← Eesti

1-11-13945/14

Obsah (8)§ 180§ 179§ 173§ 175§ 178§ 423§ 318§ 306

1-11-13945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-13945 (10230101901) Kohtukoosseis Ko

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 487.48 eurot (nelisada kaheksakümmend seitse eurot ja nelikümmend kaheksa senti); •

§ 179

alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); •

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 4.25 eurot (neli eurot ja kakskümmend viis senti); •

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 188.82 eurot (sada kaheksakümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend kaks senti); •

§ 178

lg 1 p 3 alusel kannatanu sõidukulud summas 59.97 eurot (viiskümmend üheksa eurot ja üheksakümmend seitse senti). 5. Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Valeria Pavljuk, 1-11-13945, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu, ekspertiisikulu“.

  1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
  2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista tsiviilkostjalt Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-ilt kannatanu VS(S ) kasuks välja 1200 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme

(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Tsiviilkostja võib esitada tsiviilhagisse puutuva apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsiooni teate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 05.04.2012.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
  2. Esitatud süüdistus 1.1 Süüdistus: Valeria Pavljukki süüdistatakse selles, et tema 26.02.
  3. a. õhtul kella 23:14 ajal juhtis trammi Tatra KT-4 registreerimismärgiga 125, liikudes sellega Tallinnas Kopli poolt Kesklinna suunas. Tallinnas Kopli – Ketta – Kaevuri tänava ristmiku läheduses asuvas „Sepa“ trammipeatuses tegi tramm peatuse, et ooteplatvormil viibivad inimesed saaksid trammi siseneda. Peale trammiuste avanemist sisenes trammi noorem tütarlaps, kelle järel asus trammi sisenema kepiga vanem meesterahvas VS, kuid trammijuht ei olnud piisavalt tähelepanelik vanema meesterahva VS suhtes ega vaadanud sel hetkel enam paremasse küljepeeglisse ning sulges trammi uksed, jättes veendumata, et kõik sõitjad on sisenenud 2 trammi, mille tõttu VS jäi jalgupidi trammi uste vahele /LE § 44 (
  4. juulist 2011 kehtivas LS-s § 35 lg 1)/. Valeria Pavljuk, olles trammiuksed sulgenud, ei vaadanud jällegi paremasse küljepeeglisse, alustades trammiga liikumist, jättes enne sõidu alustamist veendumata selle ohutuses /LE § 91 (
  5. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 2 p 8)/, mille tagajärjel trammi uste vahele jäänud VS kukkus trammi liikumise peale trammiuste vahelt ooteplatvormile selliselt, et tema mõlemad jalalabad jäid liikuva trammi alla ja lömastusid. Seega põhjustas Valeria Pavljuki tegevus VSile rasked tervisekahjustused /Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri (majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.
  6. a. määrus nr 141) § 6 lg 1 p 1/. Valeria Pavljuk rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LE § 44 (
  7. juulist 2011 kehtivas LS-s § 35 lg 1) /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimeste suhtes/; § 91 (
  8. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 2 p 8) /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/; Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri (majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.
  9. a. määrus nr 141) § 6 lg 1 p 1 /ühissõidukijuht on kohustatud toimetama sõitja ohutult ja sõiduplaanis ettenähtud ajal sihtkohta, tagama veoteenuse kvaliteedi. Ühissõidukijuht võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus/. Valeria Pavljuk pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. 