1-10-2920/116

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2920 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Orest Bitšev’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Orest Bitševi määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 22.05.2012 määrusega jäeti Orest Bitšev talle Harju Maakohtu 27.04.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. O. Bitšev mõisteti Harju Maakohtu 27.04.2010 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning teda karistati 5 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja algus on 14.09.2009 ja lõpp 14.10.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 29.03.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja O. Bitšev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis, et O. Bitševi ennetähtaegne vabastamine oleks tema isikut ja toimepandud kuriteo iseloomu arvestades ennatlik. Kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses ja isikul pole alust eeldada, et tal ei tule kogu karistust ära kanda. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et O. Bitševit on kriminaalkorras korduvalt, s.o 7-1 korral karistatud, ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust viiendat korda. Sellest nähtub maakohtu arvates isiku suutmatus teha oma käitumisest ja selle tagajärgedest vajalikke järeldusi. Maakohtul puudus kindlus, et O. Bitšev ei paneks vabanedes toime uusi kuritegusid. Tema lubadusi hakata elama õiguskuulekat elu pidas maakohus paljasõnalisteks. Kuigi maakohus tunnustas kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ning vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht, viitab korduv kuritegude toimepanemine maakohtu arvates siiski sellele, et ka perekonna olemasolu ei takista O. Bitševit kuritegusid toime panemast. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Maakohus ei pidanud tõenäoliseks, et kinnipeetav suudaks vabanedes elada õiguskuulekat elu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O. Bitšev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Esmalt leiab O. Bitšev, et selle 4-5 minuti jooksul, mil kohus istungil tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist arutas, ei olnud võimalik seda põhjalikult teha, mistõttu maakohtu seisukohad on pinnapealsed ja eelarvamuslikud. O. Bitšev palub võimalust tõestada, et ta suudab antud lubadustest kinni pidada ja õiguskuulekalt käituda. Seejuures juhib ta tähelepanu sellele, et kokkuleppe sõlmimisel lubas prokurör toetada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui ei esine probleeme karistuse kandmisega. Mingeid probleeme O. Bitševil ei ole olnud ning teda on iseloomustatud vaid positiivselt. Karistuse kandmise ajal töötas ta XXXX, ehkki mõned kinnipeetavad naersid tema üle ja alandasid teda. O. Bitšev märgib, et XXXX enne tema vahistamist sündis tal XXXX. Kahjuks ei saanud ta hakkama raskustega, mis teda uues kujunenud olukorras ootasid. Vanglasse sattumisega lasi ta mööda kõige olulisema – võimaluse näha, kuidas kasvab ta XXXX, kuidas ta teeb esimesi samme ja ütleb esimesi sõnu. O. Bitševi arvates ei saa raskemat karistust ollagi. O. Bitšev märgib, et on vangistuses enda kallal töötanud, muutes oma mõtlemist ja väärtushinnanguid. Ta läbis kõik, mitte ainult mõned sotsiaalprogrammid nagu väljendas prokurör. O. Bitšev leiab, et on täitnud kõik tingimused tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ega näe põhjust, miks teda ei peaks vabastatama. Seejuures juhib ta tähelepanu sellele, et on palju näiteid sellest, kuidas korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuid on ennetähtaegselt vabastatud. O. Bitšev soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, et olla toeks oma perele, keda ta on kolme vanglas veedetud aasta jooksul näinud vaid korra. O. Bitšev kahetseb väga toimepandud kuritegu ja tunneb selle pärast häbi. Vanglas viibitud aega on ta kasutanud enesearendamiseks, et olla tööturul konkurentsivõimeline. Samuti õppis ta XXXX ja omandas XXXX elukutse. O. Bitšev omab juhiluba ja tal on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Vabanemisfondi on tal kogunenud XXX eurot. O. Bitšev rõhutab, et ennetähtaegsel vabanemisel vabaneb ta tingimuslikult ning tingimuste rikkumisel peab ta karistuse lõpuni kandma, mis on garantii tema seaduskuulekaks eluks. See ei ole aga peamine faktor, mis teda õiguskuulekal teel hoiab, vaid selleks on tema soov elada ausalt ja olla koos oma perekonnaga. O. Bitšev on nõus täitma kõiki temale tingimisi ennetähtaegse vabastamisega pandavaid kontrollnõudeid ja -kohustusi. Vastus määruskaebusele Vanemprokurör T. Ploom esitas O. Bitševi määruskaebusele vastuse, milles leiab, et see on põhjendatud ning esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, mis õigustavad tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 2 Viru Vanglast O. Bitševi kohta antud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt ja