas kogutud pole. Kohtuväline menetleja ei ole kogunud asjas muid objektiivseid tõendeid, sh selle kohta, kas X kuuri ust või „ukse lukustust“ on üldse võimalik eest ära kruvida, kui kiiresti on see võimalik ja kas selleks kasutati tööriistu. Samuti ei ole kindlaks tehtud, kas on loogiline, et X, X ja Andres Piirak kolmekesi kordamööda ust maha kruvisid. Tõenäolisem on see, et X kuuri uks kruviti hingedelt maha ja sel teel saadi kuuri sisse. Väärteoasjas puuduvad küllaldased tõendid, mille alusel oleks kohtuväline menetleja saanud tõsikindlalt väita, et Andres Piirak pani toime nimetatud väärteo. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Lõuna Prefektuur esitas 14.09.2011.a väärteoasjas kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteootsuses kirjeldatud tegu vastab

§ 218

tunnustele.

§ 218

on koosseisu priviligeering ning alates 15.03.2007.a ei piira karistusseadustik

§ 218kohaldamist raskendavate asjaolude esinemise tõttu.

Vaidlustatud otsuse teokirjelduse kohaselt on Andres Piirakule etteheidetavaks teoks koos X ja X X tööriistakuurist varguse toimepanemine kuuri ukse kruvide mahakruvimise teel – s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu kaastäideviimises

§ 21lg 2 ja § 218 lg 1 alusel.

Vastavalt

§ 21

lõikele 2 on isikud kaastäideviijad, kui nad panid teo toime ühiselt ja kooskõlastatult. X ja X ütlustest tulenevalt saab Andres Piirakut käsitleda kaastäideviijana, kuna ta andis kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani 2 realiseerimisse, valvates, et keegi ei tuleks, kruvides ukse eest kruve ja hiljem kasutas varastatud bensiini koju sõitmiseks. Samuti tuleneb eeltoodud ütlustest, et kõik kolm tegutsesid koos ja oldi kokku lepitud tegu (vargus) ühiselt toime panna. Arvestades eeltoodut ei pea kohtuväline menetleja võimalikuks Andres Piiraku suhtes väärteoasja lõpetamist. 29.02.2011.a esitas Andres Piiraku kaitsja vastuse Lõuna Prefektuuri vastuväidetele, tuues välja järgmised punktid. 1) Kohtuväline menetleja rikkus alaealise menetlusaluse isiku seadusliku esindaja informeerimise kohustust. Andres Piiraku X väärteoprotokollist eraldi ei teavitatudki, vaid ca kaks ja pool kuud pärast väärteoprotokolli koostamist saadeti emale teade väärteootsuse tegemise kohta. 2) Alaealise menetlusaluse isiku kaitseõigust on rikutud sellega, et talle ei ole määratud kaitsjat. Vastavalt VtMS § 22 lg 3 esitas Andres Piirak taotluse, et kohtu taotlusel määraks Eesti Advokatuur talle kaitsja riigi kulul. Paraku ei ole menetlusalusele isikule kaitsjat määratud, vaid kohus määras 13. märtsiks 2012.a. kohtuistungi. Seetõttu on menetlusalune isik olnud sunnitud valima endale kaitsja kokkuleppel. 3) Väärteoprotokollist ei nähtu Andres Piirakule ette heidetava teo faktilised asjaolud. 14.06.2011.a väärteoprotokollis sisaldub järgmine teokirjeldus „Varastas Kuuste kooli tööriistakuurist kolm liitrit bensiini, pannes sellega toime süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse suhtes“. 08.08.2011.a koostati täiendav väärteoprotokoll, milles esitati uus teokirjeldus „Sisenes X tööriistakuuri koos X ja X ukse kruvide lahtikruvimise teel ning varastas kolm liitrit bensiini maksumusega 7 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu“. Väärteotsuses esitatud teokirjeldus on järgnev „22.05.2011.a kella 20.00 paiku varastas koos X ja X X kuurist ukse lukustuse eest ärakruvimise teel kolm liitrit bensiini maksumusega 7 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu“. Väärteoprotokollis sisalduvas teokirjelduses ei saa anda menetlusaluse isiku käitumisele õiguslikku hinnangut, vaid selles tuleb esitada toimunud sündmuse asjaolud. Antud juhul seda aga tehtud ei ole, vaid juba teokirjelduses on leitud, et Andres Piiraku käitumine vastab