1.2 Kaitsja Argo Küünemäe asus seisukohale, et süüdistuse kohaselt heidetakse mu kliendile ette tähelepanematust, mille kohaselt rikuti LE-d. Kaitsja soovib kohtuliku uurimise käigus lükata ümber prokuröri väited, nagu tema klient oleks olnud tähelepanematu ja kannatanu tegi enda poolt kõik selleks, et seda kahetsusväärset juhtumit ei juhtuks. Kaitsekõnes lisas Argo Küünemäe, et ei nõustu prokuröri seisukohtadega. Tuletab meelde, et tegu on liiklejatega, kus ei ole ainult üks pool, vaid kaks poolt. Ei saa tähelepanu pöörata vaid Pavljukile, mida prokurör on teinud. Tähelepanu tuleb pöörata ka kannatanu käitumisele. Süüdistatav Pavljuk on trammijuhina töötanud 6 aastat. Võib väita, et 6-aastane trammijuhi staaž on ilmselgelt selline, et tegu on pikaajalise töötajaga. Võib väita, et tekib rutiin. Ka prokuröridel ja advokaatidel ja politseinikel, kes rutiinist koostavad menetlusdokumente ja jätavad märkimata, mis kriminaalasja või väärteoasja või menetlusega tegu on. Antud juhul uste sulgemine ja kogu selle õnnetuse tagajärg ei olnud tekitatud proua Pavljuki poolt. Tegu on naissoost trammijuhiga. Väidab, et naisterahvad on oma kohustuste täitmisel oluliselt punktuaalsemad ja tähelepanelikumad kui meesterahvad. Kannatanu väitis, et ei joo üldse alkoholi ja oli tol päeval täiesti kaine. Nii süüdistatav Pavljuk kui ka tunnistaja R on öelnud, et kannatanu oli asotsiaalse välimusega. Isikul oli olnud ka käimiskepp kaasas. Kohtule esitatud ekspertiisiakt nr 36, millele prokurör vastu vaidles, sealt nähtub, et isikul oli üle 2 promilli joove, lk 20 on PERHi tõend. Mitte uskuda tunnistajat R ja süüdistatavat Pavljukki ei ole mingit põhjust, mis iseloomustab kannatanut. Kannatanu võimaliku käitumise analüüsil on need lähteandmeteks. Prokurör mainis õigesti, et liiklusvahendi käitlejal on omad kohustused, mis tulevad liiklusseadusest ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.04.2004 määrusest nr
  10. Sealt leiab ka sõitjate õigusi ja kohustusi. § 7 lg 3 loetleb sõitja kohustused; lg 3 p 5 nimetab, et sõitja on kohustatud tagama enda ohutu sõidu. Kindlasti laieneb see ohutu sõidu tagamine hetkele, mil inimene siseneb liiklusvahendisse, antud juhul trammi. Kui ta ei käitu ohutult transpordivahendisse sisenemisel, on sellel vastavad tagajärjed 3 ja süüd ei saa panna kellelegi teisele. Tramm, millega Pavljuk sõitis, oli vana. Läks mahakandmisele. Süüdistatav kinnitas, et nägi kannatanut juba kolm tundi enne õnnetust. Tekkis mulje, et tegu on asotsiaaliga, kes sealkandis lõi aega surnuks. Ta viibib peatuses ja ei soovigi trammi tulla. Süüdistatav tegi uksed lahti, sisenes tunnistaja R , süüdistatav andis uste sulgemise helisignaali, misjärel vaatas peeglisse, veendus, et kedagi sisenemas ei ole, sulges ukse, jälgis, et tuli põleb ja alustas liikumist. Kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav lasi helisignaali, et anda märku, et nüüd uksed sulguvad. Signaali tähendus on, et reisijad, kes olete veel tsoonis, kiirustage, koheselt sulguvad uksed. Kaitsja on seisukohal, et kui see signaal lasti ja kannatanu liikus aeglaselt ukse poole, siis signaali kuuldes oleks ta pidanud kiiresti püüdma edasi minna, paluma abi või tagasi minema. Kannatanu võis sõidu suhtes ringi mõelda. Kannatanu ise ütles, et ta väljus. Kannatanu ei saanud adekvaatselt signaalile reageerida, sest oli raskes alkoholijoobes. Ka tavainimesed peavad teadma trammijuhtide tavadest nagu see, et eakad ja puudega inimesed sisenevad esiuksest. On võimalik, et uksed andsid trammijuhile vale signaali, et trammiuksed on suletud ning ohutu on sõitu alustada. Kuivõrd polnud aru saada, kas kannatanu jäi tsiviilhagi juurde, sest ütlused istungil olid segased, siis leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Palub süüdistatav õigeks mõista. 1.3 Tsiviilhagi. 8.06.2010.a. esitatud hagiavaldusest kriminaalasjas 10230101901 (tl 60-62) nähtuvalt hageja VS on esitanud tsiviilhagi. Hagi alus on asjaolu, et 26.02.2009.a. umbes kella 23:14 ajal sõitis ta Tallinnas, Koplis trammis. Tahtis juba väljuda, jäi trammi uste vahele kinni. Kui reisijad karjuma hakkasid, tegi juht uksed lahti ja ta kukkus. Ta kukkus trammi alla aga juht sõitis edasi. Tulemus: tramm lõikas tal mõlemad jalad alt ära. Peatuses seisnud inimesed kutsusid kiirabi ja politsei ning teda viidi haiglasse. Haiglas tehti talle operatsioon. Selle vahejuhtumi tulemusel on invaliid, kuna tal ei ole parema jala pöida ja vasaku jala säärt. Palub maksta temale materiaalset kompensatsiooni 20 000,00 krooni ulatuses. 1.4 Tsiviilkostja seisukohad tsiviilhagi suhtes: tsiviilkostja Tallinna Trammi ja Trollibussikoondise AS on valmis nõude hüvitama, samas hagi õigeks võtta ei soovi.
