← Eesti

1-12-5681/4

Kriminaalasi nr 1-12-5681 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 07.juunil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Sirle Melk kaitsja advoka

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus Aavo Vissele on esitatud süüdistus selle, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse 04.juunil 2012.a. kella 14.35 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus aadressil Ringtee 69 asuvast Bauhof Group AS-ile kuuluvast kauplusest Bauhof ühe autoaku maksumusega 121 eurot, mille pani endaga kaasas olnud kandekotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas Aavo Visse kinni. Seega pani Aavo Visse, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 25 lg 1,

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Aavo Vissele karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendada 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega 180 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb sooritada 6 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel määrata, et üldkasuliku töö sooritamise ajal on Aavo Visse kohustatud järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Aavo Visse tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Aavo Visselt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et Aavo Visse suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Aavo Vissel puudub käesoleval ajal kindel töökoht ja ta teenib lisa ehitusalaste juhutöödega umbes 100 eurot kuus. Ta on töövõimetuspensionär 50% ulatuses ja tema ainsa sissetuleku moodustab töövõimetuspension 134 eurot. Tema ülalpidamisel on ka alaealine laps. Seega on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on eeltoodu alusel põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Aavo Visse KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada Aavo Vissele mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb ükssada kaheksakümmend
(180)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kuue
(6)kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab Aavo Visse järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:
  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Aavo Visse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 alusel välja mõista Aavo Visselt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada viiskümmend
(150)eurot ja kaitsjatasu viiskümmend
(50)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et Aavo Vissel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne
(10)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.