§ 199sätestatud varguse objektiivsele teokoosseisule.

4) Väärteootsusest ei selgu teo toimepanemise vorm ning millises täideviimise või osavõtu vormis Andres Piirak sündmuses osales. Vastava nõude täitmiseks oleks tulnud protokollis sedastada kas Andres Piirak pidas vahti, kruvis lukustust maha, võttis võõra bensiinikanistri vms. Selle asemel piirdub teokirjeldus „ukse kruvide lahtikruvimisega“, mida tehti „koos“ X ja X. 5) Lisaks väärteoprotokollile esinevad puudused ka väärteootsuses. Väärteootsuse teokirjeldus seisneb selles, et Andres Piirak „varastas“ kolm liitrit bensiini. Taas kord sisaldub menetleja poolt antud õiguslik hinnang juba teokirjelduses ilma, et teokirjeldusele endale oleks antud eraldi õiguslikku hinnangut. Lisaks nimetatule erineb väärteootsuses esitatud teokirjeldus märkimisväärselt väärteoprotokollis sedastatust. 6) Väärteo toimepanemine Andres Piiraku poolt on tõendamata. Väärteoasjas puuduvad Andres Piiraku poolt väärteo toimepanemist kinnitavad objektiivsed tõendid. Ainsad Andres Piirakut süüstavad tõendid on X ja X, st teo toimepanijate vastuolulised ning menetluse vältel muutunud ütlused. Nimetatust lähtuvalt kuulub vaidlustatud väärteotsus tühistamisele ka VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel tõendamatuse ja väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil jäi Andres Piirak esitatud kaebuse juurde, korrates üle kaebuses esitatud asjaolud. Kaebaja ütluste kohaselt viibis ta 22.05.2011.a kella 20.00 paiku X lähedal. Ta möödus autoremondikoja juurest ja seal X ja X hõikusid, et tule siia, aga ta ei tahtnud ja läks edasi. Tänaseks ta teab, et nad varastasid kütust. 1/3 kahjust on makstud. Tema pole kuuris varastamas käinud. Miks ta peaks kütust varastama, kui tal on 2,5 km koju minna ja ta oleks saanud jala minna. Menetlusaluse isiku kaitsja jäi kohtus seisukohale, et ei ole tõendatud see, et Andres Piirak oleks väärteo toime pannud. Neid isikud, kellel on vahetut informatsiooni sündmuse toimumise kohta, ei näe ta kaastäideviijatena. Omavahelises suhtes on nad kindlasti kaastäideviijad, aga mitte Andres Piirakuga. Nad ei ole kaastäideviijad kaebuse esitaja suhtes. Otsus kuulub tühistamisele kahel põhjusel – sest menetlusõigust on rikutud ning süütegu pole tõendatud. Menetlusõiguse rikkumised algasid sellel hetkel, kui rikuti vanemate teavitamise kohustust. Seaduse järgi, kui menetlusalune 3 isik on 14-18-aastane, tuleb viivitamata teavitada vanemat, eestkostjat või esindajat. Alles

