4-12-1532 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-1532 (2315,12,003300) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekret

§ 239lg 1 p 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Kohtulikul arutamisel osalenud isikud Kaebuse esitaja: Cheslav Blazhevich, 35803200369, elukoht: XXX. RESOLUTSIOON 1. Jätta Cheslav Blazhevichi kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.04.2012 otsusele nr 2315,12,003300 Cheslav Blazhevichi karistamises LS §

§ 239lg 1 p 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.04.2012 otsus nr 2315,12,003300 Cheslav Blazhevichi karistamises LS §

§ 239lg 1 p 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.

1. Mõistetud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel.
2. Vastavalt LS § 127 sätetele on isik 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates kohustatud oma juhiloa loovutama Maanteeametile. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 09.05.
3. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 17.05.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise soovist seitsme päeva jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 08.06.2012 ning kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 09.06.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.04.2012 otsusega nr 2315,12,003300 karistati Cheslav Blazhevichit LS §

§ 239lg 1 p 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 14.03.2012 kell 10.38 Kalevipoja põik 5 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,40 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätteid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo ning juhtides mootorsõidukit ei olnud sõidu ajal nõuetekohselt kinnitatud turvavööga, millega rikkus LS § 33 lg 3 sätteid ja pani toime LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuses antud selgituse kohaselt oli kaebuse esitaja 13.03.2012 õhtul vähesel määral tarvitanud alkoholi seoses lapselapse sünni tähistamisega. Järgmine päev pidi olema vaba päev, kuid hommikul kell 09.00 ajal helistas poeg ja palus, et läheks tema naisele sünnitusmajja järele. Olles hommikul hea enesetundega oli veendunud, et eelmisel õhtul tarvitatud alkoholist tingitud jääknähte ei ole ja asus sõitma. Teda peeti kinni kinnitamata turvavöö tõttu ja paluti puhuda alkomeetrisse. Näit oli 0,

1. Kuna tema töö on seotud auto juhtimisega, siis palub tühistada otsus lisakaristuse osas. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendab tema perele majanduslikult rasket olukorda ning auto juhtimisega seotud töökoha kaotust. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja varem karistamata. Kahetseb väga, et istus auto rooli enne kui jääknähud olid kadunud. Määratud trahvi 800 eurot ei vaidlusta ning on selle juba tasunud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et üldse tarvitab alkoholi harva, on hüpertoonia. Sündis lapselaps ja jõudis koju kella 21 ajal. Tarvitas natuke alkoholi. Järgmised kaks päeva olid vabad päevad ja ei teadnud, et poeg helistab. Sõitis poodi, et kingitus osta ja kui tagasi tuli, siis unustas turvavöö kinnitada. Patrull pidas kinni ja siis küsiti kas on alkoholi tarvitanud. Vastas, et ei ole, kuid eelmisel õhtul tarvitas. Puhus indikaatorvahendisse, näit oli 0,
2. Siis lasti puhuda alkomeetrisse ja näit oli 0,
3. Töötab dispetšer-ekspediitorina ja juhtimisõigus on vajalik. Kui jääb ilma juhtimisõigusest, jääb ilma ka tööst. On pere, alaealine laps ja korterilaen. Teo toimepanemine ei olnud ettekavatsetud, sellist asja ei ole varem juhtunud ega ka juhtu. Kui juhtimisõigus võetaks ära üheks kuuks, saaks puhkuse võtta, kuid neljaks kuuks teda tööl keegi pidama ei hakka. Turvavöö kinnitamata jätmise eest on kinni peetud, sügisel viis vanaema notari juurde, kevadel tuli töölt ja peeti kinni. Sooviks, et karistus ei oleks seotud juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuväline menetleja leidis, et tehtud otsus on seaduslik ning otsuse tühistamiseks alus puudub. Otsuse tegemisel ja karistuse määramisel on järgitud kõiki KarS § 56 nõudeid. 2 Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse ning tutvunud kohtule esitatud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vastavalt LS § 239 lg 1 p 1 sätetele karistatakse sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, so kuni 200 eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS §

§ 239lg 1 p 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 kui raskeimat karistust ette nägeva sätte järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,45 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,40 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise keskmise määra lähedane, jäädes mõningal määral alla keskmise määra. Esitatud kaebuses on vaidlustatud lisakaristuse kohaldamist. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmine. Käesoleval juhul tuleb aga kohtu arvates karistuse määra valikul lähtuda peale süü keskmise suuruse ka KarS § 56 lg 1 sätestatud teistest karistust mõjutavatest asjaoludest. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja kahetseb oma tegu, mida kinnitas kaebuse esitaja ka kohtuistungil. Kohtuväline menetleja on sellise karistust kergendava asjaolu otsuse kohaselt tuvastanud ning kohtu arvates on seda lisakaristuse määrast nähtuvalt ka arvestatud. Samas peab karistuse määramisel arvestama ka võimalusega, et määratud karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Mis puudutab seda eelmärgitud võimalust, siis kaebuse esitanud isiku karistusandmete kohaselt ei ole kaebuse esitajat karistusregistrisse kantud ning karistusregistri õiendist nähtuvalt ei ole registris ka arhiveeritud karistusi. Sellest võiks järeldada, et kaebuse esitaja on eelnevalt aastate jooksul käitunud liikluses õiguskuulekalt. Vaatamata sellele asjaolule pani kaebuse esitaja toime ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Seega ei suutnud varasemate karistuste puudumine hoida kaebuse esitajat väärteo toimepanemisest. Peale selles saavad oluliseks karistuse määra valikut mõjutavaks teguriks ka olla õiguskorra kaitsmise huvid. Õiguskorra alla kuulub ka liikluskord ning liikluskorra tagamiseks tuleb ohtlikud liiklejad liiklusest kõrvaldada. Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest ja otsusest, et kaebuse esitaja pani toime kaks liiklusalast väärtegu üheaegselt ja mõlema väärteo iseloom viitab kaebuse esitaja ükskõiksele suhtumisele liikluskorda ja liiklusohutusse. Kohtu arvates annab sellest tunnistust ka asjaolu, et otsuse koostaja andmetel on kaebuse esitajat LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise tõttu korduvalt hoiatatud, mida kaebuse esitaja kohtulikul arutamisel kinnitas, 3 kuid kaebuse esitaja käitumisest nähtuvalt ei ole ta sellest järeldusi teinud. Sellest on otsuse koostamisel lähtunud ka kohtuväline menetleja ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse määrade osas. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Kaebuse väidete kohaselt tarvitas kaebuse esitaja alkoholi eelmisel õhtul ja vähesel määral. Väärteoasjast nähtuvalt peeti kaebuse esitaja kinni järgmisel päeval kell 10.38 ning tema väljahingatavas õhus tuvastati ajavahemikul 10.53 kuni 10.58 alkomeetri näidu kohaselt 0,40 mg alkoholi ühe liitri õhu kohta. Sellest saab järeldada, et alkoholi oli tarvitatud mitte vähesel määral, vaid suhteliselt palju ning kaebuse esitaja pidanuks kasutama liikumiseks muid transpordiliike. Arvestades kaebuse esitaja vanust ning eeldatavat varasemat elukogemust, ei tohiks kaebuse esitajale alkoholi toime olla üllatuslik ning kainenemisele kuluv aeg peaks olema kaebuse esitajale teada. Samamoodi pidi kaebuse esitajale temale inkrimineeritud väärtegu toime pannes olema teada asjaolu, et ka pärast lapselapse sündi on talle vajalik juhtimisõigus valitud töö tegemiseks. Samas on menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib põhjustada suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes kaebuse esitaja seda aga oluliseks ei pidanud. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteod on toime pandud tahtlikult. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4