4-11-2587/25

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2012 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-11-2587 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2012 Aldo HAUGASE väärteoasi Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi Aldo HAUGAS sünd. 24.02.1946, isikukood 34602242236, Eesti Kaebuse esitaja Vabariigi kodanik, elukoht xxx Ida-Virumaa, xxx Lembit NIRGI Kaitsja vandeadvokaat Jüri TESLENKO Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili MIHHAILOVI 07.06.2011 otsus väärteoasjas nr.2330,10,010937 Aldo HAUGASE karistamise osas Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3900 (kolm tuhat üheksasada) krooni – jätta muutmata. Aldo HAUGASE kaebus jätta rahuldamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Aldo HAUGASELE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 84 (kaheksakümmend neli) eurot 24 senti (s.h. ettevalmistus 16 eurot, esinemine kohtuistungil 16 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise kohta 1 jõudmiseks kulutatud aja eest 20 eurot, sõidukulu 18,20 eurot, käibemaks 14,04 eurot). Välja mõista Aldo HAUGASELT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu 45 (nelikümmend viis) eurot 84 senti Eesti Vabariigi kanda. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 19.03.

1. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna avariipolitseinik Xxxkoostas 14.05.2011 väärteoprotokolli nr. AB 1227687 Aldo Haugase kohta selles, et viimane juhtis 02.12.2010 kell 14.50 Ida-Virumaal Narva linnas Rahu 36a maja juures mootorsõidukit Volvo (registrimärk 441AXI) haagisega KRONE sõiduteel, mis on jaotatud teekattemärgisega sõiduradadeks, sõitis enda raja piiridest, ületas kahekordset pidevjoont, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, hakkas sooritama paremat pööret, mille tagajärjel toimus külgkokkupõrge eesõigusega oma raja piirides liikuva sõidukiga Nissan (registrimärk 01ZEK), mida juhtis Xxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukite Volvo ja Nissan omanikele tekitatud varaline kahju. Sellega rikkus Aldo Haugas Liikluseeskirja §91 ja §107 ja pani toime Liiklusseaduse §74-17 lg.1 sätestatud väärteo. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 07.06.2011 otsusega väärteoasjas nr.2330,10,010937 määrati Aldo Haugasele Liiklusseaduse §74-17 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3900 krooni. Aldo Haugas esitas 28.06.2011 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus prefektuuri otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole selle esitaja väärteootsusega nõus, kuna ei ole rikkunud Liiklusseaduse §74-17 lg.
2. Kaebuse esitaja vaidlustas väärteo toimepanemise fakti ja karistuse määramist. Nimetatud kaebus oli Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Pavel Gontšarovi menetluses. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Anne Palmiste sai väärteoasja enda menetlusse kohtu esimehe 02.01.2012 käskkirja nr.11-1/1 alusel. 2 Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja Aldo Haugas oma kaebuse ja selle taotluse juurde. Kaebuse esitaja seletas, et selles kohas tuleb kaupluse juurde pööramiseks teha suur kaar, kõik teevad nii ja ületavad seejuures ka pideva joone. Enne vastassuunavööndist liikuma hakkamist lasi kaebuse esitaja läbi kõik eestpoolt tulevad autod ja veendus peeglitest, et ka tagant ei tule ühtegi autot. Kui kaebuse esitaja oli jõudnud oma veoki otsaga kõnniteele, toimus kokkupõrge. Kaebuse esitaja arvamuse kohaselt tuli sõiduauto suure kiirusega ja tahtis tema veokist mööduda paremalt. Kaebuse esitaja kinnitas, et tal oli veokiga suure pöörde tõttu õigus ületada kahte pidevat sõiduradade eraldusjoont. Maakohtu istungil leidis kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, et kaebuse esitaja tegi kõik ohutu manöövri sooritamiseks, sõiduauto juht oleks pidanud olema väga ettevaatlik, kuid ei pidurdanud õigel ajal. Kaitsja leidis, et kaebuse esitajal ei olnud muid manööverdamise võimalusi ja ta ei olnud selles õnnetuses süüdi. Maakohtu istungil palus kohtuvälise menetleja esindaja Jüri Teslenko jätta kaebus rahuldamata ja prefektuuri otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kaebuse esitajaga selles, et viimane ei saanud tagant tulevat sõiduautot tõepoolest peeglitest näha, kuna peeglitest oli võimalik teed näha vaid kuni tee võnkeni, s.o. maksimum 20 meetrit. Asja võti on selles, et kaebuse esitajal ei olnud õigust ületada topeltjoont. Kaebuse esitaja alustas manöövrit vasakust reast, sõiduauto sõitis oma lubatud reas ja tal ei olnud ettearvatavat takistust. See oli tema jaoks täiesti ootamatu, kui veok keeras talle tema sõidurajale ette. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja kuulanud menetlusosalised, leidis, et Aldo Haugase kaebus rahuldamisele ei kuulu. ära Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Aldo Haugasele on karistus määratud Liiklusseaduse §74-17 lg-1 alusel. Liiklusseaduse §74-17 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas Aldo Haugas rikkus Liikluseeskirja nõudeid ja põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. 3 Nagu nähtub 14.05.2011 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1227687 ja vaidlustatavast 07.06.2011 otsusest väärteoasjas nr.2330,10,010937, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §
3. Liikluseeskirja §91 sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Kaebuse esitaja poolt maakohtu istungil antud seletustest nähtub, et teel oli 3 sõidurada, 1 päri- ja 2 vastassuunas. Kaebuse esitaja sõitis pöörde tegemiseks oma veokiga vasakpoolseimale vastassuuna rajale ja leidis, et see on pöörde tegemiseks lubatud. Vastavalt Liikluseeskirja §109 kohaselt ei tohi kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, sõita äärmisele vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainut möödasõiduks või ümberpõikeks ning tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret. Vastavalt Liikluseeskirja §99, kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata sama määruse §97, §98 ja §109 nõuete kohaselt, võib nendest kõrvale kalduda – kaasa arvatud teepeenrale sõitmine – tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee mullet. Kuna kaebuse esitaja juhitud veoki näol oli tegemist suure autoga, millel oli suur pöörderaadius, sõitis kaebuse esitaja oma veokiga kõige vasakpoolseimale, s.o. vastassuuna sõidurajale. Samas ei veendunud kaebuse esitaja oma veokiga järgmise manöövri alustamisel ja selle teostamisel ohutuses, mistõttu toimus kokkupõrge sõiduautoga. Kuigi peeglitest veoki taguse tee jälgimine on küll tegevus, mis on suunatud ohutusele, ei olnud konkreetses situatsioonis see piisav. Kõik menetlusosalised nõustusid ja kinnitasid, et umbes 20 meetrit veokist tagapoolt teeb sõidutee kurvi, mistõttu sellest tahapoole ei ole enam näha. Sõiduauto juht, kes tuleb oma sõidukiga kurvist, ei saa ette näha suure pöörderaadiusega kolme sõidurada vastassuunavööndist ületavat veokit. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud situatsioonis tulnuks veokil sõita edasi kuni ümberkeeramise võimaluseni ning antud kaupluse juurde pöörata tagasiteel, s.o. kõige parempoolsemast pärisuunavööndist. Antud juhul ei olnud kaebuse esitaja manöövri alustamisel veendunud selle ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupõrge ja varalise kahjuga liiklusõnnetus. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Aldo Haugast oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liikluseeskirja §
4. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt maakohtu istungil avaldatud ja uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja ei olnud manöövri sooritamisel veendunud selle ohutuses, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. 4 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §74-17 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuse sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt madalamas määras, kuigi otsuses ei ole karistust kergendavaid ja/või raskendavaid asjaolusid märgitud. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Aldo Haugase süü Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Vastavalt kaebuse esitaja taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 84,04 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks. Kuna vandeadvokaat Lembit Nirgi ei ole kohalik kaitsja ja tuli õigusabi osutama Rakverest, mõistab maakohus kaebuse esitajalt riigituludesse välja vaid otsesed õigusabikulud koos käibemaksuga 38,40 eurot ning kaitsja kulud õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulu 45,84 eurot jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda. allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik 5