1. juunil 2011.a. koostati esimene väärteoprotokoll ning Piiraku vanemaid teavitati
2. augustil 2011.a., st 3 kuud hiljem. Teine rikkumine seisneb kaitseõiguse rikkumises – Riigikohtu otsuse 3-1-1-47-11 punkt 11 järgi, kui väärteoasi jõuab kohtusse, peab kohus esmalt lahendama küsimuse talle kaitsja määramisest. Antud juhul on aga esmalt määratud kohtuistung ning neid küsimusi pole põhimõtteliselt ette võetud. Kolmas rikkumine on see, et protokollist on välja jäetud Piirakule etteheidetavad teod. Riigikohtu sõnul peab protokollist nähtuma osavõtutegu ning tahtlus. Väärteoprotokoll tegelikult ei anna faktilise olukorra kohta mitte mingisugust teavet. Protokoll ütleb, et ta pani toime süüteo väheväärtusliku asja vastu, aga seda, mida ta seal täpselt tegi, protokoll ei kirjelda – puudub faktiliste asjaolude kirjeldus. Tegemist on vaid õigusliku kvalifitseerimisega.
3. augusti protokoll ei paranda ka olukorda, sest taas antakse õiguslik hinnang juba faktilise teokoosseisu juures. Otsuse teokirjeldus räägib jällegi, et
4. mail Andres Piirak varastas – puudub vastus sellele, mida Piirak tegelikult tegi. Kohus on väärteo arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Protokollist ei ole võimalik tuvastada asjaolusid, mida saab subsumeerida seaduse alla. Juba väärteootsuse vale sõnastamisega on minetatud võimalus, et Piirakut oleks võimalik selles teos süüdi mõista. Ta on seisukohal, et Piirak seda tegu ei teinud. Tunnistajate X ja X sõnad erinesid sellest, mida nad rääkisid ülekuulamistel. Erinevad kirjeldused selles osas, kes sisenes kuuri, kellele anti bensiinikanister. Samamoodi esinevad erinevused X tunnistustes. On olemas põhimõtteliselt kolme sisuga ütlused selle kriitilise ja kõige olulisema fakti suhtes – on räägitud nii seda, et kolm poissi läksid kuuri, kaks poissi läksid ja üks poiss läks. Varasemates ütlustes polnud see üksi läinud poiss isegi X, vaid Andres Piirak. Lähtudes tõendite kogumist, polnud see kindlasti Andres Piirak, vaid X. See on kooskõlas ka ülejäänud ütlustega. X andis oma rolleri X käsutusse. X oli tänaste ütluste järgi ka see, kes käis kuuris, võttis bensiini ja sõitis rolleriga minema. Kui X oli see isik, kelle käsutuses oli roller, kes võttis bensiini ja sellega hiljem sõitis, miks oleks pidanud Andresel idee tulema, et varastaks bensiini. See on kooskõlas ka Andrese iseloomuga. Ta ei kahtle hetkekski selles, et Andres Piirak on rääkinud siin tõtt. Ta ütlused on olnud järjepidevad, ta ei käinud seal kuuris, bensiini ei võtnud. Ülejäänud ütlused on muutunud nii palju kordi, et sellest mingit ühtset seisukohta kätte saada on peaaegu võimatu. Lisaks pole mingeid tõendeid selle kohta, milline see kuur siis tegelikult oli. Menetleja on korduvalt öeldud, et kuuri juures on käidud, seda vaadeldud, aga pole tehtud ühtegi pilti, kas alaealised poisid oleksid tegelikult saanud ukse maha kruvida. Mõlemad tunnistajad täna tunnistasid seda, et Andres ei käinud seal kuuris, Andres ei pannud seda süütegu toime ja see väärteootsus pole tõendatud, et Andres oleks süüteo toime pannud. Seega palub ta väärteootsus tühistada ning mõista Piirakule välja tema poolt kantud kohtukulud. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtus kirjaliku seisukoha juurde ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et väärtegu on tõendamist leidnud, on kahe noormehe ütlused, kes olid teo kaastäideviijad. Mis puudutab vanema teavitamist, siis 25.08.2011.a tehti otsus ja 31.08.2011.a teatis. Enne ei saa teavitada, kui otsus tehtud. Ta suhtles õega, mitte X, kuna X 12.07.2011.a ise Andresega politseis kinnitas, et X ei ela lapsega koos. Mis puutub kaitsja mitte määramisse, siis kaebuses, mille Piirak ise esitas, soovis ta osaleda istungil. VTMS-i järgi on kaitse osavõtt kohustuslik alaealisel isikul. Arutlusele tuli asi peale seda, kui Piirak sai 18-aastaseks. Teo toimepanemise ajal oli Piirak küll 17, aga seaduses seda niimoodi ei tõlgendata. VTMS ei määratle seda, et kaitse määramisel lähtutakse isiku vanusest teo toimepaneku ajal. On öeldud, et väärteoprotokollist ei nähtu Piirakule ette heidetavad asjaolud. Seadus ütleb, et protokollis peab olema lühike üldine teo kirjeldus. Väärteoprotokolli formaat on selline, nagu see on. Kogu see jutt sinna ära ei mahugi. Konkreetse isiku teopanus on selgelt kirjeldatud ning sõna „vargus“ on selge mõiste. Hetkel ollakse X teoorias rakendatava süüteo täitmise analüüsi puhul seisukohal, et tuleb tuvastada nii objektiivne kui subjektiivne koosseis ja alles siis saab hinnata tegu. Tahtlus varastada oli olemas ning