  11. Asjas uuritud tõendid 2.1 Kohtuistungil selgitas süüdistatav Valeria Pavljuk, et süüdistus on talle arusaadav. On kahju, et nii juhtus. Lisab, et ta pole reegleid rikkunud. Tegi kõik õigesti. On mitu aastat töötanud seal. Ei arva, et oleks süüdi. On trammipargis trammijuhina töötanud 6 aastat. Nägi kannatanut trammipeatuses ka varem, siis kui eelnevaid ringe sõitis. Ühe ringi sõitmiseks kulub umbes 1,5 tundi. Kannatanu oli kord peatuses suunaga lõpp-peatuse suunas, siis oli ta jällegi peatuses, mis viib linna poole. Bussijaamas oli noorpaar ja vanem mees, kes oli veidi kaugemal, toetus perroonil olevale torule, käepidemele. Peatusesse jõudes kõik uksed lahti. Naisterahvas sisenes, noormees jäi seisma ja vanem mees hakkas liikuma. Ta liikus millegipärast trammiga paralleelselt trammi esiotsa poole. Ei oska öelda, et mees oleks olnud joobes, lihtsalt vanem inimene kepiga. Süüdistatav arvas, et ta ei taha siseneda, kuivõrd naisterahvas oli juba sisenenud. Süüdistatav lasi signaali ja sulges ukse. Lamp näitas, et kõik uksed sulgusid. Süüdistatava selgituste kohaselt ta tavaliselt peatub, vaatab, et inimesed sisenesid, annab helisignaali, paneb uksed kinni, vaatab, et lamp põleb, sõidab. Seekord oli kõik nagu tavaliselt. Süüdistav ei väida, et ta vaatas pärast uste sulgemist tähistava signaallambi süttimist veel kord peeglisse ja isegi kui vaatas, siis ei näinud ta kedagi. Süüdistatav oli šokis, ta ei saanud aru, miks nii juhtus. 2.2 Tunnistaja Irina R selgitas kohtuistungil, et õnnetus juhtus Koplis, Sepa peatuses, trammi eelviimane peatus, õhtupoole peale kella 11, talvel. Oli trammiga nr 2 koju 4 suundumas. Ta sisenes trammi alusest
  12. uksest. Samast uksest hakkas sisenema kannatanu. Tal oli kepp ja ta kõndis aeglaselt. Tunnistaja seisis trammis näoga ukse poole ja rääkis oma noormehega läbi avatud trammi ukse juttu. Trammi sisenev mees oli juba jala trepile pannud, kui uksed sulgusid. Mees oli juba ühe jalaga esimesele astmele tõusnud. Keha oli suunaga ettepoole, nagu trammi sisenedes on. Kui tramm hakkas liikuma, mees kukkus ja ta jalad sattusid trammi alla. Tramm vedas kannatanud 3-5 meetrit. Tramm peatus. Läks kannatanu juurde. Kannatanul oli rebitud vasak kõrv, vasaku jala avatud luumurd, parem jalg oli ka murtud. Kiirabi jõudis sündmuskohale 7-10 minutiga. Nähtavust hindab sel õhtul piisavalt heaks. 2.3 Kannatanu VS selgitas kohtuistungil, et väljus trammist, trammijuht pani uksed kinni, inimesed hakkasid karjuma, trammijuht tegi uksed lahti ja ta kukkus trammist välja. Tramm hakkas sõitma ja sõiduk lõikas tal jala ära. Õnnetus juhtus Balti jaama trammipeatuses, õues oli valge. Oli õnnetuse ajal töötu, elas vanadekodus, sest polnud kuskil elada. Enne õnnetust ei kasutanud liikumisvahendeid. Peale õnnetust on ratastoolis. 2.4 Tunnistaja VS kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab koos süüdistatav Valeria Pavljukiga TTTK-s trammijuhina. On sõitnud nii lühemate kui ka pikemate trammide peal. Trammidel rikkeid rohkem siis, kui ilmad külmad. Sagedasemad rikked on, et tramm ei liigu, vaja pukseerida. On esinenud rikkeid ka ustega – vahel ei sulgu, vahel ei avane. Trammiuste sulgemisel lastakse signaali. Uste sulgemise protsessi kohta selgitab, et vaatab peeglist, kui kedagi pole, vajutab ärasõidunupule, paneb uksed kinni, eest vaatab ka, et kõik korras oleks. Kui inimene seisab kabiini juures, siis peeglist ei ole näha, kas isik on trammis sees, sest välispeeglist ei näe. On olemas sõitjate eeskiri, et lapsed ja puuetega inimesed sisenevad esimesest uksest, sest sealt on neid kõige paremini näha. Selgitas, et välispeeglist on näha see, kui inimene alustab astumist, kui peale astunud, siis seda enam näha pole. Kõikidest riketest teatavad TTTK-le. Samuti teatakse teistele trammijuhtidele riketest raadio kaudu. Kord aastas või kaks korda aastas läbivad instruktaaži trammi juhtimise osas, on tehnilise osa eksam ja liiklusreeglid. Mõned korrad on juhtunud nii, et uste sulgumist tähistav signaallamp põleb aga uks ei ole sulgunud. 2.5 Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse konstaabli Kadri Kanni poolt 26.02.2009.a. koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ 356 ja liiklusõnnetuse skeem (tl 40), millest nähtub, et 26.02.2009.a. kell 23:14 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Kopli, Ketta, Kaevuri tänavate ristmiku lähedal asuvas „Sepa“ trammipeatuses, kus reisija jäi trammi sulguvate uste vahele, tramm hakkas liikuma ja reisija kukkus. Trammi Tatra KT – 4 numbriga 125 juhtis Valeria Pavljuk ning trammi uste vahele jäänud reisijaks oli VS. 2.6 26.02.2009.