Obsah (14)

§ 337§ 179§ 180§ 175§ 185§ 344§ 339§ 107§ 338§ 341§ 342§ 61§ 312§ 216

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.jaanuar 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-10-10863 (09240105256) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Aa

§ 337

lg 1 p 4; 338 p 3; 339 lg 2; 340 lg 4 p 5 tühistada Viru Maakohtu 5.oktoobri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-10863 osaliselt, s.o - Aleksei Studenikinilt

§ 179

lg 1 p 1 alusel sundraha väljamõistmata ja

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda jätmises.

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Aleksei Studenikinilt riigituludesse sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 04 (neli) senti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Antti Aitseni apellatsioon rahuldada. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 230, 11 eurot, sealhulgas käibemaks 38, 35 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Aleksei Studenikinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 185

lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 230,11 eurot (sealhulgas käibemaks 38,35 eurot) jätta riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kaudu 268,80 eurot, sealhulgas käibemaks 44,80 eurot, vandeadvokaat Rein Napale tema poolt Aleksei Studenikinile apellatsioonimenetluses ringkonnakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

§ 185

lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Rein 2 Napa poolt osutatud õigusabi eest 268,80 eurot (sealhulgas käibemaks 44,80 eurot) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 31.jaanuarist

1. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 1.veebruarist
2. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 1.veebruarist 2012.

§ 344

lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 05.10.2011 otsusega mõisteti süüdi: - Aleksei Studenikin KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 4 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele A. Studenikinile Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 179lg 1 p 1 alusel A.

Studenikinilt väljamõistetav sundraha jäeti

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda, kuna Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega nr 1-09-21539 on see Aleksei Studenikinilt välja mõistetud. - Maksim Nikolajev KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 4 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 18.02.2008 määrusega mõistetud liitkaristuse kandmata osa ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 8 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti süüdi ja karistati ka Andi Grigorjevit, Viktor Bueli, Jarmo-Risto Tamme, Madis Nõmme, Sander Vaherit ja Dmitri Dunetsi, kuid nende osas apellatsioone ei esitatud. 3 Maakohus arutas Aleksei Studenikinile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et ta käitles koos Andi Grigorjeviga isikute grupis suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil. Nimelt omandas ta koos A. Grigorjeviga 28.11.2009 Rakveres Maksim Nikolajevilt (end Bõtšenok) eeluurimisega seni tuvastamata ajal, vähemalt 70 grammi narkootilist ainet marihuaanat, viisid narkootilise aine A. Studenikini elukohta XXX ja A. Grigorjevi XXX asuvasse korteritesse ning valdasid marihuaanat koos A. Grigorjeviga. Peale selle müüsid ja vahendasid koos A. Grigorjeviga marihuaanat LääneVirumaal eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele. Samuti selles, et ta käitles koos A. Grigorjeviga isikute grupis suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, mis seisnes selles, et A. Studenikin omandas koos A. Grigorjeviga 02.12.2009 Rakveres Maksim Nikolajevilt (end Bõtšenok) eeluurimisega seni tuvastamata ajal 12500 krooni eest vähemalt 100 grammi amfetamiini, toimetas ja valdas amfetamiini koos A. Grigorjeviga oma elukohas XXX ja A. Grigorjevi elukohas XXX ja müüs ning vahendas koos A. Grigorjeviga amfetamiini eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele, käideldes sellega suures koguses narkootilist ainet; Oma tahtliku tegevusega pani A. Studenikin toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 184 lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus arutas Maksim Nikolajevile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et ta omandas korduvalt edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 2009.a oktoobrist kuni detsembrini suures koguses narkootilist ainet, vähemalt 200 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja müüs korduvalt XXX A. Grigorjevile. Peale selle omandas M. Nikolajev eeluurimisega tuvastamata isikult, ajal ja kohas 70 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja müüs 28.11.2009 Rakveres 70 grammi marihuaanat A. Studenikinile ja A. Grigorjevile. Peale selle omandas M. Nikolajev omandas eeluurimisega tuvastamata isikult, kohas ja ajal vähemalt 100 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ning müüs 02.12.2009 Rakveres 12500 krooni eest vähemalt 100 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit A. Studenikinile ja A. Grigorjevile. Oma tahtliku tegevusega pani M. Nikolajev toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 184 lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtus A. Studenikin ja M. Nikolajev end neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Maakohus, kuulanud ära süüdistatavad ning avaldanud ja uurinud prokuröri ning kaitsja taotlusel kriminaalasjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et A. Studenikini ja M. Nikolajevi süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on kõigis süüteoepisoodides tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Jälitustoimingutega kogutud teavet teiste tõenditega kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et tõendid on süüdimõistva otsuse tegemiseks piisavad kõigi süüdistatavate suhtes. Süüdistatavate ütluste ning varjatud jälgimisega ja muude uuritud tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud asjaolud. 4 Maakohus leidis, et M. Nikolajevi ja A. Grigorjevi poolt narkootilise aine käitlemine suures koguses ajavahemikul oktoobrist kuni detsembrini 2009, on tõendatud süüdistatava A. Grigorjevi ütlustega, mida kohtu hinnangul, vastupidiselt M. Nikolajevi kaitsja hinnangule, tuleb pidada usaldusväärseteks, kuna need on olnud järjepidevad ning moodustavad loogilise terviku asjas kogutud muude tõenditega. Nimetatud süüdistuses tunnistas A. Grigorjev end süüdi ja kinnitas, et on omandanud M. Nikolajevilt kanepit, mida tarvitas ise ja müüs edasi teistele isikutele, sh kaassüüdistatavatele. Selgitas, et esimesel korral ostis M. Nikolajevilt