allunud vangla sisekorrale, sest kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides XXXX, XXXX, XXXX XXXX ja XXXX programmis. Samuti on O. Bitšev läbinud riigikeele XX taseme kursuse ning valdab riigikeelt hästi. O. Bitšev õpib Viru Vanglas XXXX, töötades õppimise kõrvalt XXXX. Pärast vabanemist asub O. Bitšev elama XXXX, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on ühetoalise korteriga ühiselamus, mis on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on O. Bitševil toetav võrgustik, mis koosneb abikaasast ja õest. Samuti on O. Bitševil XXXX, kelle kasvatamisest tahab ta osa võtta. O. Bitševi abikaasa ja õde on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Vabanedes on isikul soov asuda tööle ja saada seaduslikku sissetulekut, tal on garanteeritud töökoht AE P OÜ poolt XXXX. Vangla on toetanud O. Bitševi ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue kuriteo toimepanemise riski madalaks. Vangla hinnangul on O. Bitšev asunud paranemise teele, sest tal on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, ta on karistusaja jooksul hakanud ümber hindama oma eluväärtusi ning mõistnud oma käitumise negatiivseid aspekte ja on motiveeritud oma käitumist korrigeerima õiguskuulekaks, lähtudes seejuures perekonna väärtustamisest. Prokuröri arvates on ilmne, et isiksusena on O. Bitšev oluliselt paremuse poole muutunud. Tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla maandab veelgi suhteliselt madalat ühiskonna ohustatuse riski, kuna võimaldab palju väiksemate eksimuste eest, kui seda on uue kuriteo toimepanemine, isiku tagasi vanglasse karistust kandma saata. Lisaks rakenduvad ennetähtaegse vabanemise korral katseaja nõuded ning kriminaalhooldaja järelevalve, millest tulenevalt saab isik katseajal abi ja nõustamist ka kriminaalhooldaja poolt. Prokurör juhib tähelepanu sellele, et kriminaalasjas nr 1-10-2920 mõisteti koos O. Bitševiga süüdi A.P., kes vabastati Tartu Ringkonnakohtu 10.11.2011 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Selles määruses ringkonnakohus leidis, et A. P. pani toime raske rahvatervisevastase kuriteo, kuid ei nõustunud maakohtuga selles, et kuriteo raskus ja asjaolud, varasem karistatus ning kustunud distsiplinaarkaristus välistab tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Ringkonnakohus leidis, et A. P. puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta on motiveeritud varasemat käitumist muutma ja edaspidi elama seaduskuulekalt. Prokurör leiab, et sarnased asjaolud esinevad ka O. Bitševi puhul ning eeltoodust tulenevalt toetab tema määruskaebust ja palub O. Bitšev vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole O. Bitševi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt peamiselt määruskaebuses esitatud väiteid. 3 Ringkonnakohus möönab, et O. Bitševi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – O. Bitšev on vangistuses osalenud erinevates sotsiaalprogrammides (XXXX, XXXX, XXXX), vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Ka on O. Bitšev läbinud riigikeele XX taseme kursuse. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et O. Bitševi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et O. Bitševi varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Nii nähtub
6. aprilli 2010 Harju Maakohtu otsusest, et teda on seitse korda kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses viibib ta viiendat korda. O. Bitševi on varem karistatud nii rahalise karistuse kui ka tingimisi vangistusega. Seejuures väärib ringkonnakohtu arvates tähelepanu asjaolu, et O. Bitšev pole mitte üksnes jätkanud kuritegude toimepanemist, vaid tema kuriteod on muutunud järjest ohtlikumaks. Kui esimest korda karistati teda salajase varguse ja mootorsõiduki ärandamise eest, siis kolmel viimasel korral on O. Bitševit karistatud vangistusega narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ei ole O. Bitševile vajalikku paranduslikku mõju avaldanud, mis annab aluse kahelda, et temale ennetähtaegsel vabastamisel määratav katseaeg mööduks edukalt. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et õigusrikkumiste toimepanemisi on O. Bitševil esinenud ka vanglas. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on kinnipeetavat iseloomustavate andmete hindamise tulemusena kujunenud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning isik on suuteline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. O. Bitševi puhul ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei kujunenud. Seejuures möönab ringkonnakohus, et kohtu sellekohane arvamus on oletuslik, kuid kuna tegemist on ennustusega kinnipeetava tulevikukäitumise kohta, on see paratamatu. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada O. Bitševi suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Seda enam, et tema karistusaja lõpuni jääb veel üle kahe aasta. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau