lg 2 p 4 ja 8 ning
lg 1 järgi.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 4 aastat.
lg 2 alusel suurendati vangistust Pärnu Maakohtu 09.05.2002 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 17 päeva vangistuse võrra ja 1 mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti vangistuse kandmise alguseks 13.04.2008. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat Kalev Kallarit kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vangistuses viibib ta viiendat korda. Kuriteo puhul, mille eest talle käesolev karistus mõisteti, on täheldatud toimepanemise põhjuse ja ajendina rahalise kasu saamist. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, lähtudes toimepandud kuritegude iseloomudest ja kriminaalse käitumise ajenditest. Samuti on vähenenud vägivaldsuse raskusaste õigusrikkumiste toimepanemisel. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub isiku käitumises sarnast teguviisi (varavastased kuriteod) ja toimepandud tegude puhul samalaadset põhjust (materiaalne kasu). Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta töötab vanglatööstuses abitöölisena. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, sh keelatud esemete omamise eest. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, kuid puudub garanteeritud töökoht. Vabaduses olid isikul korrapärased sissetulekud, samas näitab varavastaste kuritegude toimepanemine kesiseid majanduslikke toimetulekuoskusi. Vabanemisjärgselt on lähedased valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. Kinnipeetav suhtleb vanemate ja õega, vähem endise elukaaslasega. Kinnipeetava jaoks on olulisel kohal tema tütar. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kuna ta on oma elust peaaegu 20 aastat vanglas viibinud. Iseloomustusest nähtub, et isik on alkoholijoobes toime pannud vägivaldse kuriteo, kuid sõltuvusprobleemi ei tunnista. Ka on isikut kriminaalkorras karistatud kinnipidamisasutuses alkoholi tarvitamise eest. Isiku varasemast käitumisest kajastub impulsiivsust, sh enesevalitsemise kaotamise intsidente. Isik eitab probleemide olemasolu ja süüdistab probleemide tekkimises teisi, seejuures aru saamata oma süüst. Isik on kasutanud probleemide lahendamisel ebaefektiivseid lahendusstrateegiaid (vägivaldne käitumine) ja teadvustab väheste toimepandud tegude tagajärgi. Korduv karistatus näitab suutmatust muuta käitumist seaduskuulekamaks. On olnud intsidente, mis on suunatud vanglateenistuse ametnike vastu, kuid isiku käitumine on muutunud positiivsemaks. Isik on varem rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, pannes toime uue kuriteo. Isiku sõnade kohaselt on ta motiveeritud õiguskuulekalt elama. Kui isik alustab alkoholi kuritarvitamist ja satub seejuures konfliktsesse olukorda või kui isikul esineb rahalisi probleeme, võib ta oma käitumisega ohustada avalikkust. Kinnipeetava puhul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%, vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 33%. Samuti kuulub kinnipeetav kurjategijate gruppi, kelle seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 27% ning vägivaldsete ja/või seksuaalkuritegude sooritamise tõenäosus 5 aasta jooksul kokku on 41%. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral olemas elukoht, kuid töökoha leidmine elukoha läheduses on vähetõenäoline. Positiivseks asjaoluks võib pidada vanemate poolt abi võimaldamist. Samas tunnistavad vanemad, et nemad ei ole võimelised teostama järelvalvet tema käitumise, tegemiste üle ning teda mõjutama. Maakohtu istung: Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et parem oleks ennetähtaegselt vabaneda, kuid temal vahet ei ole. Kinnipeetav nõustus alluma aasta jooksul kriminaalhooldaja järelevalvele ning lisas, et 2 see oleks mingigi abi. Viimase distsiplinaarkaristuse sai kinnipeetav enda sõnul jaanuaris sigareti ja tulemasina eest. Viimase karistusega kinnipeetav nõus ei olnud, ta ei pannud katseajal toime kuritegu, aasta aega pidas ilusti vastu. Ta lisas, et on selle Euroopa kohtus vaidlustanud. Vabanedes asuks kinnipeetav elama ema juurde, sest xxxx tal enam elukohta pole. Töökohta tal ei ole. Kinnipeetav lisas, et neil on perekondlik kalapüügiõigus, ning uskus, et saab hakkama. Alkoholi tarvitab ta minimaalselt. Kinnipeetav tunnistas, et teda on kunagi karistatud ka seksuaalkuriteo eest. Kinnipeetav leidis, et teda tuleks kohe maha lasta, milleks vanu aegu meenutada. Kinnipeetav lisas, et keegi ei aita teda väljas, kriminaalhooldaja oleks ainus, kes aitab. Prokurör märkis, et Kalev Kallari on korduvalt vanglas viibinud, 8 korda karistatud, vanglas viiendat korda. Tal on elukoht, puudub töökoht. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta ei suuda end ülal pidada seaduskuulekalt. Lisaks kannab ta vangistust kuriteo eest, mille pani toime katseajal. Prokurör ei toetanud Kalev Kallari ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Kalev Kallari tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt
lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et vangla poolt saadetud materjalidest nähtub, et isikut on korduvalt, s.o kaheksal korral kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibib ta praegu viiendat korda. Vangistuses on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul kinnipeetava ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kehtivatest distsiplinaarkaristustest nähtub, et isik ei suuda isegi vangistuses viibides seaduskuulekalt käituda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, ning käesoleval juhul tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu kindlasti ka arvestada. Kohus lisab, et isiku poolt katseajal kuriteo toimepanemine näitab, et isik ei suuda järgida talle pandud kohustusi ega elada õiguskuulekalt ka kriminaalhoolduse all. Seega oleks kinnipeetava vabastamine kohtu hinnangul ennatlik. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, et kuritegude toimepanemise põhjusena K. Kallari poolt on täheldatud materiaalse kasu saamise eesmärki ja et isikul vabaduses töökohta garanteeritud ei ole, on uue kuriteo toimepanemine majanduslike raskuste ilmnemisel tõenäoline. Kohus märgib, et vangla hinnangul on kinnipeetava puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%, vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 33%, seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 27% ning vägivaldsete ja/või seksuaalkuritegude sooritamise tõenäosus 5 aasta jooksul kokku 41%. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut, tuleb K. Kallari ühiskonnaohtlikkust hinnata kõrgeks, ning märgib, et vägivaldse kuriteo toimepanemine lähiajal K. Kallari poolt on väga tõenäoline. 3 Kohus on seisukohal, et
Kallarit enne tähtaega vabastada. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 29. juunil 2012. a. Nooremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.