MS § 426, 432 Jätta vabastamata Martin Uba talle Tartu Maakohtu 27.02.2009.a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 31.05.2012. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Martin Uba tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.02.2009.a otsusega
§-de 331; § 184 lg 2 p 2; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 04.05.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 1 päev vangistust;
alusel arvati eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti
30.09.2004.a Viljandi Maakohtu otsusega
lg 2 p 4,7; § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 7 järgi ja § 64 alusel 3 aastat vangistust,
lg 1 ja § 74 lg 1,2 alusel 2 aastat 11 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud; 3. 04.05.2005.a Viljandi Maakohtu otsusega
lg 2 p 1,4; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja § 64 alusel 10 kuud vangistust,
lg 2 ja
alusel 3 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 04.05.2005.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Martin Uba vanglas distsiplinaarkorras karistatud 12-l korral, viimati 03.04.2012.a kartseriga. Vabanedes asub elama endisesse X juurde X. Vabaduses kindel töökoht puudub. Töökogemus väljaspool vanglat puudub, 2010.a ja 2011.a keeldus töötamast majandustöödel. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 1390 euro. Kinnipeetav on X ning paikneb alates 31.08.2011.a sektsioonis, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel ei ole tekkinud tahet tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ja X Enne vangistust kuritarvitas alkoholi ja narkootikume, motivatsioon antud teemaga tegelemiseks puudub. Martin Uba ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Martin Uba ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt ei soovi Martin Uba ennetähtaegselt vabaneda. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on kriminaalse käitumisega sõpruskond, riskeeriv ja hoolimatu elustiil, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kuritegeliku grupi mõju. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Martin Uba seletas kohtuistungil, et kuna asja arutamine on varem kui vanglast öeldi (augustis), siis ta sooviks ennetähtaegselt vabaneda. Elama läheb X juurde. Lähedastest on veel X, kes elab X ja X, kes elab X. X juures saab tööd. Tal on metallitöö eriala. Varem on isal abis olnud. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Varem kriminaalhooldusel olnud ei ole. Määrati küll, aga ei jõudnud enne kui karistus pöörati täitmisele. Kuriteo toimepanemise ajal oli veel noor. Vanglas nõuti väga tihti koristustöid ja ta ei tahtnud seda, määrati distsiplinaarkaristused. Prokurör on andnud kirjaliku arvamuse ning leiab, et Martin Uba vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
Analüüsides sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et ei saa toetada Martin Uba vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhjusel, et ta ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Sellisel juhul ei saa ka eeldada, et katseajal viibiv vabastatud hakkaks täitma kontrollnõudeid ja kohustusi.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Martin Uba tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ei ole küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 2/3 karistusajast.
lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on elukoha olemasolu ühe vanema juures. Martin Uba väitel on tal isa juures ka töökoht, kuid see on kontrollimata, kuna ta ei pidanud ennetähtaegset vabastamist seni vajalikuks. Martin Ubal puudub töökogemus. Seetõttu on tööturul temal töökoha leidmine raskendatud. Martin Uba on varem korduvalt karistatud isik. Tema kuritegelik tegevus on olnud aktiivne ja sõltunud eluviisidest. Varasemad karistused ei ole teda hoidnud uutest kuritegudest. Tal puudub kriminaalhoolduse kogemus. Arvestades esimese astme kuriteo asjaolusid, varasemat karistatust, Martin Uba käitumist karistuse kandmise ajal ja kriminaalhoolduskogemuse puudumist võib vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine panna teda raskemasse olukorda kui vabanemine karistuse kandmise järel. Käitumiskontrolliga kaasnev katseaeg on üks aasta. Selle aja jooksul kontrollnõude rikkumine viib tagasi kandmata lühiajalist karistust kandma. Eeltoodud põhjustel tuleb Martin Ubal karistus lõpuni kanda. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.