S § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.10.2009.12.10.2009.a., s.o. 2 päeva. Kandmata karistus 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Igor Smirnov ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Igor Smirnovilt A Ae kasuks: 1)VÕS § 128 lg 2 ja VÕS § 130 lg 1 alusel sissetulekute vähenemisest tekkinud varaline kahju perioodil 01.02.2010.a. kuni 28.02.2011.a. - 6615.65 eurot ( summa moodustab uuel töökohal lubatud netopalga 12322.50 krooni kuus ja saadud töövõimetuse toetuse +sotsiaaltoetuse 4360 krooni kuus vahe – 7962.50 krooni x 13 kuuga = 103512.50 krooni ehk 6615.65 eurot). 2) VÕS § 128 lg 5 ja VÕS § 134 lg 2 alusel moraalne kahju summas 3200 eurot. A Ae tsiviilhagi summas 100000 krooni ehk 6391,16 eurot tulevikus kantavate kulutuste katteks – jätta rahuldamata (ühtegi tulevikus tehtavat kulutust ei ole hagiavalduses nimetatud). Igor Smirnov mõisteti süüdi selles, et tema 10.10.2009.a kella 21:30 paiku, XX maja II trepikoja juures XX, lõi ühe korra rusikaga A Aet näo-oimu piirkonda nii, et saadud löögist kukkus kannatanu pikali asfaldile ja sai peatrauma ja kaotas teadvuse. Peale seda, kui kannatanu oli kukkunud, lõi Igor Smirnov teda veel vähemalt kahel korral jalaga keha piirkonda, põhjustades oma tegevusega A Aele füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis põhjustasid ohu kannatanu elule – raske teadvushäirega tüsistunud aju-kolju kinnise tömbi trauma - peaaju põrutuse, peaaju turse, kõvakelmealuse verevalumi parema kulmu piirkonnas ja põrutushaava pea piirkonnas, millised tüsistusid koheselt raske teadvushäire, ägeda kopsupõletiku ja ägeda obstruktiivse bronhiidiga ning hiljem tekkinud orgaanilise anmestilise sündroomi ja traumajärgse ajukahjustuse sündroomiga ning saadud trauma põhjustas A Aele püsiva iseloomuga traumajärgse nõdrameelsuse, mis on raske psüühikahäire. I.Smirnovi süüküsimust, tema tegevusele antud juriidilist hinnangut, mõistetud karistust ja tsiviilhagi katteks väljamõistetud summasid ei ole apellatsiooni korras vaidlustatud. Kannatanu poolt on esitatud apellatsioon maakohtu otsustusele, millega jäeti rahuldamata kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 100000 krooni ehk 6391,16 eurot tulevikus kantavate kulutuste katteks. Maakohus põhjendas oma otsustust järgnevalt. Kohus nendib, et VÕS § 128 lg 3 näeb tõepoolest ette, et otsene varaline kahju hõlmab ka kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, kuid selleks, et kohus saaks otsustada hagi rahuldamist selles osas, tuleb hagis ka ära näidata, milles need kulutused seisnevad. Näiteks, kui kellelgi lüüakse välja hambad ja tulevikus on vaja suhu panna hambaproteese või kannatanu kaotab tema suhtes kuriteo toimepanemise tagajärjel osaliselt kuulmise ja on vaja muretseda tulevikus kuuldeaparaat, siis sellised kulutused ongi tulevased kulutused, mida kannatanu kohtuotsuse tegemise ajaks veel reaalselt kandnud ei olnud. A Ae hagis ei ole viidatud ühelegi tulevikus tekkida võivale kulutusele kuriteo tagajärjel saadud tervisekahjustusega seoses. Ka kohtuistungil ei nimetanud ei kannatanu ega kaitsja, milles need kulutused võiksid seisneda ja kust tuleb summa 100 000 krooni. A Ae suhtes tehtud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr. 151 nähtub, et kannatanu ei tarvita ka ravimeid enam. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 28.02.2011.a. otsuses nr. 715956 on küll nimetatud lisakulutusi ravimitele, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele, kuid nende kulutuste kompenseerimiseks on talle määratud töövõimetuspension. Kuivõrd on tõendamata, milliste tulevikus tekkida võivate kulutuste katteks süüdistatavalt täiendavat 100 000 krooni nõutakse, jätab kohus selles osas hagi rahuldamata. Kohtul ei ole sel põhjusel võimalik otsustada ka nõutava summa mõistlikkuse üle. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt osas, millega jäeti rahuldamata A Ae tsiviilhagi summas 6391,16 eurot tulevikus kantavate kulutuste katteks ning teha uus otsus, millega jäetakse tühistatud osas tsiviilhagi
310 lg 1 alusel läbi vaatamata. Apellandi seisukohast on kohus otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõigust, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi Käesolevas asjas võttis prokuratuur A Ae tsiviilhagi kriminaalasja juurde ja edastas maakohtule.
