Obsah (4)

§ 120§ 121§ 87§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mail 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-3585 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Koht

kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav D.R. §-de 120 ja 121 järgi elukoht: Tartu XXXXX; isikukood: XXX ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 4 korral tõkend: ei ole kohaldatud Alaealise seaduslik esindaja E.P. , isikukood XXX Kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.R.

§ 120

ja

§ 121järgi.

Vabastada D.R.

§ 87

alusel talle

§ 120

ja

§ 121

järgi mõistetavast karistusest ning kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 1 p-s 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile. Allutada D.R.

§ 87

lg 2 alusel käitumiskontrollile 1 (ühe) aasta jooksul, millal ta on kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja talle

§ 75

lg 2 p 4 alusel määratud kohustust.

§ 75lg 2 p 4 alusel määrata D.R.

käitumiskontrolli ajaks kohustus jätkata õpinguid üldhariduse omandamiseks. D.R. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KrMS § 188 alusel välja mõista E.P. lt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 200 (kakssada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud 96 eurot riigi kanda ja sundraha osa 235 eurot välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et E.P. l on õigus menetluskulud summas 200 eurot tasuda 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel

1. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu D.R. süüdistatakse selles, et tema 07.01.
2. a kella 21.00 ja 22.00 paiku Tartu linnas Lillemäe pargis lõi R.J. (IK XXX ) kolm korda lahtise käega näkku vastu vasakut põske ja kaks korda 2 rusikaga paremale poole lõuapiirkonda. Süüvõimetu A.H (IK XXX ) ja D.R. tõmbasid R.J. juustest ning D.R. lõi R.J. ühel korral rusikaga vastu vasakut põske, mille tagajärjel tuli kannatanu ühel hambal tükk küljest ära. Eelpool nimetatud tegevusega tekitasid D.R. ja A.H R.J. füüsilist valu. Sellega pani D.R. toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse D.R. selles, et tema 07.01.2012. a ajavahemikul 21.00 ja 22.00 Tartu linnas Lillemäe pargis, R.J. peksmise käigus, ähvardas R.J. tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes, et kui R.J. peaks D.R. politseisse andma, siis laseb D.R. kellelgi teisel R.J. peksa anda. Seda kuuldes tunnetas R.J. reaalset ohtu oma tervisele. Sellega pani D.R. toime

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör nõuab kohtus: süüdi tunnistada D.R.

§ 120

ja 121 järgi.

§ 87alusel vabastada D.R.

karistusest

§ 120

ja § 121 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile.

§ 87lg 2 alusel on D.R.

kohustatud ühe aasta jooksul täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 4 alusel määratud kohustust.

§ 75lg 2 p 4 alusel määrata, et D.R.

on käitumiskontrolli ajal kohustatud jätkama õpinguid omandamaks üldharidust. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja, alaealise seaduslik esindaja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja seadusliku esindaja ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D.R. on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.R. süüdi tunnistada

§-de 120 ja 121 järgi ning kohaldada tema suhtes alaealisele ettenähtud mõjutusvahendit. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19.20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76.80 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 290 eurot). 3 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Alaealise menetluskulude hüvitamise kohustuse võib kohus panna tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele (KrMS § 188). D.R. on 15-aastane õpilane, tema sissetulekuks on toitjakaotuspension 100 eurot kuus. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks panna menetluskulude hüvitamise kohustuse tema emale E.P. le. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. E.P. ei tööta ja kasvatab tütretütart. Peres on 5 alaealist last ning üks lapselaps, sissetulekuks on lastetoetused ja 2 lapse toitjakaotuspension kokku 500 eurot kuus. Peret toetab materiaalselt tema elukaaslane, kes töötab Soomes, kuid kelle sissetulek ei ole samuti püsiv, mistõttu on tekkinud suur kommunaalmaksete võlgnevus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine E.P. le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb menetluskulusid vähendada – jätta kaitsjatasu 96 eurot riigi kanda ning mõista sundrahast välja 200 eurot. Vähendatud sundraha summa ühe korraga tasumine käib E.P. le tema sissetulekuid arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik 4