1-10-8892/18

Kriminaalasi nr 1-10-8892 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mail 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-8892 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Asja läbivaatamise kuupäev 30.05.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid P. N.´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P. N., isikukood 37712225215 Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta P. N. tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 07.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P. N.i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P. N. on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.09.2010 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p7,8,9 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 1 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.02.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 07.07.2010 ja lõpp 07.03.
2. Kinnipidamisasutuses P. N.i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 7 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral soovib asuda elama venna elukaaslase J. M. korterisse. Vanglapäringust selgus, et M. ei suhtle enam P. N. . Kinnipeetavat enda juurde elama ta ei võta. 1 Isikul on algharidus. Käesoleval ajal õpib vanglas 8-s klassis. Viljandi Vanglas viibides õppis lukksepaks ning Tartu Vanglas lõpetas keevitaja kursused. Töötas väidetavalt 3 aastat keevitajana. Kinnipeetaval puuduvad kindlad tööoskused ja töökogemused vabaduses. Kriminaalhooldusel 2008/2009 olles oli Töötukassas töötuna arvel, hiljem tegevuseta. Vabanemisjärgselt kindel töökoht puudub. Varasemad kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Joobes olles on vägivaldne ja ettearvamatu, ründamise tagajärjed võivad olla väga rasked. Enne vangistust tarvitas narkootikume. Varasemalt läbinud vanglas tema enda sõnul "12 sammu". Alates 09.06.2011 osales Convictuse individuaalsetel nõustamistel, kuid see katkestati, kuna isikul puudus motivatsioon kaasa töötamiseks; 18.05.11-02.06.11 - osales täitmiskava alusel kõlblustreeningul; Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelvalve alla Kriminaalhooldaja ei nõustu P. N.i ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldust elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei saa toimuda olukorras, kus puudub kindel elukoht ja ei ole kontrollitud korteri sobilikkus elektroonilise järelevalve nõuetele. P. N. on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Olles kriminaalhooldusel tema rikkus kõiki KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohtu poolt pandud kohustusi. Hoolduskavas püstitatud nõuded jäid täitmata ja karistus pöörati täitmisele. Peale vabanemist kinnipeetaval puudub kindel töö-ja elukoht ning lähedaste materiaalne ja moraalne toetus. Prokuröri kirjalikust arvamusest nähtub, et ta ei toeta P. N.i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et P. N.i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole võimalik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. N.i isikut iseloomustavad andmedtema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale ei ole võimalik, kuna puudub selle omaniku nõusolek. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat 7 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. P. N. on varem 5 korda kriminaalkorras karistatud sh varavastaste ja raskete isikuvastaste kuritegude eest ning oli ka kriminaalhooldusel. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud jätkandes kuritegude toimepanemist mis näitab, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski 2 Peale seda puudub kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht, mis ei võimalda elektroonilise järelevalve teostamist. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide ja alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis avaldab mõju tema käitumisele ja mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et P. N.i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades P. N.i poolt toimepandud kuritegu ohtlikkust ja asjaolusid, korduvat karistust, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et P. N.i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Seega kriminaalhooldus ei osuta P. N.ile piisavalt mõju. Karistusaja lõpuni on veel ligi kaks aastat, mis on küllaldaselt pikk aeg. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu P. N.i vabastamisega temale Harju Maakohtu 21.09.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 3