← Eesti

1-11-8205/15

Obsah (5)§ 238§ 60§ 61§ 185§ 337

1-11-8205 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-8205 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Me

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja rahaliseks karistuseks mõista 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg

  1. maist
  2. a kuni
  3. maini
  4. a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 (kolm) päevamäära, siis mõista Kalle Lintsile lõplikuks karistuseks rahaline karistus 114 (ükssada neliteist) päevamäära summas 2713.20 (kaks tuhat seitsesada kolmteist) eurot ja 20 senti. Apellatsioonimenetluses Kalle Lintsile õigusabi osutamise eest määratud kaitsjale makstud tasu 95.88 (üheksakümmend viis) eurot ja 88 senti jätta riigi kanda. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  5. novembril
  6. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. K. Lints oli antud lühimenetluses kohtu alla selles, et ta
  8. mail
  9. a kella 22.40 paiku hoides paremas käes kirvest, avas O. Ii koputamise peale xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xx x xxx asuva korteri välisukse, astus korterist välja O. Iile lähemale ning sõna lausumata tõstis kirve ähvardavalt üles. Kartes oma elu ja tervise pärast O. I astus samal ajal tagasi, kükitas ja tõstis löögi tõrjumiseks oma mõlemad käed üles. Seejärel K. Lints lõi O. Iile kirvega pea suunas, tabades viimast riivamisi vastu pead oimu piirkonda ning vastu vasakut kätt. Sellise tegevusega tekitas K. Lints O. Iile füüsilist valu oimu piirkonnas ja terviskahjustuse – lõikehaava vasaku käe väikesel sõrmel. Seega K. Lints, kahjustades teise inimese tervist, samuti lüües teist inimest, pani toime kehalise väärkohtlemise, so kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.
  10. Harju Maakohtu
  11. septembri
  12. a kohtuotsusega mõisteti K. Lints süüdistuses KarS § 121 järgi süü tõendamatuse tõttu õigeks. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei ole K. Lints end kohtueelsel uurimisel ega kohtus kannatanu O. Ii kirvega löömises süüdi tunnistanud. Kannatanu O. I ei ole kindel, et K. Lints teda kirvega lõi. Tunnistaja U. L kirvega löömist ei näinud, kuid nägi hiljem kannatanu O. Ii sõrmel vigastust ning trepil verejälgi. Kohtu hinnangul kannatanu sõrmel olevast haavast ja trepikoja põrandast tehtud fotod K. Lintsi süüd ei kinnita. Ei ole teada, millal ja millega kannatanu sõrme vigastati. Samuti ei ole teada, millal verejäljed trepikoja põrandale tekkisid ja kas oligi üldse tegemist verega. Nendele asjaoludele oleks pidanud andma vastuse eksperdid, kuid mingisuguseid ekspertiise kriminaalasjas määratud ei ole.
  13. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada K. Lints süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära ulatuses päevamääraga 23,80 eurot.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista rahaliseks karistuseks 120 päevamäära. Karistusest lugeda kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 3 päevamäära, siis mõista lõplikuks karistuseks 114 päevamäära summas 2713,20 eurot. Apellatsiooni motiivide kohaselt on kannatanu kirvega löömine üheselt tõendatud kannatanu O. O ja tunnistaja U. L kokkulangevate ütlustega. Kannatanul tervisekahjustuse olemasolu kinnitab tema läbivaatuse protokoll ja läbivaatuse käigus tehtud fotod. See, et kirvelöögiga ei ole kannatanule tekitatud tõsisemaid tervisekahjustusi, on õnnelik juhus. Prokurör leiab, et tervisekahjustuse kindlakstegemiseks ei olnud vaja ekspertiisi määrata, sest selle tuvastamine ei vajanud eriteadmisi. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et kehaline väärkohtlemine ei ole tõendamist leidnud, siis taotleb prokurör K. Lintsi süüditunnistamist ähvardamises KarS § 120 järgi. 4. Ringkonnakohtu istungil prokurör toetas apellatsiooni ja taotles selle rahuldamist. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 2

