Kriminaalasi nr. 1-11-4900 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2012.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prok

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.10.2009.12.10.2009.a., s.o. 2 päeva. Kandmata karistus 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Igor Smirnov ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Välja mõista Igor Smirnovilt AA kasuks: 1)VÕS § 128 lg 2 ja VÕS § 130 lg 1 alusel sissetulekute vähenemisest tekkinud varaline kahju perioodil 01.02.2010.a. kuni 28.02.2011.a. - 6615.65 eurot ( summa moodustab uuel töökohal lubatud netopalga 12322.50 krooni kuus ja saadud töövõimetuse toetuse +sotsiaaltoetuse 4360 krooni kuus vahe – 7962.50 krooni x 13 kuuga = 103512.50 krooni ehk 6615.65 eurot). 2) VÕS § 128 lg 5 ja VÕS § 134 lg 2 alusel moraalne kahju summas 3200 eurot. AA tsiviilhagi summas 100000 krooni ehk 6391,16 eurot tulevikus kantavate kulutuste katteks – jätta rahuldamata (ühtegi tulevikus tehtavat kulutust ei ole hagiavalduses nimetatud) Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Igor Smirnovilt riigituludesse: 1)

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha – 1,5 palga alammäära – 435 eurot 2)

§ 175lg 1 p.

3 alusel isiku ekspertiisi maksumus 183,75 eurot ja kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kohtuarstliku kompleksekspertiisi maksumus 862,81 eurot, kokku ekspertiiside eest 1046,56 eurot. 3)

§ 175lg 1 p.

4 alusel – kohtueelses menetluses määratud kaitsjale määratud tasu – 53,69 eurot 4)

§ 175lg 1 p.

5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud – 10,46 eurot

§ 180

lg 3 alusel määrata Igor Smirnovil kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1545,71 eurot ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 128,81 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber ja kriminaalasja kohtunumber 1-11-4900 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ ja viitenumber

1. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus Igor Smirnov´i süüdistatakse selles, et tema, 10.10.2009.a kella 21:30 paiku, XXX maja II trepikoja juures Paldiskis, lõi ühe korra rusikaga AA näo-oimu piirkonda nii, et saadud löögist kukkus kannatanu pikali asfaldile ja sai peatrauma ja kaotas teadvuse. Peale seda, kui kannatanu oli kukkunud, lõi Igor Smirnov teda veel vähemalt kahel korral jalaga keha piirkonda, põhjustades oma tegevusega AA füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis põhjustasid ohu kannatanu elule – raske teadvushäirega tüsistunud aju-kolju kinnise tömbi trauma - peaaju põrutuse, peaaju turse, kõvakelmealuse verevalumi parema kulmu piirkonnas ja põrutushaava pea piirkonnas, millised tüsistusid koheselt raske teadvushäire, ägeda kopsupõletiku ja ägeda obstruktiivse bronhiidiga ning hiljem tekkinud orgaanilise anmestilise sündroomi ja traumajärgse ajukahjustuse sündroomiga ning saadud trauma põhjustas AA püsiva iseloomuga traumajärgse nõdrameelsuse, mis on raske psüühikahäire. Seega Igor Smirnov, tekitades tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule ja raske psüühikahäire, pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, s o KarS § 118 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuotsuse põhjendus 2 Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Tunnistas kannatanu löömist näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja sai trauma, kuid ei tunnistanud maas lamava kannatanu jalaga löömist.. Süüdistatava taotlusel kuulati ta kohtus üle ja tema ütluste kohaselt oli tal eelnevalt olnud konflikt kannatanu ja temaga kaasas olnud K iga. Kannatanu kukkumine, mis põhjustas raske tervisekahjustuse leidis aset süüdistatava ema maja ees. Ta seisis välistrepil ja helistas ema korteri fonolukku, kui tundis, et selja tagant kannatanu tõmbab teda kampsuni varrukast. Tundes, et hakkab kukkuma, tõukas ta käega kannatanut pea piirkonda, millest kannatanu komistas ja kukkus trepi peal ning kukkus asfaldile ja jäi teadvusetult lamama. Kannatanu AA ise lööki ei mäletanud, kuid mäletas sellele eelnevat sõnalist konflikti. Mäletas ka seda, et süüdistatav rääkis XXX maja trepil kellegagi läbi fonuluku, kutsudes abi ja kõne lõppedes tuli tema juurde ning ütles midagi. Edasiste sündmuste kohta kannatanu enam ütlusi anda ei osanud. Kannatanuga kaasas olnud N K on ainuke tunnistaja, kes nägi juhtunut pealt ja kinnitas ka Igor Smirnovi ja AA vahelist eelnevat nii sõnalist kui füüsilist konflikti Rae t.1 maja ees. Tunnistaja lahutas nende kakluse, peale mida nad rahunesid ja kõik koos liiguti Rae t.3 maja suunas. Igor Smirnov läks trepile ja helistas läbi fonoluku emale, öeldes, et on abi vaja ja palus kutsuda D . Tema ja AA seisid sel ajal maja ees. Ta püüdis Igor Smirnovi ümber veenda, et pole vaja uuesti kaklema hakata ja endale abi kutsuda, kuid äkki viskas Igor seljakoti seljast ja lõi ootamatult rusikaga A vasakule poole näo piirkonda. Akukkus löögi tagajärjel kohe selili maha peaga vastu asfaltteed. Igor lõi peale seda veel kaks korda Aivarit keha piirkonda jalaga. A oli teadvuseta ja kuklapiirkond oli verine. Ta võttis taskust telefoni, et helistada kiirabisse, kuid Igor võttis telefoni käest ära ega lubanud helistada. Kui ta tahtis telefoni Igori käest tagasi võtta, lõi õue ilmunud Igori vend D teda näkku. Peale seda läks ta koju ja palus oma naisel kiirabisse helistada. Tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava ja tunnistaja N K i ütlustega leidnud tõendamist, et AA kukkus asfaldile Igor Smirnovi löögi tagajärjel. Seejuures ei pea kohus usutavaks süüdistatava ülekuulamisel antud ütlusi selle kohta, et ta vaid tõukas kannatanut ja et nad mõlemad seisid sel ajal trepil, tema üleval trepimademel, kannatanu temast allpool trepi keskel. Sellise väite lükkavad ümber tunnistaja N K i ütlused, mille kohaselt ei olnud tegemist tõukamisega, vaid ootamatult