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga 5-l lehel (tl 41-47), mille kohaselt sündmuskohaks Tallinn, Kopli-Ketta-Kaevuri ristmiku lähedal asuv „Sepa“ trammipeatus. Vaatlusega tuvastati järgmist: sündmuskohal oli vaatluse alla võetud Kopli tänava sõidutee Kopli, Ketta, Kaevuri tänavate ristmiku lähedal, vaatlussuunaga Kopli poolt kesklinna suunas. Vaatlus sündmuskohal toimus pimedal ajal, kunstlikus valguses. Liiklus Kopli tänaval on kahesuunaline. Sõidutee on kaetud asfaltbetoon kattega, mis oli märg. Suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal on 50 km/h. Mööda Kopli tänavat kulgeb ka kahesuunaline trammiliiklus. Kopli tänava vasakpoolsest ohutussaare äärest 0,7 m kaugusel algab Koplisse suunduv trammitee. Rööbaste vahe on 1,1 meetrit. Järgmise rööpapaarini, mis suunduvad Kopli poolt kesklinna suunas on 2,1 meetrit. Rööpapaari vahe on jälle 1,1 meetrit. Rööpapaarist 0,7 meetri kaugusel algab ohutussaar, mis on 2,0 meetri. Ohutussaarel asus 5 punakas, veretaolise vedelikuga loik, mis on mõõtudega 1,0x0,5 meetrit. Peale mida algab autodele mõeldud sõidutee. Kesklinna poole suunduva sõidurea laius on 3,3 m ja Kopli poolele suunduva sõidurea laius on 3,3 m. Sõidusuundasid sündmuskohal eraldab teekattemärgistus 913 – kahekordne pidevjoon, mis läheb uuesti üle teekattemärgistuseks 921 – lühikeste kriipsudega katkendjoon. Reguleerimata jalakäijate ülekäigurada on sündmuskohal tähistatud teemärgiga 945 – vöötrada ja liiklusmärgiga 543 ja 544 – ülekäigurada. Trammipeatus on sündmuskohal tähistatud liiklusmärgiga 541b – trammipeatus. Teemärgis 945 – vöötrada on sündmuskohal 3,6 meetri laiune. Sepa tänava kogulaius sündmuskohal on 8,0 meetri laiune. Liiklusõnnetuses osalenud tramm Tatra KT – 4 nr 125 asus vaatlussuunas mõõdetuna Sepa tänava vasakpoolsest teeäärest 1,9 meetri kaugusel trammiteel. Trammi kogupikkus on 18,3 meetrit. Muid liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid ja jälgi sündmuskohal ei leitud. 2.7 27.02.2009.a. koostatud liiklusvahendi vaatlusprotokollist (tl 48-49) nähtub, et 27.02.2009.a. algusega kell 00:15 teostati Kopli – Ketta- Kaevuri ristmiku lähistel asuvas „Sepa“ trammipeatuses TTTK AS-il trammi Tatra KT – 4, registreerimismärgiga 125 vaatlus. Vaatluse käigus tuvastati, et trammi rooliseade on töökorras, jalgpidur ja käsipidur on töökorras, tuled on terved ja töökorras, klaasipuhastajad ja peeglid on olemas ja töökorras. Ilmastik vaatluse hetkel oli pilvine, sündmuskohal oli kunstlik valgustus ja nähtavus sündmuskohal oli hea. 2.8 Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 17.05.2011.a. koostatud isiku ekspertiisiaktist nr 36 (tl 50-54), mille kohaselt ekspertiisiks esitatud meditsiinidokumentide andmetel tuvastati VSil 26.02.2009 toimunud liiklusõnnetuse järgselt mõlema labajala lömastavad vigastused luude hulgikilluliste murdude ning osalise amputatsiooniga, vasaku kõrvalesta vigastus, vasakpoolse III roide eesmise osa murd verevalumiga ümbritsevates pehmetes kudedes ning keha põrutus. Mõlema alajäseme lömastava vigastuse tõttu teostati alajäsemete kirurgiline amputatsioon – paremal pöialuude piirkonnas ning vasakul sääre alumise kolmandiku piirkonnas. Vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni arvestades on tegemist tömbile traumale iseloomulike tervisekahjustustega, mis võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel. Vasakpoolse III roide murd ning keha põrutus võisid olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Labajalgade lömastavad vigastused jäsemete osalise amputatsiooniga võisid olla tekitatud trammi poolt alajäsemetest ülesõidul. Tegemist on ulatusliku mõlemapoolse traumaga – alajäsemete lömastava vigastusega, millega kaasneb veresoonte terviklikkuse katkemine (verekaotus) ning osaliselt säilinud labajalaosadel verevarustuse puudumine. Verevarustuseta jäänud kehaosas algab kudede kärbumine ehk nekroos ning kärbunud kudedest laguproduktide kandumine vereringesse, mille tagajärjel kujuneb organismi üldine mürgistuslik seisund ehk sepsis. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast [Vabariigi Valitsuse määrus nr 266 13.08.2002 § 7