-1 lg 1 alusel tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamisel ei teinud kohus määrust tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks, millega rikkus oluliselt menetlusõiguse norme.
-1 lg 1 kohaselt kui koos süüdistusaktiga on kohtusse saadetud tsiviilhagi, teeb kohus määruse tsiviilhagi menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks tsiviilhagi puuduste kõrvaldamiseks, või tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks.
-1 lg 1 tuleneb apellandi arvates kohtu kohustus tagada pooltele võimalus välja selgitada asjas tähtsad asjaolud ning kohus oleks pidanud juhtima hageja tähelepanu asjaolule, et tulevikus kantavate kulutuste väide on üldine ja põhjendamata, sest ta pole selle kinnituseks tõendeid esitanud. Alles siis, kui hageja oleks jäänud oma üldsõnalise väidete juurde, võinuks maakohus asja lahendada hageja esitatud väiteid ja tõendeid analüüsides. Kohus pidanuks kooskõlas
Analoogset eesmärki teenib ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 393 lg 1 p 1 ja p 4, mille kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muu hulgas välja hageja nõuded ja kostja vastuväited nõuete osas ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohus tagab asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Ülalnimetatud põhjendustest tulenevalt apellant leiab, et käesolevas asjas tulnuks tsiviilhagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta vaidlustatud osas jätta läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohtu 2.aprilli 2012.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 16.aprillini 2012. Määratud tähtajaks esitas oma seisukohad prokurör. Oma vastuses apellatsioonile leiab prokurör, et vaidlustatud Harju Maakohtu 15.02.2012.a. otsus, kus mõisteti süüdi Igor Smirnov KarS § 121 ja KarS § 119 lg 1 järgi ja rahuldati osaliselt kannatanu A Ae tsiviilhagi, jättes rahuldamata tsiviilhagi summas 6391,16 EUR tulevikus kantavate kulutuste katteks kuna ühtegi tulevikus tehtavat kulutust ei nimetatud hagiavalduses, on seaduslik ja põhjendatud ning märgib apellatsioonis esitatu kohta alljärgnevat: Kriminaalasi saadeti üldmenetluses kohtusse 18.04.2011.a. ja anud asjas korraldati eelistung 30.05.2011.a. Alles 01.09.2011.a. jõustus kriminaalmenetluse seadustiku muudatus, kus täiendati
lõikega 7, mille kohaselt prokuratuur saadab tsiviilhagi koos süüdistusaktiga kohtusse. Seega ei saanud kohus
-1 lg 1 sätestatud lahendit eelistungil vastu võtta kuna tal ei olnud tsiviilhagi ja see säte, mille kohaselt kohus peab tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks andma hagi esitajale tähtaja või jätma tsiviilhagi läbivaatamata, jõustus samuti alles 01.09.2011.a. Tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. Kriminaalmenetluse seadustikus on ainukene tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alus sätestatud § 272 lg-s 2 (tsiviilhagi jäetakse läbivaatamata kui tsiviilhagi ei ole võimalik läbi vaadata ilma tsiviilkostjata). Lisaks tuleb kriminaalmenetluses järgida ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid. Prokurör leiab, et antud asjas ei ole kohaldatav ka apellandi poolt viidatud TsMS § 423 lg 1 p 13 alus hagi läbivaatamata jätmiseks (kohus ei ole pädev asja läbi vaatama) kuna maakohus, kelle menetluses on kriminaalasi, milles kannatanu on esitanud tsiviilhagi on kahtlemata pädev kohus hagi lahendamiseks. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes
lg 1 p 1 palub prokurör jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud esitatud apellatsiooni väidetega, sellele prokuröri poolt esitatud vastuväidetega ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et esitatud apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on jätnud põhjendatult rahuldamata kannatanu tsiviilhagi osas, mis puudutab tulevikus tekkida võivaid võimalikke kulutusi seoses saadud vigastusega. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks selliste kulutuste tekkimisele. Seda ei väida ka apellant. Apellatsioonis esitatud põhjendused maakohtu sellekohase otsustuse põhjendamatuse osas ei ole asjakohased. Kohtukolleegium nõustub prokuröri poolt esitatud vastuväidetega ja leiab samuti, et kanatanu esindaja viide kehtivale kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonile, mis puudutab tsiviilhagi menetlusse võtmist, käesoleval juhul ei toimi kuna sellekohane otsustus on tehtud enne vastava regulatsiooni kehtimahakkamist. Ka on asjakohatu seisukoht, et kriminaalasja arutav kohus ei ole pädev vastu võtma esitatud tsiviilhagi otsustust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku sätetele on kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi arutamine ja selle üle otsustamine kriminaalasja arutava kohtu pädevuses. Apellatsioonist ei ole väljaloetav, mis eesmärki üldse selline esitatud taotlus täidab. Milles seisneb kannatanu seisukohast vahe, kas tsiviilhagi vaidlusaluses küsimuses on jäetud rahuldamata või on see jäetud läbi vaatamata. Kuna seda asjaolu ei ole apellatsioonis käsitletud ei oska kohtukolleegium näha muud põhjust, kui seda on menetluskulude tekkimise eesmärk. Fakt, et tsiviilhagi jäeti tulevikus tekkida võivate võimalike kulutuste osas rahuldamata ei võta kannatanult võimalust selliste kulude tekkimisel pöörduda tsiviilkohtusse. Kohtukolleegium on seisukohal, et vaieldamatult tuleb Igor Smirnovil hüvitada kannatanule seoses tema poolt toimepandud kuriteoga saabunud tagajärjega tekkinud kahju ka tulevikus, kuid seda siis peale nende kulude tekkimist ja vastavate kuludokumentide esitamist. Kannatanul on õigus pöörduda peale kulude tekkimist kohtu poole ja seda olenemata asjaolust, et kriminaalmenetluses on juba tekkinud kulud süüdlaselt välja mõistetud. Riigikohus on oma otsuses nr.3-2-1-14603 märkinud, et varaline kahju võib jätkuvalt suureneda juhul, kui kehavigastuse saanud kannatanu tervis ei parane ja ta peab seetõttu tegema üha uusi kulutusi meditsiinilise abi saamiseks. Kui kannatanu tervis ei taastu, võib pidevalt suureneda ka tal saamata jääv tulu. Sellised asjaolud annavad kannatanule aluse esitada kahju hüvitamise hagi ka juhul, kui varasemate kulutuste ja saamata jäänud tulu hüvitamise kohta on tehtud kohtulahend. Põhimõtteliselt on sama seisukoht ka väljaloetav Riigikohtu otsusest 3-21-76-08, kus Riigikohus selgitab, et uueks asjaoluks, mis annaks õiguse samast tervisekahjustusest tuleneva uue hagi esitamiseks, võib olla näiteks isiku tervise halvenemine või kahju suurenemine. Uue hagi võib esitada samuti juhul, kui nõutakse sellise kahju hüvitamist, mida varem ei nõutud. Kui kahju hüvitamise kohustuse kohta on varem juba tehtud kohtulahend, on tervisekahju hüvitamise hagide puhul on eriti oluline, et kohus selgitaks isikule, millises ulatuses oleks tal võimalik nõuda varasema kohtuotsusega hüvitamata kahju hüvitamist ning millised asjaolud ja tõendid võiksid seda kinnitada. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi
prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes
prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 15.veebruarist 2012.a. Igor Smirnovi suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Pavel Gontšarov
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.