1-12-753/2

1-12-753 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-753 Kohtunik Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. jaanuari 2012 kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vaike Vaini (Vain) taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri
3. jaanuari 2012 määruse peale kaebuse koostamiseks RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta rahuldamata Vaike Vaini taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri
4. jaanuari 2012 määruse peale kaebuse koostamiseks Määruse peale võib 10 päeva jooksul alates selle ärakirja kättesaamisest esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtusse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Asjaolud 16.11.2011 esitas Vaike Vain Lõuna Prefektuurile avalduse, et tema suhtes on toime pandud õigusvastased teod ja talle eluliselt olulised probleemid on politseil siiani lahendamata. Avalduse järgi kuulab naaber U.N. jätkuvalt pealt tema telefoni ja segab telefonikõnesid, naaber V.A. piinab teda sadistlikult, hävitades tema tervist gaasiga. Nimetatud isikute tegevuse palkajaks on minister H-V.S. Avaldaja viitab oma varasemale, 12.09.2011 esitatud samasisulisele avaldusele ja taotleb selle veelkordset läbivaatamist. Uurimisasutus käsitles avaldust kuriteokaebusena ja lahendas selle KrMS § 198 nõudeid järgides, jättes oma 25.11.2011 teatega kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Uurimisasutus märkis kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjusena järgmist. Kuriteoteatena või kuriteole viitava muu teabena, kui kriminaalmenetluse ajendina, on käsitletav loogiliselt seletatav ja keskmise elukogemusega mõistlikule objektiivsele kõrvaltvaatajale arusaadav ning ühtlasi usutav kirjeldus või teave teo või sündmuse kohta, mis on jätnud meid ümbritsevasse maailma jälgi või muutusi. V. Vainu avaldustes kirjeldatud sündmusi nimetatud kriteeriumide (kui loogikareeglitega hõlmatavad ja seletatavad) hulka mahutada ei ole paraku võimalik. V. Vain vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, korrates üldjoontes kuriteokaebuse sisu. Kaebuse kohaselt on tema elamus aastatel 2008-2010 sees käidud ligi sada korda, kõigi kolme välisukse võtmed on järele tehtud, majas on lõhutud, printerisse on paigutatud seade, mis edastab kaebaja kirjad kõrvalmajja U.N. arvutisse, gaasilise ainega on rikutud kogu majas olev toit ja marjad aias, keldris on vahetatud jupp puhtavee torust ja sinna pandud mingit keemilist ainet, vett keetes on poti põhjas näha värvilist mosaiiki. Kaebaja nimetab eeltoodut H-V. S. grupeeringu, kuhu kuuluvad ka U.N. ja V. A. ja ilmselt veel keegi, poolt tema sadistlikuks tapmiskatseks. Kuna viimasel aastal pole enam võimalik pättidel majja pääseda, lastakse ööpimeduses majja gaasilist ainet, mis uinutab ja paneb südame värisema, võtab tasakaalu ära, ajab iiveldama, on viinud infarktini, mõjub seljale. 14.11.2011 oli ilmselt V. A. pannud mingit keemilist ainet kaebaja küttepuudele, millega viimane ahju küttis. „Lutikad“ jooksevad U. N. arvutisse, U. N. kuulab pealt tema kõnesid, häirib neid, osad kõned ei jõua üldse kaebajani. Ringkonnaprokuratuur jättis 21.12.2011 määrusega kaebuse rahuldamata, nõustudes uurimisasutuse põhistusega ning selgitades täiendavalt kriminaalmenetluse alustamise (alustamata jätmise) üldpõhimõtteid. V. Vain esitas kaebuse Riigiprokuratuuri. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis V. Vainu kaebuse rahuldamata. Määruse põhjenduste järgi on kriminaalmenetluse alustamata jätmine seaduslik ja põhjendatud. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õiguslikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Riigiprokuratuur soovitab kaebajal juhul, kui tema hinnangul toimub järjekordne tema vastu suunatud rünne, teavitada sellest operatiivselt politseid, et teostada edasilükkamatud menetlustoimingud, tervisekahjustuse puhul fikseerida see raviasutuses, vee ja toiduainete mürgistuse kahtlusel pöörduda viivitamatult Veterinaar- ja Toiduameti poole. Käesoleval ajal ei ole enam võimalik kontrollida ega tõendada 3 aastat tagasi toimunud sissetungimisi, mürgitamisi jms. Kaebuses esitatud taotluste sisu V. Vain esitas ringkonnakohtule taotluse Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse koostamiseks õigusabi määramiseks. Taotluse järgi V. Vainu naabrid tema elukohas U.N. ja V.A. tegelevad eraviisilise jälitustegevusega ja kuulavad kõiki V. Vainu telefonikõnesid pealt. V. Vain vajab riigi õigusabi selleks, et kaitsta oma õigusi, tervist ja vara kuritegelike rünnakute vastu. Toimub sadistlik piinamine gaasi ja keemiliste ainete sisselaskmisega majja. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KrMS § 208 lg 1 järgi juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on kaebus jäetud KrMS § 207 lg-s 1 või 2 alustel rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates -2- ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus. Seega on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. Käesoleval juhul on V. Vain taotlenudki riigi õigusabi riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks, mistõttu tuleb ringkonnakohtul otsustada riigi õigusabi andmine. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal, vaid KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kuigi V. Vainu kaebusest selgub, et kaebuses nimetatud sündmused on toimunud juba alates 10.03.2008, ei ole V. Vain kordagi kutsunud vahetult peale teda häirivat sündmust politseid. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleval ajal ei ole enam võimalik koguda tõendeid aastatetaguste sündmuste osas – väidetavad mööbli ja auto lõhkumised, sanitaartehnika lõhkumised, toiduainete ja joogivee rikkumine, on V. Vainu võimalus oma õiguste kaitseks tulenevalt asjaoludest vähene, mistõttu tuleb jätta V. Vainu taotlus rahuldamata. Tulenevalt ülaltoodust tuleb jätta riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel V. Vainule riigi õigusabi andmata. Kohtunik Tiit Lõhmus -3-