(2)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja prokuröri apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad leiab, et prokuröri apellatsiooni väited väärivad tähelepanu. Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. mai
  3. a otsuses nr 3-1-117-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu senises praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri apellatsioon on põhjendatud ja annab kohtukolleegiumile aluse maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. 5.1 Prokurör leiab, et süüdistatava K. Lintsi ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta, sest need ei ole kooskõlas teiste kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsuses nr 31-1-19-05 ja
  6. septembri
  7. a otsuses nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus ei ole tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest K. Lintsi ütlused ei ole vastuolus mitte ainult teiste tõenditega, vaid ka iseendaga. Nii on kohtueelsel uurimisel K. Lints andnud ütlusi, mille kohaselt ta avas ukse ja tahtis toast kaasa võetud kirvega lükata kannatanut rindkeresse, et teda ukse tagant ära ajada. Ta sirutas parema käe kannatanu suunas. Kirve tera oli kannatanu poole. Enda arvates ta kannatanut ei tabanud, sest kannatanu põikas löögi eest kõrvale. Tema eesmärk oli kannatanu ukse tagant ära ajada. Seevastu maakohtu istungil süüdistatav K. Lints muutis oma ütlusi ja kinnitas, et ta võttis toast kirve kaasa enesekaitseks. Ta hoidis kirvest enda ees teraga kannatanu poole vaid selleks, et kannatanu ei saaks teda rusikaga lüüa. K. Lints kartis kannatanut, sest ta oli löönud jalahoobiga mõlgi metalluksele. Kuna süüdistatava K. Lintsi kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused ning maakohtu istungil antud ütlused olid omavahel vastuolus, siis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. novembri
  9. a otsuses nr 3-1-1-62-07 avaldatud seisukoha kohaselt oleks maakohus pidanud tunnistama K. Lintsi ütlused tervikuna mitteusaldusväärseks ja tõendite kogumist välja jätma. Samasugust seisukohta kinnitas Riigikohtu kriminaalkolleegium oma hiljutises
  10. novembri
  11. a otsuses nr 3-1-1-87-
  12. Eeltoodut arvesse võttes tunnistab kohtukolleegium süüdistatava K. Lintsi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab tõendite kogumist välja. 5.2 Kannatanu O. Ii ütlustest nähtub, et K. Lints tõstis kirve löömiseks üles, kuid kannatanu jõudis paar sammu taganeda, maha kükitada ja mõlemad käed enda kaitseks üles tõsta. Langetatud kirves riivas vasakut oimukohta ja väikest sõrme. Lööki ennast ta ei näinud, sest pani kirve langetamise ajal silmad hirmust kinni. Maja koridoris politseid oodates nägi ta, et tema sõrmel olevast lõikehaavast immitseb verd ja trepiastmetel olid vereplekid. Vastupidiselt kohtu hinnangule leitakse prokuröri apellatsioonis põhjendatult, et kirvega lüüa sai vaid süüdistatav K. Lints. Kannatanu O. I ei pannud silmi kinni mitte siis, kui K. Lints kirve üles tõstis, vaid siis, kui süüdistatav hakkas kirvest langetama. Seda, et kirve langetamine lõppes kannatanu pea ja vasaku käe väikese sõrme riivamisega kinnitab valu, mida kannatanu löömise hetkel tundis ja lõikehaav sõrmel. Ehkki kannatanu avastas sõrmel lõikehaava ca 15 minutit pärast lööki ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kannatanule oleks tekitatud käevigastus mingil muul viisil. Haava ja veritsuse tekkimine sõrmel 3
(2)on ajalis- ruumiliselt seotud kirve kasutamisega süüdistatava poolt. Asjaolul, et kirvega riivamise ajal olid kannatanu silmad kinni ei tee olematuks kirvega löömise fakti, sest kedagi teist peale kirvega K. Lintsi sündmuskohal ei olnud. 5.3 Kannatanu O. Ii ütlused on kooskõlas tunnistaja U. L ütlustega, kes nägi läbi uksesilma, et kannatanu oli madalal ja K. Lints seisis tema juures ning tal oli käes mingi ese, mida ta kahe käega enda pea kohal hoidis. K. Lints oli asendis, nagu hakkaks ta kannatanut kohe lööma. Löömist ennast ta ei näinud, sest läks endale riideid selga panema, et kannatanule appi minna. Süüdistatava K. Lintsi ja kannatanu O. Ii ütluste kohaselt sai selleks esemeks olla vaid kirves, mille K. Lints hiljem politseile välja andis. Seega kinnitavad kannatanu O. Ii ja tunnistaja U. L omavahel haakuvad ütlused seda, et kirvega lõi süüdistatav K. Lints. 5.4 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et vahetult pärast sündmust politseijaoskonnas kannatanu O. Ii läbivaatuse käigus tuvastati tema väikesel sõrmel lõikehaav. Kannatanu sõrmel olev lõikehaav on näha isiku läbivaatuse käigus tehtud fotolt. Sündmuskohal käinud politseitöötajad on fotografeerinud Lille 9 maja trepikoja trepil olevaid verekahtlasi jälgi. Maakohus leidis, et vere olemasolu trepil ning O. Ii tervisekahjustuse oleks pidanud tuvastama ainult vastavad ekspertiisid. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

§ 60

lg 2 sätestab, et tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Vastavalt

§ 61lg-le 1 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu.

Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette asjaolusid, mille tõendamine oleks aprioorselt võimalik üksnes eksperdi arvamuse alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. mai
  2. a otsuses nr 3-1-1-35-06 märkinud, et kriminaalmenetluses on ekspertiisi määramine nõutav juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Seega on ekspertiis nõutav olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire. Käesolevas asjas ei ole maakohus esitanud ühtegi põhistust selle kohta, miks ei olnud menetleja üldteadmiste pinnalt võimalik tuvastada kannatanu käevigastust ning trepil vereplekke ning miks oli vaja nende tuvastamiseks vaja ainult eriteadmisi. Teisisõnu pole kohus avanud seda, millist lisainformatsiooni ekspertiisi korraldamine käesolevas asjas võinuks anda. Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et kannatanu kirvega löömine on üheselt tõendatud kannatanu O. Ii ütlustega ja tunnistaja U. L ütlustega. Kannatanul tervisekahjustuse olemasolu kinnitab ka tema läbivaatuse protokoll ja läbivaatuse käigus tehtud fotod. Seega ei olnud kannatanul tervisekahjustuse tuvastamiseks ekspertiisi määramine vajalik. Samuti ei ole kohtukolleegiumil mingit kahtlust selles, et xxxxx x maja trepikoja trepiastmetel oli kannatanu O. Ii veri, sest tema ütluste kohaselt immitses käest verd ja vereplekid olid trepiastmetel. Samuti kinnitas tunnistaja U. L, et kannatanu käsi oli verine ning trepiastmetel oli verd. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et ei ole teada millal verejäljed põrandale tekkisid ja kas oligi üldse tegemist verega. 5.5 Eeltoodud tõendeid analüüsides on kohtukolleegium seisukohal, süüdistatava K. Lintsi poolt kirve kasutamise ja kannatanu O. I füüsilise valu tekitamise ning tervisekahjustuse tekitamise vahel valitseb põhjuslik seos. Seega vastab K. Lintsi tegevus KarS § 121 objektiivsele koosseisule, so kehalisele väärkohtlemisele. KarS § 121 süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtukolleegium leiab, et kannatanut kirvega lüües pidas 4

(2)K. Lints võimalikuks, et tekitab kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse ja möönis seda. Seega tegutses K. Lints kannatanu O. Iit kirvega lüües kaudse tahtlusega. 5.6 Järgnevalt peatub kohtukolleegium K. Lintsile mõistetaval karistusel. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. K. Lints on varem kohtu poolt karistamata. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Seetõttu nõustub kohtukolleegium prokuröri seisukohaga, et K. Lintsi karistamisel on võimalik piirduda rahalise karistuse mõistmisega. Kuna aga K. Lintsi karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja ta pani toime KarS § 121 loetletud tegudest kõige raskema teo, siis tuleb talle mõista rahalise karistuse keskmisele määrale lähenev karistus. Kohtukolleegium leiab, et K. Lintsile tuleb mõista rahaline karistus 180 päevamäära päevamääraga 23,80 eurot.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja rahaliseks karistuseks mõista 120 päevamäära. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg

  1. maist
  2. a kuni
  3. maini
  4. a, so 2 päeva karistusaja hulka. Kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, siis mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 114 päevamäära summas 2713.20 eurot ja 20 senti. 5.7 Viimasena peatub kohtukolleegium määratud kaitsja tasul. Kaitsja J. Benevolenskaja esitas taotluse mõista talle apellatsioonimenetluses kaitsealusele osutatud riigi õigusabi eest kaitsjatasuna välja 95,88 eurot, sealhulgas käibemaks 15,98 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud.

§ 185

lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337lõike1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium teeb K. Lintsi suhtes

§ 337

lg 1 p-s 4 nimetatud kohtulahendi, millega tühistab esimese astme kohtuotsuse täies ulatuses ja teeb uue kohtuotsuse, siis jääb määratud kaitsja tasu 95,88 eurot riigi kanda. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 4, § 338 p-st 1 ja § 340 lg 4 p-st 2 tühistab kohtukolleegium K.

Lintsi suhtes tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse ja teeb selles osas uue otsuse. Meelika Aaava Julia Katškovskaja Sten Lind 5

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.