(3)] lähtudes on VSil tuvastatud tervisekahjustused eluohtlikud. VS hospitaliseerimisel SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 27.02.2009 kell 00.40 võetud vereanalüüsist leiti 2,32 %o etanooli. Lisaks tuvastati VSil SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas varasema tekkeajaga vigastused: lülisamba XI rinnalüli murd, paremal X roide murd, vasakul XI roide murd ning vasaku õlavarreluu murd. Nimetatud tervisekahjustused ei oma seost lähteandmetes kirjeldatud sündmusega. Eksperdiarvamus: 1) VSil tuvastati järgmised tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused: labajalgade lömastavad vigastused luude hulgikilluliste murdude ning labajalgade osalise amputatsiooniga, vasaku kõrvalesta vigastus, vasakpoolse III roide murd ning keha põrutus. 2) Vasaku kõrvalesta vigastus, vasakpoolse III roide murd ning keha 6 põrutus võisid olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Labajalgade lömastavad vigastused jäsemete osalise amputatsiooniga võisid olla tekitatud trammi poolt alajäsemetest ülesõidul. 3) Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 26.02.
  1. 4) VSil tuvastatud vigastused on eluohtlikud. 5) Opereeritud alajäsemete amputatsiooniköntide paranemine toimub tüsistumata kulu korral 4 kuu piirides. 6) Tervisekahjustused põhjustavad töövõime kaotuse 40 % ulatuses. 2.10 Valeria Pavljuki juhiloa andmetest (tl 55) nähtub, et temale on juhtimisõigus omistatud 02.07.1977.a. Juhiluba numbriga ET173636 on talle antud 31.03.2006.a. ning kehtib 31.03.2016.a. ning võimaldab juhtida A, B ja C kategooria sõidukeid. 2.11 Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 13.04.2009.a. koostatud isiku ekspertiisiaktist nr 1091 (tl 75): Eksperdiuuringute kirjeldus, tulemused Esitatud vaakumkatust, mille etiketile oli trükitud: „SV XXX“. Katsutis oli ca 4 ml verd. Etanooli määramine verest teostati gaasikromatograafilise meetodiga Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud metoodika ET 2.1 järgi. Verest leiti etanooli (2,07±0,06) mg/g,k=
  2. Eksperdiarvamus – ekspertiisiks esitatud verest leiti etanooli (2,07±0,06) mg/g,k=
  3. 2.12 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 76) Keila korpusesse aadressil Pargi 30, Keila. Teatise kohaselt liiklusõnnetuse toimumise aeg 26.02.2009, kell 23:
  4. Kannatanuks VS, kelle ravi alustamise kuupäev 26.02.2009, isikule määrati statsionaarne ravi. Kannatanu seisund: mõlema alajäseme lömastav vigastus säärtest alates, kõrva rebend. Vigastuste raskusaste – raske. Isikul joobe tunnused. 2.13 TTTK-le 09.01.2012.a. tehtud päringu vastus, mille kohaselt – 1) Tramm Tatra K-T4 registreerimismärgiga 125 on kustutatud TTTK AS põhivara nimekirjast ja kantud maha 10.02.2010, 2) Trammidel Tatra KT-4 võib teoreetiliselt esineda tehnilisi rikkeid, kus trammi uksed pole suletud asendis, kuid juhi paneelil olev signaaltuli kinnitab uste suletud olekut. Trammi Tatra KT-4 registreerimismärgiga 125 vigade raamatus selliste rikete esinemise kohta märkmed puuduvad. Samuti juhivad Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt trammijuhi tööjuhendi
  5. peatüki punktile 4.5 on trammijuht enne peatusest liikumise alustamist kohustatud veenduma, et kedagi või midagi ei ole jäänud uste vahele ja kõik ustepooled on sulgunud ning eesolev tee on vaba. 7
  6. Kohtuotsuse motiivid: Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, tunnistajate ja kannatanu ütlused kohtuistungil ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub järgmisele seisukohale: 3.1 Teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü. KarS § 423 lg 1 näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.
  7. veebruaril 2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 41-47), liiklusõnnetuse akti (tl 39-40) ja liiklusvahendi vaatlusprotokolli ( tl 48-49) kohaselt toimus Tallinnas KopliKetta-Kaevuri tänavaristmikul Sepa trammipeatuses samal päeval kell 23:14 liiklusõnnetus, milles reisija jäi trammi sulguvate uste vahele, tramm hakkas liikuma ja reisija kukkus. Reisijaks oli VS, tramm Tatra KT-4, trammijuhiks Valeria Pavljuk. Isiku ekspertiisiaktist nähtuvalt (50-54) on VSile tuvastatud labajalgade lömastavad vigastused luude hulgikilluliste murdude ning labajalgade osalise amputatsiooniga, vasaku kõrvalesta vigastus, vasakpoolse III roide murd ja keha põrutus. Vigastused võisid olla tekitatud 26.02.2009 trammi poolt alajäsemetest ülesõidul. Tuvastatud vigastused on eluohtlikud. Süüdistuse kohaselt rikkus Valeria Pavljuk järgmisi liiklusnõudeid: LE § 44 (
  8. juulist 2011 kehtivas LS-s § 35 lg 1) /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimeste suhtes/; § 91 (
