ja § 136 lg 1 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 03.04.2012.a Prokurör Eneli Pau Süüdistatav S e r g e i Fjodorov – isikukood 38302263714, keskeriharidus, töötab juhutöödel, töötvõime kaotus 50%; elukoht: Xxx; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Harju Maakohtu 10.01.2011 otsusega
järgi; liitkaristus 1 a 3 k ja 20 p vangistust, mis asendati ühiskondlikult kasuliku tööga (950 tundi); ÜKT-st täidetud 200 tundi; tõkend: elukohast lahkumise keelt Kaitsja advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S e r g e i FJODOROV
järgi ning karistuseks mõista 7 kuud vangistust;
lg 1 järgi 5 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandik (3 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud vangistust. 2.
lg 7 alusel asendada Harju Maakohtu 10.01.2011 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa, s.o 750 tundi ÜKT-d 1 aasta ja 10 päeva (365+ 10 = 375 päeva) vangistusega.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse (1 aasta ja 10 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.
3 Samuti tema 10.11.2011 ajavahemikul kella 07.45 kuni 10.00 hoidis ebaseaduslikult kinni J. Ž , takistades viimasel tööleminekut selliselt, et lukustas võtmega aadressil Tallinn, Randla 15 asuva korteri 709 välisukse, võttis võtme ja J. Ž mobiiltelefoni enda kätte, takistades selliselt abikutsumist ega reageerinud J. Ž palvetele lubada teda korterist välja. Kui J. Ž tuli appi naaberkorteris elav JK, kelle koputuste peale S. Fjodorov lõpuks ukse avas, siis tiris S. Fjodorov veel J. Ž tagasi, et viimane ei saaks korterist lahkuda. J. K õnnestus aidata J Ž korterist välja. Seega on Sergei Fjodorov võtnud teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse ning pannud sellega toime
Poolte seisukohad Prokurör leidis, et mõlemad S. Fjodorovile süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. S. Fjodorovi ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, ta on olnud sisuliselt naise ülalpidamisel, on töötanud juhutöödel. Ta on jätnud tegemata oma ÜKT tunnid ning on isik, kes ei sobi kriminaalhooldusele. Karistuseks
Fjodorovile 1 aasta vangistust ja
Liitkaristuseks
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, taotles prokurör 1 aasta vangistust, mida lähtuvalt lühimenetlusest tuleb kolmandiku võrra vähendada; kandmisele kuulub 8 kuud vangistust.
lg 7 alusel tuleb asendada tegemata ÜKT 750 tundi vangistusega, mis vastab 375 päevale vangistusele ehk 1 aasta ja 10 päeva vangistusele.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (8 kuud vangistust) 1 aasta ja 10 päeva vangistuse võrra, liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva vangistust. Kaitsja ei vaidlustanud tegude tõendatust ega kvalifikatsiooni, kuid märkis, et 10.11.2011.a episoodis oli tegemist peretüliga. S. Fjodorov ei soovinud, et naine läheks ärritunult tööle. S. Fjodorov on vabatahtlikult usaldanud oma rahalised vahendid naisele, need laekuvad naise pangaarvele. Majanduslik tugi S. Fjodorovi poolt pere ülalpidamiseks on olemas. S. Fjodorovi süü ei olnud suur, mistõttu prokuröri taotletud karistus on põhjendamatult range. Oma tervisliku seisundi tõttu ei peaks ta vanglas vastu. Kaitsja leidis, et S. Fjodorovile on võimalik mõista kergemaliigiline karistus ehk rahaline karistus ning anda talle võimalus selle ositi tasumiseks 1 aasta jooksul. Menetluskuludest jätta osaliselt riigi kanda, kuna nende täielik tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Süüdistatav tunnistas, et lõi naist, vabaduse võtmises tunnistas end süüdi osaliselt. Kahetses tehtut ning taotles mõista karistuseks rahaline karistus. Selgitas, et talle on pakutud tööd Soome ehitustöödele. Kardab, et kui satub vanglasse, siis abikaasa ei suuda lapsega üksinda hakkama saada. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et S. Fjodorovi süü nii 05.11.2011.a oma õiguse teostamises ebaseaduslikus korras vägivallaga kui ka 10.11.2011.a teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: 05.11.2011.a episood (süüdistus
