1-09-6825/68

1-09-6825 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-6825 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitriy Zhuravlev’i ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Dmitriy Zhuravlevi ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Dmitriy Zhuravlevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Dmitriy Zhuravlevilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.
7. Dmitriy Zhuravlevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Dmitriy Zhuravlev 1-09-6825 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 20.01.2012 määrusega jäeti Dmitriy Zhuravlev talle Viru Maakohtu 16.02.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 16.02.2010 otsusega mõisteti D. Zhuravlev süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.12.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.12.2008 ja lõpeb 05.06.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 05.12.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leidis, et D. Zhuravlev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Maakohus märkis, et D. Zhuravlevi on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Teda on varasemalt karistatud röövimise eest ning uue samalaadse kuriteo pani ta toime katseajal. Eelnevast nähtub, et D. Zhuravlev ei teinud karistusest õigeid järeldusi ega suutnud täita kontrollnõudeid ja käituda õiguskuulekalt. Korduvate distsiplinaarsüütegude toimepanemine vanglas näitab maakohtu hinnangul, et kinnipeetav ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ega hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Viru Vangla on hinnanud uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riski suhteliselt suureks. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada D. Zhuravlev karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaoluga, et süüdimõistetu sotsiaalne võrgustik elukaaslase näol on toetav. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda vabanemisel elama elukaaslase juurde ning ta soovib taastada suhteid oma tütrega. Kaitsja toob esile ka määruses märgitud asjaolusid, nimelt süüdimõistetu on asunud oma elukorraldust muutma, ta on osalenud sotsiaalprogrammides XXXX ja XXXX asendamise treening, käesoleval ajal õpib XXXX ja XXXX kursusel. XXXX iseloomustatakse teda positiivselt. Ta on kinnitanud, et leiab töö kasvõi XXXX ja õpitud erialal. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitas D. Zhuravlev, et vanglarežiimi rikkumistele on vastukaaluks tema püüdlused osaleda sotsiaalprogrammides ja treeningutes ja omandada riigikeel. Kõige määravamaks D. Zhuravlevi edasise elu korraldamisel on kaitsja arvates püsiva elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu, milles ei ole põhjust kohtul kahelda. Kaitsja leiab, et maakohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ega välista positiivsete asjaolude mõju D. Zhuravlevi vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja leiab, et D. Zhuravlevi on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et D. Zhuravlev on motiveeritud ning tulenevalt lähedaste toetusest on ta võimeline läbima katseaega positiivselt. 2 Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata D. Zhuravlevi edaspidist tegevust ja käitumist. Süüdimõistetu D. Zhuravlev esitas ka ise määruskaebuse, milles taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. D. Zhuravlev leiab, et maakohtu määruses on rõhk asetatud distsiplinaarrikkumiste olemasolule, arvestamata rikkumiste sisu. D. Zhuravlev ei ole väitnud, et rikkumised oleksid mõttetud, kuid leiab, et tegemist on väikeste rikkumistega. D. Zhuravlev leiab, et selliste mittetõsiste rikkumiste olemasolu ei anna alust teha järeldust, et tal võib tekkida probleeme kontrollnõuete täitmisega. Lisaks märgib ta, et teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud vanglas tööst keeldumise eest, sest ta on kõik pakutud tööd vastu võtnud. See räägib D. Zhuravlevi arvates sellest, et ka vabaduses haarab ta kinni igast võimalusest tööle saada, et ennast ja lähedasi ülal pidada. D. Zhuravlev on vanglas läbinud sotsiaalkursused XXXX ja XXXX asendamise treening, mis omasid tema hinnangul positiivset mõju. Lisaks on ta läbinud riigikeele XX ja XX taseme kursused ning käesoleval ajal õpib riigikeelt XX tasemel, mitte XXXX nagu on määruses näidatud. Samuti omandab ta XXXX eriala. D. Zhuravlev soovib muuta oma elu paremuse suunas ning kahetseb varasemaid vigu. Ta märgib, et esimese rikkumise eest vahi alla võtmise ajal oli ta XX-aastane ja teise ajal XX-aastane. Ta leiab, et suhtus varem kergemeelselt ellu ja oma tegudesse just oma nooruse tõttu. Praeguseks on tema suhtumine kardinaalselt muutunud ning ta soovib alustada õiguskuulekat elu. Lisaks on tal XXXX tütar, kellega ei saa vanglas viibides suhteid luua. D. Zhuravlev loeb omal algatusel psühholoogilisi raamatuid, et muuta oma maailmavaadet. Lisaks on ta käinud XXXX juures vestlustel. Kuna kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes, on D. Zhuravlev otsustanud tulevikus selle tarbimisest loobuda. Ta on veendunud, et kui ta ei tarvita alkoholi, käitub ta õiguskuulekalt. D. Zhuravlev märgib, et ei ole tõsi, et tal puudub eriala. 2008 läbis ta töötukassa kursused XXXX erialal. Lisaks õpib ta XXXX, mis suurendab võimalusi tööle saada. Vabanedes hakkab D. Zhuravlev elama koos oma naisega, kes osutab talle nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Lisaks on tal ka vabanemisfondis raha. Emaga koos ei soovi D. Zhuravlev elada mitte halbade suhete tõttu, vaid seetõttu, et on juba täiskasvanud inimene. Emaga on suhted head. D. Zhuravlev lisab, et vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. XXXX, kus D. Zhuravlev praegu õpib, on antud talle positiivne iseloomustus. D. Zhuravlev kinnitab, et on vabanedes võimeline järgima kontrollnõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole D. Zhuravlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. Ringkonnakohus möönab, et D. Zhuravlevi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebustes märgitud 3 asjaolusid – D. Zhuravlev on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX XXXX treening, ta on asunud omandama XXXX eriala ning osaleb riigikeele kursustel, samuti on tal lähedaste toetus, kes on valmis teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et D. Zhuravlevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et D. Zhuravlevi varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada. D. Zhuravlev kannab karistust esimese astme kuriteo – röövimise – eest, mille ta pani toime ajal, mil tema suhtes teostati kriminaalhooldust. Lisaks uue kuriteo sooritamisele eiras D. Zhuravlev katseajal ka kontrollnõudeid. Ka varasemalt on D. Zhuravlevi karistatud röövimise eest. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine näitab, et D. Zhuravlev ei ole eelmisest karistusest vajalikke järeldusi teinud, mis annab aluse kahelda, et ta on seda teinud käesolevast karistusest. Kahtlusi süvendab asjaolu, et D. Zhuravlev pole ka vanglas suutnud käituda õiguskuulekalt, omades mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Seejuures ei ole kohus seotud erinevate ametiisikute, sealhulgas vangla kontaktisiku, arvamustega. D. Zhuravlevi puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Kuivõrd D. Zhuravlev on varasemalt pannud kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, suurendab tema poolt uue kuriteo toimepanemise riski asjaolu, et tal puudub vabanedes garanteeritud töökoht. D. Zhuravlevi väitel on ta elukaaslane ja ema küll nõus teda materiaalselt toetama, kuid ringkonnakohtul puudub veendumus, et neilt saadav toetus oleks piisav. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et D. Zhuravlevil on vabanemisfondi kogunenud veidi üle 100 euro, samas kui tasumata nõudeid on üle 900 euro. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada D. Zhuravlevi suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau