R. Käbliku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on ka materiaalseid aluseid. Tal on elu- ja töökoht ning lähedased isikud. Tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel tuleb antud juhul eelkõige arvestada kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal. R. Käblik kannab liitkaristust kahe isikuvastase esimese astme kuriteo eest ning mitmete varavastaste kuritegude eest, nende hulgas esimese astme kuritegu, röövimine. Kuritegude, eelkõige isikuvastaste kuritegude tagajärjed on väga rasked. Kuigi distsiplinaarkaristused on kustunud, iseloomustavad R. Käbliku käitumist karistuse kandmise esimesel poolel distsiplinaarkaristused. Muutused on toimunud viimasel ajal. Karistusaega arvestades on vangla sisekorda arvestav käitumine olnud lühikest aega. Vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamisel kohtus esitati uue asjaoluna elektroonilisele järelevalvele allutamine. Vanglast materjalide ettevalmistamisel ei ole seda asjaolu kaalutud ning kontrollimata on elukohas selleks vajalike tehniliste tingimuste olemasolu. Ainuüksi eluruumi omanike nõusolek ei ole selleks piisav. Seega ei ole R. Käbliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine teise tähtaja saabumisel võimalik. Järelejäänud karistusaega arvestades on järgmise tähtaja saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral veel küllaldaselt pikk aeg käitumiskontrolli teostamiseks. Käitumiskontroll on R. Käblikule vajalik seoses resotsialiseerumisraskustega pika karistusaja järel. Karistuse kandmise ajal on vajalik jätkata resotsialiseerumisele suunatud tegevusi ja käitumisega süvendada harjumust õiguskuulekaks eluviisiks. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebused esitanud R. Käblik ja tema kaitsja. R. Käblik taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruskaebuses leiab R. Käblik, et maakohus oleks pidanud kaaluma tema vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Nimelt teavitas R. Käblik maakohut vangla vahendusel koheselt, et on vajadusel nõus elektroonilise järelevalvega. Kriminaalhooldaja arvamuses on kirjas, et korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Elukoha omanik andis loa elektroonilise valve kohaldamiseks maakohtu istungil. R. Käblik tunnistab, et pole eelnevalt käitunud vangistuse ajal eeskujulikult, kuid on käesolevaks hetkeks saavutanud stabiilsuse, mida kinnitavad ka vanglaametnikud. Nüüd on R. Käblik motiveeritud, korrektne ja positiivselt meelestatud kinnipeetav. R. Käblik kinnitab, et on lõpetanud igasuguse kuritegeliku käitumise. R. Käblik nõustub, et tema sooritatud kuriteod on rasked ja lubamatud ning ta kahetseb neid. Samas toob ta välja, et tema sooritatud kuriteod jäävad raskeks ka mitme aasta pärast. -2- Maakohus on liigselt keskendunud R. Käbliku minevikule ning vähe on juhitud tähelepanu positiivsetele muutustele tema elus. R. Käblik leiab, et ta on ära kandnud üle poole oma karistusest ning käesoleval hetkel on tal parimad võimalused resotsialiseerumiseks ühiskonda. R. Käbliku kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada R. Käblik tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja leiab, et tuleks osutada suuremat tähelepanu R. Käblikut puudutavatele positiivsetele asjaoludele. R. Käbliku elukoht vabaduses on tema abikaasa K.K. elukoht XXX. K.K. garanteerib R. Käblikule töökoha ettevõttes M g OÜ laotöölisena. K.K. toetab oma abikaasat ning neil on 3-aastane laps. R. Käblikut on valmis toetama ka perekonnaliikmed. R. Käblik on vangistuses lõpetanud heade tulemustega XXX ning läbinud kutseõppe XXX kursuse. R. Käblik töötab AS-s XXX ning samal ajal osaleb aktiivselt huvitegevuses. Ta on vangistuses loobunud suitsetamisest ning tasunud kõik tsiviilnõuded. R. Käblik täidab lapse ülalpidamiskohustust ja saadab osa töötasust koju. R. Käblik on läbinud vangistuses mitmeid sotsiaalprogramme. XXX probleemi lahendab R. Käblik läbi regulaarsete vestluste psühholoogiga. R. Käblikule mõistetud distsiplinaarkaristused on käesolevaks ajaks kustunud. Viimase kahe aasta jooksul ei ole R. Käblikule distsiplinaarkaristusi määratud, mis näitab, et ta allub probleemideta vangla sisekorrale. R. Käblik kannab karistust vangistuses alates XX.XX.XXXX, seega alates XX. eluaastast. Eelnevast elukäigust nähtub, et juba XX-aastaselt suunati ta õppima P E. Tema ema suri, kui R. Käblik oli XX-aastane. Tulenevalt vanemate alkoholiprobleemist tuli R. Käblikul juba varasest lapsepõlvest hakkama saada ilma vanemliku hoolitsuseta, see on tõenäoliselt ka põhjuseks, miks R. Käblik ei ole suutnud teismeeas kujundada seaduskuuleka elu mustrit, mida järgida. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtumääruses kajastatuga, et kontrollimata on elukohas elektrooniliseks valveks vajalike tehniliste tingimuste olemasolu. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et K.K. korter vastab elektroonilise järelvalve tingimustele. Korteri omanike nõusolek elektrooniliseks järelevalveks esitati maakohtule istungil. R. Käblik on väljendanud kahetsust tehtu üle. Kaitsja palub R. Käblik ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastada, kohaldades kriminaalhooldaja poolt näidatud lisakohustusi, sealhulgas ka elektroonilist järelvalvet. R. Käblik on praeguseks viibinud vangistuses üle 13 aasta. Praegusel hetkel on eeldused edukaks resotsialiseerumiseks head. Määruskaebusele on lisatud K.K. ja V. Notbergi kinnitused, et nad toetavad R. Käbliku ennetähtaegsel vabanemisel teda moraalselt ja materiaalselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R. Käbliku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on R. Käbliku puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
