lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. I Asjaolud ja menetluse käik: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 06.03.2012 otsusega väärteoasjas nr 2402,12,000200 karistati Ilmo Virumäed KarS § 63 lg 1 alusel Teeseaduse § 401 lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, kuna isik juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi. Veduki II teljel lubatud 9500 kg, tegelik 9756 kg; III teljel lubatud 9500 kg, tegelik 9775 kg. Lubatud autorongi suurim mass 44 000 kg, tegelik 52 108 kg. Juhil polnud esitada selle kohta eriluba. Juhil polnud esitada ka nõuetekohast autojuhi ametikoolituse tunnistust. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, massimõõteseadme kasutamise protokolli ning dokumentide koopiatega. Kergendavaks asjaoluks loeti seda, et menetlusalune isik tunnistas süüd. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Ilmo Virumäe lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind esitas otsusele kaebuse, milles vaidlustab kohtuvälise menetleja 06.03.2012.a otsuse ning palub tulenevalt
lg 1 p 1 tühistada Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 06.03.2012 otsuse nr 2402,12,000200 ja lõpetada väärteomenetlus ning mõista menetlusaluse isiku kasuks õigusteenuse eest tasutud 207 eurot. Kaebuse kohaselt oli menetlusalusel isikul veoluba, mille puudumist talle ette heideti, olemas, kuid ei olnud füüsiliselt veoauto juhini jõudnud. Menetlusalune isik leiab kaebuses, et mõõtetulemuste käik ei ole käesolevas asjas kontrollitav. Kaebuses on viidatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud metoodikale (Metoodika MM 02-2010), mille punkt 7.1 sätestab, et sõiduki kaalumiskoht peab olema visuaalselt hinnates tasane. Sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib tee tasapinnakalle ideaalsest horisontaalist olla 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga. Mõõdik, mida antud juhul kasutati, on avalikult kättesaadavate tehniliste andmete kohaselt kasutatav temperatuurivahemikus -5 kuni + 55 kraadi Celsiuse järgi. Sama metoodika järgi peab kaalumise ajal õhutemperatuur olema kaalu tüübikinnitustunnistuses lubatud piirides. Kaalu kasutustemperatuur on vastava kaalu kasutusjuhendi kohaselt vahemikus -20 kraadi kuni +50 kraadi Celsiuse järgi. Kaebuse kohaselt oli 07.02.2012 kell 13.00 olnud temperatuur -8,9 kraadi Celsiuse järgi. Seega ei saanuks teekallet mõõta kaldemõõdikuga KM-1. Kaebuse kohaselt ei ole antud juhul võimalik jälgida seda, kas ja kuidas on tähelepanu pööratud temperatuurile. Puutuvalt autojuhi ametikoolituse tunnistusse on kaebuses märgitud, et menetlusalusel isikul on vastav tunnistus olemas. Seda aga ei peetud kehtivaks loaks, kuna isikul puudus vastav plastikkaart, mida käesoleval ajal on hakatud väljastama. Kaebuses on leitud, et isikul ei 2 pidanudki vastavat kaarti kaasas olema, kuna tal oli kehtiv luba, mida politseiametnikud aga ei pidanud kehtivaks. Kaebuses ollakse seisukohal, et rahatrahvi määramisel ei ole võimalik kontrollida seda, millise teo eest kui suur trahv on määratud. Vaidlustatud otsuses on tehtud etteheide seoses kahe erineva teoga. Trahvi määramisel on viidatud KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 ning määratud teeseaduse alusel karistuseks rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on kvalifitseeritud väärteod toime pandud ühe teoga ning seetõttu määratakse KarS § 63 lg 1 järgi karistus TeeS § 401 lg 1 järgi. Kaebuse kohaselt on otsuse tegemisel vääralt kohaldatud KarS § 63 lg 1 sätteid. Käesolevas asjas ei saa asuda seisukohale, et isik oleks toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri süüteokoosseisule. Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kohtule saadetud kirjalikus seisukohas kaebuses esitatuga. Menetleja leidis, et menetluskulud tuleb jätta menetlusaluse isiku enda kanda, kuna teos puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Menetleja palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja möönis seisukohas, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukile oli väärteoprotokolli koostamise kuupäevaks luba olemas, kuid vastavalt Teede- ja Sideministri 21.05.2001 määrusele nr 51 § 5 lg. 1 tohib eriveose vedu teostada ainult loa olemasolul, luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. Antud juhul menetlusalune isik vastavat luba kontrollimise momendil ei esitanud, seega ei olnud tal õigus teostada erivedu eriloal märgitud ulatuses. Telje- ja kogukoormuse määramisel lähtuti sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast. Kaalumist teostati Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis lubatud seadmetele lubatud temperatuuride piirides (kaalusid kasutada võib temperatuuridel -20 kraadi kuni +50 kraadi Celsiuse järgi). Avalikult internetist kättesaadavast ilmavaatluse aadressilt www.emhi.ee nähtub, et vahetult enne ja peale kaalumist oli õhutemperatuur kaalude kasutamiseks lubatud piires. Ka menetlusalune isik märkis enda kaebuses, et õhutemperatuur oli -8,9 kraadi Celsiuse järgi. Kaalude kasutamist võimaldav temperatuur võetakse ametlikest õhutemperatuuri jaamadest ning seda mõõtmiskohale kõige lähemalolevast punktist. Teelõik, kus kaalumist teostati, on tasane ning tasapinna kalle jääb alla 10% horisontaalist. Kaldemõõdiku kasutamise otsuse tee tasapinna kaldenurga määramiseks on teinud menetleja ametnik kohapeal, kinnitamaks, et tee kalle on lubatud piires. Ekslik on kaitsja väide selle kohta, et menetlusaluse isiku poolt esitatud autojuhi ametikoolituse tunnistus oli kontrollimise hetkeks kehtiv. Tulenevalt Teede- ja Sideministri 06.11.2000.a määrusest nr 87 § 131 lg 1 ametikoolituse tunnistamise väljastamiseks vastavas koolitusasutuses eksami sooritanud isik esitab ametikoolituse tunnistuse taotlemisel ARK-le juhiloa või esmase juhiloa ja nõuetekohase tervisetõendi. Lähtuvalt lõikest 2 pärast andmete kontrollimist väljastab ARK edukalt eksami sooritanud veoautojuhile ja bussijuhile lisa 1 kohase ametikoolituse tunnistuse, taksojuhile lisa 2 kohase tunnistuse ning kannab nõutavad andmed liiklusregistrisse. Paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud alusõppega ühendatud ametikoolituse kursuse korral peavad isiku juhtimisõiguse saamiseks sooritatud liiklusteooria ja sõidueksamite andmed olema liiklusregistris. Menetlusalusel isikul aga kontrollimisel ei olnud esitada lisa 1 nimetatud vormis dokumenti. Menetlusaluse isiku poolt kontrollijale esitatud autojuhi ametikoolituse tunnistus väljastati 23.12.2008, seega pidanuks isik pöörduma selle dokumendiga ARK-sse nõuetekohase autojuhi ametikoolituse tunnistuse saamiseks. 3 Lähtuvalt kogutud materjalidest oli korrektne väärteootsuse koostamisel aluseks võtta KarS § 63 lg. 1, kuna isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Seega määrati menetlusalusele isikule karistus Teeseadus § 401
) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.
lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. 07.02.2012 menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, massimõõteseadme kasutamise protokolli ning autojuhi ametikoolituse tunnistuse koopiaga. Tunnistajaks on märgitud Mihkel Põder, kes viibis massi mõõtmise juures ning on allkirjastanud massimõõteseadme kasutamise protokolli. Selgitusi ega märkusi tunnistaja lisanud ei ole. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt ei arvestanud ta puidu erikaalu ega teadnud, et koolitustunnistus ei kehti alates 1. septembrist 2011.a. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt ületasid veduki teljekoormused lubatud massi: II teljel 256 kg võrra ning III teljel 275 kg võrra. Pikikaldeks on märgitud 0,1% ja ristikaldeks 2,7%. Autorongi mass ületab lubatud massi 8108 kg võrra.
