4-12-1543/7

Väärteoasi nr 4-12-1543 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Jõgeva Väärteoasja number Väärteoasi 4-12-1543 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Sander Rehepapp (isikukood 37504280359, elukoht . Sander Rehapapi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2602,12,002505 Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus, kohtuvälise menetleja ametnik – liikluspolitseinik Raimo Kelt; Lõuna Esindaja: Politseija Piirivalveameti prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse menetlusteenistuse vanem ülemkonstaabel Urmas Solovjov. RESOLUTSIOON Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse kiirmenetluse 29.03.2012 otsus Sander Rehepapi väärteoasjas nr 2602,12,
2. Lõpetada Sander Rehepapi suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 2602,12,002505, kuna menetlusaluse isiku käitumises puuduvad väärteo tunnused. Rahuldada Sander Rehepapi kaebus. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (
3. juuni 2012). Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus, liikluspolitseinik Raimo Kelt on 29.03.2012 koostanud kiirmenetluse otsuse nr 10220112910117 selle kohta, et Sander Rehepap juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, sõidumeerikule paigaldatud sõidumeeriku suhtes ei ole läbi viidud kontrollimist koos hälvete määramise ja paigaldusplaadi panemisega. Sõidumeerik viimati kalibreeritud 16.02.2012 (tl 3,8). Antud teoga rikkus Sander Rehepap liiklusseaduse (edaspidi LS) § 73 lg 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrus nr 17 „Nõuded sõidumeerikule ja selle paigaldamisele ning sõidumeeriku kontrollimise tingimused ja kord“ (edaspidi Määrus nr 17) § 10 lg 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi Määrus nr 42) lisa 1 nõudeid. Eelkirjeldatud tegu kvalifitseeriti LS § 211 järgi. Karistust kergendava asjaoluna viidati KarS § 57 lg 1 p-le
4. Sander Rehepapile määrati KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Sander Rehepapi kaebus Sander Rehepap esitas 13.04.2012 maakohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.03.2012 otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivsena taotleb Sander Rehepap määratud karistuse kergendamist miinimumkaristuseni. Sander Rehepap leiab, et tema suhtes koostatud otsus on tervikuna ebaõige. Sander Rehepapp märgib, et tema juhitaval sõidukil Volvo, registreerimismärgiga 550MGP, oli olemas sõidumeerik ning see oli töökorras. Kuigi otsuses on väidetud, et sõidumeeriku suhtes ei olnud läbi viidud kontrollimist, tuvastas politsei, et sõidumeerikut oli viimati kalibreeritud 16.02.
5. Sellega on Sander Rehepapile on jäänud kiirmenetluse otsus arusaamatuks ja ebaselgeks. Sander Rehepap viitab VTMS § 29 lg 1 p-le 1 ning leiab, et väärteomenetlus tuleb tema suhtes lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivsena leiab Sander Rehepap, et talle määratud karistus on liiga karm, mistõttu palub ta karistuse leevendamist. Sander Rehepap märgib, et tema töötasu on 325 eurot kuus. Tema perekonda sündis 08.12.2011 tütar, kes on tema ülalpidamisel. Arvestades tema sissetulekut ja seda, et tal on ülalpeetav, on karistus majanduses toimuva üldise ja pideva hinnatõusu tingimustes ebaproportsionaalne. Sander Rehepap ei suuda tasuda 100 euro suurust trahvi ja on sunnitud taotlema trahvi tasumise ajatamist. Sander Rehepapp palub arvestada ka asjaolu, et seni on ta käitunud seaduskuulekalt ning tema teada ei ole tal kehtivaid rikkumisi, kuigi ta töötab autojuhina kõikidel tööpäevadel. Menetluse käik 2 Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl 6), võttis väärteoasja menetlusse ja küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjaliku vastuse kaebusele ning kohustas kaebajat teatama, milliste tõendite uurimist ta soovib ja milliste tõenditega kaebust põhjendab (tl 10). Kohtuväline menetleja vastas palvega jätta Sander Rehepapi kohta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et Sander Rehepapile määratud karistus ei ole põhjendamatult range. Kohtuväline menetleja käsitleb väljakujunenud kohtupraktikat karistuse mõistmisel ning märgib, et konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11 p 11). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluspolitseinik Raimo Kelt on nimetatud põhimõtetega arvestanud. Määratud karistus on ¼ sanktsiooni ülemmäärast. Seega on karistus vastavuses karistamise üldpõhimõtetega. Kohtuväline menetleja, tuginedes seisukohale lisatud karistusregistri teatele, märgib, et Sander Rehepapil ei ole kehtivaid karistusi. Politsei- ja Piirivalveameti 11.01.2011 otsus, millega karistati Sander Rehepappi TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 160 eurot, on tasutud 26.01.
