Obsah (4)

§ 121§ 65§ 68§ 87

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

§ 121

järgi advokaat Pille Toom RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada J-R.V süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega JR.Vile mõistetud karistust Viru Maakohtu 28. märts 2011 otsusega J-R.Vile mõistetud karistuse ärakandmata osa ärakandmata karistuse 9 kuud ja 3 päeva - võrra ning mõista JR.Vile lõpliku liitkaristusena vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ning 3 (kolm) päev vangistust;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ning 1 (üks) päev; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda J-R.Vile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale J-R.Vi ilmumist vanglasse karistust kandma. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista alaealiselt J-R.Vilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 5 (viis) € ja 40 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 82 (kaheksakümmend kaks) € ja 20 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a augustikuust igakuise menetluskulu osa 6 (kuus) € ja 85 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või 1 kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € 20 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-5186“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistustest nähtuvalt on J-R.V toime pannud kuriteona teise inimese kehalise väärkohtlemise, millega tekitati kannatanule valu ja kahjustati tervist,

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et tema lõi 04.04.2012 kella 10.10 paiku Viljandimaal Karksi-Nuias muusikakooli hoovis K.S.le rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ § 121 järgi ja karistamises vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.10.05.2012, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.03.2011 mõistetud ärakandmata karistuse – 572 ÜKT tunnist on seisuga 24.05.2012 tegemata 546 tundi, millele vastab vangistus 9 (üheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 1 (üks) päev vangistust.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 2 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Juhindudes KrMS §-st 308, kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel kohaldada talle

§-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid.

§ 87

järgi alaealise puhul peab kohus kaaluma talle mõjutusvahendite kohaldamise võimalust, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja alaealise isikut. Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle mõjutusvahendeid. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisele süüdistatava karistusest vabastamiseks. Alaealisele süüdistatavale tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 (nelisada kolmkümmend viis) €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
3. detsembri 2011 määrusest nr 169 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning 3 riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57.60 €. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 x 2.70 €. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades isiku alaealisust ja süüdistatava ja tema seadusliku esindaja majanduslikku olukorda jätta sundraha välja mõistmata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb KrMS § 188 alusel J-R.Vilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena, riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 80 senti (57.60 € + 19.20 €) ja muu kriminaalmenetluse kulu 5 (viis) € ja 40 senti riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda J-R.Vile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale J-R.Vi ilmumist vanglasse karistust kandma. J-R.V on kahtlustatavana kinni peetud ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 09.
6. mai 2012, seega on J-R.V viibinud eelvangistuses 2 (kaks) päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Toomas Lillsaar Kohtunik 4