Obsah (15)

§ 200§ 266§ 69§ 199§ 213§ 64§ 65§ 2§ 3§ 32§ 33§ 34§ 56§ 75§ 57

Ärakiri 1-12-2629 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2012. a Haapsalus Kohtuistungi toimumise aeg 17. aprill 2012 Kriminaalasja number 1-12-262

§ 200

lg 2 p 4, 5, 8, 9, § 213 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav URMAS KÄRMET - elukoht *, asukoht Tallinna Vangla, isikukood 38906074722, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud 2 korda: 1.10.05.2010 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 266

lg 2 p 1,3 ja § 199 lg 2 p 4,7,8,9 alusel vangistusega 8 kuud, mis

§ 69

lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 480 tundi tähtajaga 1 aasta, kusjuures karistus liideti Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 02.06.2010 kohtuotsusega; 2.02.06.2010 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 200

lg 2 p 7 ja

§ 199

lg 2 p 4,7,8 alusel vangistusega 3 aastat, millega loeti kaetuks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 10.05.2010 kohtuotsusega mõistetud karistus ning lõplikuks ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 20 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat, karistus ei ole kantud. Väärteomenetluse korras 7 korda karistatud:

1. 18.07.2003 Pärnu PP poolt Tubakaseaduse § 213 alusel rahatrahviga 180 krooni, tasutud 18.08.2006; 2.31.05.2006 Lääne PP poolt Tubakaseaduse § 47 alusel rahatrahviga 180 krooni, tasutud 18.08.2006;
2. 16.03.2007 Lääne PP poolt AS § 71 alusel rahatrahviga 180 krooni, tasutud 16.07.2007; 4.22.02.2008 Lääne PP poolt AS § 69 alusel rahatrahviga 900 krooni, tasutud 15.08.2011; 5.26.06.2008 Lääne PP poolt LS § 7436 lg 1 alusel rahatrahviga 180 krooni, tasutud 15.08.2011; 6.06.05.2009 Lääne PP poolt LS § 7436 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 2100 krooni ehk 1 Ärakiri 1-12-2629 134,21 eurot, tasumata; 7.23.07.2011 Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt LS § 259 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 40 eurot, tasumata. 10.11.2011 Pärnu maakohtu 04.11.2011 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja vahistamismääruse nr 1-11-12073 alusel kinni peetud, kohaldatud tõkend vahistamine. Kaitsja Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON
3. Süüdi mõista Urmas Kärmet

§ 200lg 2 p 4, 5, 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat.

2. Süüdi mõista Urmas Kärmet

§ 213lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Urmas Kärmet`ile liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Urmas Kärmet'ile mõistetud karistust 1/3 so 1 aasta vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) aastat. 5.

§ 65

lg 2 alusel, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 2–aastast vangistust Pärnu Maakohtu 02.06.2010 kohtuotsusega nr 1-09-5586 mõistetud ära kandmata 2aastase 11-kuu 20-päevase vangistuse võrra, mõista Urmas Kärmet`ile liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud 20 (kakskümmend) päeva.

1. 4 aasta 11 kuu 20 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda Urmas Kärmet kinnipidamine 10.11.
3. Urmas Kärmet suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
4. Välja mõista Urmas Kärmet`ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-2629 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot; -määratud kaitsjale makstud tasu 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 78 senti; -ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot; - koopiate tegemise kulu 45 senti; Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
6. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 275 24.01.2012) tasu 255 eurot 65 senti jätta riigi kanda.
7. Asitõend – Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis asuvad noatera ja noa käepide hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.
8. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord 2 Ärakiri 1-12-2629 Süüdistataval, tema kaitsjal, kannatanutel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on menetlusosalistele kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

§ 200

lg 2 p 4, 5, 8, 9 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise, see on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega, see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, see on toime pandud sissetungimisega.

§ 213

lg 1 näeb kuriteona ette varalise kasu saamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise.

§ 200lg 2 p 4, 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Süüdistus URMAS KÄRMET`it süüdistatakse selles, et tema, varem röövimise toime pannud isikuna, 27.10.2011 õhtul kella 20-21 ajal sisenes omavoliliselt korterielanike tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel Haapsalu linnas K tänav * korrusmaja * korrusel asuvasse E K kuuluvasse korterisse nr *, kus peitis end riidekappi, misjärel kella 22.53 ajal tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil noaga kallale magamistoas voodis viibinud S K, kellele lõi kõigepealt ühe korra rusikaga näkku ning seejärel lõi noaga korduvalt vasakule poole rindkere piirkonda, tekitades kannatanu S K *, misjärel võttis köögis asuvast külmutuskapist ära alljärgnevad E K kuuluvad toiduained: kaks 1,5-liitrilist pakki viinamarjamahla koguväärtusega 1,66 eurot, ühe paki mangomahla väärtusega 0,82 eurot, ühe paki vaarikamahla väärtusega 0,85 eurot, 800 grammi suitsuvorsti väärtusega 4 eurot, 700 grammi viinereid väärtusega 3,50 eurot, 900 grammi suitsuliha väärtusega 4 eurot, 50 grammi juustu väärtusega 0,50 eurot, 150 grammi suitsuvorsti väärtusega 1 euro ja kannatanu väitel ilma rahalise väärtuseta kausi, tekitades kuriteoga kannatanu E K kokku varalise kahju summas 16,33 eurot ja kannatanu S K füüsilist valu ja eluohtlikud tervisekahjustused, s.o *. Sellise tegevusega Urmas Kärmet, võttes sissetungimisega ning relvana kasutatava esemega kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamisega vägivalda kasutades ära võõra vallaasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime röövimise isikuna, kes on varem röövimise toime pannud, s.o Karistusseadustiku § 200 lg 2 p 4, p 5, p 8 ja p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teo vastavus süüteokoosseisule. Kohus uurib selles kuriteoepisoodis kohtule esitatud tõendeid. Süüdistatav Urmas Kärmet /tl 139-144, 249-252 I kd/, tunnistas end

§ 200

lg 2 p 4, 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetses seda, et S K kallale tungis. S K ei ole talle mitte keegi, on * E K *. V ja S elavad Haapsalus K* korteris. Koos nendega elab veel * A K. See oli 2011 oktoobri lõpus, täpsemat kuupäeva ei mäleta, kui käis mitmel päeval järjest * maja juures passimas, et nende korterisse sisse saada. Korterisse tahtis pääseda seetõttu, et sealt süüa 3 Ärakiri 1-12-2629 saada. Ei saanud * juurde lihtsalt niisama sisse astuda ja süüa küsida seetõttu, et ei saa S, s.o. S, üldse läbi. Teab, et S peab teda ja tema * M enda jaoks võõrasteks, seda teavad peres kõik. Oligi plaan, et passib peale, millal S koeraga jalutama läheb ja siis pääsebki korterisse sisse. * võis korteris olla, tema ei häiri, * saab hästi läbi. Nendel eelnevatel päevadel, kui maja juures passimas käis, siis plaaniski ette, et vaatab, millal *, s.o. S koeraga jalutama läheb. Nägi, et S käis koeraga jalutamas õhtuti kella 20.30 ajal ja väljas oli ta üle poole tunni. Maja trepikoja välisuks on lukustatud ja selle luku kiipi ei ole. Samuti ei ole * korteri välisukse võtit. Ühel päeval oktoobri lõpus, arvab, et kella 15.00 paiku, avastas maja juures passides, et trepikoja välisuks on lahti. Tema arvates trepikotta pääsemiseks kellegi korteri uksekella ei lasknud. Pääses * korteri trepikotta sisse siis, kui trepikoja uks oli pärani lahti. * korter asub * korrusel, kui trepist üles minna, siis jääb korter *. Korteri välisust ei katsunud, sest teadis, et kedagi ei ole kodus. Seda teadis seetõttu, et *autot ei olnud maja ees. Jäi trepikotta istuma kuna väljas oli külm. Istus * korteri kõrval oleval trepil, milline viib üles II korrusele. Seljas oli punane jope, jalas olid pruuni värvi püksid ja mingid valged botased vist. Trepikojas nägi sõpra E M, kes hakkas just tööle minema. Tegid E suitsu ja ajasid juttu. Aitas E veel auto käima lükata, et ta saaks tööle minna. Enne trepikojast välja minekut oli trepikoja ukse haaki pannud, et saaks uuesti peale E lahkumist trepikotta tagasi minna. Lisab, et E on * naaber. Tunnistaja E M oma ütlustes /tl 75-77 I kd/ kinnitab U.Kärmet`i ütlusi. Urmas Kärmetit tunneb juba ammusest ajast. Vahepeal elas Urmas tema naaberkorteris oma * juures. See oli

