KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mail 2012.a Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-11-4618 Kohtukoosseis Kohtunik Roomet Sõnna Sekretär Liia Tigane Tõ

§ 1531

lg 1 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut (900 eurot) osaliselt, s.o karistusmäära osas. 2. Võttes täiendavalt arvesse Karistusseadustiku § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendavat asjaolu puhtsüdamlikku kahetsust ja süüdlase isikut, vähendada M. J. mõistetud karistusmäära ja karistada teda

§ 1531lg 1 järgi rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o 600 (kuussada) eurot. 3. Kar

S § 66 lg 2,3 alusel määrata 600 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 50 (viiskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda igakuuliste maksetena Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr 10052031000004 (AS SEB Pank) või nr 221013264447 (AS Swedbank), viitenumber on

1. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks igakuuliste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis
2. mail 2012.a. alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet karistas 03.11.2011.a. väärteoasjas nr 6-3/1602 menetlusalust isikut M. J. maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 eurot. Lindrom Ehitus OÜ oli jätnud maksustamisperioodidel jaanuaris, juulis, augustis ja oktoobris 2009 ning jaanuaris 2010 maksuhaldurile esitamata andmed ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete kohta. Samuti oli esitanud Lindrom Ehitus OÜ maksustamisperioodidel jaanuaris, juulis, augustis ja oktoobris 2009 ning jaanuaris 2010 maksuhaldurile valeandmeid maksustatava käibe, sellelt arvutatud käibemaksu, maha arvata lubatava sisendkäibemaksu ja tasumisele kuuluva käibemaksu kohta. Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise ja valeandmete esitamise tulemusel oli tasumisele kuuluv maksusumma 414 352 krooni võrra väiksem maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, sellest moodustas tulumaks 270 363 krooni ja käibemaks 143 989 krooni. Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise ja valeandmete esitamisega oli hoidunud Lindrom Ehitus OÜ maksude maksmisest kõrvale. Kohtuväline menetleja kohaldas vastutust ajavahemikul 27.06.200611.08.2010, seega ka maksustamisperioodidel jaanuaris, juulis, augustis ja oktoobris 2009 ning jaanuaris 2010, Lindrom Ehitus OÜ ainsaks juhatuse liikmeks olnud M. J. suhtes. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS 2

§ 1531lg 1 järgi ning M.

J. määrati karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 eurot. M. J. palub vähendada trahvisummat, võttes arvesse, et Lindrom Ehitus OÜ omanik ja juhatuse liikmed on vahetunud ja tal puuduvad sissetulekud ning ta avaldab siirast kahetsust oma tegude pärast, on asunud õiguskuulekale teele ja lubab oma vigu mitte enam korrata. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuses on menetlusväline isik teatanud, et ta soovib kirjalikku menetlust. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas kaebuse suhtes nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata ega taotle kaebuse arutamist kohtuistungil (tl 49). Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on M. J. käitumise õigesti kvalifitseerinud väärteona

§ 1531

lg 1 järgi, mida ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud.

§ 1531lg 1 kehtestab vastutuse maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest, s.o.

ka maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest, kui selle tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast.

§ 85

lg 1 sätestab, et maksudeklaratsioon on tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksuja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest.

§ 5lg 1 järgi on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet.

Tulenevalt

§ 85

lg 4 on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Vastavalt

§ 3lg 2 p-dele 1 ja 5 on tulumaks ja käibemaks riiklikud maksud.

Tulenevalt

§ 105

lg 1 on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud pangakontole. Vastavalt

§ 31

lg 1 p 1 võivad maksuseadusest või

-st tuleneda rahalised nõuded ja kohustused, nagu maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus). Tulenevalt

§ 31

lg 2 tekivad

§ 31lg 1 nimetatud nõuded ja kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel. 3

§ 57

lg 1 sätestab, et maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Vastavalt RPS § 2 lg 2 on raamatupidamiskohustuslaseks iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. RPS § 4 p 1 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Tulenevalt

§ 57

lg 3 tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, juhatus.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli ajavahemikul 27.06.2006-11.08.2010, seega ka maksustamisperioodidel jaanuaris, juulis, augustis ja oktoobris 2009 ning jaanuaris 2010 Lindrom Ehitus OÜ ainsaks juhatuse liikmeks M. J. . Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesolevas väärteoasjas käsitletaval perioodil lasus Lindrom Ehitus OÜ

