lg 1; § 424 järgi Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend Kaitsja Vahur Verte Eerik Riisalu isikukood 38607020253; elukoht: XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: AG OÜ; karistatus: kriminaalkorras varem kahel korral karistatud: 03.11.2006.a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt
p 1, 3, 4, § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud 28 päeva, katseaeg 18 kuud. 20.12.2011.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
elukohast lahkumise keeld Tõnu Meidra RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Eerik Riisalu
Süüdi tunnistada Eerik Riisalu
järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud vangistust.
26.02.2012.a – 26.02.2012.a. s.o. 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Eerik Riisalu v ei pane 1 (ühe) aastase 11 (üheteist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2, 7 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Eerik Riisalu Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta Eerik Riisalu suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
lg 1 p 1 kohaselt ära võtta Eerik Riisalu´lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. LS § 127 alusel on Eerik Riisalu kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Välja mõista Eerik Riisalu ´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) senti riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN0202 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse, narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN0272 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse, joobeseisundi tuvastamise maksumus 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse ja joobeseisundi tuvastamise maksumus 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot riigituludesse. Sundraha, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Eerik Riisalu 1-12-5729, sundraha”, „Eerik Riisalu 1-12-5729, menetluskulud”. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha, menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: narkootiline aine (GHB-d sisaldav vedelik kogumassiga 76,17 grammi), mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: narkootilise aine ekspertiisist tagastatud üks Hellus plastikpudel ja kaks plastiktopsi, mis asuvad pitseeritult kriminaalasja materjalide juures - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: kõnesalvestis nr 110, mis asub pitseeritult kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Eerik Riisalu süüdistatakse selles, et tema omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 26.02.2012.a täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet, s.o 76,17 grammi gammahüdroksübutüraati (GHB) sisaldavat vedelikku, mis sisaldas narkootilist ainet gammahüdroksübutüraati (GHB) puhtal kujul 33,5 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Osundatud narkootilist ainet hoidis Eerik Riisalu enda valduses olevas sõidukis Audi A6, reg.nr XXX, mil 26.02.2012.a kella 04.50 ajal Tallinnas Viru 27a juures sõiduki juhiistme alt leiti ja võeti politseiametnike poolt sõiduki läbivaatuse käigus ära üks „Hellus“ kirjadega pudel, mis sisaldas osundatud narkootilist ainet. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vastavalt kohtupraktikale piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 16 grammist gammahüdroksübutüraadist (GHB). Seega leiti ja võeti Eerik Riisalu valdusest ära narkootilist ainet kokku ca 20 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Suures koguses narkootilise aine (gammahüdroksübutüraadi (GHB)) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Eerik Riisalu toime
Samuti süüdistatakse Eerik Riisalu selles, et tema juhtis 26.02.2012.a kella 04.25 ajal Tallinnas Viru 27A maja juures mootorsõidukit Audi A6, reg.nr XXX, olles joobeseisundis (narkootilistest ainetest gammahüdroksübutüraadist ja oksasepaamist põhjustatud narkojoove). Sellise käitumisega rikkus Eerik Riisalu liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud 3 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning oksasepaam IV nimekirja. Seega pani Eerik Riisalu mootorsõidukit joobeseisundis (narkojoove) juhtides toime
Karistuse liik ja määr: vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus Eerik Riisalu karistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 (viis) kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Eerik Riisalu ei pane 1 (ühe) aasta 11 (üheteist) kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks kohustub Eerik Riisalu
lg 2 p 2 ja p 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Eerik Riisalu poolt eelvangistuses viibitud aeg 26.02.2012.a, s.o 1 (üks) päev.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Eerik Riisalu´lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Asitõendid: narkootiline aine (GHB-d sisaldav vedelik kogumassiga 76,17 grammi) asub EKEI keemiaosakonnas hoiul; narkootilise aine ekspertiisist tagastatud üks Hellus plastikpudel ja kaks plastiktopsi on lisatud pitseeritult kriminaalasja materjalide juurde; kõnesalvestis nr 110 on lisatud pitseeritult kriminaalasja materjalide juurde. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Eerik Riisalu ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Eerik Riisalu poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Eerik Riisalu süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Eerik Riisalu süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 5, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Eerik Riisalu´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus 4 seisukohal, et Eerik Riisalu´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 110-16328; 1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 senti riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN0202 maksumus 84 eurot riigituludesse, narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN0272 maksumus 84 eurot riigituludesse, joobeseisundi tuvastamise maksumus 96 eurot riigituludesse ja joobeseisundi tuvastamise maksumus 88 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.