) § 4 lg 2 p 28 sätestab, et riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt asutatud eraõiguslike sihtasutuste tegevjuhid, juhatuse ja nõukogu liikmed on ametiisikud. Alates 12.12.1997. a kuni 22.03.2010. a oli Aivi Telvik SA Tuuru juhatuse liige, seega
S § 288 lg 1 ja
lg 2 järgi, täites juhtimisülesandeid ning kellel on volitused teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi, õiguslikke toiminguid ja osaleda otsuste kujundamise protsessis. Vastavalt 28.02.2007.a SA Tuuru juhataja Aivi Telviku tegevuslepingu p.3-le juhib juhataja Tuuru tegevust ning esindab Tuurut kõikides õigustoimingutes; samuti esitab juhataja kord kvartalis Nõukogule ülevaate Tuuru sisulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, teatab nõukogule viivitamata Tuuru majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Tuuru majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest; samuti korraldab juhataja Tuuru raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele; samuti esitab juhataja pärast iga majandusaasta lõppu audiitori poolt kontrollitud raamatupidamise aastaaruande Nõukogule kinnitamiseks hiljemalt 25. aprilliks ning samuti peab juhataja oma ülesannete täitmisel tegutsema Nõukogu suhtes lojaalselt, täitma seadust, Tuuru põhikirjast ja nõukogu otsustest tulenevaid juhataja kohustusi vajaliku hoolsusega, järgides seejuures hea usu ja hea tava põhimõtteid. Ajavahemikul 15.03.2007.a kuni 22.03.2010.a on FIE T T, kes on Aivi Telviku *, FIE TT, kes on Aivi Telviku *, R M OÜ, millise juhatuse ainuliige oli ajavahemikul 16.11.2006.a kuni 18.01.2010.a Aivi Telviku * T T ning alates 18.01.2010.a oli juhatuse ainuliige Aivi Telviku * T T, osutanud SAle Tuuru erinevaid teenuseid, milliste eest esitati FIE T T, FIE TT ning R M OÜ poolt SA-le Tuuru arved. Ajavahemikul 15.03.2007.a kuni 22.03.2010.a on SA Tuuru juhataja Aivi Telvik sõlminud R M OÜga majandustehinguid ja kinnitanud SA Tuuru nimel nimetatud majandustehingutega seotud R M OÜ poolt esitatud arved, otsustades nende tasumise, millised seejärel tasuti SA Tuuru arvelduskontolt nr 2 Ärakiri 1-11-5427 1120053392 R M OÜ arvelduskontole nr * 2007.a kokku 77 314 krooni, 2008.a kokku 193 976 krooni ning 2009.a kokku 64 143 krooni ulatuses järgmiste arvete alusel. 1) 30.06.2007.a arve nr 7177 „filmimine” eest, summas 36816 krooni; 2) 31.10.2007.a arve nr 7324 „meened, kujundustööd” eest, summas 3534,10 krooni; 3) 31.10.2007.a arve nr 7325 „teenus” eest, summas 9440 krooni; 4) 13.11.2007.a arve nr 7334 „maj.ülevaate koostamine” eest, summas 19000 krooni; 5) 19.11.2007.a arve nr 7343 „tunnuskirjad” eest, summas 5479,90 krooni; 6) 30.11.2007.a arve nr 7333 „kujundus” eest, summas 1392,40 krooni; 7) 11.12.2007.a arve nr 7378 „jõulukaardid” eest, summas 1652 krooni. 8) 25.01.2008.a arve nr 8019 „filmimine” eest, summas 29541,95 krooni; 9) 25.01.2008.a arve nr 8018 „trükised” eest, summas 23743.35 krooni; 10) 31.01.2008.a arve nr 8020 „filmimine” eest, summas 44719,15 krooni; 11) 15.03.2008.a arve nr 8065 „hasart” eest, summas 20059,65 krooni; 12) 28.04.2008.a arve nr 8109 „konverents” eest, summas 1500 krooni; 13) 28.04.2008.a arve nr 8108 „konverents” eest, summas 3500 krooni; 14) 28.04.2008.a arve nr 8107 „filmimine” eest, summas 3000 krooni; 15) 31.07.2008.a arve nr 8277 „equali trükised” eest, summas 39937,10 krooni; 16) 28.10.2008.a arve nr 8342 „TÕN reklaamid” eest, summas 6336,60 krooni; 17) 28.10.2008.a arve nr 8344 „tunnuskirjad” eest, summas 2638,50 krooni; 18) 11.11.2008.a arve nr 8373 „maj.