antud rusikalöögiga, millest AA kukkus selili maha peaga vastu asfalti. Asjaolu, et süüdistatava poolt löömine ei toimunud trepil vaid maja ees asfaldil, kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk.10-17). Selle tõendi kohaselt asub trepiastmetest umbes 5 meetri kaugusel vereloik. See oli koht, kuhu kannatanu kukkus ja pea ära lõi. Ka süüdistatav ise on öelnud, et kui nad tõstsid kannatanu asfaldilt murule, oli asfaldil näha 5 cm suurune vereplekk, mis oli tekkinud kannatanu kukkumisest peaga vastu asfalti. Kuna kannatanu kukkumise koht oli viie meetri kaugusel trepist, ei ole võimalik tema löömine trepil. Sellisel juhul pidanuks ta läbi tegema viiemeetrise õhulennu või oleks pidanud maapind olema nii kaldu, et ta veeres trepi juurest viie meetri kaugusele. Niinimetatud asjaolusid aga ei kajasta ükski tõend. Järelikult tuli Igor Smirnov peale ema korterisse helistamist trepist alla AA ja N K juurde ja lõi kannatanut maja ees asfaldil. Kannatanu sai raske peatrauma. Isiku ekspertiisiaktis nr. 202 oleva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati AA 10.10.2009.a. aju-kolju kinnine tömp trauma - peaaju põrutus, peaaju turse, kõvakelmealune verevalum otsmiku-oimu piirkonnas vasakul, joonmurd kiiru piirkonnas paremal, verevalum parema kulmu piirkonnas ja põrutushaav pea piirkonnas, millised tüsistusid koheselt raske teadvushäire, ägeda kopsupõletiku ja ägeda obstruktiivse bronhiidiga ning hiljem tekkisid orgaaniline anmestiline sündroom ja traumajärgne ajukahjustuse sündroom. Eksperdiarvamuse kohaselt on aju-kolju kinnine tömp trauma eluohtlik tervisekahjustus (lk. 49-56). 3 08.03.2011.a. teostati AA suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kohtuarstlik ekspertiis ja ekspertide arvamuse kohaselt kannatab AA10.10.2009.a. saadud peatrauma tagajärjel nõdrameelsuse all, mis oma sügavuselt ja ulatuselt on raske tervisekahjustus (lk. 248-251). Eksperdiarvamuse kohaselt on tervisekahjustus tekitatud tömbi vägivalla toimel, kuid täpset tekkemehhanismi ei olnud võimalik kohtumeditsiiniliste meetoditega määrata. Ekspertide arvates on võimalik, et sellised vigastused on saadud löögist kõva tömbi esemega ja kukkumisel vastu samasuguse iseloomuga esemeid või pindu. Kuna eksperdiarvamus AA tervisekahjustuse tekkemehhanismi osas ei ole kategooriline, vaid peetakse üksnes võimalikuks, et peatrauma võis ta saada löögist ja kukkumisest, ei ole kohtu arvates võimalik Igor Smirnovile süüks panna kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamist rusikalöögiga. Ükski tõend seda ei kinnita ja eksperdiarvamus leiab sellise variandi üksnes võimaliku olevat. On ka eluliselt usutavam raske peatrauma tekkepõhjusena kukkumise tagajärjel pea vastu asfalti ära löömine. Seega ei ole tõendatud, et rusikalöök, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu asfalti, oleks iseenesest toonud kaasa mingeid tõsiseid tervisekahjustusi. Küll aga põhjustas rusikalöök kannatanu kukkumise, mille tagajärjel ta lõi pea vastu asfalti ja mille tagajärjel omakorda sai raske peatrauma. Seega on Igor Smirnovi teo – AA rusikaga vastu nägu löömise– ja kannatanul saabunud tagajärje – raske tervisekahjustuse – vahel põhjuslik seos. Prokurör leidis, et Igor Smirnovi poolt toimepandu vastab KarS § 118 p. 1,3 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule ja on subjektiivse külje poolest toime pandud kaudse tahtlusega. Süüdistatava kaitsja leidis, et Igor Smirnovi poolt toimepandu tuleb ümber kvalifitseerida KarS §-le 119 lg 1, s.o. raske tervisekahjustuse tekitamisele ettevaatamatusest. Analüüsides süüteo subjektiivset külge, asub kohus seisukohale, et Igor Smirnovi puhul ei saa siiski rääkida raske tervisekahjustuse põhjustamisest kaudse tahtlusega. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Riigikohus oma lahendis nr. 3-1-1-80-02 on öelnud: „Sidumaks lööki ja kannatanu kukkumist üheks teoks, mis põhjustas ühise tagajärje, peame järeldama, et süüdlane möönis kogu järgnevat põhjuslikkuse ahelat – et löögi tagajärjel kannatanu kukub, et ta kukub viisil, et pea puutub vastu asfalti, et kukkumine on sedavõrd tugev, et ta pea ära lööb, et pea äralöömine põhjustab koljutrauma. Selline alternatiivideta järelduste jada aga võib ületada tavalise elukogemuse taseme.“ Igor Smirnovi tegu seisnes pea piirkonda antud löögis. Löök ei põhjustanud aju-kolju traumat, põhjustas üksnes kannatanu kukkumise. Peatrauma tekkis kukkumisest. Kriminaalasja materjalide hulgas ei ole tõendeid selle kohta, et Igor Smirnov, lüües kannatanut rusikaga pea piirkonda, pidas võimalikuks sellise raske tagajärje nagu aju-kolju trauma tekkimist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et raske tervisekahjustuse tekitas süüdistatav ettevaatamatusest. Siiski ei ole õige süütegu kvalifitseerida üksnes KarS § 119 lg 1 järgi, sest kannatanu kukkumise põhjustas süüdistatav rusikaga löömisega, s.o. ta pani kannatanu suhtes toime vägivallateo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Lisaks sellele lõi ta kannatanut keha piirkonda ka jalaga peale viimase kukkumist. Kuigi süüdistatav seda ise eitas, on see tõendamist leidnud tunnistaja N K i ütlustega. Tahtliku vägivallateoga ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse põhjustamine kvalifitseeritakse KarS § 119 ja KarS § 121 ideaalkogumina. Ideaalkogum tähendab, et isik paneb küll faktiliselt toime ühe teo, kuid täidab sellega mitu süüteokoosseisu. Seega kvalifitseerib kohus Igor Smirnovi poolt toimepandud kuriteo süüdistuses esitatud KarS §-lt 118 p. 1,3 ümber KarS § 121 ja KarS § 119 lg 1 ideaalkogumile. Tsiviilhagi 4 Kannatanu AA poolt on esitatud tsiviilhagi summas 300 000 krooni ehk 19173,49 eurot. Nõutud summa koosneb hagiavalduse kohaselt ajavahemikul 10.10.2009 kuni 28.02.2011.a., s.o. 16 kuu ja 20 päeva eest sissetuleku vähenemisest tingitud varalisest kahjust 183 000 krooni ja tulevikus kantavatest kulutustest summas 100 000 krooni ning mittevaralisest kahjust 50 000 krooni. Sissetuleku vähenemisest tingitud varalise kahju arvestus tsiviilhagi kohaselt oli alljärgnev. AA keskmine töötasu oli 15000 krooni, temale kuni 28.02.2011.a. määratud igakuine pensionisumma oli 3832 krooni. Seega kaotas ta igakuiselt sissetulekust vähemalt 11000 krooni. Ajavahemikul 10.10.2009 kuni 28.02.2011.a., s.o. 16 kuu ja 20 päeva eest oli sissetuleku vähenemine seega vähemalt 183 000 krooni. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud kahju hüvitamise nõue on õigustatud ja tuleneb VÕS §st 1043, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p. 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et AA tervisekahjustus oli põhjuslikus seoses Igor Smirnovi tegevusega ja sellest tulenevalt peab ta hüvitama kannatanule tervisekahjustusest tekkinud varalise kahju. Tervise kahjustamisest või kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 130 lg 1, mille kohaselt tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas ka sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. Kohus ei nõustu aga kannatanu poolt nõutud varalise kahju summaga. AA igakuine töövõimetuspension oli küll kuni 28.02.2011.a. 3832 krooni, kuid Põhja Pensioniameti 16.03.2010.a. teatise nr. XXX kohaselt maksti talle igas kuus ka sotsiaaltoetust 528 krooni, milline summa on jäetud tsiviilhagis sissetulekuna kajastamata. Märgitud teatis tõendab, et AA igakuine sissetulek oli seega 4360 krooni, mis ümberarvestatuna on 278,65 eurot. Nõustuda ei saa ka pensioni maksmise aja pikkusega 16 kuud 20 päeva. Tsiviilhagis on arvestatud sissetulekut 3832 krooni alates 10.10.2009.a., kuid AA tuvastati püsiv töövõimetus, puude raskusaste ja lisakulud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 01.02.2010.a. otsustega nr. XXX-XXX. Seega määrati AA töövõimetuspension alates 01.02.2010.a., mis tähendab, et töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetust kokku 4360 krooni ehk 278,65 eurot sai kannatanu alates 01.02.2011.a. kuni tsiviilhagis märgitud kuupäevani – 28.02.2011.a. 13 kuud. Ka AS HBC Eesti tõendist nähtub, et AA oli alates 10.10.2009.a. kuni 31.01.2010.a. töövõimetuslehel (haiguslehel), mis tähendab, et ta sai sel ajal töövõimetustoetust, mitte aga töövõimetuspensioni. Sama tõendi kohaselt lõpetati kannatanu tööleping AS-s HBC Eesti koondamise tõttu. Enne õnnetust oli tal juba valmis vaadatud uus töökoht OÜ-s L , mille poolt välja antud tõendi kohaselt pidi AA sinna tööle asuma 16.novembril 2009.a. ja tema kuupalk pidi olema 15000 krooni. Kannatanu selgituse kohaselt oli see brutopalk. Eeltoodu alusel ei saa kohus nõustuda sellega, et tsiviilhagis saamata jäänud sissetuleku summa arvestamisel võeti aluseks 15000 krooni, millest lahutati tegelikult saadud töövõimetuspension. Kui AA ei oleks Igor Smirnovi poolt toimepandud kuriteo tõttu tervisekahjustust saanud ja oleks töötanud OÜ-s L , ei oleks ta kätte saanud 15000 krooni, vaid väiksema summa. Brutopalgast arvestatakse maha tulumaks. Seda aga kahjunõude esitamisel arvestatud ei ole. Niisiis arvestab kohus ühe kuu saamata jäänud tulu alates 01.02.2010.a. järgmiselt: 15000 -2250 (tulumaksuvaba miinimum)= 12750, sellest tulumaks 21% on 2677.50 krooni. 15000 -2677.50 = 12322.50 krooni. See on summa, millise kannatanu oleks töötamise korral kätte saanud. 12322.50 – 4360 (tegelikult saadud töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus kokku) = 7962.50 krooni. See ongi saamata jäänud sissetulek ühes kuus perioodil 01.02.2010 kuni 28.02.2011.a. 5 13 x 7962.50 = 103512.50 krooni ehk 6615.65 eurot on saamata jäänud sissetulek 13 kuu jooksul. Kuna 10.10.2009.a. kuni 31.01.2010.a. oli kannatanu haiguslehel, aga tõendeid sel perioodil saadud haigusraha ehk ajutise töövõimetuse toetuse kohta esitatud ei ole, ei ole kohtul võimalik arvestada välja saamata jäänud sisstulekut nimetatud perioodil. Tsiviilhagis nõutakse Igor Smirnovilt välja mõistmist hüvitis AA tulevikus kantavate kulutuste katteks, millised kannatanu hindab 100 000 kroonile, viidates VÕS §-le 128 lg
2. Kohus nendib, et VÕS § 128 lg 3 näeb tõepoolest ette, et otsene varaline kahju hõlmab ka kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, kuid selleks, et kohus saaks otsustada hagi rahuldamist selles osas, tuleb hagis ka ära näidata, milles need kulutused seisnevad. Näiteks, kui kellelgi lüüakse välja hambad ja tulevikus on vaja suhu panna hambaproteese või kannatanu kaotab tema suhtes kuriteo toimepanemise tagajärjel osaliselt kuulmise ja on vaja muretseda tulevikus kuuldeaparaat, siis sellised kulutused ongi tulevased kulutused, mida kannatanu kohtuotsuse tegemise ajaks veel reaalselt kandnud ei olnud. AA hagis ei ole viidatud ühelegi tulevikus tekkida võivale kulutusele kuriteo tagajärjel saadud tervisekahjustusega seoses. Ka kohtuistungil ei nimetanud ei kannatanu ega kaitsja, milles need kulutused võiksid seisneda ja kust tuleb summa 100 000 krooni. AA suhtes tehtud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr. 151 nähtub, et kannatanu ei tarvita ka ravimeid enam. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 28.02.2011.a. otsuses nr. 715956 on küll nimetatud lisakulutusi ravimitele, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele, kuid nende kulutuste kompenseerimiseks on talle määratud töövõimetuspension. Kuivõrd on tõendamata, milliste tulevikus tekkida võivate kulutuste katteks süüdistatavalt täiendavat 100 000 krooni nõutakse, jätab kohus selles osas hagi rahuldamata. Kohtul ei ole sel põhjusel võimalik otsustada ka nõutava summa mõistlikkuse üle. Seonduvalt tsiviilhagis moraalse kahju katteks nõutud 50 000 krooniga leiab kohus, et selles osas on hagi põhjendatud. Moraalse kahju hüvitamise aluseks on VÕS § 128 lg 1, mis näeb ette hüvitatava kahju liigid ja üheks