  9. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 2 p 8) /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/; Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri (majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.
  10. a. määrus nr 141) § 6 lg 1 p 1 /ühissõidukijuht on kohustatud toimetama sõitja ohutult ja sõiduplaanis ettenähtud ajal sihtkohta, tagama veoteenuse kvaliteedi. Ühissõidukijuht võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus/. Kohtu hinnangul on tunnistaja R ja süüdistatava Pavljuki ütlused sündmuste käigu kohta kattuvad. Valeria Pavljuki juhitav tramm sõitis
  11. veebruari 2009 õhtul kella 23:14 ajal Sepa trammipeatusesse. Ooteplatvormil seisid kolm inimest, tunnistaja R , tunnistajat trammile saatma tulnud noormees ja kannatanu VS. Kannatanu oli nii R kui ka Pavljuki sõnul kepiga ning liikus aeglaselt. Tunnistaja R sisenes trammi ning pöördus näoga trammi ukse poole, et suhelda läbi avatud trammi ukse teda saatma tulnud noormehega. Kannatanu otsustas siseneda trammi samast uksest, kust oli sisenenud tunnistaja R . Kuivõrd ta seisis ooteplatvormil trammi teisest uksest kaugemal kui tunnistaja R , liikus kannatanu trammiga paralleelselt, et jõuda teise ukseni. Nimetatut nägi süüdistatav Pavljuk. Kannatanu pani oma käe trammi vastu ja astus trammi ukse alumisele astmele, millist asjaolu nägi tunnistaja R . Kohtu hinnangul on tõenäoline, et kannatanu toetas oma käe vastu trammi ust, milline oli avanenud sisse poole. Vaid sellisel viisil trammi vastu toetumine pakkunuks kannatanule enim abi ja tuge trammi sisenemisel. Süüdistatava Pavljuki ütluste kohaselt vaatab ta tavaliselt ja vaatas seekord peeglist, et inimesed on sisenenud, annab helisignaali, paneb uksed kinni ja vaatab kas uste sulgemist tähistav signaallamp põleb. Kohus peab ebatõenäoliseks võimalust, et süüdistatav ei vaadanud 8 enne trammi uste sulgemist peeglisse. Tegemist oleks sedavõrd raske rikkumisega, millise toimepanemist ei saa eeldada olukorras, kus liiklusõnnetuse asjaolud on selgitatavad ka nimetatud rikkumise toimepanemiseta. Tunnistaja R ütluste kohaselt oli kannatanu astunud ühe jalaga trammi alumisele trepiastmele ja tema keha oli suunatud ettepoole. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et kannatanu oli jõudnud tõusta trammi alumisele trepiastmele. Sellisel juhul ei olnud teda välispeeglist vaadates enam näha, kuivõrd kannatanu asus juba trammi seespool. Asjaolu, et reisijat, kes asub kaugemal kui esimese ukse trepiastmetel, ei ole trammijuhile näha, kinnitas nii süüdistatav Pavljuk kui ka tunnistaja S . Samas ei jõudnud kannatanu tulenevalt oma aeglasest liikumisest vaatamata trammijuhi poolt antud ärasõitu tähistavale helisignaalile tõusta trepi teisele astmele. Trepi esimest astet kasutavad sulgumiseks trammi uksed. Kuivõrd kannatanu oli trammi uste sulgumisteekonnal ees, ei saanud trammi uksed sulguda. Trammi liikuma hakates kaotas kannatanu tasakaalu ja kukkus trammist välja selliselt, et tema jalalabad jäid trammi rataste alla. Teo toimepanemise ajal kehtinud LE § 44 (
  12. juulist 2011 kehtivas LS-s § 35 lg 1) /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimeste suhtes. Kohus asub seisukohale, et Valeria Pavljuk on nimetatud liiklusnõuet rikkunud. Süüdistatava ütluste kohaselt (tl 31) kirjeldas ta peatuses viibinud kannatanut kui vanemat inimest kepiga, kelle kohta ei saanud öelda, et ta oleks olnud alkoholijoobes. Süüdistatava ütluste kohaselt (tl 30 p) trammi uste avanedes vanem mees hakkas liikuma, ta liikus millegipärast trammiga paralleelselt. Arvestades asjaolu, et kannatanu hakkas trammi peatusesse jõudes liikuma, ta liikus aeglaselt ja kasutas abivahendina keppi, oli süüdistataval kohustus olla kannatanu suhtes eriti tähelepanelik. LE § 91 (
  13. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 2 p 8) /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/; Süüdistataval lasus kohustus veenduda, et kõik sõitjad on sisenenud tammi. Kui trammi ooteplatvormil liigub abivahendit kasutades aeglaselt isik, lasub trammijuhil kohustus kohtrollida, kas isik on jõudnud trammi uste sulgemise hetkeks trammi siseneda või mitte. Kui sellist isikut ooteplatvormil enam näha ei ole, on põhjust kontrollida, kas ta on jõudnud trammi siseneda. Süüdistava ütluste kohaselt (tl 31) on tihti nii, et ta vaatab sisepeeglist, kes on vagunis ja keda kuskil ei ole. Juhul kui süüdistatav oleks ka käesoleval juhul nii toiminud ning sisepeegli abil kindlaks teinud kannatanu vagunisse jõudmise, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Samuti on süüdistatava poolt rikutud sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri (majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.