ülevaade” eest, summas 19000 krooni; 19) 02.02.2009.a arve nr 9035, summas 9558 krooni; 20) 31.07.2009.a arve nr 9276, summas 1680 krooni; 21) 20.10.2009.a arve nr 9377, summas 5052 krooni; 22) 16.11.2009.a arve nr 9409, summas 22800 krooni; 23) 16.11.2009.a arve nr 9410, summas 2730 krooni; 24) 16.11.2009.a arve nr 9411, summas 3480 krooni; 25) 30.11.2009.a arve nr 9437, summas 7500 krooni; 26) 14.12.2009.a arve nr 9471, summas 2103 krooni; 27) 16.12.2009.a arve nr 9478, summas 2400 krooni; 28) 22.12.2009.a arve nr 9488, summas 6840 krooni. Seega on ajavahemikul 15.03.2007.a kuni 22.03.2010.a OÜ R M majandushuve mõjutatud kokku 335 433 krooni ulatuses. Ajavahemikul 15.03.2007.a kuni 22.03.2010.a on SA Tuuru juhataja Aivi Telvik sõlminud FIE T T majandustehinguid ja kinnitanud SA Tuuru nimel nimetatud majandustehingutega seotud FIE T T poolt esitatud arved, otsustades nende tasumise, millised seejärel tasuti SA Tuuru arvelduskontolt nr 1120053392 T T arvelduskontole nr * 2007.a kokku 31 700 krooni, 2008.a kokku 43 630 krooni ning 2009.a kokku 6480 krooni ulatuses järgmiste arvete alusel: 1) 20.03.2007.a arve nr 15 „majutus” eest, summas 1200 krooni; 2) 12.04.2007.a arve nr 16 „filmimine” eest, summas 4100 krooni; 3) 18.05.2007.a arve nr 23 „filmimine” eest, summas 4100 krooni; 4) 25.06.2007.a arve nr 28 „filmimine” eest, summas 4100 krooni; 5) 28.08.2007.a arve nr 54 „majutus” eest, summas 1800 krooni; 6) 18.09.2007.a arve nr 59 „filmimine” eest, summas 12300 krooni; 7) 25.10.2007.a arve nr 64 „filmimine” eest, summas 4100 krooni; 8) 01.01.2008.a arve nr 66 „arve 29.11.2007” eest, summas 8200 krooni; 9) 10.01.2008.a arve nr 2 „filmimine” eest, summas 4100 krooni; 10) 19.02.2008.a arve nr 6 „filmimine” eest, summas 4100 krooni; 11) 18.03.2008.a arve nr 9 „filmimine” eest, summas 4100 krooni; 12) 08.04.2008.a arve nr 11 „filmimine” eest, summas 4100 krooni; 13) 04.07.2008.a arve nr 27 „filmimine” eest, summas 8200 krooni; 3 Ärakiri 1-11-5427 14) 25.07.2008.a arve nr 32 „filmimine” eest, summas 8400 krooni; 15) 08.09.2008.a arve nr 51 „vigursaagijate majutus” eest, summas 2250 krooni; 16) 30.10.2008.a arve nr 54 „lektori majutus” eest, summas 180 krooni; 17) 14.08.2009.a arve nr 34, summas 6480 krooni. Seega on ajavahemikul 15.03.2007.a kuni 22.03.2010.a FIE T T majandushuve mõjutatud kokku 81 810 krooni ulatuses. Ajavahemikul 15.03.2007.a kuni 22.03.2010.a on SA Tuuru juhataja Aivi Telvik sõlminud FIE T T majandustehinguid ja kinnitanud SA Tuuru nimel nimetatud majandustehingutega seotud FIE TT poolt esitatud arved, otsustades nende tasumise, millised seejärel tasuti SA Tuuru arvelduskontolt nr 1120053392 T T arvelduskontole nr * 2007.a kokku 32 420 krooni, 2008.a kokku 6620 krooni ning 2009.a kokku 7952.97 krooni ulatuses järgmiste arvete alusel: 1) 20.07.2007.a arve nr 3 „Hispaania projekti” eest, summas 9960 krooni; 2) 31.12.2007.a arve nr 17 „Hispaania projekti” eest, summas 2820 krooni; 3) 31.12.2007.a arve nr 18 „Hispaania projekti” eest, summas 5640 krooni; 4) 31.12.2007.a arve nr 19 „Hispaania projekti eest”, summas 14000 krooni; 5) 11.02.2008.a arve nr 2, summas 3310 krooni; 6) 17.03.2008.a arve nr 3, summas 3310 krooni; 07.12.2009.a tasuti SA Tuuru arvelduskontolt nr 1120053392 T T arvelduskontole nr * lähetuskulud summas 4497.97 krooni. 