-st ning maksuseadustena käsitatavatest TuMS-st ja KMS-st tulenev kohustus tagada maksuhaldurile õigete andmete esitamine tulu- ja käibedeklaratsioonidel Lindrom Ehitus OÜ seadusliku esindajana ning kohustus korraldada Lindrom Ehitus OÜ raamatupidamist Lindrom Ehitus OÜ ainsal juhatuse liikmel M. J. . Väärteoasja materjalidest nähtub, et Lindrom Ehitus OÜ jättis maksustamisperioodidel jaanuaris, juulis, augustis ja oktoobris 2009 ning jaanuaris 2010 maksuhaldurile esitamata andmed ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete kohta. Samuti esitati Lindrom Ehitus OÜ maksustamisperioodidel jaanuaris, juulis, augustis ja oktoobris 2009 ning jaanuaris 2010 maksuhaldurile valeandmeid maksustatava käibe, sellelt arvutatud käibemaksu, maha arvata lubatava sisendkäibemaksu ja tasumisele kuuluva käibemaksu kohta. Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise ja valeandmete esitamise tulemusel oli tasumisele kuuluv maksusumma kokku 414 352 krooni (tulumaks 270 363 + käibemaks 143 989) võrra väiksem maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvast maksusummast. Seega hoidus maksuhaldurile andmete esitamata jätmise ja valeandmete esitamisega Lindrom Ehitus OÜ maksude maksmisest kõrvale. M. J. , on jäänud väärteoasja menetlemisel kontrollimise käigus antud seletuste juurde (väärteoasja tl 106, 29-38), et tal tuleb Lindrom Ehitus OÜ käibedeklaratsioonid, nende hulgas maksustamisperioodide jaanuari, juuli, augusti ja oktoobri 2009 ning jaanuari 2010 kohta esitatud käibedeklaratsioonid parandada, arvestada samal perioodil tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt; AS EMT arvete alusel tehtud väljamaksed ei ole seotud Lindrom Ehitus OÜ ettevõtlusega vaid on seotud M. Merila ja J. Mäe nimel olnud telefonidega; OÜ-le Ehitusteenus on arve nr 030110 25.01.2010 koostanud M. Merila, kes ettevõttega seotud ei ole, vaid on sõber, M. Jaaska usaldust on kuritarvitatud, Lindrom Ehitus OÜ arvel märgitud tööd teinud ei ole, M. Merila nimel oli Lindron Ehitus OÜ pangakaart. 4

§ 1531lg 1 sätestatud väärteo ja see on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtuväline menetleja leiab, et M. J. pani teo toime otsese tahtlusega, kus ta teadis, et teostab süüteokoosseisule

§ 1531lg 1 mõistes vastava asjaolu, ja ta tahtis või vähemalt möönis seda. Vastavalt Kar

S § 17 lg 3 ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et M. J. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. M. J. on

§ 1531

lg 1 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid. Vastavalt

§ 10

lg 2 p 1 ja 4 on maksuhalduri ülesanneteks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.

§ 162

lg 1 tulenevalt kohaldatakse

15. peatükis sätestatud väärtegudele, sealhulgas

§ 1531

lg 1 sätestatud väärteole, karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 162

lg 2 p 1 tulenevalt on

15.peatükis, sealhulgas

§ 1531lg 1 sätestatud väärteo, kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet.

Seega on Maksu.ja Tolliamet pädev menetlema M. J. poolt toimepandud väärtegu. Kohus ei tuvastanud ja pooled ei ole ka sellele viidanud, käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Tulenevalt karistusseadustiku § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü, karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 1531lg 1 sätestatud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Tulenevalt Kar

S § 47 lg 1 on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvestanud asjaoludega, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud tahtlikult; teoga põhjustatud kahju, milleks on maksustamisperioodidel jaanuaris, juulis, augustis ja oktoobris 2009 ning jaanuaris 2010 maksuhaldurile andmete esitamata jätmise ja valeandmete esitamise tulemusel tasumata jäetud maksusumma kokku 414 352 krooni, suurus on märkimisväärne; vastavalt KarS § 57 luges kohtuväline menetleja karistust kergendavaks asjaoluks selle, et olles veel Lindrom Ehitus OÜ juhatuse liige, on M. J. korraldanud Lindrom Ehitus OÜ maksustamisperioodide jaanuari, juuli, augusti ja oktoobri 2009 ning jaanuari 2010 kohta esitatud tulu- ja käibedeklaratsioonide parandamise ning Lindrom Ehitus OÜ maksukohustuse suurendamise tulumaksu ja käibemaksu osas 414 352 krooni võrra; karistust raskendavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. Nimetatud asjaolud eeldavad kohtuvälise menetleja arvates märkimisväärselt ranget 5

§ 1531

lg 1 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut (900 eurot) osaliselt, s.o karistusmäära osas. Võttes täiendavalt arvesse Karistusseadustiku § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendavat asjaolu puhtsüdamlikku kahetsust ja süüdlase isikut, vähendab kohus M. J. mõistetud karistusmäära ja karistab teda

§ 1531lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Arvestades, et M. Jaaska on hetkel töötu ja ei oma piisavalt sissetulekuid, määrab kohus KarS § 66 lg 2,3 alusel, et 600 euro suurune rahatrahv tuleb Martin Jaaskal tasuda ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 50 eurot. 6