järgi): 4 - Kannatanu J Ž 06.11.11 ütlustega selle kohta, et 05.11.11.a kell 19:00 koju jõudes oli elukaaslane Sergei purjus ning joobes on mees alati agressiivne. S.Fjodorov hakkas temalt alkoholi jaoks raha nõudma. Tal oli telefon paremas käes, Sergei üritas väänata tal telefoni käest ning see tekitas füüsilist valu. Seejärel lõi Sergei teda parema käe rusikaga ühe korra vasakule oimu kohta. Kui ta lahkuda tahtis, tõukas Sergei teda, lõi kahe käe peopesadega teda õla piirkonda ja kannatanu kukkus diivanile. Kuna ta kartis edasist vägivalda enda ja nende ühise lapse vastu, oli ta sunnitud S. Fjodorovile andma 10 eurot alkoholi jaoks. Saanud raha, läks S. Fjodorov poodi, tagasi tuli umbes kella 21:30 ajal, oli joobes ja agressiivselt meelestatud. 06.11.2011.a hommikul hakkas Sergei uuesti alkoholi tarbima ning tema käest raha nõudma. Tal ei olnud sularaha ja S. Fjodorov nõudis tema Swedbanki pangakaarti. Seekord õnnestus tal mees maha rahustas ning S. Fjodorov jäi magama (tl. 2-3) 18.11.2011.a. ülekuulamisel on täpsustatud J. Ž ütlusi (tl. 16-19) selle kohta, kelle raha kantakse kannatanu pangakaardile. Kuna S. Fjodorovi enda kontod on kõik arestitud, siis kantakse ka tema raha naise kontole. Enne seda olid kokku leppinud, et kui S. Fjodorovi raha tema kaardi peale tuleb, siis nad kustutavad laenu pangas, sest S. Fjodorov võttis laenu, aga tema oli käendaja. S.Fjodorov nõudis nii kaarti kui sularaha, sest tahtis alkoholi osta. S. Fjodorov lõi kannatanut seetõttu, et viimane keeldus talle raha andmisest alkoholi ostmiseks. - Kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine, tema löömine ja tervise kahjustamine on tõendatud ka isiku läbivaatuse protokolli ja sellele lisatud fototabelitega (tl. 4-6), mille kohaselt on J. Ž l vasaku silma ümbrus hematoom. Vasaku silma välisnurgas ca 1 cm pikkune punetus. -Samuti nähtub J. Ž patsiendikaardist (tl. 11), et tal on 06.11.11.a. diagnoositud pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse põrutus. - Süüdistatava vägivaldset käitumist kinnitavad ka tunnistaja D Ž (alaealise poja) ütlused, mille kohaselt oli ta kodus koos isaga, kes jõi viina ja õlut, seejärel võttis isa tablette. Õhtul hakkas isa emalt raha nõudma ja karjuma; väänas ema kätt; üritas ema käest telefoni ära võtta; lõi ema rusikaga vastu silma. Kui isa raha sai, läks ta kodust ära ning tagasi tulles oli tal kilekotis kaks õlut ja üks viin (tl.20-24) - Kahtlustatavana on S. Fjodorov andnud ütlusi (tl. 33-38), milles ta tunnistab, et 04.11.11 või 05.11.11 tahtis ta võtta J pangakaarti, sest naise kaardile kantakse üle ka tema invaliidsuspension. J hammustas teda käest, sest ta võttis riiulilt J pangakaardi. Ta lõi naist mitte rusikaga, vaid käeseljaga vastu nägu. Nad olid läbi arutanud, et sellest pensionist maksavad laenu ja ostavad kas arvuti välja, mis on pandimajas või maksavad korteri eest. Mäletab, et läks kauplusesse Regalia. Kuna seal makstakse sularahas, siis ta ostis sularaha eest, selle andis talle vist J, kuid tema seda hetke ei mäleta. Ostis endale õlut. Kohtuistungil süüdistatav S. Fjodorov tunnistas naise löömist, avaldas kahetsust. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et S. Fjodorovi süü 05.11.2011.a oma õiguse teostamises ebaseaduslikus korras vägivallaga on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
järgi omavolina Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kooskõlas temal fikseeritud vigastustega, samuti tunnistaja ütlustega. Kannatanu löömist ei ole eitanud ka süüdistatav ise. Kannatanu suhtes kasutas S. Fjodorov vägivalda soovist saada alkoholi ostmiseks rahalisi vahendeid kas siis sularahana või kasutades J. Ž pangakaarti, kuhu laekub ka tema invaliidsuspension, millest vastavalt kokkuleppele tasutakse ka pere rahalisi kohustusi. Kui pangaarvel oleks olnud vaid kannatanu raha, oleks S. Fjodorovi käitumine kvalifitseeritav mitte omavolina, vaid väljapressimisena. 5 Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. S. Fjodorov tuleb süüdi mõista
10.11.2011.a episood (süüdistus