liigiks on ka moraalne kahju, mis sama paragrahvi lg 5 kohaselt hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Haigusloost ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr. 151 nähtub, et AA seisund oli sedavõrd raske, et ta viibis haiglaravil poolteist kuud, misjärel saadeti Keila Taastusravikeskusesse taastusravile. Eksperdiarvamuse kohaselt kannatab ta traumajärgse nõdrameelsuse all, kuid kriminaalasja kohtuliku uurimise ajaks on tema tervis siiski niivõrd paranenud, et ta oli võimeline osalema ka kohtuistungil ja arukaid selgitusi andma ning tema töövõimetuse protsent on langetatud 100-lt 70-le. Arvestades tema tervisekahjutuse raskust ja sellest tingitult ulatuslikke hingelisi üleelamisi, samuti Igor Smirnovi käitumist peale löömist, mil ta võttis N K i käest ära telefoni ega võimaldanud kiirabisse helistada, samuti ei tundnud ta isiklikult kordagi huvi kannatanu tervisliku seisundi vastu, leiab kohus, et kannatanu poolt küsitud summa on mõistlik ja kohus mõistab Igor Smirnovilt moraalse kahjuna välja AA kasuks 3200 eurot. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kuna prokurör leidis, et kuriteo kvalifikatsioon KarS § 118 p. 1,3 järgi on õige, palus ta Igor Smirnovi karistamist vangistusega 6 aastat ja peale 1/3 maha arvamist jääks vangistuseks 4 6 aastat. Prokurör palus süüdistatava suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid ja vabastada ta tingimisi karistuse kandmisest, määrates 4-aastase katseaja. Kohus kvalifitseeris kuriteo KarS § 121 ja KarS § 119 lg 1 ideaalkogumina. KarS § 63 lg 1 juhindudes mõistetakse ideaalkogumi korral üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 121 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, KarS § 119 lg 1 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Raskem sanktsioon on KarS §-l 121, mistõttu kohus juhindub karistuse mõistmisel sellest paragrahvist. Rahalise karistusega karistamist ei pea kohus põhjendatuks, arvestades saabunud rasket tagajärge ja suures summas tsiviilhagi tasumise kohustust. Vangistuse pikkuse määramisel arvestab kohus eelkõige süü suurust. Kuigi tegemist oli vaid ühe löögiga, millest kannatanu kukkus ja sai raske tervisekahjustuse, oli tagajärg siiski niivõrd ränk, et ka üle kahe aasta möödudes on ta 70% ulatuses töövõimetu. Süüd suurendab kohtu arvates ka asjaolu, et tegelikkuses mingit põhjust kannatanu löömiseks ei olnud. XXX maja ees kaklust ei olnud, kannatanu teda ei löönud ega solvanud. Süüd suurendavaks asjaoluks peab kohus sedagi, et ta lõi juba maas lamavat ja mitte liigutavat kannatanut veel kaks korda jalaga. Ei ole tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid. Süüdistatav kohtueelse menetluse ajal ei ole kordagi otsinud kannatanuga kontakti ega tundnud huvi tema tervisliku seisundi vastu. Kohtus ta samuti kannatanu ees ei vabandanud ega kahetsenud kuriteo toimepanemist, paludes vaid mitte rangelt karistada. Kuna ei ole tuvastatud ka karistust raskendavaid asjaolusid, mõistab kohus Igor Smirnovile karistuseks vangistuse KarS § 121 sanktsiooni keskmises määras, mida vastavalt lühimenetluse sätetele tuleb ühe kolmandiku võrra vähendada. Igor Smirnov on varem kriminaalkorras karistamata. Tal on töökoht ja teda iseloomustatakse positiivselt ning tema ülalpidamisel on ka kaks alaealist last. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohus prokuröriga selles, et puudub vajadus tema suhtes karistust reaalselt täitmisele pöörata. Kuivõrd kuriteo toimepanemisest on möödunud juba rohkem kui kaks aastat ja selle aja jooksul ei ole süüdistatav ka uusi kuritegusid toime pannud, on ta järelikult toimepandud teo ebaõiglussisust endale vastavad järeldused teinud ja asunud elama õiguskuulekalt. Seega puudub vajadus tema üle kriminaalhooldaja järelevalve kehtestamiseks ning tingimisi karistuse kandmisest vabastamine võib toimuda KarS § 73 alusel. Kohus juhindub

§ 238lg 1 p.

4. Kohtunik 7