← Eesti

1-09-12838/4

Kriminaalasi nr. 1-09-12838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-12838

(06231702346)Kohtunik Leo Kunman Kriminaalasi Jüri Andrejev’i süüdistuses KarS § 199 lg.1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Jüri Andrejev RESOLUTSIOON elukoht:Xxx, ik:35703080333, kodakondsuseta, keskharidusega, emakeel:vene keel, töökoht:K- OÜ, turvatöötaja ,varem kriminaalkorras karistamata Süüdi tunnistada Jüri Andrejev KarS § 199 lg.1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 5000kr,s.o.100 miinimumpäevamäära ulatuses.Vastavalt KarS § 68 lg.1 lugeda karistusest kantuks eelvangistus,s.o. 2 päeva(08-09.08. 2006a),mis võrdub 6 miinimumpäevamääraga,s.o.300kr ja seega ärakandmisele kuulub rahaline karistus 4700kr. /Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr.10220034796011 või Swedbank nr.221023778606 ,märkides maksekorraldusele viitenumbri 4100064939 ning selgituse „Jüri Andrejev ,1-09-12838, rahaline karistus/. Välja mõista Jüri Andrejev’ilt 6525kr sundraha riigituludesse. /Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „Jüri Andrejev,1-09-12838, sundraha/ Kohustada tasuma Jüri Andrejev’it kriminaalmenetluse kulud,s.o. 420kr õigusabitasu riigituludesse. /kriminaalmenetuse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank ,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „Jüri Andrejev ,1-09-12838, kriminaalmenetluse kulud. Rahaline karistus,sundraha,kriminaalmenetluse kulud tasuda kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole õigeaegselt tasutud,suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile/. Asitõend-CD plaat jätta toimikusse. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Jüri Andrejev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 06.08.2006.a kella 05.00 paiku, viibides Tallinnas Sõpruse pst 25 asuval ehitusobjektil turvatöötajana, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Salmark OÜ’le kuuluvad 8 pakki vahtplasti, üldväärtusega 1440 krooni, 250 kg ehitusliimi „Sto” üldväärtusega 1125 krooni, 110 m2 klaaskiudvõrku üldväärtusega 1485 krooni, 20 tükki karkassivööd üldväärtusega 4588 krooni, 20 tükki karakassiposti üldväärtusega 4144 krooni, kokku Salmark OÜ’le kuuluvat vara 12782 krooni väärtuses ning esitledes end Džumšud G ’i ja Marek M ’i ees kui isik, kes on volitatud ülaltoodud asjad müüma, laadis need müügi eesmärgil Marek M ’le kuuluva auto kärule, kasutades selleks Džumšud G ’i ja Marek M füüsilist abi, viimastele oma kavatsusest teatamata, misjärel Marek M viis nimetatud asjad oma suvilasse . Seega Jüri Andrejev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta: KarS § 199 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 5000 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel palub prokurör lugeda karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva (08-09.08.2006.a), arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ja seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 94 päevamäära ehk 4700 krooni. Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega,leidis, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse sätteid, süüdistatav on täisealine,varem kriminaalkorras karistamata,pani toime II astme süüteo,mille tõendamiseseme asjaolud on selged.Arvestades süüd,võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust. Kohus juhindub KrMS §-st 253 p.1,254 sätetest. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.