§ 218järgi vastab koosseis § 199 subjektiivsele küljele.

Kuna tegemist on väheväärtusliku asjaga, siis ongi tegemist

§ 218järgi toime pandud teoga.

Piiraku kaebuses on pandud kahtluse alla bensiini maksumuse kalkulatsioon ning jäetud kahe silma vahele see, et ka kanister maksab midagi. 4 Kaitse leiab, et Piiraku poolt ei ole tegu tõendatud, et teo vorm pole tõendatud. Tunnistajate ütlustest nähtub, et Piirakul oli vaja kütust, et sõita koju. Kahtlemata on see kummaline, et nii väikese maa läbimise nimel vargus toime panna. Kuna just Piirakul oli kütust vaja, oli ka Piirak see, kes kütuse enda kasuks pööras ja sellega koju sõitis. Tegemist on kaastäideviimisega. Andres Piirak, X ja X andsid teopanuse kordamööda valvates, kruvides, ust maha tõstes. Hiljem kasutas Piirak kütust, et sõita koju. Kui ta poleks soovinud koju sõita, poleks ka X olnud mingit alust kuuri sisse tungida, sest tal oli paagis üle poole paagi bensiini, millest talle oleks piisanud. Antud juhul nad küll enne ei jaganud ära ülesandeid, aga nad kõik valitsesid tegu. Mõlemad tunnistajad tunnistasid, et nad kruvisid ukse maha kordamööda ja kõik poisid jälgisid, et keegi ei tuleks. Tegu on lõpule viidud ega jäänud ka katse staadiumisse. Ei vasta tõele kaitsja väited, et väärtegu ei ole tõendatud. Tunnistajate ütlustes tekkis päris palju kõikumisi, nii aja- kui ruumitajus. On selge, et sellise teo toimepanemisel, eriti lastel, kes pole süütegu varem toime pannud, ei tehta seda tegu hoogsalt ning rõõmsalt, vaid erutuse ja vahelejäämishirmu seisundis. On ajavahe, kui kaua nad tegu toime panid. Samuti kuuri ja tee kauguse hindamisel olid suured erisused. Võimalik, et noormehed on nüüd rahulikult järele mõelnud. Kuidas laps seda tajub – kas nii, et me kolmekesi kõik seda tegime. Nii üksikasjalikult ei olegi võimalik neid nüansse paika panna. Nii X kui X on algusest peale tunnistanud, et nad panid teo toime kolmekesi ja et Andres Piirak kallas bensiini paaki, millega koju sõideti. Põhiline jutt, et nad käisid kolmekesi, tegid kolmekesi ja bensiini varastasid – selles osas pole tunnistajate ütlused erinenud. Pigem on Piiraku ütlused täienenud. Alguses ei mäletanud Piirak peaaegu midagi. Kaebuses on jutt konkreetsemaks läinud, et ta läks autotöökoja eest mööda, nägi et kuuri uks on lahti, X ja X seal toimetasid ning ta ise hõikas neile, aga kõndis edasi. Ülekuulamistel paraku sellist juttu ei olnud. 02.06.2011.a, kui kohtuväline menetleja käis X kodus, küsitleti lapsi, keda on nähtud rolleriga liikumas. Järgmisel päeval helistas X politseisse ja ütles, et tema tõepoolest koos Piiraku ja Mahlapuuga teo toime pani. 06.06.2011.a külastas kohtuväline menetleja X kodu. Ka siis tunnistas X enda isa kuuldes, et on teo toime pannud ja nimetas kaks nime: Piirak ja X. Kohtuväline menetleja läks ka Andres Piiraku koju, et rääkida noormehega ja esindajaga. Nädal hiljem saadi noormees kätte, selgus, et ema seal ei ela. Piirak eitas osalemist. Politsei ei võtnud asja kergelt. 12.07.2011.a olid nad Kuuste kooli juures. X viibis sel hetkel välisriigis. X näitas ette, mida nad tegid, kes kus seisis ja siis lausus lause Andres Piirakule: „lõpeta ära, mida sa keerutad, räägi tõtt, siis on karistus kergem“. Kui ta X kohtus, siis laste pered olid koostöövalmis. Kui nad autoga kooli juurde sõitsid koos X, Piiraku ja X, siis X ütles, et kas tõesti oli nii, et Andres Piirak valetab politseile näkku. Piirak tundis ebamugavalt, kui palus tal endale lähemale tulla, sest teised ei pea kuulama, millest nad räägivad. Piirak eitas tegu, oli napisõnaline, raputas pead. Kahe lapse ütlustega on tõendatud see, et antud vargus on pandud toime kolmekesi. Kui oleks peale juhtunud keegi, siis oleks see vargus katkestatud. Mõlemad noormehed ütlesid seda, et Andres Piiraku rollerile oli vaja kütust, et ära käia. See oli eesmärk, miks kütust vaja oli. Kahe noormehe ütlustega on tõendamist leidnud see, et kolmekesi oldi vargil. Kaitsja ei ole tähelepanu pööranud sellele, et tegemist on erijuhtumiga, kus kolmest kaks ei ole süüvõimelised § 33 järgi, ei ole õiges vanuses. Kahe lapse käitumise arutamine oli alaealiste komisjonis. Pole kahtlust, et Piirak oli teo kaastäideviija, sest koos tegu toime pandi. Teo toimepaneku ajal polnud X ja X süüvõimelises eas. Nad olid siis nooremad kui