1. a oktoobris või novembris 10 grammi kanepit 1800 krooni eest, hiljem 25 grammi kaupa hinnaga 4500 krooni. A. Grigorjev selgitas, kuidas ja kus toimusid kohtumised, millisel viisil toimus kohtumiste kokkuleppimine ja raha üleandmine – see toimus käest-kätte, aine üleandmine toimus peale raha üleandmist. Kahe kuu jooksul sai ta takistamatult ja sujuvalt M. Nikolajevilt marihuaanat omandada. Hiljem tekkisid tõrked - ta andis kohtumisel XXX Nikolajevile 4000 krooni, kuid seejärel narkootilist ainet ei saanud. M. Nikolajev selgitas talle, et oleks pidanud juba päev varem ühendust võtma, kuid kuna seda ei teinud, siis on nüüd rahast ilma. Peale nimetatud vahejuhtumit ta M. Nikolajeviga enam vahetult suhelda ei soovinud ning tegi seda edaspidi läbi A. Studenikini. A. Grigorjev selgitas, et tal oli M. Nikolajeviga kokku umbes 7-8 kohtumist, mil omandas kanepit 25 grammi kaupa ehk kokku oli lepitud konkreetne kaal, kogus ja rahasumma. Seega on tõendatud, et M. Nikolajev ja A. Grigorjev käitlesid ühiselt suures koguses, so vähemalt 200 grammi narkootilist ainet marihuaanat. Maakohus avaldas A. Grigorjevi, M. Nikolajevi ja A. Studenikini poolt 70 grammi marihuaana ja 100 grammi amfetamiini käitlemise episoodis hulgaliselt telefonikõnesid A. Studenikini ja M. Grigorjevi vahel, samuti kuulas kohtuistungil A. Grigorjevi selgitusi nende kõnede sisu ning neis kõnedes esitatud kokkuleppeliste fraaside kohta, miks oli kõnesid vaja ja millest oli jutt. Jälitusprotokollis fikseeritud A. Studenikini telefoninumber XXXXXXXX kattub telefoninumbriga, mille ta rohkem kui pool aastat hiljem andis kahtlustatavana ülekuulamisel politseile. A. Studenikini väide kohtus, et avaldatud kõnedes pole tema telefoninumber, on sellega ümber lükatud. A. Grigorjev kinnitas, et mäletab omavahel peetud kõnesid ja nende teine osapool oli just A. Studenikin. A. Grigorjev selgitas kohtus, et kuna ta oli raha M. Nikolajevile andnud, kuid ainet ei saanud, siis soovimata edaspidi M. Nikolajevi kui ebausaldusväärse partneriga suhelda, pöördus olukorra lahendamiseks A. Studenikini poole, kes pidi M. Nikolajeviga rääkima ja asja korda ajama. Telefonikõne 28.11.2009 kell 13.09 tõendab, et A. Studenikin kohtus M. Nikolajeviga. Kui A. Grigorjev küsis, kas M. Nikolajev andis aine juba ära, reageeris A. Studenikin täiesti normaalselt, teades, millest jutt käib, kuid manitses, et „mis jutt“ ta ei soovinud rääkida telefonis narkootilisest ainest. A. Grigorjev ütles, et sai 35 grammi ja et kui annab veel raha, saab ka puuduolevad 25 grammi. A. Studenikin väitis, et pole kunagi A. Grigorjevile ainet andnud, võttis küll raha, andis M. Nikolajevile, kuid vastu ei saanud midagi. Kõnes 28.11.2009 kell 16.10 ütleb A. Grigorjev A. Studenikinile, et kõik on normaalne ehk kõik on korras, aine on käes, ja ütleb, et oleks vaja, et järgmine kord annaks kõik ära. Seega A. Grigorjev kinnitab, et ta on ainet saanud ja kui A. Studenikin läheb järgmisel korral ainet võtma, võtaks kõik. A. Studenikin kinnitab ning nõustub sellega. See kõne tõendab, et A. Grigorjev sai sel korral A. Studenikinilt vähemalt 30 grammi marihuaanat, mille A. Studenikinile oli andnud M. Nikolajev. A. Grigorjev kinnitas kohtuistungil, et sel perioodil ta kelleltki teiselt marihuaanat ei ostnud ja selle aja kõned puudutavad narkootilise aine ostmist ainult M. Nikolajevilt. Kõnes 29.11.2009 kell 14.54 räägivad A. Grigorjev ja A. Studenikin, et kvaliteet on väga hea. A. Studenikin ütleb, et ammu pole sellist olnud, et on normaalne teema. Kõne 29.11.2009 tõendab, et mõlemad isikud valdasid marihuaanat, mille nad olid saanud M. Nikolajevi käest. A. Grigorjev seletas kohtus, et neil teisi ühiseid Maksimi nimelisi tuttavaid pole, seega kõnedes „Maksim“ ja 5 „tema“ on Maksim Nikolajev. Samuti ütles A. Studenikin, et kui järgmine kord tuleb sama, on väga hea. Maakohus asus seisukohale, et 28.11.2009 ja 29.11.2009 kõnedega on tõendatud, et A. Grigorjev andis A. Studenikinile raha ja sai M. Nikolajevilt marihuaanat, kuid mitte kogu kogust, kuid vähemalt 31 grammi sai A. Studenikin ja sellest 30 andis A. Grigorjevile, mõlemad isikud proovisid seda, rääkisid sama aine kvaliteedist. 30.11.2009 kõnes tundmatule isikule räägib A. Grigorjev, et võttis head kraami, mis on praegu kõige parem, räägib, et tal on seda „veits järgi, mingi 70 või midagi.“ Seega võib järeldada, et A. Grigorjev rääkis olemasolevast kogusest, 70 grammist, mis oli A. Grigorjevi ja A. Studenikini mõlema valduses. Puudub alus kahelda A. Grigorjevi ütluses, et ta ei vallanud kordagi rohkem kui 50 grammi. Kõnedest on teada, et A. Studenikinil oli ainet ja A. Grigorjev võis teada, palju neil kahepeale kokku on. Avaldatud telefonikõned tõendavad ühise tegutsemise narkootilise aine käitlemisel, kuna pidevalt räägitakse „meie teeme“, „meie rahad“ jne. Tõendatud on, et A. Grigorjev rääkis 70 grammist marihuaanast, mis oli kahe isiku valduses, kuid mida tal oli võimalus müüa ning mida tema ka müügiks pakkus, sest oli huvitatud oma raha tagasi saamisest. Maakohus asus seisukohale, et A. Grigorjev ei sundinud A. Studenikinit narkoainet tagastama, vaid nõustus, et see müüakse tema või A. Studenikini poolt ja raha saab tema. Seega, isikud otsese tahtlusega grupis omandasid, valdasid narkootilist ainet, mis oli reaalselt A. Studenikini käes, kuid A. Grigorjev pakkus aktiivselt seda amfetamiini vähemalt kolmele isikule müüa. 02.12.2009 õhtul kell 22.27 pakub Grigorjev „valget“ ehk amfetamiini, mida tal on „sott“ ehk 100 grammi. Samal õhtul kell 22.33 ja 03.12.2009 kell 10.44 peetud telefonikõnedes arutati amfetamiini müüki A. Grigorjevi ja A. Studenikini vahel – võimalikku müüki isikule nimega M. A. Grigorjevi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistas A. Studenikin talle 02.12.2010 õhtul ning kutsus teda välja ja et poole tunni pärast on „kõik ok“ ehk saab aine kätte. Nad sõitsid kohtumisele M. Nikolajeviga eesmärgiga saada narkoainet. Kõnes kell 21.12 samal õhtul helistas M. Nikolajev A. Grigorjevile, küsides kus viimane on ning selgitas, millise maja juurde sõita. A. Grigorjev väidab, et sõitis sinna, kuid ise autost ei väljunud, vaid kohtusid A. Studenikin ja M. Nikolajev. Kui A. Studenikin tagasi tuli, oli tal kaasas minigripp kott ning ta selgitas, et marihuaanat ei olnud, sestap oli võtnud amfetamiini. Lubas selle paari päevaga maha müüa. Ütlustest nähtub, et isikud omandasid suure koguse amfetamiini, ühine eesmärk oli see realiseerida ja teenida selle pealt sularaha. A. Grigorjev selgitas, et aine jäi A. Studenikini kätte. Tahtlust kinnitavad ka juba viidatud telefonikõned. Maakohtus M. Nikolajevi poolt antud ütlustes väitis ta, et on võtnud A. Grigorjevilt narkootilise aine omandamiseks kahel korral 4000-5000 krooni, tal oli kavatsus A. Grigorjevit petta, jättes raha endale ning mitte anda narkootilist ainet. M. Nikolajev