lg 1 järgi): - Kannatanu J Ž 10.11.11 ütlustest nähtub, et hommikul laskis S.Fjodorov poja kooli, kuid siis pani korteri lukku ja võttis ära kannatanu mobiiltelefoni. J.Ž l oli tarvis tööle minna, aga S. Fjodorov ei lasknud teda välja. Mees nõudis, et nad läheksid koos politseisse, et kannatanu oma avalduse tagasi võtaks. Kannatanu ei saanud kellelegi helistada. Tuttav töölt helistas kannatanu naabrinaisele ning viimane palus oma tütart J K kannatanule helistada. Kuna keegi telefonile ei vastanud, tuli J. K neile korteri ukse taha. Kogu selle aja anus J. Ž meest, et teda korterist välja laseks. Seekord mees teda ei löönud, ainult tõukas. Koputamise peale avas Sergei lõpuks ukse, käskis Katjal ära minna, ning tiris kannatanut korterisse tagasi, kuigi Katja oli proovinud teda välja tirida. Katja (J.K ) kutsus politsei. Saabunud patrullile kannatanu selgitas, et mees on teda korteris jõuga kinni hoidnud (tl.7-10) 18.11.2011 antud ütlustes kannatanu täpsustas (tl. 16-19), et 10.11.11 hoidis S. Fjodorov teda vastu tema tahtmist kodus kinni kolm tund, kuni naabrinaine tuli ja politsei välja kutsus. - Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja JK ütlustega (tl. 12-15), kelle sõnade kohaselt J.Ž telefonile helistades keegi ei vastanud. Tunnistaja emale oli neile helistatud ja teatatud, et J ei ilmunud tööle. Tunnistaja läks samas majas elava J ukse taha kella 09.50 paiku. Korterist kuulis ta J nuttu, oli arusaamatu, mis toimub. Hakkas koputama, aga keegi ust ei avanud. Lõpuks hakkas ta jalaga vastu ust taguma, pärast seda avas Sergei ukse. Nägi Sergei kõrval Jt, kes oli äranutetud ja palus abi. Ta haaras J käest kinni ja hakkas teda koridori tirima, tahtis teda endaga kaasa viia, aga Sergei hakkas J tagasi tirima, et ta ei saaks korterist väljuda. S. Fjodorovil oli alkoholi lõhn juures. Tunnistaja kutsus politsei. J. K poolt tehtud väljakutse politseile on talletatud asitõendi vaatlusprotokollis (tl. 66-67). - Tunnistaja A. K ütluste kohaselt (tl. 58-60) oli ta 10.11.11 patrullis, kui sai kell 10.05 väljakutse aadressile XXX Tallinnas. J. Ž ja S. Fjodorovi vahel toimus sõnasõda. J. Ž väitis, et S.Fjodorov oli teda korteris kinni hoidnud, kuid tal oli tarvis tööle minna. - Kahtlustatava andis S. Fjodorovi ütlusi (tl. 33-38), mille kohaselt pidi J 10.11.11 hommikul tööle minema, kuid tõusis närvilisena, äkilisena. Tema pani ukse kinni ning ei lasknud J. Ž välja, et naine rahuneks ning ei läheks nii erutatuna tööle. Telefoni võttis ära samal eesmärgil. Pärast kuulis ta jalalööke ukse pihta, sisenes J sõbratar K . Ta ütles Katjale, et viimane ei sekkuks, et nad räägivad rahulikult. Koridoris algas aga J veel suurem hüsteeria, tema palus Katjal mitte sekkuda. Tuli politsei, kes ei lasknud temal mitte ühtegi sõna öelda. Kohtuistungil tunnistas S. Fjodorov ennast süüdi osaliselt. Selgitas, et naise hüsteeritsemise tõttu tegi ta J rahustavat teed, ega tea, miks naine nuttis. Ei tahtnud naist kinni hoida, kuid samas ei tahtnud ka seda, et naine nuttes välja läheks, tahtis et J rahuneks ja alles siis läheks tööle. Ülalkirjeldatud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et S. Fjodorovi süü J. Ž seadusliku aluseta vabaduse võtmises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
6 Kannatanu ja tunnistaja ütlused haakuvad omavahel, mistõttu ei ole kohtul nende ütluste usaldusväärsuses põhjust kahelda. Ka süüdistatav ise ei ole sisuliselt eitanud kannatanult vabaduse võtmist, väites vaid, et sellise olukorra tingis kannatanu enda käitumine ning tema tegutsemine oli kantud üksnes soovist kannatanu hüsteeritsemine lõpetada. Tunnistaja ja kannatanu ütlustest nähtuvalt oli aga kannatanu ärritunud olek põhjustatud just süüdistatava käitumisest ning on ilmselge, J. Ž soovis lahkuda ruumist, sest ta pidi tööle minema Tehes mitme tunni jooksul takistusi J. Ž l korterist väljumisel ning teda jõuga tagasi tirides võttis S. Fjodorov kannatanult seadusliku aluseta vabaduse ning pani vähemalt kaudse tahtlusega toime
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