1. Tegemist on kaastäideviimisega, sest kõik tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel – varastada kuurist kütus. Tunnistaja X andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta kohtus
2. mail Piirakuga, ta oli korvpalliplatsil. Plats asub Kuuste koolimaja ees. Nad mängisid korvpalli, tunnike või poolteist umbes. Hiljem käisid nad koos bensiini varastamas – see oli Andrese idee. Tal oli vaja koju minna ja ilma selleta ei saanud minna. See ei olnud tema roller – see oli X oma. Tal oli vaja selle jaoks bensiini, et koju minna. Roller oli X käes. Andres teadis, et just kuuris on bensiini ning kuna see on kooli kuur, teadis tema ka, et seal on bensiini. Andresel oli vaja koju minna, jala ei tahtnud minna ja selleks oli bensiini vaja. Nad tegid puhkepausi sellel ajal, vestlesid omavahel. Täpseid sõnu küll ei mäleta. Koos läksid nad kuuri juurde. Roller jäi parklasse. Kuuris vaatasid, et ukse hinged vaja lahti keerata. Uks oli väikese tabalukuga. Kruvisid lahti kaks hinge ülevalt. Kordamööda kruvisid – kes ära väsis, siis vahetasid. Aega võttis maksimum 10 minutit, seal oli kokku mingi 9 kruvi. 5 Esimesena kruvijat ei mäleta. Viimasena kruvija oli ta võib-olla ise. Kruvid olid ristpeaga. Rolleril oli kruvikeeraja pagasniku all. Tema läks rolleri juurde kruvikeerajat võtma ja siis kuuri juurde tagasi. Teised ootasid. Kui üks kruvis, siis teised tegid katet – kaugemalt vaatasid autosid või inimesi. Üks oli kuuri kõrval ja teine läks tee peale – väike külatee, koolist umbes korvpalliplatsi juures, 25 meetrit äkki. Peale kruvimist tõstsid nad ukse eest ära ja läksid sisse. Kolmekesi tõstsid nad ukse eest ära lahti ja kõrvale. Silver läks sisse ja otsis bensiini. Bensiin ei olnud päris kohe nähtaval. Tema kuuri ei sisenenud, Andres ka mitte. Silver leidis bensiini ja nad võtsid bensiini välja, panid kõrvale, ukse panid kinni ja läksid sõitsime rolleriga edasi. X võttis bensiini, pani selle kuuri nurga peale, nemad Andresega hakkasid juba ust tagasi panema. Ukse kruvisid kinni kõik. Ust hoidma ei pidanud – hingede peale tõstsid kahekesi Andresega. Nad keerasid ukse tagasi kinni, siis liikusid rolleri juurde, Andres kallas bensiini paaki ja kanistri viskas minema. Oligi vist niimoodi, et Andresele ütles ta: „Ole aus ja tunnista üles, on karistus väiksem“. Ütles, et ära valeta. Tunnistaja X andis kohtus ütlusi selle kohta, et