  14. a. määrus nr 141) §6 lg 1 p 1, mille kohaselt ühissõidukijuht on kohustatud toimetama sõitja ohutult ja sõiduplaanis ettenähtud ajal sihtkohta, tagama veoteenuse kvaliteedi. Ühissõidukijuht võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus. VSit ohutult sihtkohta ei toimetatud. KarS § 423 süüteokoosseisu subjektiivne tunnus on ettevaatamatus. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus. Kohus asub seisukohale, et liiklusnõuete rikkumine on toime pandud hooletusest. Valeria Pavljuk jättis trammiga liikumist alustades selle täielikus ohutuses veendumata, samas teadmata, et esineb süüteokoosseisule vastav asjaolu. Tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma käitumise korral oleks kannatanule raske tervisekahjustus jäänud saabumata. 9 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Valeria Pavljuk on süüvõimeline ning KarS
  15. ptk.
  16. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav Pavljuk on esitanud versiooni, mille kohaselt vaatamata uste faktilisele mittesulgumisele süttis tema kabiinis uste sulgumist tähistav signaallamp. Nimetatust tegi süüdistatav järelduse uste sulgumise kohta ja alustas ärasõitu. Asjaolu kohta, et konkreetsel juhul uste sulgemist tähistavad signaallambid süttisid, on ainsa tõendina kohtu kasutuses süüdistatava ütlused. Kohtu hinnangul ei võimalda esitatud tõendid teha tõsikindlat järeldust selle kohta, et antud juhul süttisid uste sulgumist tähistavad signaallambid vaatamata asjaolule, et üks ustest ei sulgunud. Samas nähtub trammi omaniku vastusest kaitsja teabenõudele (tl 77-78), et sellisel trammil võib teoreetiliselt esineda tehnilisi rikkeid, kus trammi uksed pole suletud asendis, kuid juhi paneelil olev signaaltuli kinnitab uste suletud olekut. Selliseid juhtumeid on esinenud kaks korda tunnistaja S , kes töötab trammijuhina (tl 29). Nimetatud tõendid koosmõjus loovad kõrvaldamata kahtluse selles, et trammijuhi kabiinis asuv signaallamp võis näidata, et uksed olid sulgunud. Signaallambi ebaõige süttimine ei välista KarS § 423 sätestatud süüteokoosseisupärasust, õigusvastasust ega süüd. Samas nähtub nii tunnistaja S i ja süüdistatava Pavljuki ütlustest kui ka Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS vastusest asjaolu, et trammidel on uste sulgumist tähistavad signaallambid. Need on määratud hõlbustama trammijuhi tööd uste sulgumise kontrollimisel. Kohus tõlgendab kõrvaldamata kahtlust signaallambi süttimisel süüdistava kasuks arvestades seda karistuse mõistmisel süü suuruse hindamisel süüd vähendava asjaoluna. Kaitsja on tuginenud sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja (majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.
  17. a. määrus nr 141) § 7 lg 3 p 5, mille kohaselt sõitja on kohustatud tagama enda ja temaga kaasasoleva lapse, samuti lapsevankris või -kärus oleva lapse ohutu sõidu. Kaitsja hinnangul ei käitunud kannatanu sõidukisse sisenemisel ohutult ning lisaks oli raskes alkoholijoobes. Nimetatud väite tõendamiseks esitas kaitse ekspertiisiakti nr 1091, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud verest (esitatud vaakumkatsutis, mille etiketile oli trükitud S , V , XXX) leiti etanooli (2,07 ± 0,006) mg/g, k=2 ja teatise liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt haiglasse saabunud VSil esinesid joobe tunnused. Nimetatud tõenditest nähtuvalt oli kannatanu liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu alkoholijoobes olek asjaoluks, milline välistaks teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse või süü. Ukse avatud asendis trammi liikuma hakates võib tasakaalu kaotada ja trammi trepi alumiselt astmelt kukkuda ka täiesti terve inimene, kannatanu aga liikus aeglaselt ja kasutas kõndimisel abivahendit. Kohus ei loe kannatanul tekkinud vigastusi põhjuslikus seoses olevaks kannatanu alkoholijoobega. Kohus ei arvestanud tõendina kannatanu ütlusi, kuivõrd VS ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu andma adekvaatseid selgitusi. Tal on küsimustest arusaamisega raskusi, järgnev vastus on sisulises vastuolus eelnevaga. Kohus ei lugenud kannatanu ütlusi usaldusväärseks. 3.2 Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 10 Arvestades toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning saabunud tagajärje raskust, tuleb süüdistatavale mõista vabaduskaotuslik karistus. Arvestades süüd vähendava asjaoluna kõrvaldamata jäänud kahtlust uste sulgumist tähistava signaallambi süttimise osas ning süüdistava puhtsüdamlikku kahetsust, tuleb vabaduskaotuslik karistus määrata sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohus peab süü suurust arvestades kohaseks karistuseks tähtajalist vangistust kaheksa kuud. Valeria Pavljuk on väärteokorras ning kriminaalkorras karistamata isik. KarS § 73 lg 1 kohaselt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Valeria Pavljuki puhul ei ole tähtajalise vangistuse ärakandmine otstarbekas ning KarS § 73 lg 3 alusel määrab kohus katseaja pikkuseks 3 aastat. Süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest ka tema suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohaldamata. 