6. Tuginedes karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-le 1 on kohtuväline menetleja seisukohal, et Sander Rehepapil ei ole kehtivaid karistusi. Sander Rehepap esitas kohtule avalduse, mille kohaselt kinnitab ta kaebuses toodud väiteid palgatõendi ja lapse sünnitunnistusega. Täiendavaid tõendeid Sander Rehepapil esitada ei ole ning ta ei taotle muude tõendite uurimist. Ühtlasi palub Sander Rehepapp kaebus läbi vaadata ilma tema osavõtuta (tl 18). Kohtu seisukoht ja põhjendused Kuna kohtumenetluse pooled ei soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kiirmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning Sander Rehepapi suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja Sander Rehepapi kaebus rahuldada. Sander Rehepapile on mõistetud kiirmenetluse otsusega rahatrahv selle eest, et tema „juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, sõidumeerikule paigaldatud sõidumeeriku suhtes ei ole läbi viidud kontrollimist koos hälvete määramise ja paigaldusplaadi panemisega. Sõidumeerik viimati kalibreeritud 16.02.2012.“ Sander Rehepapi tegu on kvalifitseeritud LS § 211 järgi, mis sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et Sander Rehepap juhtis 29.03.2012 mootorsõidukit Volvo FH12, registreerimismärgiga 550MGP, milles oli sõidumeeriku kasutamine kohustuslik ja et sõidumeerik oli olemas, vaid selles, kas sõidumeerik oli korrakohaselt kontrollitud, kuna väärteokirjeldusest nähtuvalt on Sander Rehepapile etteheidetav tegu seisnenud just selles, et Sander Rehepap juhtis mootorsõidukit, millel ei olnud sõidumeerikut kontrollitud vastavalt õigusaktides (LS § 73 lg 1, Määrus nr 17 § 10 lg 1 3 ja Määrus nr 42 lisa 1) ettenähtule ning seega ei olnud sõidumeerik töökorras ning sellega rikkus Sander Rehepap LS §
7. Nimelt nähtub kiirmenetluse otsusest, et Sander Rehepap rikkus eelkirjeldatud teoga LS § 73 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud. Samuti rikkus Sander Rehepap kiirmenetluse otsuse kohaselt Määruse nr 17 § 10 lg 1, mis sätestab, et sõidukile paigaldatud sõidumeerikut peab kontrollima iga kahe aasta järel koos hälvete määramise ja uue paigaldusplaadi panemisega, ja Määruse nr 42 lisa 1, mille kood 109 sätestab muuhulgas, et sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale ning sõidumeerikut kontrollitakse vaatluse või katsesõiduga. Eelviidatud sätetest nähtuvalt reguleerib sõidumeeriku kontrollimise ajavahemikku Määruse nr 17 § 10 lg 1, sätestades kohustuslikuna sõidumeeriku kontrolli iga kahe aasta järel. Kohus leiab, et ilmselt on nimetatud sõidumeeriku kontrollimise tähtaja rikkumist silmas pidanud ka menetleja, kes on kiirmenetluse otsuse Sander Rehepapi suhtes koostanud. Kuna politseiametnikud on LS § 193 kohaselt isikud, kellel on õigus teostada liiklusjärelevalvet, oli politseiametnikul pädevus teostada kontrolli vaatluse läbi ka sõidumeeriku osas, mida 29.03.2012 kasutas Sander Rehepap tema poolt juhitavas mootorsõidukis. Tuvastamaks Sander Rehepapi poolt toimepandavat rikkumist, peab kohus oluliseks hinnata ja tõlgendada väärteokirjelduses sisalduvat teksti „sõidumeerik viimati kalibreeritud 16.02.2012“. Kuna juhul, kui eelviidatud sõidumeeriku kalibreerimise kuupäeva on võimalik lugeda tähtpäevaks, millal viimati sõidumeerik nõuetekohaselt kontrolliti, on kaebuses toodud väide õige ning sõidumeeriku kontrollimise kaheaastane tähtaeg ei olnud väärteootsuse koostamise ajaks 29.03.2012 möödunud ja seega puuduks Sander Rehepapi suhtes väärteokoosseis, kuna kasutatava sõidumeeriku kontrollimise aeg Määrus nr 17 § 10 lg 1 kohaselt ei oleks sellisel juhul kiirmenetluse otsuse koostamise ajaks saabunud. Kalibreerimise kui õigusliku termini mõiste on avatud mõõteseaduse § 2 lg 1 p-s 6, mille kohaselt on kalibreerimine menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel. Sellest tulenevalt on aga kalibreerimise eesmärgiks teatava menetluse tagajärjena määrata kindlaks seosed kalibreeritava mõõtevahendi väärtuse ja mõõtühiku väärtuse vahel, mille kindlakstegemiseks kasutatakse etaloni. Õigekeelsussõnaraamatu