4-11-3188/20

Väärteoasi nr 4-11-3188 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi Kohus nimel Viru Maakohus Jõhvi Kohtumaja Määruse tegemise aeg 23 veebruar 2012 Väärteosja number 4-11-3188 Kohtunik, sekretär Eeva Levina, Ingrid Koddo Taavo Peterson, ik 38009010310,elukoht: xxx Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Kohtuasi Kaitsja (kokkuleppel): Armand Reinmaa, Reinmaa ja Partnerid AB, Uus-Tatari 25/xxx Janek Kuuse ,Keskkonnainspektsioon Ida regioon, Pargi 15, Jõhvi Taavo Petersoni kaebus Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni 29.07.2011 otsusele üldmenetluses nr 030 101 11 Juhindudes VTMS § 132 p 2; 134, 135 kohus OTSUSTAS

1. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 29.07.2011 otsus nr 030 101 11 Taavo Petersoni karistamises Metsaseaduse § 70 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel T.Petersoni teos väärteotunnuste puudumise tõttu;
2. Mõista Taavo Petersoni kasuks vastavalt VTMS § 23 riigi eelarve vahenditest 720 ( seitsesada kakskümmend ) eurot. Ülejäänud summat ei pea kohus mõistlikuks ning selles osas on Taavo Petersonil õigus esitada kaebus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel. Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigus, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniõigus kasutamise soovi teatamise korral on kohtuotsus kohtus tutvumiseks kättesaadav 15 märtsil 2012 1 Asjaolud Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Janek Kuuse 28.06.2011 koostatud väärteoprotokolli nr 030 101 11 kohaselt võõrandas Taavo Peterson 01.10.2010 oma kinnistult Ida-Virumaal Jõhvi vallas asuvalt Sireli maaüksuselt (katastritunnus 25201:005:0088 raieõiguse OÜ Direct trade. Raieõiguse võõrandamisel koostas Taavo Peterson puudulike andmetega kasvava metsa raieõiguse müügilepingu nr 0110, millega rikkus Metsaseaduse § 37 lg 6 p 2 ja
3. Metsaseaduse § 37 lg 6 järgi sõlmivad raieõiguse võõrandamisel võõrandaja ja omandaja kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti, milles märgitakse vähemalt: 1) Raieõiguse võõrandaja ja omaniku nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht; 2) Esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht; 3) Metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu ja katastriüksuse number); 4) Tehtava raie liik; 5) Raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites; 6) Raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad; 7) Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatise numbrid. Taavo Petersoni ja OÜ Direct Trade vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse müügilepingus nr 0110 puudusid järgmised nõutavad andmed: raieõiguse omandaja esindaja esindamise alus ja Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatise number. Tulenevalt eeltoodust oli Taavo Peterson, nõuetele mittevastava kasvava metsa raieõiguse müügilepingu koostamisega rikkunud Metsaseaduse § 37 lg 6 p 2 ja 7 sätteid. Kohtuvälise menetleja 29.07.2011 otsusega määras Taavo Petersonile ülalkirjeldatud rikkumise eest Metsaseaduse § 70 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, summas 200 eurot. Kaebaja on seisukohal, et T.Petersonile süüks pandavas teos puuduvad väärteo tunnused ja asjas tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Müügilepingu lisaks on lepingus märgitud metsateatis nr 4550003101, millega oli vastavalt märkmele lubatud teha raiet xxx kinnistul ning müügilepingu lisaks oli xxx esindaja Jxxx xxx volikiri. Kaebaja väitel pole kohtuväline menetleja tõendanud, et süükspandava teo pani toime T.Peterson kuna menetleja pole ühegi tõendiga tõendanud, et müügilepingu koostas