29.12.2009.a tasuti SA Tuuru arvelduskontolt nr 1120053392 T T arvelduskontole nr * loengutasu summas 3455 krooni. Seega on ajavahemikul 15.03.2007.a kuni 22.03.2010.a FIE T T majandushuve mõjutatud kokku 46 992,97 krooni ulatuses. 02.03.2009.a sõlmis SA Tuuru endine juhataja Aivi Telvik SA Tuuru nimel oma * T T töölepingu nr 35, tähtajaga kuni 30.10.2009.a, millise järgi asus T T tööle projektis „Hiiumaa tööstusklastri algatus” projektijuhi assistendi ametikohale, põhipalgaga 7500 krooni kuus. Ajavahemikul 31.03.20089.a kuni 30.10.2009.a tasuti SA Tuuru arvelduskontolt nr 1120053392 T T arvelduskontole nr * kokku 47 146 krooni, millised SA Tuuru raamatupidamise koondpalgalehed kinnitas SA Tuuru juhataja Aivi Telvik enda allkirjadega, järgmiselt: 1) 31.03.2009.a märtsi töötasu summas 6243 krooni; 2) 30.04.2009.a aprilli töötasu 6243 krooni; 3) 29.05.2009.a mai töötasu 5771 krooni; 4) 30.06.2009.a juuni töötasu 5806 krooni; 5) 31.07.2009.a juuli töötasu 5806 krooni; 6) 31.08.2009.a augusti töötasu 5759 krooni; 7) 30.09.2009.a septembri töötasu 5759 krooni; 8) 30.10.2009.a oktoobri töötasu 5759 krooni. Seega on ajavahemikul 15.03.2007.a kuni 22.03.2010.a T T majandushuve mõjutatud kokku 47 146 krooni ulatuses. 21.12.2006.a Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 273 „Palga alammäära kehtestamine” kehtestati alates 01.01.2007 kuupalga alammääraks 3600 krooni kuus. 20.12.2007.a Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 254 „Palga alammäära kehtestamine” kehtestati alates 01.01.2008 kuupalga alammääraks 4350 krooni kuus. 11.06.2009.a Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine” kehtestati töötasu alates 01.07.2009 alammääraks 4350 krooni kuus. 4 Ärakiri 1-11-5427 Seega tasus SA Tuuru A.Telviku juhtimisel ajavahemikul 15.03.2007.a kuni 04.01.2010.a OÜ R M, millise juhatuse ainuliige oli kuni 18.01.2010.a A. Telviku * T T 335 433 krooni, A.Telviku *FIE T T 81 810 krooni, * FIE T T 46 992,97 krooni ja * T T 47 146 krooni, kokku 511 381.97 krooni. KarSRakS § 8² kohaselt hinnatakse toimingupiirangute rikkumist suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtiva palga alammäära ühes kuus sajakordselt, s.o antud juhul üle 435 000 krooni. Käesoleval juhul on tehtavate tehingute ja otsuste maht 511 381.97 krooni.
järgi on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid.
lg 2 p 4 kohaselt käsitatakse muuhulgas tehingutena iseendaga, mis on keelatud, riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist
lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikutega.
lg 1 sätestab, et huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töövõi teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve.
lg 1 p 3 toob välja osaühingu, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane.
lg 3 sätestab, et ametiisik, kelle pädevuses on teha käesoleva § lõikes 1 nimetatud otsuseid ainuisikuliselt, on kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku.
