1-12-1957/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2012, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12-1957 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Urmas Reinola Kriminaalasi Jüri Kolsanovi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 27.märtsist 2012.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Juri Kolsanov Süüdistatav Juri Kolsanov (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Prokurör RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord süüdistuses KarS § 121 järgi Advokaat Liis Toomsalu Alice Simm Harju Maakohtu otsus 27.märtsist 2012.a. Juri Kolsanovi suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 27.märtsi 2012 otsusega süüdi tunnistada Juri Kolsanov KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu vangistuse) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 1 päev (05.11.11) eelvangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (3 kuud 29 päeva vangistust) 16.06.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud ja 28 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 27(kakskümmend seitse päeva) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada, süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks (KrMS § 130 lg 41 alusel) J. Kolsanov kohtusaalist vahi alla võtta ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 27. märts 2012.a. Tõkend vahi all pidamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse (6 kuud 27 päeva vangistust) ärakandmisel. Juri Kolsanov mõisteti süüdi KarS prg. 121 järgi selles, et tema 04.11.2011 kella 21 paiku xxxxx xxxxxx xxx xx xxx asuvas korteris tõukas tugevalt õlaga T Kt, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu seina, lõi ära oma vasaku õla ja põlve ning tundis füüsilist valu. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsiooni teatab süüdistatav esmalt, et peale Harju Maakohtu otsust tuli temale meelde, mis tegelikult täpselt toimus. Enne ta toimunut ei mäletanud. Meelde tulnud asjaolude pinnalt teeb süüdistatav järelduse, et ta võis tõesti kannatanut kuskil kitsas esikus tõugata, kuid ei teinud seda tahtlikult ja peab ennast kannatanule valu tekitamises kaudseks süüdlaseks. Palub seda arvestada ka karistuse mõistmisel. Taotleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Nii saaks ta ühiskonnale kasulik olles oma süü heastada ja riik ei peaks tema peale kulutama teda vanglas üleval pidades. Tallinna Ringkonnakohtu 28.mai 2012.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 5.juunini 2012.a. Prokurör märkis oma vastuses, et maakohtu otsus vastab kõigile kohtuotsuse vormistamise nõuetele. Kohus on otsust motiveerinud ning toonud välja kaalutlused, mille alusel mõisteti J. Kolsanov’ile karistuseks just reaalse vangistuse. Eelnevast tulenevalt on Harju Maakohtu 27.03.2012 otsus seaduslik ja põhjendatud. Kolsanov esitas kirjaliku apellatsioonimenetluse eelmenetluses taotluse, kus ta kordab oma palvet vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Ta saaks vabaduses viibides tööl käia, raha teenida ja võimaldada oma elukaaslasel ja tema emal säilitada elamispind. Käesolevaks ajaks on juba võlgnevus kasvanud. Samuti saaks ta tasuda oma trahvid ja muud võlad. Kui aga apellatsioonikohus ei pea võimalikuks asendada vangistust üldkasuliku tööga, siis taotleb ta karistusest maha arvata 155 päeva, millised ta viibis alusetult vahi all 2.05.1996.a. kuni 6.oktoobrini 1996.a. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooni ja eelmenetluses esitatud seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Süüdistatav on esitatud apellatsioonis kaudselt siiski eitanud oma süüd kuriteos, millises maakohus ta süüdi mõistis. Nimelt, väitis apellant, et temale tuli meelde, mis tegelikult toimus 4.11.2011.a. ja mille kohta ta maakohtu istungil midagi ei mäletanud, kuid siiski ei pidanud võimatuks temale süüdistuses inkrimineeritud tegevust. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava poolt esitatud väited selle kohta, et tema tegevus ei olnud tahtlik, on paljasõnalised ja ümber lükatud maakohtu otsuses esitatud tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt tehtud järeldustega. Maakohus on oma seisukohti süüdistatava süü osas põhjendanud ning süüküsimus ei ole otsustatud mitte ainult süüdistatava ütluste põhjal, vaid süüdistatava ütlusi on hinnatud kogumis kõigi teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõenditega. Süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud versioon toimunust ei lükka ümber maakohtu otsuses toodud põhjendusi. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ka süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks J.Kolsanovit tuleb karistada reaalse vangistusega ja ka mõistetava vangistuse määra. Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt otsuses esitatud põhjendustega karistuse osas ja leiab sarnaselt maakohtuga, et J.Kolsanovile mõistetud vangistust ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga. J.Kolsanov pani vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud vägivallateo toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Eelmise kohtuotsusega mõisteti J.Kolsanov süüdi analoogilises kuriteos – ta tarvitas kodus vägivalda oma elukaaslase suhtes. Arutataval juhul on ta vägivalda kasutanud oma elukaaslase ema suhtes. Seega ei ole mittevabadusekaotuslik karistus piisav ära hoidmaks J.Kolsanovi poolt toimepandavaid süstemaatilisi perevägivalla akte. Mis puudutab neid materiaalseid raskusi, millised süüdistatava väitel kaasnevad tema perekonnale seoses tema viibimisega vangistuses, siis on kohtukolleegium seisukohal, et inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale. Ehk siis, eelkõige peab J.Kolsanov ise hakkama arvestama oma kohustustega perekonna ees, mitte ei pea seda tegema kohus. Ka puuduvad seaduslikud alused 1996.a. väidetavalt alusetult vahi all viibitud 155 päeva arvestamiseks vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse hulka. KarS prg. 68 alusel saab lugeda mõistetud karistuse hulka vaid seda ajavahemikku, mil isik viibis vahi all seoses nende kuritegudega, millised tuvastatakse sama kohtuotsusega, millega mõistetakse karistus või nende kohtuotsustega, millistega on tuvastatud kuriteod, millised kuuluvad liitkaristuse moodustamisel kohtuotsuste kogumisse. Kohtukolleegium peab vajalikuks kohtupraktika ühetaolise kohaldamise eesmärgil märkida järgmist. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud J.Kolsanovile liitkaristuse KarS prg. 65 lg 2 alusel. KarS prg. 65 lg 2 järgi mõistetakse liitkaristus selliselt, et suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega, üheks liidetavaks on uue kuriteo eest mõistetud karistus, teiseks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Mõiste mõistetud karistus tähendab kogu karistust ja see koosneb ärakantud osast ja ärakandmata osast. Mõistetud karistuse ärakandmata osa saadakse selliselt, et kogu mõistetud karistusest arvatakse maha ärakantud osa. Et õigesti kohaldada KarS prg. 65 lg 2 sätteid, ei ole õige esimeseks liidetavaks lugeda uue kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa e. karistust, millest on juba maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Vaidlustatud maakohtu otsuse puhul tähendab see ühte päeva e. siis see 1 päev, mis süüdistatav viibis vahi all 5.11.11.a. oleks tulnud maha arvata liitkaristusest. Sisuliselt ei mõjuta käesoleval juhul mainitud 1 päev kuidagi süüdistatava olukorda ja seetõttu ei pea kohtukolleegium ka vajalikuks selles osas hakata maakohtu otsust korrigeerima. Tegemist ei ole aga ühekordse sellise liitmistehnika kasutamise juhuga ja kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et peale selle, et selline liitmine ei ole sõna-sõnalt seadust lugedes õige, ei ole sellise praktika süvenedes välistatud olukord, kus sarnane liitmine võib kaasa tuua tahtmatult KarS prg. 65 lg-s 2 ettenähtud tingimuse – liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära – rikkumise. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 27.märtsist 2012.a. Juri Kolsanovi suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Urmas Reinola