1. oktoobril kella 13.00 paiku, kui tema korteris helises uksekell, täpsemalt öeldes telefon, mis heliseb siis, kui keegi soovib trepikotta sisse pääseda. Trepikoda on lukustatud ja sisse pääseb ainult siis, kui keegi korterist trepikoja välisukse avab. Võttis telefoni vastu ja sai teada, et trepikoja välisukse taga on Urmas Kärmet. Lasi oma korterist trepikoja välisukse lukust lahti ja lasi Urmase trepikotta sisse. Siis tuli Urmas tema korteri ukse taha ja küsis suitsu. Andis Urmasele suitsu, ta jäi trepikotta, korterisse ei tulnud. Oli tööle minekuga kiire, korjas just oma asju kokku ning Urmasega rääkida ei saanud. Kui korterist väljus, siis istus Urmas teisel trepil, mis jääb otse tema * korteri ukse juurde. Ei küsinud, miks ta trepil istub mitte ei lähe * juurde korterisse, Urmas on varemgi nii trepil istunud, kui tema * korteris kedagi kodus ei ole ja oodanud seal kuni keegi koju jõuab. Urmasel oli seljas punane jope ja jalas vist teksad, tema arvates käib Urmas kogu aeg samade riietega. Läks trepikojast välja ja hakkas autot käivitama, mis ei õnnestunud. Mõne hetke pärast tuli ka Urmas trepikojast välja aga trepikoja ust ta enda järel kinni ei lasknud vaid pani selle haaki, seega uks jäi pärani lahti. Urmas aitas auto veel käima lükata ja siis sõitis tööle. Urmas jäi trepikoja ette seisma. Tema arvates oli Urmas kaine, ei saanud aru, et ta oleks olnud alkoholi tarvitanud. Urmas Kärmet jätkab, et kui trepikotta tagasi läks, istus samale trepile. Trepikojas nägi kõndimas veel ühte võõrast meest, kes küsis, et kas ei saa sisse või midagi sellist ta küsis. Vastas mehele, et ei saa jah. Istus trepikojas ca 20 minutit veel ja läks sealt minema, trepikoja ukse lasi enda järel lukku. Tunnistaja N V on öelnud /tl 65-67 I kd/, et Urmas Kärmeti nimelist isikut ei tunne. Elab Haapsalus K * korteris, korter asub *korrusel. Seda teab, et samas trepikojas * korrusel asub perekond K korter, on nendega aastaid koos elanud. Eile, s.o. 27.10.2011 jõudis töölt koju kella 15.00 paiku. Trepikoja uks on fonolukuga lukustatud, seda saab kiibiga avada. Eile koju jõudes oli trepikoja uks kindlasti lukustatud. Kui kõndis trepikojas esimesest trepist üles ning jõudis * korrusele, siis nägi samas teisele korrusele viiva trepi keskosas istumas ühte nooremat poissi. Selle poisi nägu ei näinud, kuna tal olid käed poolenisti näo ette pandud, ta toetas kätega pead. Noormees ennast tema tulekust kuidagi häirida ei lasknud, ennast trepil koomale ei tõmmanud. Noormehel oli seljas punast-musta värvi jope aga kas jope põhitooniks oli just punane värv, seda öelda ei oska. Möödus noormehest ja läks oma korterisse. Kodus võis viibida ca 10-15 minutit ja siis tuli koeraga õue jalutama. Kui oli oma korterist alla tulnud, siis nägi, et noormees istus trepil samas kohas. Möödus jälle noormehest sõnagi lausumata ja läks koeraga õue. Oli õues umbes 10-15 minutit ning siis tuli tagasi trepikotta. Noormees istus jätkuvalt trepil samas kohas. Sel korral küsis noormehelt, et „mida te ootate siin". Noormees ütles pobinal mingi sõna, millest aru ei saanud ja lisas siis selgemalt, et „pole kodus". Ei 4 Ärakiri 1-12-2629 saanud ma aru, keda polnud kodus ja ei hakanud rohkem midagi täpsustama. Läks tagasi oma korterisse ja rohkem sealt välja ei läinud. Urmas Kärmet kirjeldas, et edasi läks maja vastas asuvasse K metsa istuma. Seal on pingid olemas. Metsas kohtas * samas majas elavat R, kelle perekonnanime ei tea. Ega temaga seal midagi erilist ei rääkinud. Küsis R suitsu, ta andiski suitsu ja oligi kõik. Tunnistaja R M on öelnud /tl 58-60 I kd/, et Urmas Kärmetit nägi viimati eile s.o
2. oktoobri õhtul kusagil kella seitsme paiku, maja lähedal K pargis, kus on pingid. Istusid seal ja ajasid juttu ja käisid vahepeal ringi. Arvab, et olid seal pargis kuskil nelikümmend minutit kindlasti. Siis tulid sealt koos ära maja juurde. Läks koju ja Urmas Kärmet läks oma trepikotta. Enne seda nägi, kui Urmase * oli õues ja läks koeraga jalutama, tal on väike koer. Arvab, et Urmas ei tahtnud, et * teda näeks, sest ta ütles, et oleks tasa. Urmas läks oma trepikoja juurde ja nägi, et ta vajutas korteri nr * nuppu. Ta ütles tsau ja et võib-olla homme näeme. Ütles vastu, et okei, eks vaatame, võib-olla näeme ja siis ta ütles seal ukse juures vene keeles" palun avage uks". Talle tehti uks lahti ja ta läks trepikotta sisse. Läks edasi oma trepikoja poole ja läks koju. Koju jõudes vaatas kella ja siis oli kell viis minutit kaheksa läbi. Tunnistaja Z M on kinnitanud /tl 62-64 I kd/, et kui tema * R 27.10.2011 õhtul koju tuli, siis ta ütles, et oli olnud metsas koos nende maja * (s.o Urmas Kärmet), kes elab nende majas. Edasi räägib Urmas Kärmet, et Kastani metsas istudes nägi, kuidas * ja * S autoga maja juurde sõitsid ja majja sisse läksid. Ootas metsas seni, kuni nägi kuidas S õhtul koeraga jalutama tuli. Seejärel läks maja trepikoja juurde, kus lasi ühe korteri uksekella. Millise korteri uksekella lasi, seda ei mäleta. * korteri uksekella ei tahtnud lasta, igaks juhuks ei tahtnud seda teha. Üks põhjus oli selles, et kartis, et* ei lase korterisse sisse. Kusagilt teisest korterist tehti trepikoja välisuks lahti ja pääses trepikotta sisse. * korteri välisuks oli lukust lahti ja läks korterisse sisse. Koridoris nägi, et * vaatab suures toas televiisorit. Hiilis * mööda ja läks magamistuppa, kus peitis ennast ukse kõrval olevasse suurde riidekappi. Läks korterisse salaja, sest muud moodi ei julgenud minna. Enne kappi minekut võttis seljast punase jope, millise pani vist kappi enda kõrvale. Botased võttis ka jalast ära, aga ei tea, kuhu need jäid. Ei hakanud * mingit sööki küsima. Oli plaan, et tuleb öösel vaikselt kapist välja ja võtab siis salaja köögist süüa. Seda teadis, et A kodus ei ole, sest oli päeval näinud, kuidas * viis A autoga tööle. Oli korterisse minnes täiesti kaine. Teadis, et * läheb õhtul A tööle järele. Plaanis kapist salaja välja tulla ja toitu võtta. Seda teadis ka, et S läheb igal õhtul kell 21.00 magama. Ka sel õhtul läks S vist samal kellaajal magama. Voodi, kuhu S magama läks, asus magamistoas kohe riidekapi juures. Sel ajal kui S juba magas, kuulis kapis istudes, kuidas korteri uks paukus. Sai sellest aru, et * läks * A * järgi. Kannatanu E K on kinnitanud /tl 44-47 I kd/, et 27.10.2011 olid S K terve päeva kodus, vahepeal käisid koos poes. Õhtul läks S.K kella 21-21.30 vahel magama, tema jäi televiisorit vaatama, sest pidi *tööle järgi minema. Kell 22.53 läks kodust ära, et * koju tuua. Urmas Kärmet seletas, et tegelikult oli juba korterisse minnes kaasas nuga, see nuga oli vist sinise peaga, aga ega seda täpselt tegelikult öelda ei oska. Tegemist oli keskmise noaga, tera pikkust öelda ei oska. Nuga oli lihtsalt niisama kaasa võetud. Samal päeval kooris selle noaga K prügimaja taga õunu ja sõi neid. Nii kui * oli korterist lahkunud, tuli kapist välja ja hakkas voodis pikali olevale S noaga andma, s.t. lööma. Sel hetkel kui kapist välja lendas, ärkas S üles. Noaga hakkas S lööma seetõttu, et ei näinud muud väljapääsu. Tahtis enne korterist lahkumist ju süüa võtta, aga kartis, et S hakkab teda nähes politseid kutsuma ja siis ei saa süüa võtta. Seda küll ei mäleta, mitmel korral S noaga lõi (võis lüüa seitsmel korral nagu süüdistuses kirjas). Vist ühel korral lõi S ka rusikaga, aga kuhu, seda ei mäleta. S ütles sel ajal kui talle noaga lõi midagi, ta ütles vist Urmas. Tema S midagi ei öelnud. S vastu midagi ei teinud, ta oli sel ajal kui talle noaga lõi, voodis pikali. S tõusis alles pärast seda, kui oli löömise lõpetanud, voodis istuma. Lõi S ikka noaga päris kõvasti, nii et nuga läks käepideme juurest katki, tera tuli noa küljest lahti. Eks läks sellest ikka paanikasse ka ja seda ei mäleta, kuhu noa pani. Võib-olla võttis noa kaasa aga 5 Ärakiri 1-12-2629 võimalik, et see jäi kuhugi korterisse. Ei tea öelda, mis põhjusel S noaga löömise lõpetas, ei tahtnud enam lüüa, aga kui lõpetas, siis oli S enda voodi ees põrandal pikali. Oli kindel, et kui S süüa küsib, siis ta ei anna, ei luba süüa võtta. Kannatanu S K on öelnud /tl 68-71, 212-215 I kd/, et seda ei oska öelda, mis põhjusel Urmas 27.oktoobril kallale tuli. Enne seda polnud Urmas päris kaua nende juures elanud. Võib olla polnud R midagi süüa ja siis tuligi Urmas korterisse söögi järele, aga miks ta siis kallale tuli, ei tea öelda. Tavaliselt käib koeraga jalutamas igal õhtul kella 20.00-21.00 vahel ja peale seda läheb tagasi koju jõudes kella 21.00 ajal magama. Kuna peab öösel kella 03.00 ajal ärkama, et tööle minna, siis lähebki nii vara magama. Ka Urmas teadis, et käib õhtuti koeraga väljas jalutamas ja läheb siis koju magama. Kuna Urmas elas nende juures, siis ta teadis täpselt kuidas elu käib ja mida teevad. Samuti teadis Urmas seda, et E käib A tööl vastas ja toob A õhtul töölt koju. Urmasel oli nende juures elades komme tasakesi korterisse sisse hiilida ja tuppa minna. Kui * olid elutoas ja vaatasid televiisorit, siis mõnikord ei kuulnudki, kuidas Urmas koju tuli ja tagumisse tuppa läks arvutiga mängima. 27.10.2011 õhtul läks ka magamistuppa oma voodisse magama, E jäi televiisorit vaatama. Kui oli magamistoas ja juba magas voodis, kuulis läbi une, kuidas välisukse lukku keerati kahel korral. Korteri välisuksel oli vana vasara lukk, mis tegi lukku keeramisel kõva heli. Kuna * A töötas sel päeval õhtuses vahetuses, siis arvas, et * läks * tööle järele. Peale seda kui uks lukku oli keeratud, kuulis magamistoas kolinat ja kui silma voodis lahti tegi, nägi magamistoas riidekapi ees Urmast seismas. Urmas tuli kohe tema juurde ja hakkas sõnagi lausumata peksma. Oli voodis pikali, kui Urmas peksis. Ise arvas, et Urmas lööb rusikatega, sest sel ajal kui Urmas lõi, hoidis endal silmad kinni, tundis ainult kuidas löögid tabasid igale poole. Esimese löögi lõi kindlasti rusikaga näkku vasakule poole vastu põske, see oli tugev ja valus löök. Nuga Urmase käes ei näinud. Oli unine ja sellest peksmisest šokis, oli voodis pikali ja Urmas lõi. Kas Urmas sellel ajal midagi ütles, ei mäleta. Millal Urmas löömise lõpetas ja tema juurest minema läks, seda ei mäleta. Samuti ei mäleta seda, kuidas voodist püsti sai ja koridori jõudis. Mäletab seda, kui oli juba koridoris ja seal nägi, et Urmas võttis külmutuskapist toitu välja, ladus toitu kotti. Peale seda tuli Urmas köögist koridori, oli siis koridoris põrandal pikali maas, üleni verine. Urmas tegutses väga kiiresti. Urmas läks temast koridoris mööda ja ta läks magamistoa poole, sealt ta enam tagasi ei tulnud. Ilmselt läks Urmas magamistoas oleva rõdu kaudu välja. Korteris nägi sündmuse ajal ainult Urmas Kärmetit. Koridoris pikali olles tundis, et mööda keha voolab midagi sooja alla, verd ei näinud. Oi raske hingata ja tundis valu. Ka süüdistatav Urmas Kärmet oma ütlustes kinnitab kannatanu poolt kirjeldatud sündmuste käiku, et kui peksmise lõpetas, siis jooksis kohe kööki külmkapi kallale. Köögist võttis kilekoti, millesse pani külmutuskapist mingit vorsti, võimalik, et ka mahla, ei mäleta, mis asju külmutuskapist võttis, võttis seda, mis kätte juhtus. Mingil ajal, kui külmutuskappi köögis tühjendas, oli S tulnud koridori, ta oli kusagil välisukse juures. Si eriti ei jälginud, seega ei tea, kas ta oli koridoris püsti või pikali maas. Seda nägi, et S riided olid verised. Kui oli külmutuskapi tühjendanud, siis jooksis köögist tagasi läbi koridori magamistuppa ja sealt läks rõdule, kust hüppas alla ning jooksis minema. Oma jope ja botased jättis * juurde. Jooksis korterist minema paljajalu, ainult sokid olid jalas. Korterist riideid ega jalatseid kaasa ei võtnud. Läks kohe R * juurde, kus peitis ennast maja all olevasse keldrisse. * ütles lihtsalt, et politsei otsib, midagi täpsemat ei öelnud. Ega ei tahtnud siis * ära tappa, lihtsalt selline situatsioon oli. On täiesti kindel, et kui oleks kapist välja tulles S süüa küsinud, siis ei oleks ta süüa andnud vaid oleks hoopis politsei kutsunud. Kogu selle aja varjas ennast * juures R. * M K helistas sel ajal * ja rääkis talle, et pussitas S, et S jäi ellu. Muidugi on praegu hea meel, et S ikka ellu jäi. Tunnistaja A P on öelnud /tl 72-74 I kd/, et U.Kärmet on talle tuttav ja 29 või 30.oktoober, see oli nädalavahetusel, kui sotsiaalmaja valvur talle ütles, et Urmas tahab teda näha. Läks välja ja nägi U.Kärmet`it, kes küsis suitsu ja kutsus endaga Hispaaniasse kaasa. Urmas ütles, et ta oli kedagi puusitanud ja ei teadnud, kas see inimene jäi ellu ja seetõttu tahabki Hispaaniasse põgeneda. Ütles, et ei taha kusagile temaga minna. 6 Ärakiri 1-12-2629 Kohus leiab, et kannatanu S.K ja süüdistatav U.Kärmet on U.Kärmeti kallaletungi S.Kt`ile kirjeldanud kokkulangevalt ning nende kirjeldus vastab ka süüdistuses olevale kallaletungi kirjeldusele. Samuti leiab kohus, et ka sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 2-26 I kd/ koos fototabelitega kinnitab kannatanu ja süüdistatava poolt kirjeldatud sündmuste käiku – seda, kus rünne toimus ja seda, et kannatanu peale rünnet liikus koridori. Sündmuskoha vaatlust on alustatud 27.10.2011 kell 23.
