1-11-11678/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Kohtuistungi aeg

1. jaanuar 2012.a. Otsuse tegemise aeg ja koht
2. jaanuar 2012.a. Rapla Kriminaalasja number 1-11-11678 Kriminaalasi Aare Rannik süüdistusasi KarS § 169 järgi Süüdistatav Aare Rannik, isikukood 37102150343, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, põhiharidusega, töökoht xxxxxxxxxxx xx xxxxx xxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xx xx.x xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx, tõkendiks elukohast lahkumise keeld alates 15.juunist 2011 Kaitsja andeadvokaat Kaire Aus, AB Kaire Aus, asukoht Pühavainu 10-1 Pärnu, kaire.aus@gmail.com Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 180 lg 1, 305 lg 1, 315 lg 1, 4,5 ja 8, § 318 lg 1 ning 319 lg 1 ja 2 RESOLUTSIOON Mõista Aare Rannik süüdistuses KarS § 169 järgi õigeks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Kaire Ausi tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungile sõiduks kulunud aja eest kokku 244 eurot ja eurot ja sõidukulu hüvituseks 26 eurot. Kaitsja tasu kohtueelsest uurimisest ja kohtulikust arutamisest osavõtu eest ja sõidukulu hüvitus kokku 336.56 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
3. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu Aare Rannikut süüdistatakse selles, et ta olles kohustatud Pärnu Maakohtu 08.aprilli 2009.a. otsuse alusel tasuma LL kasuks kuus 4350 krooni elatist XX XXXXXX XXXX.a. sündinud tütar KR ja XX.XXXXXXXXX XXXX a. sündinud poja KR ülalpidamiseks, on alates 21.septembrist 2010.a hoidunud elatise tasumisest kuritahtlikult kõrvale, kuigi töötab XXXXX XXXXXXXXXX ja omab alalist sissetulekut. 31.märtsiks 2011.a. oli tekkinud võlg 6030.06 eurot. Aare Ranniku tegu on kvalifitseeritud lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena s.o. KarS § 169 järgi ette nähtud kuriteona. Süüdistatava ütlused Süüdistatav ei tunnista end süüdi. Ütlustest nähtub, et süüdistatav asus
4. aastal XXXXX tööle, sest Eesti ei olnud võimalik piisavalt teenida. XXXXXX on uus perekond ja kaks last. Vahepeal asus A.Rannik tagasi Eestisse, kuid läks XXXXX tagasi ja asutas seal ettevõtte. Tegevus aga ei õnnestunud ja tekkisid võlad, milliseid maksis XXXXXX kohtutäituri vahendusel viimase ajani. Igas kuus tasus kuskil 700 eurot. Algul maksis ta ettevõtte võlgu vabatahtlikult, kuid ei suutnud seda ja asi läks kohtutäituri kätte. Nüüdseks ei peaks neid võlgu enam olema. Laste arvu pealt oleks saanud kinnipeetavat summat vähendada, aga ta ei teinud seda, kuna tahtis võlad kiiremini ära tasuda. Viimased kaks aastat on A.Rannik olnud XXXXXX palgatööl. Täitur peab palgast võlad kinni ja määrab, kellele maksab. Süüdistatav ei saanud määrata, kellele kinni peetud raha kanti. Sularahas otse ei ole süüdistatav kannatanule raha andnud. 2008.a. lõpus Eestis käies kohtus süüdistatav lastega ja lapsed pidid tulema aastavahetuseks tema juurde XXXXX, kuid 26.detsembril teatas laste ema, et lapsed ikka ei tule. Süüdistatav peab XXXXXX tasuma 500 eurot kuus üüri korteri eest ja peale selle teenuste eest. Kanda tuleb kulu töölesõiduks. Süüdistatav ei tea, miks ta Eesti elamise ajal ei tasunud elatist kannatanule otse ja kannatanu pidi pöörduma täituri poole. Praegu ei õnnestu enam võlast välja tulla, sest asi on ammu juba täituri käes. Pärast seda, kui täitur on teinud kinnipidamise, ei jää enam midagi vabatahtlikult maksta. Täitur suhtleb otse tööandjaga. Tööandja kannab raha üle täituri kontole. Tööd on XXXXXX olnud kogu aeg. 18.-19.julil 2011.a. käis süüdistatav tõesti Eestis perel järel. Laevapiletid olid enne broneeritud. Uurija juurde läks siis, kui Eestis kutse kätte sai. Õige kuupäev oli selleks ajaks siis juba möödas. Kohtu seisukoht Süüdistatava tegevuses puudub süüks pandud kuriteo koosseisu subjektiivne tunnus - tahtlus elatist mitte maksta. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et ta ei ole süüdistuses märgitud perioodil süüdistatavalt elatist saanud, et A.Rannik ei täitnud kohtuotsuseid vabatahtlikult ja ta pidi elatise kättesaamiseks juba esimese kohtuotsuse andma kohtutäituri menetlusse. Nimetatud asjaolud ei anna aga alust asuda seisukohale, et süüdistatav on süüdistuses märgitud perioodil elatise tasumisest kuritahtlikult kõrvale hoidunud. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Pärnu Maakohtu 08.aprilli 2009.a. otsus on kannatanu avalduse alusel XXXXX kohtutäituri menetluses. Teadmata on küll otsuse menetlusse võtmise kuupäev, kuid kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt laekus 20.septembril 2010.a. kannatanule süüdistatavalt XXXXX kohtutäituri vahendusel 49 200.97 krooni. Seega pidi otsus olema enne nimetatud kuupäeva XXXXXX täitmisel ja süüdistatav saama sel ajal ka pidevat töötasu. Millegagi ei ole ümber lükatud süüdistatava väited, et XXXXX kohtutäitur tegi tema igakuisest sissetulekust viimase ajani kinnipidamisi ka XXXXXX tekkinud võlgade tasumiseks ja et süüdistatav ei saanud kinni peetud summasid nõuete vahel ise jagada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millised on olnud süüdistuses märgitud perioodil XXXXXXX A.Ranniku sissetulekud, XXXXX võlausaldajate nõuded, kohtutäituri poolt A.Ranniku igakuisest töötasust tehtud kinnipidamised ja A.Rannikule jäänud töötasu osa. Seepärast on ka teadmata, kas pärast kinnipidamisi jäi võlgnikule veel piisavalt raha, et tasuda kannatanule elatist täitemenetluse väliselt. Tekkinud kahtlused tuleb lahendada süüdistatava kasuks. Süüdistatav on kinnitanud, et ta oleks laste pärast saanud taotleda töötasust kinnipidamisele kuulunud summa vähendamist, kuid ta ei teinud seda, kuna soovis XXXXXX tekkinud võlad kiiremini tasuda. Kohus leiab, et süüdistava niisugusest ütlusest ei ole õige teha järeldust süüdistatava kahjuks, sest on teadmata, kas ja millistel tingimustel oleks võlgnikul XXXXX Vabariigi seaduste kohaselt niisugune õigus tegelikult olnud, kas niisugune taotlus oleks kuulunud rahuldamisele, millise summa võrra oleks võlgnikule jäänud sissetuleku osa niisugusel juhul suurenenud ja kas see oleks võimaldanud elatist vabatahtlikult tasuda. Süüdistava poolt nimetatud õiguse kasutamata jätmist ei saa käsitelda elatise tasumisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena. Kohtul puudub alus asuda seisukohale, et süüdistatav jättis igakuist püsivat sissetulekut saades elatise tahtlikult kannatanule maksmata. Süüdistatav töötas pidevalt, kohtutäitur tegi tema töötasust kinnipidamisi ja 20.septembril 2010.a. kinnipidamise ka kannatanu kasuks. Seepärast ei olnud süüdistatav oma kohustuse täitmise vastu ükskõikne ja ta ei pidanud ette nägema, et igakuisele sissetulekule vaatamata kannatanu kohtutäituri vahendusel elatist ikkagi ei saa s.o. süüdistatava tegevuses puudub kaudne tahtlus vastavalt KarS § 16 lg.
5. Kohus leiab, et süüdistatav oli õigustatud eeldama, et kohtutäitur teeb tema töötasust kinnipidamisi vastavalt XXXXXX kehtivale seadusele ja tagab ka kannatanu nõude rahuldamise. Küsimust süüdistatava kavatsusest või otsesest tahtlusest kannatanule elatist mitte maksta antud juhul ei tõusetu, sest sissetulekute varjamise või mul viisil täitemenetluse takistamise kohta tõendid puuduvad. Kannatanu ütlustest nähtub veel, et 2010.a. septembris laekus süüdistatavalt kohtutäituri kaudu suurem summa ja viimane laekumine oli
6. detsembril 2011.a. 654 eurot. Kannatanu ei mäleta, millal laekus elatis viimati enne
7. aasta septembrikuud. Kannatanu A.Rannikuga ei suhtle. A.Rannik on suhelnud lastega. Viimati 2 aastat tagasi, kui tütar oli Tallinnas koolis. A.Rannikul oli oma ettevõte ja tal pidi raha olema. Ka siis ei maksnud ta midagi. Kannatanu ei tea, millal oli A.Rannikul oma ettevõte. Ettevõtte olemasolust ning A.Ranniku elamisest ja töötamisest XXXXXX sai kannatanu teada mõned aastad tagasi interneti kaudu. Nii õnnestus teada saada ka A.Ranniku elukoht XXXXXX.