3. mail 2011.a kohtus ta Piirakuga. Vist nägi teda kuskil ja läks rääkima temaga. Korvpalli mängisid nad koos X juures, X oli ka. Korvpalli mängisid nad äkki pool tundi. Kolmekesi läksid veel kuuri. Mõte tuli Andresel – ta tahtis rolleriga koju minna, aga selleks oli vaja kuurist bensiini saada. Peale korvpallimängu teatas oma kavatsusest. Siis läksid nad kolmekesi kuuri juurde. Roller jäi parklasse. Parkla asub kuuride kõrval peaaegu – kuurist paremal, ca 10 meetrit. Korvpalliväljak on samuti parklas. Läksid kolmekesi kuuri juurde ja kruvisid uksepiidad lahti. Kordamööda kõik kruvisid. Esimesena kruvijat ei mäleta, viimast ka mitte. Rolleri pagasnikust said nad tööriistad. Kruvikeeraja tõi vist tema ära. Kruvimine võttis äkki 5-10 minutit. Kui üks kruvis, siis teised hoidsid ust alt kinni. Vahepeal vahetasid ja käisid valves. Tema käis kuuri nurga peal valves, aga omavahel vahetasid. Kõik kruvisid, kõik hoidsid, kõik käisid valves. Teised valvasid ka kuuri nurga pealt. Kui ukse lahti said, läks ta kuuri ja võttis bensiini ära, teised olid väljas ja vaatasid ümbruskonda. Kuur on seest umbes sama suur, nagu see kohtusaal. Otsima pidi ta bensiini, umbes minut kulus. Ta viis bensiini kuurinurga peale. Siis keerasid nad kolmekesi ukse kinni tagasi. Üks kruvis ja teised hoidsid. Siis võttis Andres bensiini, viis rolleri juurde, valas sisse ja seejärel Ivo läks koju. Nemad läksid Andrese juurde. Tema tuppa ei läinud. Andres elab Kuustest 2-3 km kaugusel. Tema juhtis, Andres istus taga. Rolleri pidi ta tagasi sõbrale viima. Kokkulepet polnud, et ta Andrest ootab vms. Peale juhtumit on ta Andresega rääkinud – ta ütles, et teda ei olnudki seal. Alles üleeile rääkisid, tavalist juttu, mitte
4. maiga seoses. Kui vanemad teada said, siis neile rääkis ta sama juttu, mis siin. Isa ei küsinud, kellega ta käis. Isale ütles ta, et olid kolmekesi. 14.06.2011.a väärteoprotokolli nr AB 1060802 andmetel 22.05.2011.a. kella 20.00 paiku Andres Piirak varastas Kuuste kooli tööriistakuurist kolm liitrit bensiini, pannes sellega toime süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse suhtes. 08.08.2011.a täiendava väärteoprotokolli nr AB 1224517 andmeil Andres Piirak sisenes Kuuste Põhikooli tööriistakuuri koos X ja X ukse kruvide lahtimuukimise teel ning varastas kolm liitrit bensiini maksumusega 7 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Sellega Andres Piirak pani toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo.