nimelt T.Peterson. Kohtuistungil jäi T.Peterson ja tema kaitsja A.Reimaa esitatud kaebuse juurde. Keskkonnainspektsiooni esindaja Janek Kuuse palus otsuse kui seadusliku jätta muutmata. Kohtu põhjendused Metsaseaduse § 70 „Metsa majandamise nõuete rikkumine“ lg 1 sätestab karistuse „metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel“. Seega seaduse sõnastuse kohaselt on T.Petersonile süüksarvatud väärteokoosseisu tuvastamise eelduseks metsa majandamise Metsaseaduse § 70 lg-s 1 nimetatud valdkondi (metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine, metsakaitse nõuded) reguleerivate õigusnormide rikkumise tuvastamine. Pealkirjaga „Metsa kasutamine“ on Metsaseaduses hõlmatud seaduse struktuuris IV jagu. Selle § 37 alapealkirjaga „raieõiguse ja metsamaterjali üleandmise, metsa raieks andmise ja metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustus ning metsamaterjali vedu“ lg 6 näeb ette raieõiguse võõrandamisel sõlmitava lepingu 2 miinimumnõuded, mille p-des 2 ja 7 sätestatu puudumist kirjalikult sõlmitud lepingus T.Petersonile ette heidetakse. Kuigi lepingu vorminõuded on seaduse vastavas alajaotuses esitatud kohustuslike miinimumnõuetena raieõiguse võõrandamiskokkulepete sõlmimisel, on lepingu vorminõuetest kõrvalekaldumise käsitlemine metsa kasutamise õigusaktis sätestatud nõuete rikkumisena, mis toob kaasa vastutuse väärteokorras, põhjendamatu ja vastuolus õiguse üldpõhimõtetega. Nimelt võib tehing TsÜS § 77 lg 1 kohaselt olla tehtud mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on see TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuigi kohus ei arva, et Metsaseaduse § 37 lg vorminõude eesmärk on selle nõude rikkujate karistamine, tuleb nõustuda kaebaja väitega, et isegi juhul, kui selline eesmärk eksisteeriks, peab olema kontrollitav mõlema lepingupoole tegu tuvastamaks süüteokoosseisu tunnused. Antud juhul pole kohtuvälise menetleja väide T.Petersoni poolt lepingu koostamise ning rikkumise tahtluse kohta kontrollitav ega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad Taavo Petersoni teos väärteo tunnused ja seega väärteo alus ning väärteomenetlus tuleb lõpetada. VTMS § 23 kohaselt, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p- des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel, hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku poolt on seoses käesoleva väärteomenetlusega kantud õigusteeninduse ja kaebuse koostamise eest Reinmaa ja Partnerid Advokaadibüroole vandeadvokaat Armand Reinmaa teenuse eest 1440 eurot. Makstud tasu tervikuna ei saa pidada mõistlikuks ja see ei kuulu esitatud summas hüvitamisele. Vaatamata esitatud kirjalikule nõudmisele ei esitanud advokaat A.Reimaa lahtikirjutust kulutatud tundide ning teostatud õigusabiteenuste kohta. Arves nr 1126 31.08.2011 on märgitud teenustena vaid – õigusteenindus, kaebuse koostamine ja esindus väärteoasjas, kokku 8 tundi tunnihinnaga 150 eurot. Ei ole esitatud ühtki dokumenti tegeliku tasumise kohta T.Petersoni poolt Reinmaa ja Partnerid Advokadibüroo kasuks. T.Peterson väitis kohtuistungil, et ta maksis sularahas, seetõttu ei ole pangadokumente. Küsimusele, miks ta pidas otstarbekaks maksta määratud trahvist 7 korda suuremat õigusabi tasu, vastas T.Peterson, et see oli põhimõtte küsimus. Kohus leiab, et tegemist ei ole kuigi mahuka ega keeruka väärteoasjaga. Menetlusalusele isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Antud juhul ei ole kaitsetoimingud üksikasjaliselt kajastatud ning seetõttu peab kohus mõistlikuks hüvitada kaitsetasu 50 % ulatuses, see on 720 eurot. ( allkirjastatud digitaalselt ) Kohtunik Eeva Levina 3