8. aasta kohtuotsust püüdis kannatanu esmalt Eestis täita, kuid Eesti kohtutäitur ei leidnud enam A.Rannikut. Kannatanu ei tea, kuhu läheb A.Ranniku palgast kinni peetav raha. Süüdistatav ei teatanud küll XXXXX elamaasumisel kannatanule ega kohtutäiturile oma elukohta, mistõttu kannatanu pidi kohtuotsuse täitmisele pööramiseks süüdistatavat otsima. Neid tegusid ei ole aga süüks pandud. Pealegi ei nähtu süüdistatava käitumisest, et ta asus XXXXX elama ja tööle elatise tasumisest kõrvalehoidumiseks. 654 euro laekumine 22.detsembril 2011.a. kannatanule XXXXX kohtutäituri vahendusel kinnitab süüdistatava ütlusi pideva töötamise ja kindla sissetuleku kohta. Seega on süüdistatav taganud süüdistuses märgitud perioodil võimaluse oma töötasu arvel kohtuotsuse täitmiseks. Kannatanu ütlused süüdistatava otsimise ja temaga kontakti puudumise kohta ei oma asja lahendamisel seepärast tähtsust. Asja lahendamisel ei ole oluline süüdistatava käitumine Rapla Maakohtu 26.novembri 2001.a. otsuse täitmise ajal, milline oli samuti kohtutäituri menetluses. Kohtule on esitatud kohtutäituri maksekorraldused selle kohtuotsuse täitmiseks, millede kohaselt on kohtutäitur kannatanule teinud
9. aastal 2 makset,
10. aastal 7 makset,
11. aastal 6 makset (s.h.
12. septembril 2005.a. on tasutud 49 294.50 krooni selgitusega kogu elatise võlg); 2006.aastal 1 makse,
13. aastal 13 makset (s.h. 2006.aasta oktoobri, novembri ja detsembrikuu eest), 2008.aastal 5 makset (1500 krooni jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja septembri eest) ja 02.jaanuaril 2009.aaatal ühe makse 1000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud laekumised ja kohtuotsuse olemine kohtutäituri menetluses ei tõenda kuidagi süüdistatava tahtlust kannatanule elatist mitte maksta ega anna alust teha järeldusi süüdistatava käitumise kohta pärast 20.septembrit 2010.a. 15.septembril 2005.a. tehtud suurem makse kinnitab süüdistava soovi võlga tasuda ja oma kohustust täita. Viimases sõnas kinnitas süüdistatav, et selle summa võttis ta kinnistu tagatisel laenuna. Olulised ei ole asja lahendamisel süüdistatava sõidud XXXXXXX Eestisse ja tagasi 20.detsembrist 2010.a. kuni 05.septembrini 2011.a. vastavalt Maksu - ja Tolliameti andmebaasi väljatrükile, süüdistatava mitteilmumine prokuröri juurde 20.juulil 2011.a. ja elukoha muutmine XXXXXX ilma menetlejale teatamata. Süüdistatav on põhjendanud, et ta käis uurija juures kohe pärast seda, kui oli kätte saanud Eestis tema viimasele aadressile saadetud kutse. Prokuröri juurde ei olnud kutsel märgitud ajal enam võimalik minna, kuna eelmiseks päevaks olid broneeritud juba laevapiletid. Kohus leiab, et süüdistatava sõitudest Eesti ja XXXXX vahel ei saa järeldada sissetulekute varjamist ja XXXXXX sama linna piires elukoha vahetamisest ning prokuröri juurde mittetulekust süüdistatava tahtlust ülalpidamiskohustuse rikkumiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kohtueelse menetluse käigus oleks süüdistatavat kutsutud menetleja juurde 15.juuni 2011.a. määruses märgitud aadressilt. Prokuröri kutse on saadetud elektronpostiga, millele süüdistatav ka vastas. Elukoha vahetusega XXXXXX sama linna piires ei ole süüdistatav kuidagi takistanud ka täitemenetlust ja võimalused töötasult kinnipidamiste tegemiseks on XXXXX kohtutäituril kogu aeg olnud. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatav mõista õigeks. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kaire Aus on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks süüdistatava kaitse eest ja sõidukulu hüvituse kinnitamiseks kokku summas 270 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud istungiks ettevalmistumiseks ja süüdistatava konsulteerimiseks 4,5 tundi. 08.detsembril k.a. ühe tunni ja 10.detsembril k.a. pool tundi. Kohtuistung toimus alates kella 10:00 kuni 12.
14. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari ja
15. juuni 2010.a. otsustega kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p. 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise ja istungiks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Sama otsuse p. 19 kohaselt lähtutakse tasu arvestamisel istungi alguse ja lõpu kellaajast lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. p. 47.2 kohaselt makstakse kaitsjale 20 eurot tasu sõiduaja eest, kui advokaadibüroo asub õigusabi osutamise kohast 51 kuni 100 km kaugusel ja p. 54 kohaselt hüvitatakse ka sõiduauto kasutamisel 0.13 eurot kilomeetri kohta. Advokaadibüroo, mille kaudu kaitsja töötab, asub Raplast 100 kilomeetri kaugusel Pärnus. Seega on tasu istungist osavõtu, istungiks ettevalmistumisel kulunud sõiduaja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 270 eurot. Indrek Saar Kohtunik