Obsah (5)

§ 29§ 155§ 69§ 2§ 132

Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-11-4106 Otsuse kuupäev 19.04.2012 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi K T väärteoasi Tubakaseadus

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 153,60 (ükssada viiskümmend kolm eurot ja 60 senti, s.h. on 1 käibemaks 20%, s.o. 25,60 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras menetlusaluse isiku K T kaitsjana osutatud õigusabi eest. Jätta menetluskuluna kaitsjatasu summas 153,60 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 26.04.2012). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 11.05.2012, s.o. päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD

1. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik Anni Kruuse koostas menetlusalusele isikule K Tle 07.09.2011 väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,11,005316 selle kohta, et K T 29.08.2011 kell 18.20 xxxx, olles alaealine, tarvitas tubakatoodet – sigaretti, millega rikkus tubakaseaduse § 27, millise väärteo eest on vastutus ette nähtud tubakaseaduse §-s
2. Menetlusaluse isiku K T ema E K esitas kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas 14.09.2011 vastulause (tl 20), milles märgitakse, et K T ei ole rikkunud tubakaseaduse §
3. Vastulause kohaselt oli K T isik, kes viibis sel ajal Xxxx taga, kui sinna saabusid konstaabel Meelis Pallon ning noorsoopolitseinik Anni Kruuse. Vastulauses märgitakse, et on olemas isikud, kes tõestavad, et K T ei viibinud tollel hetkel sündmuskohal.
4. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Väike-Maarja konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Airika-Helle Kriisa määras 03.10.2011 otsusega väärteoasjas nr: 2590,11,005316 K Tle karistuseks tubakaseaduse § 47 alusel rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot, sest K T 29.08.2011 kell 18.20 xxxx, olles alaealine, tarvitas tubakatoodet – sigaretti, millega rikkus tubakaseaduse § 27 nõuet. Kohtuväline menetleja oma otsuses menetlusaluse isiku K T ema vastulauset ei arvestanud, sest ei vastulauses ega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei ole nimetatud isikuid, kes saaksid tunnistada, et K T ei ole rikkunud tubakaseaduse §
5. Tunnistajate ülekuulamisest nähtub, et politseinike sündmuskohale jõudes ei jäänud sinna ükski isik, vaid politseid nähes joosti minema. Samuti on menetlusalune isik keeldunud andmast teiste isikute andmeid, kes temaga seal koos viibisid. Menetluse käigus kogutud tõendid on piisavad tõestamaks, et menetlusalune isik K T on rikkunud tubakaseaduse §
7. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 21.10.2011 kohtule kaebuse menetlusalune isik K T ning kaebusele on alla kirjutanud ka K T seaduslik esindaja E K. Kohus jättis 01.11.2011 määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 23.11.2011 saabus 2 kohtule puudusteta kaebus kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuses palutakse tühistada otsus väärteoasjas nr: 2590,11,005316

