1-09-17535/21

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-17535 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. aprill 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-09-17535 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Kohtuasi Süüdimõistetu Enn Pustak Viru Vangla materjalid Marko Moorasti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks MARKO MOORAST, isikukood 38507032236, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 18.02.2009 ja lõpp 18.08.2013 RESOLUTSIOON Jätta MARKO MOORAST vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Moorasti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Marko Moorast karistust Harju Maakohtu 19.11.2009 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti Marko Moorastile mõistetud karistus 1 a 6 k kui kergem karistus kaetuks temale 12.05.2009 2 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse so. 4 a 6 k vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.02.2009.a. Kinnipeetavat Marko Moorastit on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest esimene kuritegu oli salajane vargus, teise kuriteo puhul oli tegemist rööviga ja viimased kaks kuritegu olid narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Marko Moorastit väärtegude toimepanemise eest karistatud 8-l korral, sealhulgas on teda karistatud Liiklusseaduse § 7419 ja Alkoholiseaduse § 70 alusel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 3 aasta 1 kuu ja kanda jääb veel ligemale 1 aasta 5 kuud vangistust. Kinnipeetav paiknes 20.10.2011 - 23.12.2011 Viru Vangla postrehabilitatsiooni osakonnas., kuid seoses distsipliinirikkumisega arvati ta osakonnast välja. Eelnevalt paiknes ta Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Marko Moorast on vangistuse ajal ajavahemikul 21.09.2009 - 30.11.2009 läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja ajavahemikul 09.02.2011 - 20.04.2011 läbinud „Sotsiaalprogrammi joovastisõltlastele“. Samuti on Marko Moorast osalenud spordiprogrammis narkosõltlastele (19.04.2010 – 28.06.2010) ja kunstiteraapias (04.10.2010 – 07.11.2010). Marko Moorastiga on vangistuse ajal toimunud individuaalvestlused sõltuvusprobleemi käsitlevatel teemadel. Ta on osalenud anonüümsete narkomaanide loengutel ning teistes osakondades toimuvates tegevustes (käeline tegevus, temaatiliste filmide vaatamine/analüüs jne). Tartu Vanglas töötas kinnipeetav majandustöödel 30.07.2010 – 07.11.2010 ja 26.03.2011 – 26.06.
2. Viru Vangla 03.11.2011 käskkirjaga nr 6-2/1407-T määrati kinnipeetav tootmistööle puidutsehhi. Seoses distsipliinirikkumisega kõrvaldati ta töölt. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval Marko Moorastil on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud erinevate rikkumiste eest (ei allunud valvuri antud seaduslikule korraldusele viia madrats kambrisse; lõi kaaskinnipeetavat lahtise käega näo piirkonda; jalutuskäigult tulles omas aluspükstesse tehtud taskus 5 sigaretti Next; omas kambris madratsi all keelatud esemeid; lasi teha endale tätoveeringuid ja omas tätoveerimisaparaati; omas kambris suitsetamistarbeid, elektrijuhet 1 m ja 2 vaskjuhtme juppi a 11 cm; asudes suitsuvabas osakonnas, omas kambris tuletikke; omandas ebaseaduslikul teel teistele isikutele isiklikuks tarbimiseks lubatud asju; keeldus koristamast
3. sektsiooni olmeruume; viibis väljaspool elukambrit, süüdimõistetute eluhoone
4. sektsiooni pesuruumis, mitte korralikult riietatuna; omas kambris temale mittekuuluvat miniraadiot Roadstar; jalutuskäigu ajal eiras vanglateenistuja korraldust lõpetada jutuajamine kõrval jalutusaedikus olevate kinnipeetavatega; viibis süüdimõistetute eluhoone põhjapoolses jalutusaias ebakorrektselt riietatuna). Kinnipeetav Marko Moorast asub elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga, kus elavad ka abikaasa I K ja viimase kaks last. Samas korteris elas kinnipeetav ka enne vangistust. Põhihariduse omandas Marko Moorast xxxx, seejärel asus ta õppima xxxx, kuid viimasel kursusel jäid õpingud seoses vangistusega pooleli. Vangistuse ajal alustas Marko Moorast keskhariduse omandamist, kuid see jäi julgeolekukaalutlustel pooleli. Kinnipeetav soovib omandada keevitaja kutset. Ta on töötanud nii ametlikult kui mitteametlikult erinevatel töökohtadel (katusetööd, müüja, autojuht-kuller, müügijuht, keevitaja). Tööoskused on ta omandanud töö käigus. Väidetavalt vahetas kinnipeetav töökohti sooviga saada paremat töötasu. Umbes pool aastat enne vangistust kinnipeetav ei töötanud seoses firma pankrotistumisega ning uut tööd ei leidnud. Enne vangistust oli majanduslik olukord halb, sest 3 isik oli tegevuseta ning teenis elatist kuritegelikul teel (narkootikumide müük ja vahendamine). Kinnipeetava majanduslikku olukorda mõjutas suuresti ka alkoholi kuritarvitamine. Vabanemise korral garanteerib kinnipeetavale töökoha xxx põrandakatete paigaldajana. Tegemist on sugulasele kuuluva firmaga. Kinnipeetava Marko Moorasti lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa, ema ja vanavanemad, kellega on suhted väidetavalt head ja toetavad. Eelnevatest kooseludest on kinnipeetaval kaks last. Ühe lapse suhtes väljamõistetud elatisraha kinnipeetav ei tasunud, põhjendades seda raske majandusliku olukorraga. Oma praeguse abikaasaga abiellus kinnipeetav Tartu Vanglas, kuid tuttavad oldi eelnevalt ligi neli aastat. Peres on ka kaks last abikaasa eelnevast kooselust. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav lähedastega kokkusaamiste, kirjade ja telefonivestluste kaudu. Tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega kinnipeetav tutvus vangistuse ajal. Enne vangistust olnud tutvusringkonnaga on kinnipeetaval suhted väidetavalt katkenud. Marko Moorasti sõnul hakkas ta kanget alkoholi tarvitama umbes 8-aastaselt, täisealiseks saades muutus alkoholi tarvitamine sagedasemaks (2-3 x nädalas) ning esines ka mitmepäevaseid joomatsükleid. Väidetavalt oli alkohol üheks probleemide lahendajaks. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnul püüdis ta vabaduses sõltuvusprobleemiga tegeleda, käis Wismari haiglas konsultatsioonidel ning oli kuu aja vältel kaine, kuid siis toimus probleemide tõttu tagasilangus. Marko Moorast suitsetas kanepit esmakordselt 18-aastaselt, kuid ta on proovinud ka amfetamiini ja ecstasyt. Teda on korduvalt karistatud narkokuriteo eest. Narkootikume tarvitas kinnipeetav oma sõnul harva, käitles neid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Narkosõltuvust kinnipeetav eitab. Marko Moorast soovib edaspidi hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest. Kuriteod on toime pandud grupis, alkoholijoobes. Kinnipeetaval on toimetulekuoskused puudulikud, probleemide tekkimise korral otsib ta pigem kiireid lahendusi, mõtlemata võimalikele tagajärgedele. Kinnipeetav on vangistuse ajal seadnud positiivsed eesmärgid (vabaneda alkoholisõltuvusest ning täita laste suhtes ülalpidamiskohustust). Marko Moorastit on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras. Ta jätkas katseajal kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav väljendab motivatsiooni muutusteks ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Ta väidab, et on vangistuse ajal analüüsinud oma senist elukäiku ja käitumist ning mõistab muutuste vajalikkust. Viru Vangla toetab Marko Moorasti vabanemist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava puhul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 36%. Kinnipeetav võib oma käitumisega ohustada avalikkust. Kriminaalhooldusametnik oma arvamust koostades suhtles eelkõige kinnipeetava Marko Moorasti abikaasa I K ja viimase xxxx tütre ning xxxx pojaga. I K sõnul tema lapsed aktsepteerivad abikaasat, enne vangistust koos elades said kõik hästi läbi ja nüüd oodatakse ühiselt Marko Moorastit koju. Kinnipeetava abikaasa I K on tuttav nii Marko Moorasti vanemate kui vanavanematega ja tema sõnul kogu pere toetab Marko Moorastit vabanemise korral. Kriminaalhooldusametnik vestles ka kinnipeetava ema S M, kes kinnitas abikaasa sõnu. Marko Moorastil on kaks eelkooliealist last erinevatest kooseludest ja kinnipeetava ema sõnul on kontaktid lastega olemas. Marko Moorasti abikaasa on kindel, et suudab kontrollida kinnipeetava tutvusringkonda ja eluviisi, olles valmis koostööks kriminaalhooldajaga. Marko Moorasti pere on majanduslikult toimetulev. Kinnipeetav saab tööd sugulasele T H kuuluvas xxxx esialgu õpilasena, temaga sõlmitakse tööleping ja antakse võimalus väljaõppeks. Marko Moorastit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Enne vangistust kriminaalhoolduse ajal täitis ta küll kontrollnõudeid, kuid jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist. Teda karistati katseajal kahel korral kriminaalkorras rahalise karistusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Katseaja viimasel kuul algatati tema suhtes kaks uut kriminaalasja, mis 4 olid kriminaalhoolduse lõppemise ajal kohtueelses menetluses. Varasem kriminaalhooldaja on öelnud: „M. Moorasti puhul on tegemist noore mehega, kes on loomult püsimatu ja tormakas ning muutliku meelega. On impulsiivne, käitub mõtlematult ja ettearvamatult. Suhtub hooletult oma kohustustesse ja asjaajamistesse.“ Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo risk on siin olemas, eriti kui Marko Moorast taasalustab alkoholi tarvitamist ja suhtleb kuritegelike kalduvustega isikutega. Juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava ennetähtaegselt, on otstarbekas uute kuritegude sooritamise riskide maandamiseks lisaks kontrollnõuetele määrata lisakohustusi KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 alusel. Marko Moorast leidis kohtuistungil, et ta on valmis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema. Kinnipeetav põhjendas kohtule oma 7 kriminaalkaristust sellega, et oli noor ja mõtlematu. Marko Moorast tunnistas, et alkoholiga on tal olnud suuri probleeme ja ka narkootikume võttis ta vastu, kui talle pakuti, kuid vabaduses suudab ta neid sõltuvusi kontrolli all hoida. Marko Moorast palub anda talle võimalus, sest ta ei ole täiesti lootusetu ja suudab ennast tõestada. Ta soovib olla toeks oma emale, sest vangistuse ajal kaotas ta oma isa, samuti soovib ta olla toeks oma abikaasale ja hea isa lastele. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Marko Moorasti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest Marko Moorast kannab 01.03.2005 mõistetud karistust. Tol ajal mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, millest ta kandis koheselt ära 5 kuud vangistust. Katseajal pani ta toime 4 kuritegu, 2 KarS § 424 järgi ja 2 KarS § 184 järgi. Kõik need karistused, mis narkokuritegude eest mõisteti, kaeti varasema karistusega. Prokurör leiab, et karistused tuleks ükskord kõik ära kanda. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Marko Moorast ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust teist korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, sest viimased karistused on talle mõistetud KarS § 184 lg 1 järgi esimese astme narkokuritegude eest. Marko Moorast on varem olnud kriminaalhoolduse all, kuid ta pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Marko Moorasti vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha kaotamise korral, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist ja narkootikumidest, tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib Marko Moorast toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole Marko Moorast olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 13 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid Marko Moorastil ka varem olemas, kuid need ei suutnud ära hoida tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Kohus tunnustab Marko Moorastit selle eest, et ta on vanglas olles ennast mitmekülgselt arendanud. 5 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta Marko Moorastit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
5. Jätta Viru Maakohtu
6. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Marko Moorasti kaitsja vandeadvokaat Veljo Viiloli määruskaebus rahuldamata.
7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo kaudu 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12.80 (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaat Veljo Viilolile tema poolt Marko Moorastile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marko Moorastilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt osutatud õigusabi eest 76.80 eurot riigituludesse.
9. Marko Moorastil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Marko Moorast 1-0917535 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 306 lg-st 5 jätta Tartu Ringkonnakohtu
11. mai 2012 määruse, millega ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu
12. aprilli 2012 määruse, resolutsioonist välja selle
13. ja
14. punkt, mille asemel märkida „menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt osutatud õigusabi eest 76.80 eurot jätta riigi kanda“. Kohtumäärus jõustus
15. juunil
16. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne