1-09-2026/34

1-09-2026 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-2026 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau, Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. veebruari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Maido Ilvese määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Maido Ilvese määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 06.02.2012 määrusega jäeti Maido Ilves temale Tartu Maakohtu 11.02.2009 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 11.02.2009 otsusega mõisteti M. Ilves süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, § 136 lg 1 ja § 135 lg 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat. Karistuse kandmise aja algus on 29.08.2008 ja lõpp 28.08.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leidis, et M. Ilves tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et uue kuriteo toimepanemist kinnipeetava poolt ei saa välistada, arvestades asjaolu, et ta on eelnevalt 9 korda kriminaalkorras karistatud ja reaalset vangistust kandnud 8 korda. Süüdimõistetu eelnev elukäik ei võimalda M. Ilvest vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ka tema poolt ärakantud karistusaeg ei vasta kuriteo raskusele. Maakohus leidis, et senised karistused ei ole M. Ilvesele mõju avaldanud. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta ei ole ikka suutnud vältida kuritegude toimepanemist. M. Ilves ei ole abikaasaga koos elanud. Seetõttu ei saa prognoosida, kas peresuhted kujunevad sedavõrd toetavaks, et välistatud oleks uute süütegude toimepanemine. M. Ilvest on distsiplinaarkorras karistatud 3 korda, kuid need karistused on kehtetud. Positiivseks luges maakohus, et M. Ilves alustas vanglas 30.09.2011 sotsiaalprogrammi XXX läbimist. 2010.a on ta läbinud XXX XXX treeningu. M. Ilvese lähisuhtlusvõrgustikku kuuluvad ema ja abikaasa, kellega ta suhtleb. Tema tutvusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid, kuid suhted nendega on katkenud. Maakohus leidis, et vaatamata positiivsetele muutustele süüdimõistetu ellusuhtumises oleks tema vabastamine praegu veel ennatlik. Karistusaja pikkus võimaldab M. Ilvese ennetähtaegse vabastamise küsimust läbi vaadata ka edaspidi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Ilves palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. M. Ilves leiab, et maakohus ei ole arvestanud vangistuse ajal temaga toimunud muutusi ning võimalusi vabaduses. M. Ilves leiab, et kohus on talle liiga teinud, väites, et M. Ilvese eelnev elukäik ei võimalda tingimisi enne tähtaega vabastamist. M. Ilves toob näiteid, et 2011 aastal vabastati tingimisi enne tähtaega A.T., kes oli kolm korda karistatud alaealiste vägistamise eest. Samuti vabastati tingimisi enne tähtaega R.K., kuigi isikut oli eelnevalt mitu korda karistatud ning ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Need näited on vaid üksikud, kus kohus on jätnud arvestamata isiku eelneva elukäigu tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel. M. Ilves leiab, et eelnevat arvestades on kohus tema suhtes ebaõiglaselt käitunud, omistades tema eelnevale elukäigule olulise rolli. M. Ilves leiab, et maakohus ei ole arvestanud, et ta on olnud eelnevalt kriminaalhooldaja järelevalve all ning selle positiivselt läbinud. Kohus ei ole küll seotud vangla arvamusega, kuid peaks siiski vangla arvamust pidama põhiliseks, sest vangla tegeleb kinnipeetavaga põhjalikumalt ning tunneb paremini kinnipeetava isikut ja konkreetseid käitumisega kaasnevaid riske. Antud juhul vangla toetab tingimisi enne tähtaega vabastamist. M. Ilves väidab, et ema ja tema pere on nõus teda materiaalselt toetama kuni ta leiab endale kooli kõrvalt töökoha. M. Ilves leiab, et kuigi kohus on märkinud, et tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamist on võimalik läbi vaadata veel korra, jääks siis karistuse kandmise lõpuni kõigest 3 kuud ning see ei oleks tema puhul enam mingiks motivaatoriks. Praegu vabanedes aga motivatsiooni puudust M. Ilvesel ei ole, sest vastasel korral ta kaotaks ta oma pere, kodu ja toetuse. M. Ilves lisab, et ta on läbinud kõik vajalikud sotsiaalprogrammid, osaleb õppetöös, on lõpetanud suhted kriminaalkorras karistatud isikutega ning distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M. Ilvese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning -2- käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M. Ilvese näol ei ole tegemist seaduskuuleka isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. M. Ilves on kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on M. Ilvest ka distsiplinaarkorras karistatud, kuid mõistetud karistused on VangS § 65 lg 5 alusel kustunud. See näitab, et M. Ilvesele mõistetud karistused ei ole talle mõju avaldanud ning ta ei ole temale varasemalt mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud. Vastuseks M. Ilvese väitele, et maakohus on talle liiga teinud, asudes seisukohale, et M. Ilvese eelnev elukäik ei võimalda tingimisi enne tähtaega vabastamist, märgib ringkonnakohus, et tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel vaadatakse iga süüdimõistetud isikut, tema eelnevat elukäiku, tema elutingimusi, käitumist karistuse kandmise ajal ja tagajärgi mida toob kaasa tingimisi enne tähtaega vabastamine kogumis. Kohus ei otsusta tingimisi enne tähtaega vabastamist üksnes süüdimõistetu eelneva karistatuse alusel. Kui maakohus on varasemalt vabastanud süüdimõistetu, kes on olnud varem kriminaalkorras karistatud, ei anna see alust vabastada tingimisi enne tähtaega edaspidi kõiki eelnevalt karistatud süüdimõistetuid. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus leiab, et M. Ilvese puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui korduvalt kriminaalkorras karistatud isikut käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. M. Ilves omandab hetkel vanglas haridust, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Range režiimiga kinnipidamisasutuses on paremini kinnipeetavale tagatud haridustee jätkamine. Arvestades M. Ilvese madalat haridustaset on tema puhul eriti oluline hariduse või eriala omandamine selleks, et ta oleks vabaduses edaspidi võimeline endale iseseisvalt elatist teenima ja võlgnevusi tasuma. M. Ilves väidab oma määruskaebuses, et kuigi tema tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamist on võimalik läbi vaadata veel korra, jääks siis karistuse kandmise lõpuni kõigest 3 kuud ning see ei oleks tema puhul enam mingiks motivaatoriks, kuid praegu vabanedes tal motivatsiooni puudust ei tule. Ringkonnakohus leiab, et kui süüdimõistetu kahtleb juba karistust kandes endal piisava motivatsiooni kadumises karistusaja lõppedes, siis ei ole M. Ilvesele mõistetud karistus veel käesolevaks ajaks kindlasti oma eesmärki täitnud. Ringkonnakohus tunnustab M. Ilvese käitumises toimunud positiivseid muutusi, milleks on sotsiaalprogrammide läbimine, haridustee jätkamine, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise lõpetamine ning samuti soovi jätkata seaduskuulekat elu, kuid arvestades M. Ilvese varasemat elukäiku on aeg positiivsete muutuste kinnistumiseks olnud liiga lühike selleks, et kohus saaks olla veendunud M. Ilvese edasises õiguspärases käitumises. Eeltoodut kogumis arvestades ei ole põhjendatud M. Ilvest vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest ning ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -3- Maarika Kuusk