3. Sündmuskoht asub Haapsalu linnas K * majas. Korter * asub Lihula maantee poolt vaadates maja *trepikojas * korrusel vasakut kätt. Vaatluse käigus on korteris erinevates kohtades - välisukse kõrval seinal, koridori põrandal ja koridori vaibal, köögi uksel, elutoa uksel koridoripoolsel küljel, uksepiidal ja seinal, teises koridoris – seinal ja põrandal, mööblil, avastatud verekahtlase määrdumise jälgi. Koridoris, kust saab magamistuppa, on põrandal vaip, millisel on kogu vaiba ulatuses näha väikesed verekahtlased määrdumisjäljed. Magamistoa ukselävel ja toas ukse ees põrandal on ümara kujuga väikesed verekahtlased jäljed. Liikudes tuppa on ukse vastasseina ääres kaks voodit ning ukselt vaadates jääb vasakule aken. Uksele lähemal asub voodi, millisel õhuke madrats, selle peal päevatekk ja tekk ning voodi aknapoolsel otsal on padi. Seistes voodi ees on voodi parempoolsel nurgal näha verekahtlane määrdumisjälg, voodi nurga juures põrandavaibal on verekahtlane määrdumisjälg. Voodi õhukesel madratsil ja selle peal oleval päevatekil on voodi parempoolse nurga juures verekahtlased määrdumisjäljed. Voodil oleval tekil on mõlemas otsas verekahtlased määrdumisjäljed. Voodil oleval padjal verekahtlased määrdumisjäljed. Magamistoas paremal seina ääres riidekapp. Voodi parempoolse otsa ja kapi vahel toolil riidehunnik, millisel näha punast värvi jope, ning musta värvi prügikott, millise peal näha roheline särk, millisel verekahtlased määrdumisjäljed. Prügikoti taga on põrandal üks paar helepruuni värvi jalatseid, millised märjad. Magamistoa ukselt vaadates kaugemal paiknev voodi kaetud päevatekiga, millise esimese voodi poolsel otsal näha verekahtlased määrdumisjäljed. Elutoas, vannitoas, tualetis ja köögis verekahtlasi määrdumisi ei avastatud. Köögilaual oli kaks nuga ja magamistoas jope ja jalatsid, millised võeti sündmuskohalt kaasa. Tl 244 I kd kohaselt on E.K saanud tagasi 2 talle kuuluvat nuga. Kannatanu S.K on öelnud, et seda mäletab, et kui * ja *A koju jõudsid, siis ütles neile, et Urmas oli siin. Kas neile veel midagi rääkis, ei mäleta. Seda mäletab, et kohale tuli ka kiirabi ja pandi tilguti. Politsei saabumist ei mäleta. Viidi haiglasse, kus tehti operatsioon. Hiljem sai haiglas arstidelt teada, et olid kehas noahaavad. Seega lõi Urmas mitte rusikatega, nagu oli arvanud, vaid hoopiski noaga. Selle vastu ei ole huvi tundnud, mitu noahaava arstid leidsid. Juhtunu ajal nägi korteris ainult Urmast, kedagi teist seal ei olnud. Haiglas oli kaks nädalat ja siis lubati koju. E sai teada, et Urmas oli jätnud magamistuppa oma jope ja märjad jalatsid, ilmselt läks ta siis korterist paljajalu minema. Ise arvab, et Urmas oli 27.10.2011 juba varem, s.o. enne * kodunt lahkumist, korterisse hiilinud ja peitis seal kusagil ennast. Arvab seda seetõttu, et nii kui oli kuulnud korteri ukse luku keeramise heli, nägi kohe Urmast magamistoas kapi ees seismas. Samuti ei kuulnud koera haukumist sel ajal kui Urmas kapi ees seisis. Peale rünnakut on kannatanut näinud sündmuskohal mitmed tunnistajad. Kannatanu E.K on öelnud /tl 44-47 I kd/, et kui koos * koju tagasi tuli, siis nägi kohe, et koridoris oli põrandal pikali S, ta oli kägaras, seljas olevad särk ja pikad püksid olid üleni verega koos. S ütles, et Urmas tuli kallale. * Ahelistas kiirabisse ja politseisse. Magamistoas nägi, et S voodi oli verine. S ütles korduvalt, et tal on halb. Esimesena jõudis kohale politsei ja siis kiirabi, kes toimetas S haiglasse. Sündmuskohale tulid ka * R K ja S K. Magamistoas avastas voodi kõrvalt punast värvi jope ja botased. Tunnistaja A K on rääkinud /tl 52-55 I kd/, et 27.10.2011 õhtul tuli * nagu tavaliselt talle tööle autoga vastu, kui autosse istus, oli kell 22.
4. Läksid koju ja esimene asi, mida nägi, oli koridoris ukse ees verejälg. Koridori põrandal vaibal oli maas pikali * (S K), kes oigas. * seljas olnud särk ja püksid olid tugevalt verega koos, ka pea oli verine. * oli kägaras vasakul küljel. * ütles, et teda ründas Urmas, kes oli kapist välja hüpanud. Helistas 112 ja teatas, et * on rünnatud. Helistas ka politseisse ja R K ja S K. * viidi haiglasse. Magamistoas * voodi otsas oli punast värvi jope, mille *oli andnud Urmasele ja seal põrandal olid ka jalatsid, mis ei ole *omad. 7 Ärakiri 1-12-2629 27.10.2011 õhtu sündmuste kohta on tunnistaja R.S öelnud /tl 205-207 I kd/, et paar minutit peale kella 23.00 helistas S * A K, kes elab koos * Kastani * korteris, * ja teatas, et Urmas on *, s.o. S, läbi peksnud ja* on üleni verine. Läks koos S koheselt tema * korterisse, kus olid A, E K ja S K. Pilt, mis korteri koridoris kohale jõudes avanes, oli õudne. Koridoris põrandal oli veri, äi oli koridori põrandal pikali, tema riided olid üleni verised. S ise kinnitas seal põrandal lamades samuti, et Urmas oli kapist välja hüpanud ja talle löönud. Selle ütluse ajal tegi S veel kätega löögiliigutusi, näidates, kuidas Urmas oli talle löönud. Ei lasknud S midagi pikemalt selgitada, kuna ta oigas valust ja kaebas, et tal on raske hingata. Koheselt jõudis kohale ka politseipatrull, kui kiirabi kohale jõudis, siis selgus, et S on rindkeres torkehaavad ning kiirabi toimetas S koheselt haiglasse, kus ta viidi operatsioonile. Tunnistaja M K ütluste /tl 78-82 I kd/ kohaselt 27.10.2011 õhtul kell 23.07 said juhtimiskeskusest teate, et Haapsalus K * on meesterahvas peksa saanud, et sündmuskohale läheb ka kiirabi, jõudsid sündmuskohale ca 1 minutiga. Läksid koos I.P trepikotta sisse, korter nr * jäi *korrusel vasakut kätt. Korteri uksel oli vastas vanem *, kes lasi korterisse sisse ja teatas, et *on peksa saanud. Korteri koridoris vaiba peal istus vanem *, kelle riided olid üleni verised. * oli kuklas näha haav. Küsis, et kes teda peksis. Selle peale vastas *korduvalt, et Urmas lõi ja kurtis, et hingata on raske. * ütles, et * üldse ei joo, alkoholilõhna mehe juures ei tundnud. I P tegi koridoris kannatanust kaks fotot, millised andis kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks. Koheselt peale nende saabumist tulid kohale kiirabitöötajad, kes hakkasid * läbi vaatama. Nii kui kiirabitöötaja kannatanul, kelleks osutus S K, pluusi üles tõstis, oli kõhu piirkonnas näha torkehaav, arst ütles kohe, et tegemist on noahaavaga. Algul oligi arsti poolt juttu ühest torkehaavast, mida ka ise nägi. Peale seda teavitas juhtunust koheselt välijuht V P , et viimane saadaks sündmuskohale operatiivgrupi. Seejärel aitas kiirabitöötajatel tõsta kannatanu kanderaamile ja viia kiirabiautosse. Operatiivgrupi saabudes hakkasid tegelema U.Kärmeti otsingutega aga tabada teda ei õnnestunud. Tl 81-82 I kd on tunnistaja M.K poolt üleantud fotod, milledelt on näha, et kannatanu S.Kriided on verised. Tunnistaja R K on rääkinud /tl 201-204 I kd/, et see oli 2011 oktoobri lõpus ühel õhtul kui * A K helistas ja teatas, et * S K on pussitatud. Sõitis kohe * korteri juurde. Kui * korterisse jõudis, siis oli * juba kiirabiga ära viidud. Kohale oli tulnud ka teine * S K. Korteri koridoris ja magamistoas asuval voodil, kus * tavaliselt magas, oli näha verd. Seega on eelkirjeldatud tõenditega tõendamist leidnud, et kannatanu S.K oli peale U.Kärmet rünnakut koridori põrandal, tal oli valus, ta oigas, näha olid haavad, tema riided olid verised ja kiirabi toimetas kannatanu haiglasse. Seda, millised vigastused U.Kärmet kannatanu S.K kallaletungiga tekitas on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega. Tl 37 I kd on kiirabikaart, mille kohaselt 27.10.2011 23.10 jõudis kiriabibrigaad K *, kus patsient S.K kaebab valu rindkeres, vasakul pool *, patsient hospitaliseeriti. Tl 39 I kd on Läänemaa Haigla teatis selle kohta, et S.K saabus 27.10.2011 erakorralises seisus mitmete noa vigastustega, suure verekaotusega, verekaotuse järgses šokis ja ebastabiilse hemodünaamikaga. Vigastused: * Tl 40 I kd on S.K statsionaarne epikriis Läänemaa Haiglast, kus on fikseeritud, et patsiendil esinesid mitut kehapiirkonda haaravad * Tl 224-228 I kd on S K kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 63 (24.01.2012), kus ekspert on andnud arvamuse, et 1.S Kesinevad järgmised tervisekahjustused: *. Kohtuarstliku ekspertiisiakti 2.punktis on ekspert leidnud, et tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil - 27.10.2011 korduvatest löökidest torke-lõikevahendiga (näiteks noaga), mille morfoloogilised omadused vastavad lähteandmetes esitatule. Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et kannatanu S.K esinesid peale U.Kärmet poolt tema suhtes vägivalla kasutamist süüdistusaktis näidatud vigastused. Ekspert on ekspertiisiakti punktis 4 andnud arvamuse, et S.Kil esinenud tervisekahjustused olid eluohtlikud. 8 Ärakiri 1-12-2629 Kannatanu E.K on öelnud /tl 56-57 I kd/, et kella 23.00 paiku koju jõudes avastas veel, et külmutuskapist on toitu varastatud. Kapist oli varastatud kaks 1,5-liitrilist viinamarjamahla koguväärtusega 1.66 EUR, üks pakk (1-liitriline) mangomahla väärtusega 0.82 senti, üks pakk (0,751) vaarikamahla väärtusega 0.85 senti, üks latt (800 grammi) suitsuvorsti väärtusega 4 EUR, 700 grammi viinereid (mitte sardelle) väärtusega 3.50 EUR, kaks tükki (umbes 900 grammi) suitsuliha maksumusega 4 EUR. Samuti oli ära varastatud lillakat värvi plastmassist kauss, millise sees olid juustulõigud ja suitsuvorsti lõigud. Kauss ei maksa midagi, sest ostis selle kunagi ammu samaaria poest, seega on kauss väärtusetu. Kausis oli umbes 50 grammi juustu maksumusega 0,50 senti ja umbes 150 grammi suitsuvorsti väärtusega 1 EUR. Seega tekitati vargusega varaline kahju kokku 16.33 EUR. Kohus leiab, et kannatanute S.K, E.K ja süüdistatava U.Kärmeti ütlustega on tõendamist leidnud, et U.Kärmet 27.10.2011 K * korteri külmkapist võttis ära süüdistuses märgitud toiduained ja kannatanu E.K ütlused kinnitavad äravõetud toiduainete väärtust. Tl 211 I kd on kannatanu E.K öelnud, et nende toiduainete eest, millised Urmas temalt 27.10.2011 õhtul varastas, mingit raha saada ei taha, selles osas tsiviilhagi ei esita. Tl 214 I kd on kannatanu S.K öelnud, et Urmase vastu mingeid varalisi nõudmisi ei ole, mingit raha temalt ei taha. Tl 7, 10 II kd on kannatanud S.K ja E.K peale kriminaalasja toimikuga tutvumist kirjutanud omakäeliselt, et varalisi nõudmisi ei ole. Kohus leiab, et süüdistuses kirjas olevat kuriteosündmust kinnitavad ka kriminaalasjas olevad asitõendid. Tl 27-31 I kd sündmuskoha K * Haapsalu korteri vaatlusprotokolli kohaselt 28.10.2011 leiti magamistoast kapi alt musta värvi plastikust noa pea (fotot nr 3 ja 4). Noa käepide on musta värvi, plastikust üldpikkusega 10 cm ning laiusega 2cm. Noa käepidemel verekahtlane määrdumine. Noa käepideme külge kinnitub l,4cm pikkuselt metallist tera ots, mille teine ots on kõveraks paindunud ning murdunud. Nuga võeti sündmuskohalt kaasa. Tl 48-51 I kd on E.K ülekuulamise protokoll ja E.K on politseile üle andnud noatera, mille ta leidis magamistoast, kui hakkas koristama ja tõstis voodi otsas musta prügikoti juures olevaid S susse, siis kukkus susside juurest välja noatera. Noatera, millel puudub käepide, on asitõendina vaadeldud /tl 32-25 I kd/. Noatera pikkuseks on 9,3 cm, käepideme poolsest otsast laiusega 1,6 cm, noateral näha verekahtlasi määrdumisi. Noatera antud üle Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi, akt nr 90/11 /tl 36 I kd/. Kohus leiab, et süüdistatava U.Kärmet ütluste kohaselt on just see katkine nuga kuriteo toimepanemiseks kasutatud relv, sest on ju U.Kärmet öelnud, et lõi kannatanut noaga nii tugevasti, et tera tuli noa küljest lahti. Samuti on asitõendina vaadeldud punast värvi jopet ja paari beeži ja valget värvi jalatseid. U.Kärmet ise on kinnitanud, et kui kappi peitu läks, võttis jope seljast ja ka jalatsid jalast. Kui korterist põgenes, siis riidesse ei pannud, põgenes paljajalu. Nimetatud esemed leidis kannatanu S.K voodi juurest kannatanu E.K. Tl 245 I kd kohaselt on jope ja jalatsipaar tagastatud Urmas Kärmet´ile. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud tõendite kogumist tuleneb üheselt, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda just selleks, et kannatanu ei saaks takistada teda toitu võtmast. Seda, et vägivalla eesmärk oli võõra vara ebaseadusliku omastamise tagamine, kinnitavad süüdistatava U.Kärmet ütlused – ta arvas, et kannatanu ei luba tal toitu võtta ja kuna ta nägi, et kannatanu teda märkas, siis kannatanu vastupanu vältimiseks kasutas ta kannatanu suhtes vägivalda, peale mida kannatanu jäi voodi ette lamama ja süüdistatav ruttas külmkapi juurde, kust pani kotti erinevaid ettejuhtuvaid toiduained ning seejärel lahkus korterist. Seega U.Kärmet poolt kasutatud vägivalla tulemusena oli kannatanu vastupanu maha surutud (mida süüdistatava arvas, et kannatanu ilma vägivallata avaldab) ja just seetõttu sai U.Kärmet toiduained omastada. 9 Ärakiri 1-12-2629 Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et Urmas Kärmet pani röövimise toime sissetungimisega (

§ 200lg 2 p 9).

Süüdistatav oli küll varem elanud seal korteris, kuid alates augustist s.o peale seda, kui ta varastas * pangakaardi, ei elanud ta selles korteris ja kannatanu E.K on selgesõnaliselt väljendanud, et enam ei oleks U.Kärmet`it sinna korterisse lubanud. Süüdistatava enda ütlustest tuleneb selgelt, et ta sai aru, et tal ei ole lubatud sinna korterisse siseneda. Seda näitab ilmekalt U.Kärmet käitumine enne kuriteosündmust – ta ootas maja ümber päevi võimalust, et leida sobiv hetk salaja korterisse sisenemiseks – tal oli koheselt valmis plaan, et kui korterisse salaja sisse saab, . Nagu kannatanud on öelnud, oli U.Kärmetil kerge salaja korterisse siseneda, ta teadis nende harjumusi ja päevakava. Samuti kinnitasid kannatanud, et ta oli selgi ajal, kui ta seal korteris elas, korterisse oma tuppa nii sisenenud, et kannatanud teda ei märganud. Kohus leiab, et U.Kärmet eesmärk oligi salaja korterisse siseneda ja seal end ära peita, et võimaluse avanedes võtta toiduaineid. Kohus leiab, et Urmas Kärmet on

§ 200

lg 2 p 4 sätestatud isikuks - ta on varem toime pannud röövimise – Pärnu Maakohtu 02.06.2010 kohtuotsusega on ta süüdi mõistetud

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Samuti leiab kohus, et eelpool olevat tõendite analüüsiga on tõendamist leidnud, et U.Kärmet pani toime röövimise, kasutades kannatanu vastupanu mahasurumiseks nuga (s.o relva

§ 200

lg 2 p 8) ja tekitades kannatanule ründega rasked tervisekahjustused (

§ 200lg 2 p 5).

Kohus leiab, et Urmas Kärmet pani kuriteo toime tahtlikult. Kohus leiab, et U.Kärmet tegutses kavatsetult korterisse sisse tungides, tema eesmärgiks oli võõra vara (toiduainete) ebaseaduslik omastamine. Samas leiab kohus, et kuigi U.Kärmet kinnitas, et juba korterisse minnes oli tal nuga kaasas, ei olnud tema eesmärgiks korterisse sissetungides kannatanut rünnata, kuigi süüdistatav on ise tunnistanud, et kannatanuga omavahelina läbisaamine ei olnud hea. Kohtule on esitatud tõendeid ka kannatanu S.K ja süüdistatava U.Kärmet suhete kohta. Kannatanu E.K on andnud ütlusi, et S ja Urmas ei saanud omavahel läbi. Teab seda, et Urmase ja S vahel on riidusid olnud aga need on ikka sõnadega, teineteisele pole nad kallale läinud. S alkoholi ei tarvita ja ta ei ole kellelegi ka kätega kallale läinud. Seda võib öelda, et S noris Urmase kallal, sest S ei meeldinud, et Urmas ei käinud tööl, oli päevad läbi kodus arvuti taga, varastas, jõi. Eks sellest need probleemid Urmase ja S vahel tekkisidki. Muidugi on Urmas ise selles süüdi, et S tema kallal sõnadega noris, Urmas on selleks oma käitumisega igati põhjust andnud. Igal pool, kus Urmas on elanud, on ta mingi jama kokku keeranud. Urmase vastus on alati olnud selline, et „ise tean, mida teen". Kannatanu S K on tunnistanud /tl 212-215 I kd/, et olid Urmasega omavahel riiud, sest Urmas ei viitsinud tööl käia, vaid tahtis selle asemel pidevalt päevad läbi kodus arvutiga mängida. Need tülid on olnud ainult sõnadega, kätega pole Urmasega teineteisele kordagi kallale läinud. Ei mäleta, et Urmas oleks teda millegagi ähvardanud. Tunnistaja R K on öelnud, et S K olid Urmasel halvad suhted seetõttu, et sel ajal kui Urmas elas oma *juures, läks ta purjus peaga koju, tööl käia ei viitsinud, istus päevad läbi arvuti taga. Eks see kõik ei meeldinudki S ja sellest need probleemid nende vahel tekkisidki. S pole ise aastaid alkoholi tarvitanud. Seda teab, et S ja Urmase vahel olid tülid aga need tülid olid ikka sõnadega. Ei ole kuulnud, et S oleks Urmasele kätega kallale läinud. Kohus leiab, et kuigi eelpoolkirjeldatud ütluste pinnalt saab tõdeda, et kannatanu S.K ja süüdistatava U.Kärmet suhted ei olnud head, ei saa ainult eelnevate suhete pinnalt väita, et U.Kärmet eesmärgiks oleks olnud S.K`ile kehavigastusi tekitada. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et tülisid oli, kuid need olid sõnalised, kehalist kontakti varasemalt pole olnud. Kohus leiab, et U.Kärmet ütlustest tuleneb, et kannatanule tervisekahjustuste tekitamine noaga oli hetke otsustus, kui süüdistatav nägi, et kannatanu on teda märganud. Seega U.Kärmet sai aru, et ta ei saa ellu viia oma plaani toiduaineid varastada, kui ta ei murra kannatanu vastupanu, sest arvas, et kannatanu tal toitu ei luba võtta. U.Kärmet ründas kannatanut noaga selleks, et saavutada oma teo põhitagajärg, varastada toiduained. Kannatanule raskete tervisekahjustuste tekitamine ei olnud tema 10 Ärakiri 1-12-2629 tegevuse eesmärgiks, kuid läbi kannatanule tervisekahjustuse tekitamise sai ta realiseerida oma põhieesmärgi – varastada toitu. U.Kärmet - tungides kannatanule noaga kallale ja lüües lamavat kannatanut korduvalt valimatutesse kohtadesse noaga, teadis, et sellise tegevuse tulemusel saab kannatanu tervisekahjustusi ja ilmselgelt on sellise korduva löömise puhul noaga rindkere piirkonda, kus asuvad inimese elutähtsad organid, ka arusaadav, et teo tagajärjel saabuvad tervisekahjustused võivad olla ka kõige raskemad. Seega leiab kohus, et kannatanu noaga ründamine ja talle tervisekahjustuste tekitamine on U.Kärmet poolt toime pandud otsese tahtlusega. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Süüdistus URMAS KÄRMET`it süüdistatakse selles, et tema 02.08.2011 päeval täpselt tuvastamata kellaajal võttis E K`i elukohas Haapsalu linnas K tänav * maja korteris nr * E K teadmata ja loata viimase rahakotist ära E K kuuluva SEB Panga krediitkaardi numbriga * koos pangakaardi PIN-koodiga, millist kaarti ja PIN koodi kontoomaniku isiku identifitseerimise ja kontole juurdepääsu saamise eesmärgil ebaseaduslikult kasutades sisenes andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise teel varalise kasu saamise eesmärgil kontoomaniku nõusolekuta 02.08.2011 kella 21.10 ajal Haapsalu linnas Kuuse 28 asuvas AS SEB Panga sularahaautomaadis EYP00098 E K kaardikontole nr *, kus andis maksekeskkonnas korralduse raha väljastamiseks, saades sel viisil ebaseaduslikult arvutisüsteemi andmeid sisestades E K krediitkaardi kontolt kontoomaniku nõusolekuta kokku 500 eurot sularaha ning seejärel jätkuva kuriteona sisenes eelpoolnimetatud krediitkaarti ja selle PIN koodi kasutades 18.09.2011 kella 20.53 ajal Tallinnas Vabaduse pst 128 asuvas AS Swedbank Panga sularahaautomaadis HAN00028 veelkord E K kaardikontole nr *, kus andis maksekeskkonnas korralduse raha väljastamiseks, saades sel viisil kannatanu krediitkaardi kontolt kokku 10 eurot sularaha, tekitades kuriteoga kannatanu E K kokku varalise kahju summas 536,84 eurot, millest 510 eurot moodustab varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult omastatud sularaha väärtus, 26,20 eurot moodustavad teenustasud sularaha väljavõtmise eest ja 0,64 eurot moodustab infopäringu maksumus. Oma sellise jätkuva tegevusega, saades varalist kasu pangautomaadis andmete ebaseadusliku sisestamise teel, millega mõjutas andmete töötlemise tulemust, pani Urmas Kärmet toime arvutikelmuse, s.o