3.3 Tsiviilhagi Kannatanu VS on esitanud tsiviilhagi tekitatud mittevaralise kahju 1278, 23 euro (20 000 krooni nõudes). Süüdistatav Valeria Pavljuk töötab Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-S trammijuhina ning kuritegu on toime pandud tööülesandeid täites. Kriminaalasjas on tunnistatud tsiviilkostjaks Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Trammi näol on tegemist suurema ohu allikaga. Suure massi ja liikumise tõttu kätkeb ta endas kõrgendatud ohtu ümbruskonnale, kuna selle kasutamise käigus ei ole objektiivselt võimalik ohu realiseerumist täielikult ära hoida ning võimalikud saabuvad kahjulikud tagajärjed on rasked. Toimunud liiklusõnnetuse näol oli tegemist kahju tekkimisega trammile kui suuremale ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumise tagajärjel. Suurema ohu allika valitsejaks on reeglina asja otsene valdaja. Valeria Pavljuk oli isikuks, kes valdas asja TTTK AS jaoks ja huvides, mistõttu ei loeta teada valduse teenijana ise asja valdajaks (AÕS § 33 lg 3). Seega vastutab tekkinud kahju eest TTTK AS. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult sarnane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Füüsilise ja vaimse valu ning kannatuste korral pole nende mõõtmine objektiivselt võimalik. Juhtudel, mil seadus näeb õigushüve rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamise ette, 11 tuleb kannatanul üldreeglina mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Sel juhul tuleb tõendada vaid õigushüve rikkumist, mitte aga mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust. Kohus loeb isikule tervisekahjustuse tekkimise tõendatuks isiku ekspertiisiaktiga (tl 50- 54), millest nähtuvalt on VSil tuvastatud labajalgade lömastavad vigastused luude hulgikilluliste murdude ning labajalgade osalise amputatsiooniga, vasaku kõrvalesta vigastus, vasakpoolse III roide murd ja keha põrutus. Vigastused võisid olla tekitatud 26.02.2009 trammi poolt alajäsemetest ülesõidul. Tuvastatud vigastused on eluohtlikud. Kahju tekkimise ajal kehtinud VÕS redaktsiooni § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Analoogiline regulatsioon sisaldub käesoleva ajal VÕS § 134 lg
  18. Kohus hindab VÕS § 130 lg 2 kohaseks mõistlikuks rahasummaks 1200 eurot. Summa suurusele ei olnud vastuväiteid ka TTTK esindajal. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Samas ei pea kohus võimalikuks nimetatud rahasumma väljamõistmist kolmanda isiku, OÜ H kasuks. Juhul kui kannatanul endal ei ole arveldusarvet, on see võimalik avada, vajadusel läbides eestkostemenetluse. Kannatanu seisukohad menetluses olid hagi osas heitlikud. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada, et kannatanule oleks määratud eestkostja. Arvestades asjaolu, et hagiavalduse esitamisest on möödunud juba mõnda aega, ei ole kohtul põhjust arvata, et kannatanu ei saanud hagiavaldust esitades oma nõudest ja selle iseloomust aru. Lõppkokkuvõttes jäi kannatanu hagiavalduse juurde. Kuivõrd kannatanu seisukoht oli talle endale kasulik, tuleb tema otsusevõimelisust eeldada (TsÜS § 13 lg 3). Samas teavitab kohus TsMS § 204 lg 4 alusel kannatanu elukohajärgselt vallavalitsust asjaolust, et kannatanu kasuks on kohtuotsusega välja mõistetud rahasumma ning kannatanu võib vajada abi oma rahaasjade korraldamisel. 3.4 Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle

§ 180lg 1 alusel ilmselt üle jõu.

Samuti ei ole sellekohaseid taotlusi esitatud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja alljärgnevalt: § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 487.48 eurot (nelisada kaheksakümmend seitse eurot ja nelikümmend kaheksa senti);

§ 179

alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot);

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 4.25 eurot (neli eurot ja kakskümmend viis senti);

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 188.82 eurot (sada kaheksakümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend kaks senti);

§ 178

lg 1 p 3 alusel kannatanu sõidukulud summas 59.97 eurot (viiskümmend üheksa eurot ja üheksakümmend seitse senti). Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 12 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Valeria Pavljuk, 1-11-13945, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu, ekspertiisikulu“. Kohus juhindus otsust tehes

§ 306, 309 lg 3 ja 310 lg 1.

Ingrid Kullerkann Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.