§-ga 136 kaitstav õigushüve on liikumisvabadus, s.o. inimese õigus vabalt valida oma asukohta ning see tuleneb otseselt Põhiseaduse §-st 20. Vabaduse võtmine on isikule liikumistakistuse loomine, tema kinnipidamine või kinnihoidmine. Ei ole oluline, et vabaduse võtmine kestaks pikemat aega. Ka asjaolu, et kannatanu pärast vabaduse võtmist süüdlase poolt vabatahtlikult vabastatakse, ei tee vabaduse võtmist olematuks (RKKK 3-1-1-116-01). S.Fjodorov tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaks asjaoluks
Raskendavad asjaolud puuduvad. Nii
kui
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. S. Fjodorov on toime pannud kaks teise astme kuritegu. Kohus on seisukohal, et S. Fjodorovi ei ole võimalik toimepandud kuritegude eest karistada rahalise karistusega, sest selline karistus ei ole tema puhul täidetav. Püsiv ja ametlik töökoht S. Fjodorovil puudub, tal tuleb tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud, aga ka teised rahalised kohustused (nt. pangalaen). Tal on diagnoositud mitmeid haigusi, määratud töövõimetuspension, kuid vaatamata oma tervislikule olukorrale ta kuritarvitab alkoholi ning vägivallatseb oma lähedaste kallal. Eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikust tööst suutis ta täita vaid väikese osa ning mittetäitmise põhjenduseks on ta toonud oma tervisliku seisundi. Samas aga kinnitas ta kohtule, et on võimeline töötama ehitustöödel Soomes, sellist tööd on talle pakutud ning seda ei saanud ta vastu võtta vaid põhjusel, et tal oli keelatud elukohast lahkuda. Samuti on kohus seisukohal, et kergemaliigiline karistus ei ole piisavaks vahendiks, et mõjutada S. Fjodorovi mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kohus peab põhjendatuks prokuröri taotlus karistada S. Fjodorovi reaalse vangistusega. See on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kriminaalhooldus ei ole olnud tema puhul piisavaks vahendiks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. S. Fjodorovi on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral karistati teda vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga ning uue kuriteo pani ta toime katseajal. Harju Maakohtu 10.01.11 otsusega mõisteti talle liitkaristus
lg 2 alusel, mis
Kuna S. Fjodorov hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, esitas kriminaalhooldaja kohtule ka erakorralise ettekande taotlusega pöörata S. Fjodorovile mõistetud vangistus täitmisele. Fjodorov on isikuks, kes ei sobi kriminaalhooldusele ning tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid tuleb talle mõista vangistus. Uued kuriteod on ta toime pannud üldkasuliku töö tegemise ajal ning kandmata karistus eelmise otsuse järgi tuleb pöörata täitmisele. Lähtudes süü suurusest, võttes arvesse S. Fjodorovi isikut, tema tervislikku seisukorda, peab kohus põhjendatuks karistada S. Fjodorovi vangistusega väiksemas määras kui seda taotles prokurör. Põhjendatuks peab kohus karistada S. Fjodorovi
järgi 7-kuulise vangistusega ning
lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega ning kohaldades
lg 1 sätteid, mõistetud karistusest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega ei pea kohus võimalikuks, sest sellisel juhul saaks ta karistada vaid ühe toimepandud süüteo eest. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Kuna S. Fjodorovil on tegemata Harju Maakohtu 10.01.2011 otsusega mõistetud üldkasulikust tööst 750 tundi, tuleb üldkasuliku töö tegemata osa
lg 7 alusel asendada vangistusega, s.o 1 aasta ja 10 päeva (365+ 10 = 375 päeva).
lg 2 alusel tuleb suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 10.01.11 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (1 aasta ja 10 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks tuleb talle mõista 1 aasta 6 kuud ja 10 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel, s.o süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks valida uueks tõkendiks vahistamise ning võtta S. Fjodorov vahi alla kohtusaalist. Seega mõistetud vangistuse (1 aasta 6 kuud ja 10 päeva) alguseks tuleb lugeda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.