Kohtu seisukoht Andres Piirakule on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta varastas 22.05.2011.a kella 20.00 paiku X tööriistakuurist kolm liitrit bensiini, millega pani toime

§ 218

lõikes 1 sätestatud väärteo.

§ 218

lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. 6

§ 56lg 1 järgi on isiku süü karistamise alus.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaidlust ei ole selles, et 22.05.2011.a kella 20.00 paiku varastati X asuva X tööriistakuurist ukse kruvide lahtimuukimise teel kolm liitrit bensiini. Tunnistajate X ja X ütluste kohaselt tegid nad seda koos Andres Piirakuga. Andres Piiraku väitel tema bensiini varguses ei osalenud. Kohus leiab, et kaebaja väited on paljasõnalised ja ei ole millegagi tõendatud. Kaebaja ja tema esindaja ei ole kohtule esitanud selliseid tõendeid, millega oleks ümber lükatud tunnistajate ütlused ja välistatud kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaolud Andres Piiraku osalemise kohta bensiini varguses X tööriistakuuris 22.05.2011.a õhtul. Lisaks on Andres Piiraku ema hüvitanud 07.03.2012.a X tekitatud kahjusumma. Seetõttu on alust muude tõendite taustal suhtuda menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustesse kriitiliselt. Andres Piiraku süüd eitavad ütlused on täielikult ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Mõlemad tunnistajad on nii ülekuulamisel kui kohtuistungil korduvalt kinnitanud, et nad kolmekesi varastasid kuurist bensiini, kolmekesi kruvisid uksepiidad lahti ja seejuures valvasid nad kõik kordamööda kuuri ukse juures, kui teised kaks ust lahti kruvisid. X kinnitas kohtus, et mõte bensiini varastada tuli Andresel, kes tahtis rolleriga koju minna, aga selleks oli vaja kuurist bensiini. Tunnistaja kirjeldas, kuidas ta sisenes kuuri ja võttis sealt bensiini, mille Andres Piirak rolleri paaki valas. Neid ütlusi kinnitas omakorda X, kelle sõnul tekkis just Andresel idee bensiini varastada, et koju sõita. Tunnistaja kinnitas X ütlusi ka selles, et nad kruvisid kuuri ust lahti kordamööda üksteist valvates ning peale vargust liikusid nad koos rolleri juurde, Andres kallas bensiini paaki ja kanistri viskas minema. Lisaks ütles tunnistaja Andresele, et ole aus ja tunnista üles, siis on karistus väiksem. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused 22.05.2011.a õhtul toimunu kohta ei kajasta tegelikku olukorda ja on antud enda süüstvabastamise eesmärgil. Ajal, mil mõlemad tunnistajad olid X, viibis seal ka Andres Piirak ning seega oli tal võimalik vargus toime panna. Tunnistajad kinnitasid, et bensiini varguse idee tuli just Andres Piirakul. Võttes arvesse, et just Andres Piirakul oli vaja bensiini, et rolleriga koju sõita, on tõendatud, et süüdistatavad läksid just sel eesmärgil bensiini varastama. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste tõelevastavuses. Teo toimepanemisel tegutsesid kõik kolm kaastäideviijatena ühise eesmärgi nimel, vahetades omavahel rolle – kui üks kruvis ust lahti, siis teised valvasid ja vastupidi. Tegu viidi lõpule – X tõi bensiini kuurist välja ning Andres Piirak valas bensiini rolleri paaki. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendid kinnitavad, et Andres Piirak on toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja suhtes. Kolme liitri bensiini rahaline väärtus jääb alla 20 miinimumpäevamäära, seega on välistatud

§ 199kohaldamine ning vargus tuleb subsumeerida § 218 lg 1 järgi.

Kuna X ja X olid teo toimepanemise ajal alla 14-aastased, vastutab väärteo toimepanemise eest üksnes Andres Piirak. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud. Kuna Andres Piiraku ema X on Xväärteoasjas kahju hüvitanud, lõpetab kohus väärteomenetluse käesolevas asjas VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel. Eeltoodud asjaoludel tuleb Lõuna Prefektuuri 25.08.2011.a otsus väärteoasjas nr 2780.11.003040 tühistada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetlusaluse isiku kaitsja adv. X esitatud arve järgi kaitsjatasust 1104 eurot tunnistada mõistlikuks määraks 300 eurot järgmistel asjaoludel. Riigikohtu varasemas praktikas on väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkus 7 seatud sõltuvusse menetluse lõpplahendiga saavutatavast võimalikust tulemusest. Riigikohtu 02.12.2011.a otsuse nr 3-1-1-99-11 kohaselt tuleb kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Konkreetse väärteoasja eripärast tulenevalt võib mõistlik õigusteenuse tööühiku hind turuhinnast hälbida. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel mängib kahtlemata olulist rolli arutatava väärteoasja mahukus ja keerukus. Väärteomenetluses teo eest maksimaalselt ähvardav karistus saab õigusabikulude suuruse määramisel arvesse tulla ühe kriteeriumina - sanktsiooni väikse ülemmääraga väärteo asjaolude tuvastamine ning sellega seonduvate õiguslike küsimuste lahendamine on üldjuhul väiksema töömahuga. Hinnates väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu ühikuhinna mõistlikku suurust, on Riigikohtu varasemas praktikas asutud seisukohale, et õigusabikulude hüvitamise ulatuse otsustamisel tuleb kohtul üldise juhisena lähtuda advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määradest. Kaitsja poolt esitatud arvetest nähtuvalt on Andres Piirakule kokku osutatud õigusabi 8 tundi hinnaga 115 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus ei pea sellist töömahtu ega tasumäära põhjendatuks, kuna käesolevas asjas oli tegu õiguslikult suhteliselt lihtsa kaasusega (pisivargus), milles puudusid rohked tõendid ja vajadus läbi viia hulgaliselt õigusabitoiminguid ning asja lahendamine ja istungil osalemine ei eeldanud kaitsjalt tavapärasest suuremat ettevalmistust, pigem vastupidi. Lisaks on väheväärtusliku asja varguse eest ähvardav karistus suhteliselt väike. Kohus leiab, et menetluskulude kogusumma on põhjendatud 300 euro ulatuses, lähtudes tasu arvutamisel muuhulgas Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra punktidest 2, 32, 33, mille kohaselt on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 192 eurot ning kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 128 eurot. Kaitsjatasu hüvitus 300 eurot tuleb välja maksta riigi arvelt Andres Piirakule. Kohtunik: 8