§-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. -3- Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebustes esitatud väiteid. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et R. Käblikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samas nähtub Tartu Vangla iseloomustusest, et R. Käblik on eelnevalt 13 korda distsiplinaarkorras karistatud. See näitab, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole R. Käblik õiguskuulekalt käitunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et karistuse pikkust arvestades on R. Käblik vangla sisekorda arvestavalt käitunud liiga lühikest aega. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks vangistuse ajal mitmete sotsiaalprogrammide läbimist ning elukoha, töökoha ja kutsehariduse olemasolu. Ringkonnakohus tunnustab R. Käbliku poolt enda käitumise parandamist ning loodab, et R. Käblik suudab ka edaspidi vangistuses õiguskuulekalt käituda ning säilitab oma motiveeritud ning positiivset ellusuhtumist. Ringkonnakohus arvestab sellega, et R. Käblik kahetseb enda poolt toime pandud kuritegusid ning soovib edaspidi käituda õiguskuulekalt. Siiski märgib ringkonnakohus, et R. Käblik kannab karistust muuhulgas raskete isikuvastaste kuritegude eest ning karistusest on kandmata veel 7 aastat. Ringkonnakohus ei nõustu R. Käbliku määruskaebuses toodud väitega, justkui oleks maakohus liigselt arvestanud R. Käbliku minevikus sooritatud kuritegudega.
lg 3 alusel on kuriteo toimepanemise asjaolud üheks oluliseks tingimuseks, mida peab tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul arvestama. R. Käblik on kriminaalkorras kolm korda karistatud, kandmisel on liitkaristus mitme isikuvastase ja varavastase kuriteo episoodi eest. Karistuse oluliseks eemärgiks on kuriteo järgselt ühiskonna õiglustunde taastamine. Ringkonnakohus leiab, et R. Käbliku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel 7 aastat enne karistuse ärakandmist saaks ühiskonna õiglustunne liigselt riivatud. R. Käblik on muuhulgas toime pannud tahtliku tapmise piinaval ja julmal viisil ning röövimise, seega on selliste kuritegude toimepanemise eest kantud karistuse aeg ebapiisav võrreldes toimepandud kuritegude raskusega. R. Käblik toob välja, et käesoleval hetkel on ta valmis ühiskonda resotsialiseeruma ning edasine vanglakaristus võib olla talle kahjulik. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et viimase paari aasta jooksul ei ole R. Käblikut karistatud distsiplinaarkorras ühtegi korda, näitab, et vangistus mõjub R. Käblikule positiivselt ning saavutab karistuse eesmärgid – suunab isikut õiguskuulekale elule. Ringkonnakohus usub R. Käbliku ühiskonnaga resotsialiseerumise võimalusse tulevikus. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Käblik on karistusest ära kandnud ebaproportsionaalselt vähe võrreldes kogu talle mõistetud vangistusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isik, kes on toime pannud kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Puutuvalt tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 2 p 1 kohaselt võib esimese astme kuriteo sooritanud isik taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega, kui ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.
lg 2 p 2 järgi võib esimese astme kuriteo sooritanud isik taotleda ennetähtaegset vabastamist, kui ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. -4- R. Käblik on ära kandnud kaks kolmandikku talle mõistetud karistusajast. Seega on tal õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist nii elektroonilise järelevalve kohaldamisega kui ka ilma. Määruskaebustes on õigesti märgitud, et kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et korter, kuhu R. Käblik vabanemisel elama asuks, vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti selgus maakohtu istungil, et on olemas korteri omaniku nõusolek elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Sellega on sisuliselt täidetud elektroonilise järelevalve kohaldamise formaalsed eeldused. Siiski märgib ringkonnakohus, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused
lg 3 alusel on samad nii ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega kui ka ilma. Seega kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et puuduvad materiaalsed eeldused R. Käbliku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei ole ka tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega võimalik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -5- Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.