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetlusalune isik K T märgib kaebuses, et vaidlustab otsuse täies ulatuses. Kaebuses leitakse, et väärteoasja on menetletud õigusvastaselt, kuna tegemata on jäetud toimingud, mis tõendavad, et K T ei ole toime pannud tubakaseaduse § 27 rikkumist ning arvesse on võetud tõendid, mis tegelikult tema rikkumist ei tõenda. Kaebuse kohaselt on küsitav, mille järgi on K T tuvastatud, kuna otsuse kohaselt jooksid isikud ära ning kas nii oli üldse võimalik näha, et noored suitsetasid. Kaebuses märgitakse, et K T suundus kaupluse poole, kui enne Xxxx tänavale jõudmist sõitis talle ja tema kaaslasele vastu politsei auto ning möödus neist rahulikult. Hiljem jalutasid K T ja tema kaaslane tuldud teed tagasi. Xxxx juures oli vaikus ning midagi erilist ei täheldatud. Kuna politseiauto möödus K Tst, kui ta liikus kaupluse poole, ei saanud ta viibida xxxx taga, kui sinna jõudis konstaabel, samuti ei ole ta tarvitanud tubakatooteid. Kaebuse esitaja arvates ei saa M K tunnistust võtta tõendina K T vastu, kuna isik on tunnistanud, et ei tunne isikut nimega K T, samuti annab ta ütlusi selle kohta, et ei viibinud xxxx taga, kui seal käis politsei. Tunnistaja kuulis xxxx taga küll ühte nime, kui noored omavahel rääkisid, kuid selleks nimeks ei olnud K T. Samuti on kaebuses leitud, et noorsoopolitseinik Anni Kruuse ei saa erapooletult üle kuulata isikut, kes sündmuses osales, kuna peaks menetluses osalema ise tunnistajana, sest viibis ise sündmuskohal. Kaebuse kohaselt ei ole tõendeid selle kohta, et K T tubakatooteid tarvitas, mis on aga eelduseks väärteo toimepanemisele. Lisaks ei nõustuta kaebuses sellega, et arvestamata on jäetud K T seadusliku esindaja vastulause. K T ei saanud teada, kes olid need isikud, kes viibisid sündmuskohal, kuna teda seal ei olnud. Ta saab nimetada vaid isikud, kes viibisid xxxx taga hetkel, mil tema seal käis. K T ei ole kohustatud tõendama oma süütust, kuigi on välja toonud isikute nimed, kes seda tõestada saavad.

1. Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo on oma vastuskirjas menetlusaluse isiku K T kaebusele (tl 34) leidnud, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Väärtegu on tõendatud kohtuvälise menetlemise käigus kogutud tõenditega ning on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Vastuskirja kohaselt nähtub Meelis Palloni kohtueelse menetluse käigus tunnistajana antud ütlustest, et olles patrullis 29.08.2011 kella 18.20 paiku xxxx, nägi ta isiklikult, kuidas Xxxx tiigiäärse kivimüüri äärel istunud K T kasutas tubakatoodet (sigaretti). Vastuskirjas palutakse jätta K T kaebus rahuldamata ja otsus väärteoasjas nr: 2590,11,005316 muutmata.
2. Kohtuistungil 20.03.2012 jäi menetlusalune isik K T esitatud kaebuse juurde ning kinnitas, et tema väärtegu toime pannud ei ole. K T ei osanud öelda, mille järgi Meelis Pallon ta tuvastas, kuna neil pole kunagi olnud mingit kokkupuudet, ta teab Meelis Pallonit vaid nägupidi, Anni Kruuse on talle võõras. Kui patrull sõitis xxxx taha, kõndis tema koos G Pga nende autost mööda. Meelis Palloniga kohtusid nad, kui astusid xxxx tagant välja ja suundusid poe poole. K T kinnitas, et temal siis sigaretti suus ei olnud. K T selgitas, et M Kga tema ei kohtunud. Tema ja G P nägid M Kt, kui jõudsid poest tagasi. K T kinnitas, et M K on talle täiesti võõras inimene, kuid tunnistas, et on teda võib-olla paar korda näinud. K T 3 selgitas, et temaga koos olid xxxx juures R K, K T ja G P, kuid keegi neist ei suitsetanud. Kui nemad xxxx juurest ära tulid, jäid sinna R K ja K T. Rakveres ülekuulamisel ta nende isikute nimesid öelda ei tahtnud, sest ei teadnud, kas nad tegid seal suitsu või ei. Hetkel, kui nad seal neljakesi olid, ei olnud seal rohkem kedagi, ka mitte M Kt. Kui tema ja G P poest umbes poole tunni pärast tagasi tulid, olid seal M K ja üks väike poiss, kes püüdsid kala. K T ja R K olid lahkunud. Sel õhtul K Tl mingit kokkupuudet Meelis Palloniga ei olnud. Kedagi teist, kes temaga sel õhtul koos olid, tema teada politseisse ei kutsutud. K T kinnitas, et sel hetkel, kui tema xxxx taga oli, ei teinud K T suitsu. Kui Meelis Pallon nägi kedagi suitsu tegemas, siis sai see olla vaid K T, sest ise ta ei suitseta. K T kinnitas, et kui nad politseiautoga kohtusid, siis jooksu nad ei pannud, vaid kõndisid rahulikult poe poole. Tunnistaja Meelis Pallon selgitas kohtuistungil, et K Td tunneb ta kui kohalikku elanikku ning kokkupuude temaga on olnud tööalane. Meelis Pallon kinnitas, et oli koos Anni Kruusega Xxxxs patrullis. Nad sõitsid politsei operatiivsõidukiga Xxxx taha tiigi äärde ja nägid, et kivimüüri peal istusid 2 noorukit, poiss ja tüdruk. Poiss, kes on jäänud politsei poolt tuvastamata, nägi neid ja pani jooksu. Tütarlaps oli K T, kes jooksis ka minema. Maha jäid alkoholipudelid, üks oli poolik ja teine täis. Samas silla juures olid 2 kalameest, üks noorem, teine vanem mees. Vanema nimi on M K. Noorem ütles, et K T oli üks noortest. M K ütles, et noored tarbisid suitsu. Isiku tuvastas tunnistaja ise, kuna tunneb K Td nägupidi. Tunnistaja oli 100% veendunud selles, et isikuks, kes suitsu tegi, oli K T, kuna ta tunneb Xxxx inimesi ning menetlusalune isik elab tema kõrvalmajas. K T jooksis minema xxxx suunas. Tunnistaja ei teadnud, et K T oleks oma sõbrannaga nende autole vastu kõndinud. K T riietust tunnistaja ei mäletanud Tunnistaja selgitas, et nägi tütarlast suitsetamas 20 m kauguselt. Ta oli nende poole näoga, istus ja tõmbas suitsu. Vaateväljas puid ega põõsaid ei olnud. K T isiku puhul ei ole tegemist esimese korrarikkumisega. Tunnistaja märkis, et K Taga on tal kokkupuudet vähe olnud, kuid ta oli kindel, et ei ajanud K Tat ja K Td segamini. Suitsu tegi ikkagi K T. G Pt ja K Tat tunnistaja ei näinud. Sel õhtul püüdsid tunnistaja ja Anni Kruuse leida K Td, sõitsid alevi vahel ringi, aga ei näinud teda. Üks väljakutse tuli vahele, seepärast menetlusalusele isikule koju minna ei saanud. Tunnistaja M K selgitas kohtuistungil, et menetlusalust isikut K Td ta ei tunne, aga on näinud. Ta püüdis suvel kala, kui noored olid silla peal. Kohtus tundis tunnistaja ära menetlusaluse isiku. Tunnistaja selgitas, et noori oli kolm: üks noormees, K T ja vist veel üks tütarlaps. Tunnistaja selgitas, et oli noortest 1-2 m kaugusel. Noored tarvitasid alkoholi ja tubakatooteid. Tunnistaja ütluste kohaselt ei mäletanud ta, kui palju veinipudeleid seal oli. Ta ei näinud otseselt, et oleks joodud, suitsu tehti küll. Tunnistaja tunnistas samas, et ei mäleta enam kõike. Tunnistaja nägi, kuidas mingi noormees suitsetas. Suitsu tegi ka K T. Tunnistaja teadis menetlusaluse isiku nime, sest ta karjus silla peal oma nime. Nime karjuja tundis tunnistaja istungil ära. Tunnistaja märkis veel, et see isik karjus, et tema nimi on K J. Tunnistaja nägi, et isikuid oli seal
3. Ta nägi, et kui politsei tuli, panid need isikud jooksu. 3-4 minuti pärast tulid nad tagasi. Selleks ajaks oli politseiauto ära läinud. Rohkem isikuid peale nende kolme ei olnud. Tunnistaja nägi, kuidas noored politsei eest ära jooksid, jooksis ka K T. Teisi ärajooksjaid tunnistaja nimetada ei osanud. Politsei tuli tunnistajaga rääkima, kui noored olid ära jooksnud. Tunnistaja G P kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta menetlusaluse isiku K T sõbranna. Tunnistaja teadis vaid seda, et menetlusalune isik oli temaga, kuigi viimast süüdistatakse selles, et ta oli xxxx taga, jooksis politsei eest ära ja suitsetas. Tunnistaja ütluste kohaselt istusid nad xxxx taga, kus oli ka K T. Tunnistaja ei mäletanud, kas seal oli ka mõni noormees. Seejärel läksid tunnistaja ja menetlusalune isik poe poole. Politseipatrull sõitis neist mööda, Meelis Pallon oli roolis, kõrvalistuvat naist tunnistaja ei tundnud. Politsei neid nähes ei peatunud. Kui nad koos K Tga xxxx juurest ära tulid, lahkus sealt ka K T. Nemad läksid poe 4 poole ja K T läks koju. Suitsu nad ei teinud ja alkoholi ei tarbinud. Nad käisid poes, tegid väikese ringi ja läksid tagasi. Siis ei olnud xxxx juures kedagi peale M K, kes püüdis kala. Ei olnud juttu sellest, et politsei käis. Tunnistaja kinnitas, et nemad politsei eest ära ei jooksnud. Tunnistaja täpsustas, et tunneb R Kd, kes oli alguses nendega, kuid läks ära enne neid. Algul olid nad neljakesi, siis läks R ära. K T pidi koju minema. Neist jäi ta sinna. Keegi neist suitsu ei teinud. Tunnistaja kinnitas, et tema ei suitseta. Tunnistaja K T selgitas kohtuistungil, et menetlusalune isik K T on tema sõbranna. Tunnistaja kinnitas, et teab asjast nii palju, kui palju talle on räägitud. Politseiautot tema ei näinud. Tunnistaja ei teadnud seda, milles K Td süüdistatakse, kuid teadis, et see on seotud suitsetamisega. 29.08.2011 sündmusi tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja ei mäletanud ka seda, kas tema oli xxxx taga. Tunnistaja kinnitas, et ta ei ole näinud, et K T oleks suitsetanud. Tunnistaja kinnitas, et ta ise ka ei suitseta.
4. 28.03.2012 toimunud istungil leidis menetlusaluse isiku kaitsja, et vaidluse olemus tuleneb asjaoludest, kuidas rikkuja tuvastati, või jäi rikkuja usaldusväärselt tuvastamata. Küsimus on selles, kas K T tegelikult suitsetas ja kas tõendid on usaldusväärsed. Kaitsja seadis kahtluse alla tõendid, mis on väärteoasjas kogutud ja palus kaebus rahuldada. Kaitsja arvas, et 20 meetrit on liiga suur vahemaa, et näha seda, mida Meelis Pallon arvas nägevat. Tunnistaja Meelis Pallon on selgitanud, et elatakse kõrvalmajades ja seepärast on ta veendunud, et see oli K T. Kaitsja seadis selle väite kahtluse alla ja arvas, et tunnistaja ajas isikud segi. Kaitsja leidis, et ka tunnistaja M K ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna on kaheldav, kas tunnistaja kõike juhtuvat jälgis. Samuti tekitab kahtlusi asjaolu, et tunnistaja kuulis K Td ütlemas teist nime. Tunnistajate G P ja K Ta ütlustest ei nähtu, et K T oleks suitsetanud. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et väärtegu on tõendamist leidnud nii kohtueelses menetluses kogutud kui kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Meelis Pallon kinnitas, et tundis K T ära ja nägi, et ta tegi seal suitsu. Seda kinnitab ka tunnistaja M K, et tundis K T ära, sest K T oli ainus, kes käitus silmapaistvalt ning jäi talle seetõttu meelde. Menetlusaluse isiku poolt kohtusse kutsutud tunnistajate ütlustest nähtub, et K T ei ole seda tegu toime pannud. K T enda ütlustes on vastuolusid. Kohtueelses menetluses on ta öelnud, et tüdruk, kes neist xxxx taha maha jäi, tegi suitsu. Kohtus ta seda enam ei kinnitanud. K T ütluste kohaselt, kui nemad koos G Pga ära läksid, jäid neist sinna K T ja R K. G P ei teadnud Rist mitte midagi. Ka ei teadnud G P seda, et kui nad parki tagasi läksid, seal peale kalameeste veel kedagi oli. Tunnistaja K T teab antud asjast ainult seda, mida K T on temale rääkinud. Väitis ta veel seda, et kui temalt oleks asja kohta küsitud varem, oleks ta kõike mäletanud. Kui tunnistaja G P asus ütlusi andma, ütles ta, et tema teab, et K T oli temaga ja ei teinud suitsu. Tema ütlused on vastuolulised ja neid ei saa pidada usaldusväärseteks. Ütlusi andes vaatasid G P ja K T K Tle otsa, et tuge ja kindlust saada oma ütlustele. Kohtuväline menetleja leidis, et nende tunnistajale poolt on antud teadvalt valeütlusi ning oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt

§-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tubakaseaduse § 27 kohaselt on alla kaheksateist aasta vanusel isikul (edaspidi alaealine) suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine keelatud. 5 Tubakaseaduse § 47 järgi karistatakse alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamise eest rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Käesoleval juhul karistas kohtuväline menetleja menetlusalust isikut Tubakaseaduse § 47 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot. 8. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud M K ülekuulamise protokolli, Meelis Palloni ülekuulamise protokolli, K T kutse, K T ülekuulamise protokolli, väärteoprotokolli ning vastulausega. KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud K T poolt alaealisena tubakatoote tarvitamine ehk kas menetlusalune isik on toime pannud teo, milles on väärteo tunnused.

1. Kohtumenetluses on ütlusi andnud M K, kes on kohtuistungil tunnistanud, et kohtus arutamisel olevaid sündmusi enam täpselt ei mäleta. Tunnistaja on selgitanud, et ei tundnud noori, kes alkoholi tarbisid ja suitsu tegid. Samuti ei mäletanud tunnistaja, kui palju noori politsei eest ära jooksis. Samas oli tunnistaja kindel, et üheks nendest noortest oli menetlusalune isik K T. Tunnistaja kinnitas, et tundis istungil ära menetlusaluse isiku kui neiu, kes sündmuskohal suitsetas. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed ning neid ei saa kasutada tõendamaks K T poolt väärteo toimepanemist. Kohus leiab, et kui isik ei mäleta täpselt sündmuste käiku ehk seda, kui palju noori sündmuskohal oli ning ei tunneks neid ära, on kaheldav ka tunnistaja väide selle kohta, et ta tunneb üle poole aasta hiljem ära menetlusaluse isiku. Tunnistaja on kinnitanud, et menetlusalune isik ei ole tema isiklik tuttav. Sellest tulenevalt on küsitav see, kas tunnistaja mäletab õigesti, kes sündmuskohal suitsetasid, ja tunneb eksimatult ära selleks isikuks oleva menetlusaluse isiku K T. Tunnistaja G P on kohtus kinnitanud, et oli kõnealusel õhtul koos menetlusaluse isiku K Tga ning et nad liikusid poe poole, kui patrull neile vastu sõitis. Muud kokkupuudet politseiga neil sel õhtul ei olnud. G P on kinnitanud ka seda, et menetlusalune isik ei suitseta. Menetlusalune isik K T ise on kinnitanud, et tema sündmuskohal ei viibinud, kui politseipatrull sinna saabus, ning et tema suitsetanud ei ole. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja G P ütlused ühtivad selles osas, et nad liikusid xxxx juurest poe poole, kui neile sõitis vastu patrullauto. Mõlemad väidavad, et kumbki neist ei suitsetanud. Seega ühtivad G P ja K T ütlused põhiosas, kuid esinevad väiksemad lahknevused selles, kes xxxx juures viibisid ja kes ja millal lahkus. 6 Kohus leiab, et tunnistaja K Ta ütlusi arvesse võtta ei saa ning need tuleb tervikuna kõrvale jätta. Tegemist on ebakindlate ütlustega. Tunnistaja ei mäleta täpselt kõne all olevaid sündmusi ning on nende kohta tunnistusi andnud suuresti vaid selle põhjal, mida teised talle on rääkinud. Kohus märgib, et asjas viitab menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemisele vaid üks tõend – Meelis Palloni ütlused. Tunnistaja kinnitas, et tundis menetlusaluse isiku ära ning et nägi teda suitsetamas. Samas on tunnistaja Meelis Palloni ütlused täielikult vastuolus menetlusaluse isiku enda ning tunnistaja G P ütlustega. Kohus leiab, et käesolevas asjas on vähe tõendid, need on vasturääkivad ning nende põhjal ei saa teha üheseid järeldusi. Üksnes Meelis Palloni ütlustest ei saa teha tõsikindlat järeldust, et menetlusalune isik on talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo toime pannud. Tegemist on vaid ühe tõendiga ning väärteo toimepanemist teised asjas kogutud tõendid ei kinnita. Kohus jätab tõendite hindamisel kõrvale tunnistajate M K ja K Ta ütlused tervikuna, kuna nimetatud tunnistused on ebakindlad ning vasturääkivad.
2. Väärteootsuses on kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku vastulausega mittenõustumist põhjendanud sellega, et nimetatud ei ole neid tunnistajaid, kes saaksid tunnistada, et K T ei ole rikkunud tubakaseaduse § 27 sätestatud nõuet. Kohtuvälises menetluses ei ole tunnistajaid G Pt ja K Tat üle kuulatud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tunnistaja G P on kohtus kinnitanud, et menetlusalune isik väärtegu toime ei pannud. Kohtuväline menetleja on tuginenud vaid tunnistaja Meelis Palloni ja tunnistaja M K vastuolulistele ütlustele ning leidnud, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Samas ei ole ta hinnanud G P ütlusi, mis kinnitavad vastupidist. Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et menetlusaluse isiku süü ei ole nendega tõendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-10-11 leidnud, et kohus ei või asuda süüdistaja rolli ja täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Maakohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka väärtegude arutamise puhul ning kohus ei saa tõendite vähesust korvata, tuginedes enda või kohtuvälise menetleja siseveendumusele. Kohus on seisukohal, et antud väärteoasjas ei ole piisavalt tõendeid, tegemaks üheseid järeldusi menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Tunnistaja G P ja menetlusaluse isiku K T ütlused tekitavad piisava kahtluse selles, kas kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku poolt.
3. Vastavalt

§-le 133 p 6 selgitab kohus kaebuse lahendamisel muu hulgas välja selle, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust.

§ 29

lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Tõendatud ei ole, et menetlusalune isik K T oleks tubakaseaduse §-s 27 sätestatud väärteo toime pannud. Kohus leiab, et väärteoasjas esinevad kõrvaldamata kahtlused.

§ 2

järgi, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohus leiab, et antud juhul tuleb kahtlused KrMS §-s 7 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet järgides tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. 7 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 132

p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku K T kaebuse, tühistades Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Väike-Maarja konstaablijaoskonna noorsoopolitseiniku Airika-Helle Kriisa 03.10.2011 otsuse väärteoasjas nr: 2590,11,005316

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus

1. juunil
2. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne 8