§-st 2 ja KrMS § 61 lg 2 tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus, tutvunud väärteoasja kirjalike materjalide ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esiteks leidis menetlusaluse isiku esindaja kaebuses, et veoluba, mille puudumist menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses ette heideti, oli väärteoprotokolli koostamise hetkeks olemas, kuid ei olnud veel füüsiliselt veoautojuhini jõudnud. Kohtuväline menetleja viitab oma seisukohas Teede- ja Sideministri 21.05.2001 määrusele nr 51 § 5 lg 1, mille kohaselt peab luba olema vedajal kaasas. Nimetatud määruse § 5 lg 1 kohaselt tohib eriveose vedu teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. Kohus leiab, et nõue, mille kohaselt peab luba olema vedajal kaasa, on imperatiivne. Seega ei piisa sellest, et luba on olemas, kuid ei ole füüsiliselt juhini jõudnud. Antud juhul on ka menetlusalune isik tunnistanud, et luba tal kaasas ei olnud. Kohus nõustub kohtuvälise 4 menetleja seisukohaga ja leiab, et menetlusalusel isikul ei olnud õigus teostada erivedu eriloal märgitud ulatuses. Teiseks on kaebuses leitud, et trahv on põhjendamatu ning karistamiseks puudub alus, sest käesolevas asjas ei ole mõõtmistulemuste käik kontrollitav. Politsei- ja Piirivalve peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga (registreerimise nr 40) kinnitatud sõiduki koormuse mõõtmise metoodika MM 02-2010 p 8.3 kohaselt peab kaalumise ajal õhutemperatuur olema kaalu tüübikinnituses lubatud piirides. Kohus märgib, et massi mõõtmiseks mõeldud seade on selle kasutusjuhendi kohaselt kasutatav vahemikus -20 kuni +50 kraadi Celsiuse järgi. Nii kohtuväline menetleja kui ka menetlusalune isik on aluseks võtnud ilmavaatlusandmed, mille kohaselt oli Kundas 07.02.2012 kell 13.00 -8,9 kraadi Celsiuse järgi. Kohus on seisukohal, et tulenevalt ilmavaatlusandmetest on järgitud massimõõteseadme kasutamiseks ette nähtud temperatuuri nõudeid. Kaebuses viidatakse ka sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale, mille kohaselt peab kaalumiskoht olema tasane ning kahtluse korral tuleb kaalumiskoha kallet mõõta. Menetlusalune isik heidab ette seda, et kalde mõõtmisel ei ole järgitud kaldemõõdiku kasutusjuhendit ning et temperatuur ei olnud mõõtmisel lubatud piirides. Kohtuväline menetleja leiab, et teelõik, kus kaalumist teostati, on tasane ja tasapinna kalle jääb alla 10% horisontaalist. Kaldemõõdiku kasutamise otsuse tee tasapinna kaldenurga määramiseks on teinud menetleja ametnik kohapeal, kinnitamaks, et tee kalle on lubatud piirides. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika MM 02-2010 p 7.1 kohaselt peab sõiduki kaalumiskoht olema visuaalselt hinnates tasane. Sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib tee tasapinna kalle ideaalsest horidsondist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdekuga või muu meetodiga. Kohus leiab, et kuigi tee kalle oli mõõtmistulemuste kohaselt normi piires, on kalde mõõtmisel rikutud KM-1 kaldemõõdiku kasutusjuhist, mille kohaselt saab kaldemõõdikut kasutada temperatuuridel vahemikus -5 kuni + 55 kraadi Celsiuse järgi. Seega ei ole kalde mõõtmisel järgitud mõõdiku tehnilisi andmeid. Kohus on seisukohal, et kuna kalde mõõtmisel ei ole järgitud kehtestatud nõudeid, võis tee kalle olla suurem sellest, mis on lubatud massimõõteseadme kasutamise juhendis. Sellest tulenevalt on tekkinud kahtlus, kas massimõõteseadme kasutamise protokollis toodud massi mõõtmise tulemused vastavad tegelikkusele. Kohuväline menetleja on väärteo toimepanemise kohas mõõtnud tee kallet. Järelikult oli menetlejal kahtlus selles osas, kas tee kalle on lubatud piirides, muidu ei oleks kalde mõõtmist läbi viidud. Kui menetleja oleks olnud kindel kalde sobivuses massimõõteseadme nõuetekohaseks kasutamiseks, oleks menetleja võinud kalde sobivust hinnata ka visuaalselt. Käesoleval juhul aga, kuna menetlejal on kalde osas kahtlus tekkinud ja ta on kaldemõõdikut kasutanud, ei saa ta enam võtta seisukohta, et visuaalselt hinnates oli kalle normi piirides ega mõjutanud massimõõteseadme tulemuste õigsust. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud menetlusalusel isikul olema veoluba, mille puudumine on kvalifitseeritud teeseaduse 401 lg 1 rikkumiseks.
kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 5 KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Nendest sätetest tulenevalt tuleb kahtlus massi mõõtmise õigsuse osas tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Menetlusalusele isikule on ette heidetud ka autojuhi ametikoolituse tunnistuse puudumist. Menetlusaluse isiku kaitsja leidis, et menetlusalusel isikul oli tunnistus olemas, kuid menetleja ei pidanud seda kehtivaks loaks. Kohtuväline menetleja on leidnud, et ekslik on menetlusaluse isiku väide, nagu oleks tunnistus olnud kontrollimise hetkel kehtiv, kuna menetlusaluse isiku poolt esitatud tunnistus ei vasta Teede- ja Sideministri 06.11.2000.a määruse nr 87 lisale
p 3; 133; 134; 135 tühistab kohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 06.03.2012.a. otsuse väärteoasjas nr 2402,12,000200 osaliselt, s.o osas, millega tunnistati Heiki Lindus süüdi LS § 80 lg 1, LS § 34 lg 2 ja MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g rikkumise eest ning mõisteti karistus TeeS § 401 lg 1 alusel, ning lõpetab selles osas menetluse
Kohus mõistab autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4 rikkumise eest LS § 238 alusel menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning peaks motiveerima menetlusalust isikut muretsema endale nõuetekohane tunnistus. Kohus arvestas karistuse määramisel ka asjaoluga, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Mõistetud karistus peaks mõjutama menetlusalust isikut samalaadseid rikkumisi edaspidi mitte toime panema.
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 181 kohaselt hüvitab menetluskulud õigeksmõistva kohtuotsuse korral riik. Kuna antud juhul lõpetatakse menetlus osaliselt, tuleb riigi kanda jätta menetluskulud selles osas, mis on tekkinud seoses selle osa menetlemisega, milles menetlus tema suhtes lõpetatakse. Menetlusalune isik on kohtule esitanud advokaadibüroo Casus arve, mille kohaselt tasus ta kaebuse koostamise eest väärteootsusele nr 2402,12,000200 207.- eurot, s.o õigusteenus 1 tunni ja 30 minuti eest. Kohus leiab, kuna antud juhul on menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus lõpetatud kahe teo osas ning lõpetamata jäetud ühe osas, s.o nõuetekohase autojuhi ametikoolituse tunnistuse puudumise osas, tuleb menetluskulu 2/3 osas hüvitada riigil ning 1/3 osas jätta isiku enda kanda. Seega tuleb menetluskulu summas 138 eurot hüvitada riigil ning summas 69 eurot jätta isiku enda kanda. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Juhindudes
MS § 306 lg 5 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp 25.05.2012 määras: 7 Sõnastada kohtuotsuse resolutiivosa esimene lõik järgnevalt: ’’Ilmo Virumäe kaebus osaliselt rahuldada ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 06.03.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,000200 osas, millega tunnistati Ilmo Virumäe süüdi LS § 80 lg 1, LS § 34 lg 2 ja MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g rikkumise eest ning mõisteti karistus TeeS § 401 lg 1 alusel.’’ Kohtunik Kohtuotsus jõustus 08. juunil 2012. a. Nooremreferent (allkiri) Tiit Kullerkupp Lea Herne 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.