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teo vastavus süüteokoosseisule. Kohus uurib selles kuriteoepisoodis kohtule esitatud tõendeid. Kannatanu E K on rääkinud /tl 152-154, 156-159 I kd/, et temale oli SEB Panga poolt välja antud krediitkaart, mille täpsemat nimetust ei tea, aga see oli n.n. Kuldkaart, mille kontonumber on * ja see on seotud tema tavalise arvelduskontoga. Krediitkaarti kasutas üldiselt harva ja ka siis kandis kiiresti kulutatud raha krediitkaardile tagasi, et mitte võlgu olla. See krediitkaart oli kogu aeg rahakotis, aga mitte teiste kaartide juures, mis olid kaarditaskutes, vaid eraldi ühes rahakoti vahes, kus see ei olnud näha. Ei mäleta, millal seda krediitkaarti viimati nägi, see oli vist kuskil suvel. 20.09.2011.a tahtis * saada temalt kasutamiseks Alexela kliendikaarti, mida ta ka sai ja seoses selle kaardi otsimisega rahakotist, kus on palju igasuguseid kaarte, avastas, et krediitkaart on rahakotist kadunud. Krediitkaart oli olnud pangast saadud turvaümbriku osa sees ja seal oli ka PIN-kood kirjas. PIN-kood oli paberi peal alles, kuna kasutas kaarti harva ega olnud seda pähe õppinud. Et seda krediitkaarti kätte saada, pidi ikka rahakotis ringi tuhnima. Rahakotti hoidis oma käekotis ja seda hoidis korteris, kus see oli kõigile näha. Võõraid inimesi ei ole külas käinud, elukaaslane ei lase võõraid sissegi. Päeval käis SEB Pangas Karja 27 ja sai konto väljavõtte, kust oli näha, et raha on välja võetud kokku 510 eurot + veel teenustasud. Ei mäleta, kui palju päevalimiit oli. Kui küsis, et kust raha on välja võetud, siis selle 10 euro ja viimaste päringute kohta 18.-19.09.2011.a öeldi, et ei oska öelda, peab uurima, aga see ei ole SEB Panga automaatides tehtud. 02.08.2011.a on kokku 500 eurot välja võetud 11 Ärakiri 1-12-2629 Haapsalus, Kuuse

1. Pangast soovitati politseisse avaldus esitada. Samuti laskis selle kaardi sulgeda. Tl 155 I kd on E K`i kaardikonto nr * väljavõte, mille kohaselt 02.08.2011 Kuuse 28 on kell 21-1021.13 viiel korral välja võetud 100 eurot (teenustasu 5x4,42 eurot) ja 18.09.2011 kell 20.53 ja 20.54 on välja võetud kahel korral 5 eurot (teenustasu 2x2.05 eurot). 18.09 ja 19.09.2011 on tehtud kaks infopäringut, kummagi teenustasu 0,32 eurot. Tl 162 I kd olev SEB vastus infopäringule kinnitab sularaha väljavõtmist eelpoolkirjeldatud tõendis kirjeldatud viisil. Tl 164-169 I kd on Swedbank vastus päringule ja esitatud on sularahaautomaadi asukohaga Vabaduse pst 128 Tallinn videokaamera salvestused 18.09.2011 kell 20.52, 20.53 ja 20.
2. Tl 165-167 I kd olevatelt fotodelt on selgelt äratuntav Urmas Kärmet. Tl 198-199 I kd on SEB panga teade selle kohta, et krediitkaart nr * konfiskeeriti sularahaautomaadi (aadressil Kuuse 28 Haapsalu) poolt 27.09.2011 kell 19:40:14 (tl 198 on küll kirjas, et kaart konfiskeeriti aastal 2001, kuid kõrvutades tl 198 olevat kirja ja tl 199 olevat päringute väljavõtet, saab lugeda tõendatuks, et kaart konfiskeeriti aastal 2011). Süüdistatav Urmas Kärmet on end selle kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ja öelnud /tl 175-179, 249-252, 189-191 I kd/, et kahetseb kuriteo toimepanemist. Tunnistab, et varastas 2011 augustis * E.K elukohast *kuuluva pangakaardi ja selle PIN koodi ja võttis seda kaarti kasutades pangaautomaatidest * pangaarvelt välja 510 eurot. * juurde läks elama 2011 juuni alguses, kui sai Haapsalus tööd. Võimalik, et see oli 02.08.2011, ise täpselt kuupäeva ei mäleta, kui oli üksinda * korteris. Teadis, et * hoiab oma käekotti elutoas diivani küljel ja käekotis oli rahakott, milles * hoidis pangakaarti. Pangakaarti oli vaja, et raha saada, et A.A koos Soome minna. Tegemist oli SEB pangakaardiga, mille külge oli kleebitud kollane paber, millel oli kirjas PIN kood. Seejärel lahkus kohe korterist ja läks koos A.A Kastani poe juurde, kust võttis automaadist raha välja – pani kaardi automaati, toksis PIN koodi sisse ja saigi raha. Teadis, et sellel kaardil on alati peal 500 eurot. Sai 480 või 490 eurot, sest raha väljavõtmisel läheb sellest kohe mingi summa maha. Peale raha saamist sõitsid koos A taksoga Tallinnasse, läksid laeva peale ja sõitsid Soome. Olid Soomes 1,5 kuud ja siis politsei saatis nad Eestisse tagasi. Peale Tallinnasse tagasijõudmist võttis * pangakaardiga tema kontolt veel 10 eurot välja. Tallinnas olles käis Swedbanki kontoris ja võttis oma arvelt välja 278 eurot, sest endal pangakaarti ei olnud ja pidi pangakontorist raha välja võtma. Raha oli tulnud OÜ Lääne Teed. Kui Haapsalusse tagasi jõudis, tahtis kontrollida, kas * on pangakaardi kinni pannud, läks Kastani poodi, kus pani kaardi sularahaautomaati, mis „sõi kaardi ära“. * juurde tagasi enam ei läinud. Tl 194 I kd on näha, et U.Kärmet on oma arvelt 16.09.2011 välja võtnud 276,10 eurot. Tunnistaja M K kinnitas 19.10.2011 ülekuulamisel /tl 171-174 I kd/, et paar päeva tagasi helistas Urmasele ja küsis et kas see on tõsi, et ta on * raha võtnud - ta vastas, et jah. Küsis uuesti, et palju ta võttis, Urmas vastas et 500 eurot ja et käis raha välja võtmas Kastani poest. Veel ütles Urmas, et ta oli raha välja võtmas koos A. Urmas vastas, et võttis * kotist (sai aru, et käekotist) pangakaardi ja seal oli ka lipik parooliga juures. Tunnistaja M.K, vaadanud A4 formaadis fotot /tl 174 I kd/, kus on suures plaanis Adidase pluusiga noormees ja taustal veel üks noormees, kinnitas, et Adidase pluusis on Urmas Kärmet ja see teine noormees on tema sõber A A. Tunnistaja A A on rääkinud /tl 180-184, 189-191 I kd/, et Urmas Kärmet on tema vana tuttav. 2011 augustis Urmas helistas talle ja kutsus temaga koos ringi rändama, et tal on raha olemas. Kohtus Urmasega Kastani poe juures metsas. Urmas võttis Kastani poe rahaautomaadist kaardiga raha välja. Urmas ütles, et ta võttis 530 eurot välja, nägi tema käes 50-euroseid rahatähti. Sõitsid taksoga Tallinnasse ja sealt laevaga Soome. Laeval Urmas rääkis, et oli * pangakaardi varastanud ja see raha, mis ta välja võttis oli * arvelt võetud. Soomes olid
3. või 18.septembrini, kuid tegelikult Soomes palju vabadust ei olnud, sest Soome politsei pidas nad kinni ja olid üle kuu aja vanglas. Peale kohut saadeti Soomest välja. Kui Tallinnasse tagasi jõudsid, siis Urmas võttis pangakontoris enda arvelt raha välja (tal polnud pangakaarti), ei mäleta, et Urmas oleks * kaardiga veel raha võtnud. Tunnistaja D A on öelnud /t l216-218 I kd/, et tunneb nii A.A kui U.Kärmetit. Suvel ühel päeval, kui oli koos A.A, helistas A U.Kärmet ja A ütles, et Urmas kutsus teda jalutama, A läks. Päev hiljem helistas talle purjus A, kes ütles, et sõidab üksi Soome poole, kuid kuulis kõrvalt ka U.Kärmeti häält. 12 Ärakiri 1-12-2629 Tl 160 I kd on E.Kärmet esitanud 26.09.2011 tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju – kontolt võetud sularaha, teenustasud ja infopäringud- 536,84 eurot hüvitamiseks. Tl 10 II kd on kannatanu avaldanud, et varalisi nõudmisi ei ole. Seega kriminaalasjas tsiviilhagi puudub. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad üheselt, et Urmas Kärmet on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo. Süüdistatava enda, kannatanu ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid tõendavad sündmuste käiku just nii nagu see süüdistuses kirjas on. Kohus leiab, et Urmas Kärmet poolt toime pandud tegu on õieti kvalifitseeritud

§ 213lg 1 järgi.

Kohus leiab, et Urmas Kärmet pani kuriteo toime kavatsetusega – ta võttis ilma loata vanaema pangakaardi ja seal juures oleva PIN koodi, ta on öelnud, et võttis kaardi selleks, et võtta raha välja ja selle eest Soome sõita. Seega varalise kasu saamine oli tema tegevuse eesmärgiks. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

§ 34

sätestab süüdivuse ja selles sättes on nimetatud süüdimatuse meditsiinilised tunnused viies punktis. Tl 235-238 I kd on * Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Urmas Kärmet tuleb talle süüks arvatud süüdistustes

§ 200lg 2 p 4, 5, 8, 9 ja § 213 lg 1 järgi süüdi mõista.

Eesti Haigekassa Tl 43 on Eesti Haigekassa vastus, mille kohaselt käesoleva kriminaalasjaga seoses, kus kannatanuks on S.Kiarmet, on Eesti Haigekassa kannatanule 27.10.2011 tekitatud tervisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud tervishoiuteenuse osutajatele: 1.SA Läänemaa Haiglale raviteenuste arve seeria CX nr 357161 alusel 4106,17 eurot; 2.SA Läänemaa Haiglalae raviteenuste arve seeria CX nr 356813 alusel 74,83 eurot; 3. SA Läänemaa Haiglalae raviteenuste arve seeria CX nr 360401 alusel 17,70 eurot; Raviteenuste arve 4198,70 eurot on haigekassa poolt tasutud. Samast juhtumist tingituna on kannatanule määratud ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetusleht nr 00018533 alusel 140,73 eurot perioodi 27.10.2011-17.11.2011 ja töövõimetusleht nr 00018534 alusel 241,25 eurot perioodi 18.11.2011-11.12.2011 eest, kokku 381,98 eurot. Kokku haigekassale tekitatud kahju 4580,68 eurot. Kohtuotsus tuleb saata teadmiseks haigekassale. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 200

lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 213lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 1-3 II kd oleva karistusregistri teatise kohaselt on Urmas Kärmet karistatud kriminaalkorras kahel korral. Tl 93-109 I kd on kohtuotsused U.Kärmet kohta. 13 Ärakiri 1-12-2629 10.05.2010 mõistis kohus U.Kärmet süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja

§ 64

lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks vangistuse 8 kuud, millise asendas üldkasuliku tööga 480 tundi. 02.06.2010 on kohus U.Kärmet´i süüdi mõistnud

§ 200

lg 2 p 7 ja

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistnud vangistuse 3 aastat,

§ 65

lg 1 alusel , luges kohus 10.05.2010 kohtuotsusega mõistetud 8-kuulise vangistuse kaetuks 3-aastase vangistusega, mõistis kohus U.Kärmet´ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest ära kandmata oli vangistus 2 aastat 11 kuud 20 päeva. Kohus vabastas U.Kärmet`i ärakandmata vangistuse kandmiselt 3–aastase kartseajaga, määrates U.Kärmeti kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda järgima

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kohustusi.

Käesolevas kriminaalasjas arutusel olevad kuriteod on seega toime pandud katseajal, kui eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ei olnud U.Kärmet poolt ära kantud. Urmas Kärmet iseloomustamiseks ja tema eelneva elukäigu kohta on ütlusi andnud mitmed tunnistajad. Kannatanu E.Kon rääkinud /tl 156-159, 208-201, 242-243 I kd/, et * Urmas elas tema korteris alates 2011 kevadest, ei tea täpsemat aega öelda. * juures R Urmas elada ei taha kuna * pidevalt joob ning seal pole head elamistingimused. Urmas oleks saanud elada * juures, kus on talle omaette tuba aga ka seal ei taha Urmas olla, sest * nõuab Urmaselt korda. Samuti ei ole * juures pidevalt süüa, sest mõnikord on * mitu päeva töö tõttu kodunt ära ning süüa ei osta. Juba siis kui Urmas käis koolis, elas ta koos * M aeg-ajalt tema juures. Urmast ja M kasvatas nende *, aga lapsed olid palju ka tema juures. Urmasele ei meeldi kodus korda hoida ja sellest tekivad probleemid. Urmas on lohakas, näiteks kui ta midagi sööb, siis söögi jäägid jätab ta samasse kohta, kus oli söönud või viskab voodi alla. Urmasele ei meeldi üldse enda järelt koristada. Tema on enda meelest teinud kõik, et Urmast aidata ja et ta saaks elada normaalset elu. On selle pärast saanud riielda oma poegadelt ja mehelt, kes on arvamusel, et vaatamata jõupingutustele ei ole Urmas oma käitumist muutnud. On pannud Urmase kolmel korral erinevatele kursustele õppima kutsehariduskeskusesse, aga Urmas lihtsalt ei taha õppida ega eriala omandada. Urmas lihtsalt ei läinud kooli vaid hulkus sel ajal linna peal ringi. Urmas heitis siis talle ette, et tema juures ei saavat elada kuna sunnib teda õppima. Kuna sai selgeks, et koolis ei taha Urmas käia, siis muretsesid talle töökoha. Esimese töökoha otsis Urmasele S, kes soovitas teda tutvuste kaudu tööle Kastani kaupluse ehitusele. Selle töökoha Urmas sai, aga ka töötegemisest ei tulnud midagi välja. Näiteks tuli Urmas lõuna ajal koju ja teatas, et kuna nad ei lubanud tal eelmisel päeval arvutiga mängida, siis tema peale lõunat enam tööle ei lähe. Püüdis Urmasele korduvalt selgitada, et töö ei ole selline koht, kuhu minnakse siis kui tahetakse ja tullakse ära siis kui tahetakse, et sellise käitumise korral jääb ta varsti töökohast ilma. Rääkis Urmasele pidevalt, et ta pole enam laps ja ta peab aru saama, et nii ei käituta. Sellele vaatamata Urmas enam tööle ei läinud. Siis sai Urmas tööd uue lastekodu ehitusel, kus praegu töö käib. Kuidas Urmas sinna töö sai, seda ei tea. Seejärel töötas Urmas sel aastal osaühingus Lääne Teed. Tema arvates töötas Urmas seal mitu kuud, palk oli tal seal normaalne. Urmas ise rääkis, et tema saab palka ca 600-700 eurot kuus, ise nägi palgatšekki. Urmas rääkis veel, et ülemus lubas ta saata autojuhi kursustele, et ülemus lubas osa kursuste rahast kinni maksta. Mingil päeval Urmas lihtsalt enam tööle ei läinud ja kadus ka kodunt ära. Siis veel ei teadnud, et selle põhjuseks on pangakaardi ja arvelt raha vargus. Selle varguse avastas ju hiljem ja siis said aru, miks Urmas enam koju ei tulnud ja tööle ei läinud. Mõnikord tarvitas Urmas alkoholi ja jõi ennast päris purju. Kodus keegi ei joo ja kellelegi ei meeldinud seal näha purjus Urmast. Oma palgaraha jõi Urmas maha. On Urmasele rääkinud, et kui ta palga kätte saab, siis andku see tema kätte hoiule ja annab ise talle jao kaupa raha kulutamiseks. Rääkis Urmasele, et raha on ju vaja toidu jaoks, samuti on tal vaja osta riideid endale. Selle jutu peale teatas Urmas, et * ei peaks *käest raha küsima. On Urmaselt tema palgast raha saanud ainult kahel korral ja seda kokku 200 krooni. Pidas Urmast ülal, ei võtnud temalt söögi eest raha, kommunaalmaksete raha, ostis ise Urmasele riideid. Kui ütles Urmasele, et nii ikka elada ei saa, et üürigu endale ise korter ja hakaku elama, vastas Urmas, et tema juures ei olegi võimalik elada, et tal on * juures parem, et seal ta saab teha, mida tahab. Teab, et Urmas on kohtulikult karistatud Valgeväljal mehe peksmise eest ja varguste eest. Urmas ise tõi kohtu paberid koju ja neid luges, ega 14 Ärakiri 1-12-2629 Urmas ise midagi ei räägi. Võib kinnitada, et Urmasega on palju probleeme olnud. Enda arvates on püüdnud Urmasele igati toeks olla ja endast parima anda, et tema elu oleks hea aga Urmas ei ole sellest hoolinud. Kannatanu S K on andnud ütlusi /tl 212-215 I kd/, et tema * E K* Urmas Kärmet hakkas nende juures elama juba lapsena, E ise kutsus Urmase sinna elama. Pidevalt Urmas nende juures ei olnud, ta elas ka oma * Roland Kärmeti ja * Inna juures. Seda teab, et Rohukülas oma * juures Urmas elada ei saanud, seal juuakse pidevalt. Ka nende juures oli nii, et kui Urmas jooma hakkas, siis E viskas ta kodunt välja, sest nendest keegi alkoholi ei tarvita. Samas hakkas E jälle Urmasest kahju ja ta võttis Urmase uuesti nende juurde elama, nii see asi käiski. Seda ei tea, miks Urmas oma * juures ei elanud. Urmasega omavahel olid riiud, sest Urmas ei viitsinud tööl käia, vaid tahtis selle asemel pidevalt päevad läbi kodus arvutiga mängida. Urmas ei pea töökohta, sest ta ei viitsi tööd teha. Viimane töökoht oli Urmasel OÜ-s Lääne teed, kus ta töötas lühikest aega. Teab, et selles töökohas lubas ülemus Urmase saata autojuhi kursustele lubades pool sellest kursusest ise kinni maksta. Sellele vaatamata, et töökoht oli hea, varastas Urmas kodunt * pangakaardi, võttis kaardiga pangast raha välja ja lasi kodunt jalga, tööle enam ei läinud. On mõlemad E korduvalt Urmasega rääkinud, et nii elada ei saa aga sellest rääkimisest ei ole mingit kasu olnud. Kui Läänemaa Ehitus ehitas uut Kastani poodi, siis muretses mina sinna ehitusele Urmasele töö. Seal töötas Urmas võib olla ainult 34 kuud, hakkas siis jooma ja tööle enam ei läinud, ühesõnaga kadus üldse minema. Umbes nädal aega töötas Urmas ka Kastani poe kõrval lastekodu ehitusel, aga tuli ka sealt ära. Seega sel ajal kui Urmas nende juures elas, pidasid *teda ülal. Ka riided ostis Urmasele E. Andis Urmasele selle aasta juulis enda mobiiltelefoni, on talle andnud ka riideid, näiteks paar jopet (värvust ei mäleta). Tunnistaja R K on andnud ütlusi /tl 201-204 I kd/, et Urmas Kärmet on *. * E K ja * S K elavad Haapsalus K * korteris. Urmase *ei ela koos juba 12 aastat. Peale lahutust jäid *, s.o. Urmas ja tema * M, tema kasvatada. * I.J juures ei saanud lapsed olla, sest seal käis pidev alkoholi tarbimine, see toimub siiani ning *polnud seal mingeid võimalusi. Kui Urmas oli umbes *-aastane, hakkas ta rohkem suhtlema * E K, kellega ta sai hästi läbi. Aega-ajalt elas Urmas * juures, kes teda ise sinna kutsus. Urmas on selline inimene, kes ei oska ühe koha peal elada. Urmasel oleks olnud võimalus pidevalt tema juures elada aga seda ta ei tahtnud. Seega elaski Urmas seal kus juhtus, s.t. vahepeal tema juures, siis oma * I J elukohas, siis jälle* E.Kjuures. Vahepeal jõudis Urmas ka Tallinnas ja Maardus elada oma tuttavate juures. Urmas on selline inimene, et kui ta ühes kohas pahandusega hakkama saab, siis kolib ta teise kohta elama. Eks kõikidel on Urmase käitumisega probleeme olnud, seetõttu on need elukoha vahetused ka tal tihedad olnud. Kui ühes kohas tekib Urmasel riid, siis ta läheb kellegi teise juurde, lepib seal ära ja elab ka mõne aja, siis saab jälle millegagi hakkama ning läheb edasi järgmise pereliikme juurde elama. Vaatamata sellele, et Urmasel ei olnud *head suhted, tahtis ta nende juures elada. Tema * andis Urmasele vaba voli, Urmas ei pidanud tema juures elades mitte midagi tegema, ta sai seal päevad läbi ainult arvutiga mängida. * lasi Urmasel minna siis kui Urmas tahtis ja tulla koju ka täpselt siis, kui Urmas tahtis. Samuti kannatas * välja selle, kui Urmas purjus peaga koju ilmus ning tööl ei käinud. Urmasele meeldiski * juures seetõttu, et ta ei pidanud seal midagi tegema. Tema juures elades Urmasel nii ei olnud ning seetõttu ta tema juures olla ei tahtnudki. Tema kodus pidi Urmas puid tooma, ahju kütma, koristama jne, aga ta ei viitsinud seda teha. Isegi oma suitsukonid loopis Urmas oma voodi taha. Tema teada on Urmas töötanud ainult kolmes kohas. Mingil ajal töötas Urmas kusagil Maardus, siis mingil ehitusel ja viimane töökoht oli tal OÜ-s Lääne Teed. Urmas ei pea töökohtadest kinni seetõttu, et tal on halvad sõbrad, kes kutsuvad teda pidu panema. Kui Urmas hakkab jooma, siis ta ei lähe tööle ning seetõttu kaotabki töö. Temale teadaolevalt on Urmas ühel korral kohtu poolt karistatud aga mille eest ta selle karistuse sai, ei tea. Tema teada pole Urmas vägivaldne inimene, vähemalt tema nähes pole ta kellelegi kallale läinud. Tunnistaja R S on rääkinud /tl 205-207 I kd /U.Kärmet`ist, et Urmas ei tahtnud * R Kjuures elada seetõttu, et * nõudis temalt korda, nõudis, et Urmas käiks tööl. Urmase *, kes elab R, pidi jooma ning seetõttu Urmasel mingit kindlat elukohta polnudki. * E K on Urmasel väga head suhted, * oli see, kes Urmast hoidis. Tema teada maksis * isegi Urmase trahve. 15 Ärakiri 1-12-2629 Kohus leiab, et eelkirjeldatud ütlused tõendavad, et U.Kärmet`it on tema eelneva elu jooksul tema sugulased püüdnud aidata, kuid tekkinud on olukord, kus U.Kärmet on kasutanud ära teiste heatahtlikkust ja püüdnud oma elus kergemini läbi saada. Nõudmised oma elu ise korraldada, õppida, endale elatist teenida, on U.Kärmeti poolt tekitanud trotsi ja põgenemist kohustuste eest. Tl 112 I kd on Lääne Teed OÜ poolt esitatud U.Kärmet iseloomustus - Urmas Kärmet käis meie firmasse ennast pakkumas tööle teetööliseks. Kuna vajasime just siis töötajat ja lootuses, et saame noort inimest järjele aidata, tegime töölevõtmise otsuse Urmas Kärmet alustas töötamist 13.06.2011 ja töötas kuni 02.08.2011. Oma kehtivast kriminaalkaristusest ta töölevõtmisel vaikis, see selgus meile hiljem. Urmas Kärmetile pakutud töö põhines enamuses värvimistöös (bussipaviljonid, ohutussaared, teepiirded ja muus selline). Tööga sai ta hakkama ja ehkki oli märgata vähest töötegemise kogemust, ta püüdis selle, mis temale teha andsime, hästi ja kohusetundlikult teha. õppides paljus just teiste töötamist jälgides. Ise ta töös initsiatiivi üles ei näidanud, aga see võis tuleneda tema kinnisest ja endassetõmbunud olekust, mis arvatavalt oli takistuseks ka kollektiivi sulandumisel, sest kaastöötajatega suhtles minimaalselt ja hoidus omaette. Ka tööandjaga suheldes oli Urmas Kärmet vähese jutuga. Tööl oldud ajal distsipliiniga probleeme polnud kuni 03.08.2011 hommikuni, mil ta enam tööle ei ilmunud, ise ühendust meiega ei võtnud ja et keegi temast ei teadnud ega polnud näinud, siis 15.08.2011 tegime lõpparve otsuse ja vastavad dokumendid saatsime tema elukoha aadressile. Kohus leiab, et iseloomustusest nähtuvalt U.Kärmet on võimeline positiivseteks muutusteks, kuid ilmselgelt ei ole tal selleks järjekindlust. Kohus leiab, et U.Kärmet poolt kuritegude toimepanemine on tema eelneva eluperioodi käitumismustri tavapärane jätk – põgeneda kohustuste eest ja püüe teiste inimeste heatahtlikkust ära kasutades minna kergema vastupanu teed. Kohus leiab, et mõlema kuriteo puhul tuleb U.Kärmet`it karistada vangistusega, arvestades sellega, et ilmselgelt ei ole U.Kärmet`it võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kergema karistusliigiga. U.Kärmetit on toetanud tema lähedased. Ta on olnud kriminaalhoolduse järelevalve all nii katseajal kui üldkasuliku tööd teostades ja see kõik ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus.