lg 3 kohaselt ametiisik, kellel on korruptsiooniohtlikke suhteid, peab informeerima sellest asutuse juhti või ametikohale valimise õigusega organit, taotledes vastavate otsuste vastuvõtmise või tehingute sõlmimise õiguse andmist teisele ametiisikule. Seega SA Tuuru juhatuse liige Aivi Telvik, sooritades ajavahemikul 15.03.2007.a kuni 22.03.2010.a tehinguid lähisugulastega, rikkus teadvalt
lg-s 1 kehtestatud toimingupiirangut, kuna vastavalt
§-de 24 lg 2 p 4, 25 lg 1, 25 lg 1 p 3 ja 25 lg 3 ei tohi ametiisik teha oma töökohustuste raames selliseid otsuseid, mis oluliselt mõjutavad tema lähisugulaste majandushuve ning A. Telvik ei taandanud end otsuste tegemisest ega teatanud korruptsiooniohtlikest suhetest ja huvide konfliktist enda vahetule ülemusele - SA Tuuru nõukogule ning ei taotlenud otsuste vastuvõtmise või tehingute sõlmimise õiguse andmist teisele ametiisikule. Sellise tegevusega pani Aivi Telvik jätkuva kuriteona toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses, s.o KarS § 300¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule KarS § 3001 lg 1 näeb kuriteona ette korruptsioonivastases seaduses (edaspidi
) kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Süüdistatav Aivi Telvik end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, öeldes, et ei ole teadvalt Korruptsioonivastast seadust rikkunud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust ning kohtule esitatud järgmiste tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses esitatud faktilised asjaolud – SA Tuuru on Hiiu maavanema poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik, kelle juhatuse ainuliige süüdistuses märgitud perioodil Aivi Telvik oli ametiisik
lg 2 p 28 alusel ja A.Telvik'ul juhatajana oli õigus SA Tuuru esindada kõigis õigustoimingutes. 5 Ärakiri 1-11-5427 Tl 171-175 I kd on Sihtasutus Tuuru põhikiri, mille punkt 1 kohaselt on Sihtasutus Tuuru asutatud Hiiu maavanema poolt ja punkt 6 kohaselt on Tuuru eraõiguslik juriidiline isik. See, et SA Tuuru asutaja on Eesti Vabariik Hiiu maavalitsus, nähtub ka äriregistri väljatrükist tl 162 II kd. Süüdistuses on kirjas, et A. Telvik oli SA Tuuru juhatuse liige 12.12.1997-22.03.
Telvik oli ja seega kehtisid talle
kehtestatud toimingupiirangud, mille rikkumist A.Telvik`ule süüdistuses ette heidetakse. Kohus leiab, et kuigi süüdistuses on välja toodud ka see faktiline asjaolu, et A.Telvik on ametiisik ka KarS § 288 lg 1 mõttes, ei oma see käesoleva süüdistuse puhul tähtsust, kuna KarS § 3001 on blanketne ja formaalne kuriteokoosseis, mille koosseisu tunnused tuleb sisustada
lähtudes. Aivi Telviku'le on süüdistuses ette heidetud tehingute sooritamist lähisugulastega, rikkudes
Isikud, kelledega tehingute teostamist A. Telviku'le ette heidetakse, on FIE T T, FIE T T, TT ja R M OÜ. Kriminaalasjas on A. Telvik ütlustega tõendamist leidnud, et T T on tema *, T T * ja T T *. See, et T T on A. Telvik'u * ja T T tema *, on kirjas ka SA Tuuru 2007. a majandussaasta aruande lisas nr 16 /tl 59 I kd/. Vastavalt tl 167-169 II kd olevale registri väljatrükile oli Osaühing R M juhatuse ainuliige Taisi Telvik ajavahemikul 16.11.2006-18.01.2010 ja alates 18.01.2010 on juhatuse ainuliige T T. T T on OÜ R M ainuosanik.
lg 5 kohaselt lähisugulasena käsitatakse last, lähihõimlasena abikaasat.
lg 1 sätestab toimingupiirangu üldmõiste – toimingupiiranguna käsitatakse
sätestatud keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid.
on nimetatud keelatud tehingud ja lg 1 alusel on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid.
lg 1 sätestab, et huvide konflikti puhul on tegemist keelatud tehinguga, kui ametiisiku poolt tehtav otsus oluliselt mõjutab tema lähisugulase- või hõimlase või juriidilise isiku majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on punkt 3 kohaselt osaühing, mille osanik või juhatuse liige on ametiisiku lähisugulane või – hõimlane. Eelnimetatud seadusesätetest tuleneb, et A.Telvik'ul SA Tuuru juhatuse liikmena oli keelatud sooritada tehinguid (teha otsustusi seoses) R M OÜ-ga, kuna tegemist on ametiisiku pool tehtava tehinguga, kus esineb huvide konflikt, sest A. Telvik lähisugulane ja hiljem lähihõimlane oli OÜ R M juhatuse liige ning samuti olid keelatud tehinguteks tehingud (otsustused seoses) T T, T T ja T T. Süüdistuses heidetakse A.Telvik'ule ette, et tema ametiisikuna rikkus eelnimetatud
sätestatud toimingupiiranguid 15.03.2007-22.03.2010 ja A. Telvik'ule süüks arvatava tegevuse kirjeldus seoses R M OÜ-ga, FIE T T, FIE T T on alljärgnev: sõlmis eelnimetatud isikutega majandustehingud ja kinnitas SA Tuuru nimel nimetatud majandustehingutega seotud arved, otsustades nende 6 Ärakiri 1-11-5427 tasumise. T T seoses on ära nimetatud konkreetse töölepingu sõlmimine ja selle alusel palga maksmine, millised palgalehed kinnitas A. Telvik. A. Telvik on ise selgitanud, kuidas ja mis alusel käis nii lepingute sõlmimine kui arvete tasumine. Arvete tasumise aluseks olid eelnevad lepingud. A. Telvik on ise kinnitanud, et tema oli SA Tuuru allkirjaõiguslik isik, juhatuse ainuliige, tema allkirjastas kõik lepingud ja viseeris arved, tavaliselt iga projekti puhul projektijuht oli materjalid ette valmistanud, kontrollinud arve põhjendatust, paljude projektide puhul oli raha eraldaja kinnitanud ka eelarve, mille piires oli üldse võimalik tegutseda. A. Telvik lisas, et süüdistuse loetletud 61 erinevat makset – projektide kaupa võib neid käsitleda koos. Kaitsja leidis samuti, et kuigi A. Telvik kinnitas paljude maksete puhul arve tasumise, ei otsustanud ta sellega tehingu tegemist, sest ei otsustanud paljude tehingute puhul tehingu sisulist tegemist, selle olid otsustanud enne süüks arvatud toimingupiirangu rikkumist rahastaja või projektijuht. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-28 05 punktis 9 leidnud, et: “Erinevalt kassaatorist leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi raames lepingu allkirjastamine on käsitatav tehingu tegemisena
mõttes isegi juhul, kui lepingu sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud mõni muu ametiisik või organ. Ka sellises olukorras ei ole lepingu allkirjastamine taandatav puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral kontrollfunktsiooni teostamist. Seetõttu kehtivad Korruptsioonivastase seaduse 4. peatükis sätestatud formaalsed toimingupiirangud ka juhtudel, mil ametiisik teeb tehingu teise ametiisiku või organi eelneva otsustuse alusel.“ Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast on selge, et
lg 1 sätestatud tehingute tegemise keeld on imperatiivne ja need toimingupiirangud kehtivad ka juhul, kui A. Telvik tegi tehingu teise ametiisiku või organi eelneva otsustuse alusel, st et sellised tehingud on keelatud absoluutsena. Süüdistus on üles ehitatud selliselt, et välja on toodud tehingu teine pool ja temaga seotud arved ja nii kõigi lähikondsete puhul ning lõppastmes on kinnitatud ja tasutud arvete summad liidetud ja nii on leitud, et toimingupiirangute rikkumine on toimunud suures ulatuses. Prokurör leidis, et süüdistuses kirjeldatud toimingupiirangute rikkumisi saab lugeda üheks jätkuvaks teoks, sest toimingupiiranguid rikkus üks inimene ja seoseks erinevate tehingute vahel on perekondlikud sidemed, tehinguid tehti pika aja vältel ja A. Telviku tegevuse tulemusena said varalist kasu praktiliselt samaaegselt kõik pereliikmed. Prokurör leidis, et see, kas pidev raha maksmine pereliikmetele toimus mingi projekti raames või mitte, ei peaks objektiivse kõrvaltvaataja jaoks oluline olema. Süüdistuses on kirjas, et ajavahemikul 15.03.2007-22.03.2010 on SA Tuuru juhataja A. Telvik sõlminud R M OÜ-ga majandustehinguid, kuid süüdistuses mitte ühtki tehingut nimetatud ei ole. Küll on loetletud nende majandustehingute alusel tasutud arved. Sama kehtib tehingute puhul FIE T T ja FIE T T – süüdistuses on kirjas - sõlmis majandustehinguid ja loetletud arved, millised on A. Telvik poolt viseeritud ja seejärel FIE T T või FIE T T tasutud. Süüdistuse tekstis on nimetatud vaid üks konkreetne A. Telvik poolt sõlmitud leping lähikondsega – tl 176-178 I kd olev 02.03.2009. a T T sõlmitud tööleping nr 35, kus SA Tuuru esindajaks on Aivi Telvik. TsÜS § 67 lg 2 sätestab, et mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus (sellisteks tehinguteks käeoleva juhul saaks olla tehingute sõlmimine lähikondsetega). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt arvete kinnitamine). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-1-11 leidnud: “Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne 7 Ärakiri 1-11-5427 tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus, tähendab, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu - siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. Seega on jätkuva süüteo üheks vältimatuks tunnuseks, et selle kõik üksikud osateod on kantud ühtsest tahtlusest.“ Süüdistuses heidetakse A. Telvik'ule ette keelatud majandustehingute sõlmimist oma lähikondsetega, seega ka igakordset tahteavalduse väljendamist. Kohus uurib kohtuistungil uuritud tõendeid – just A. Telvik'u poolt sõlmitud tehinguid, sest kohus leiab, et ilma neid tehinguid (mille sõlmimist lähikondsetega süüks arvatakse) uurimata ei ole võimalik paljasõnaliselt väita, et need tehingud ja arvete kinnitamised on kõik tehtud ühtse tahtlusega, mille eesmärgiks, nagu väidab prokurör, oli pereliikmete varalise kasu saamine ja, et hoolimata uuest projektist käis lepingute sõlmimine ikka samamoodi – sooviks oli tellida trükised R M OÜ-st ning majutust ja filmimist FIE T T. Samuti tuleb uurida, kas on võimalik kohtus uuritud tõendite põhjal seostada lähikondsetega sõlmitud tehinguid ja seda, millise tehingu alusel mingi arve on esitatud ja seejärel A.Telvik poolt maksmiseks kinnitatud. Kohus leiab, et kuigi KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi (kus ei ole konkreetseid tehinguid nimetatud v.a T T tööleping), annab kohtule võimaluse seostada konkreetselt sõlmitud lepinguid ja arveid või arveid grupeerida KrMS § 268 lõige 5, mis annab kohtule võimaluse otsust tehes tugineda faktilistele asjaoludele, mis on menetluses arutatud. Lähtudes eeltoodust kohus uurib järgnevalt süüdistuses kirjeldatud A. Telvik'u poolt kinnitatud arveid ja seda just seeläbi, kas on võimalik neid arveid siduda ühtsesse kogumisse läbi lähikondsega teostatud majandustehingu (projekti, lepingu vms). Erinevate arvete rühmitamisel läbi võimaliku tahteavalduse, uurib kohus koheselt ka seda, kas juhul, kui A. Telvik'u süü KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ei leia tõendamist, kas siis tuleks kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel nagu taotles prokurör, s.t alusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, juhul kui tõendamist ei leia, et tegu on jätkuva kuriteoga ja seeläbi ei ole täidetud KarS § 3001 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis – toimingupiirangu rikkumine suures ulatuses. Kui A.Telvik'ule süüks arvatud teod ei täida KarS § 3001 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu, siis tõepoolest vajab kaalumist, kas tema tegevus ei vasta
sätestatud väärteokoosseisule, mis sätestab väärteona seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangu rikkumise. Kaitsja esitas kohtuvaidlustes ka taotluse, et juhul, kui kohus leiab, et A. Telvik'u käitumises võib esineda väärteokoosseis, peab kohus lahendama ka väärteo aegumise küsimuse. Kaitsja viitas Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-23-12, kus punktis 12.1 on leitud:“ Nimelt on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et väärteo aegumine on käsitatav sellise menetlustakistusena, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes eesmärgil.“ Lähtudes eeltoodust uurib kohtus järgnevalt ka seda, kas võimaliku väärteotunnustega teo esinemisel A. Telvik käitumises, on saabunud seaduses sätestatud väärteo aegumistähtaeg. KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat. Lõike 4 kohaselt jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. Lõike 7 punkt 2 kohaselt süüteo aegumine peatub väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Tl 6 I kd on näha, et kriminaalmenetluse aluseks on olnud SA Tuuru nõukogu esimehe A. V. K 26.05.2010 teade, kohtule ei ole esitatud tõendeid, et selles asjas oleks eelnevalt toimetatud väärteomenetlust. Lõige 8 sätestab, et aegumine ei uuene, kui väärteo toimepanemisest on möödunud 3 aastat. Seega tuleb käesoleva juhul uurida KarS § 81 lg 8 sätestatud aegumistähtaja saabumist. 8 Ärakiri 1-11-5427 Lepingud ja nende alusel tasutud arved Tööleping T T Tl 176-178 I kd on 02.03.
lg 1 ja 25 lg 1 koostoimes ei tohi ametnik teha otsustust, mis oluliselt mõjutab tema lähikondsete majandushuve. Süüdistuses on kokku liidetud A. Telvik poolt väidetavalt viseeritud arvete summad ja märgitud, et nende summade ulatuses A. Telvik mõjutas oma lähikondsete majandushuve. Süüdituses ei ole aga kirjas ühtki faktilist asjaolu, mis sisustaks käesoleva kuriteokoosseisu objektiivse külje tunnust, et sellistes summades majandushuvi mõjutamine oli oluline. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-83-11 p 10 leidnud:“ Kolleegiumi varasemas praktikas on korduvalt asutud seisukohale, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piirid, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa, ning märkinud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks Süüdistusakti olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust. Süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus. Süüdistusaktis faktiliste asjaolude kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub suuresti konkreetse süüteo toimepanemise asjaoludest.“ 14 Ärakiri 1-11-5427 Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on olukord, kus süüdistuses on kajastamata faktilised asjaolud, mille pinnalt on loetud täidetuks kuriteo objektiivse külje koosseisuline asjaolu, et A. Telvik mõjutas otsustuste tegemisel oluliselt lähedaste majandushuve. Kohus leiab, et selline puudus süüdistuses ei taga kaitseõigust. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud asjaolule tuleb tähelepanu pöörata nende toimingupiirangute puhul, milles kohus lõpetab menetluse võimaliku väärteo esinemise puhul, sest lähikondlaste majandushuvide oluline mõjutamine on ka
S § 3001 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu - A. Telvik poolt toimingupiirangute rikkumine ei ole toimunud suures ulatuses. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist A. Telvik poolt KarS § 3001 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisule vastava teo toimepanemine, ei ole vaja vastavalt kehtivale kohtupraktikale järgnevalt analüüsida deliktistruktuuri teisi elemente. Järgmisena lahendab kohus küsimuse, kas A. Telvik tuleb talle süüks arvatud süüdistuses KarS § 3001 lg 1 järgi õigeks mõista või tuleb kriminaalmenetlus A. Telvik suhtes lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel. KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et puudub kriminaalmenetluse alus, kuid süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-23-12 punktis 1 leidnud: „Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, mis saab olla üksnes eraldiseisva väärteomenetluse esemeks, siis saab kolleegium võtta üksnes abstraktselt seisukoha, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused, jättes süüküsimuse ette otsustamata.“ Kohus leiab, et nende episoodide osas, kus kohus eelnevalt leidis, et väärteo aegumistähtaeg ei ole saabunud, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada A. Telvik suhtes KrMS § 274 lg 1 alusel, sest neis kõigis heidetakse A. Telvik'ule ette
sätestatud toimingupiirangute rikkumist, mis on väärteona kvalifitseeritav
S § 3001 lg 1 järgi õigeks mõista. Käesolevas kriminaalasjas A. Telvik suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi puudub. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 181 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik ja KrMS § 183 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.