U.Kärmet on algusest peale oma süüd tunnistanud, andnud kuritegude kohta põhjalikke ütlusi, oma tegusid kahetsenud. U.Kärmet vabandas kohtuistungil ka kannatanute ees ja kannatanute arvamusest kohtuistungil tulenes, et nad on U.Kärmet`ile andestanud. Seega esineb karistust kergendava asjaoluna ka

§ 57lg 1 p 9 sätestatud asjaolu – leppimine kannatanutega.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades just karistust kergendavate asjaoludega ja sellega, et kuriteod olid toime pandud lähedaste suhtes, kes tegelikult püüavad U.Kärmetit aidata ja kes on talle andestanud, leiab kohus, et U.Kärmet´ile tuleb mõista karistus seaduses sätestatud alammääras. Kohus leiab, et karistuse alammääras mõistetud vangistus (mis käeoleval juhul on 3 aastat), on sellise pikkusega karistuseks, mis peaks U.Kärmet´it suunama õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et pikema vangistuse mõistmine võib pigem U.Kärmet`i puhul, arvestades tema noorust ja *, hiljem raskendada tema resotsialiseerumist. Karistust tuleb seoses lühimenetluse kohaldamisega KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada. Kuna tegu on toime pandud katseajal, tuleb U.Kärmet`ile mõista liitkaristus juhindudes

§ 65lg 2.

TÕKEND Tl 113-114 I kd kohaselt on Lääne Prefektuuri 03.11.2011 määrusega kuulutatud U.Kärmet tagaotsitavaks. 04.11.2011 kohtumäärusega nr 1-11-12073 andis Pärnu Maakohus loa tagaotsitava U.Kärmet tabamisel kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine /tl 119-123 I kd/. Tl 134-137 I kd on läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt 10.11.2011 on Pärnu Maakohtu 08.11.2011 läbiotsimise määruse /tl 131-133 I kd/ alusel teostatud läbiotsimine R vallas L maakonnas R külas S talus ja 16 Ärakiri 1-12-2629 läbiotsimise käigus leiti elumaja sahvri põranda all asuvas keldris Urmas Kärmet. Tl 138 I kd oleva kinnipidamisprotokoll kohaselt peeti U.Kärmet kahtlustatavana kinni 10.11.

1. Urmas Kärmet suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, kuna vahistamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Tõkend tuleb tühistada jõustunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumisel. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjatele makstud tasud - kaitsjale P.Rajavere U.Kärmet kaitsmise makstud riigi õigusabi tasu 38,38 eurot /tl 257-258 I kd/, 96 eurot /tl 21-23 II kd/, 134,40 eurot /tl55 II kd/, kokku 268,78 eurot.
2. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 2,5x290= 725 eurot.
3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 0,45 eurot advokaat P.Rajavere`le toimikust koopiate tegemise kulu /tl 11-13 II kd/.
4. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see isiku ekspertiisi (akt nt 63 24.01.2012) tegemise kulu 61 eurot /tl 229 I kd/. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 275 06.02.2012) tasu 255 eurot 65 senti /tl 239-241/. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu jätab kohus Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 alusel riigi kanda. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 17