seletas, et A. Grigorjev valetab, kuna neil oli kaklus rahade pärast. M. Nikolajev väitis ka, et A. Studenikinilt pole ta kunagi raha võtnud ja A. Studenikin pole temalt kunagi narkootilist ainet nõudnud. Sarnase versiooni esitas kohtus A. Studenikin, seletades, et sai A. Grigorjevilt raha edasiandmiseks M. Nikolajevile, kuid ta ei andnud, vaid jättis endale. Narkootilist ainet tema käidelnud pole, vaid kavatses A. Grigorjevit lihtsalt petta, saades viimaselt kokku umbes 12000 krooni, mida tagastanud pole. Maakohus leidis ülaltoodud M. Nikolajevi ja A. Studenikini ütluste põhjal, et tegemist on nende süüdistatavate vahel kokku lepitud kaitsetaktikaga, et kuidagi selgitada kriminaalasjas tõendina olevate telefonikõnede sisu ja on kantud eesmärgist vabastada end süüst ning vastutusest. Samuti leidis maakohus, et M. Nikolajevi ja A. Studenikini ütlused on vastuolulised. M. Nikolajevi sõnul on ta A. Grigorjevilt võtnud kahel korral raha summas 4000-5000 krooni. A. Grigorjev aga andis kohtuistungil ütlusi, et andis M. Nikolajevile ühel kohtumisel Statoili tanklas 4000 krooni ning teine kord andis raha A. Studenikinile, mis A. Studenikini väitel aga 6 M. Nikolajevini ei jõudnud. Seega on M. Nikolajevi väide, et sai A. Grigorjevilt raha kahel korral, vastuoluline. A. Studenikin ja A. Grigorjev ei kinnita, et M. Nikolajev oleks saanud teist korda sularaha. M. Nikolajev väidab, et saadud raha oli tähtajatu protsentideta laen, mida A. Grigorjev aga kategooriliselt eitab, kinnitades, et M. Nikolajev sai raha, kuid mitte võlgu, vaid narkootilise aine eest. Maakohus leidis, et hinnates A. Grigorjevi ütlusi kogumis teiste tõenditega, s.o telefonikõnedega, puudub alus kahelda tema ütlustes, sest need moodustavad ühtse loogilise terviku. M. Nikolajevi ja A. Studenikini ütlused on aga vastuolulised ja ebajärjekindlad. Esimene neist rääkis muuhulgas, et tundis A. Studenikinit 5-6 aastat. A. Studenikin aga väitis, et tunneb M. Nikolajevit vaid 1,5 aastat või veel vähem, st alles ajast, kui „hakkasime narkootikumidega tegelema.“ A. Studenikini versioon oli, et tema mängis lihtsalt nn James Bondi. Ei ole eluliselt usutav, et novembris-detsembris 2009 mängis A. Studenikin Bondi, mõeldes välja plaani, kuidas saada A. Grigorjevilt raha, puudutamata seejuures narkootilist ainet. A. Studenikin seletas, et A. Grigorjev lasi tal võlgu olevatelt isikutelt raha välja nõuda. A. Studenikin oli vägivaldne ja A. Grigorjev oli selle pärast mures. Maakohus jagas prokuröri hinnangut selles, et A. Studenikin ongi vägivaldne inimene ning see, kuidas ta väljendub avaldatud telefonikõnedes, on ehtne, autentne. Avaldatud kõnes 06.12.2009 kell 12.14 seletas A. Studenikin, et läheb peksma ja küsis A. Grigorjevilt üle, et palju võlg on, mille peale viimane selgitas, et 35 grammi. 13.12.2009 kell 12.12 omavahel peetud kõnes teatas A. Studenikin, mida ta M. Nikolajeviga tegi, milles kokku leppis ning selgitas, mida viimane neile annab, et 15 saab kohe anda, 15 hiljem, selgitas, et M. Nikolajevil ei olnud hetkel „seda“ ehk marihuaanat, samuti lubas asjad ära klaarida ja isikult siis ka raha välja nõuda. A. Studenikin ütles, et natuke lõi ja isik hakkas kohe vabandama ja lubas siis tagastada. Kohtuistungil, nimetatud telefonikõne avaldamisel nii eesti- kui ka vene keeles, valitses kohtusaalis kuuldust ajendatud elevus. Ainus, kes langetatud peaga, käed rusikas ja kuuldust piinlikult rusutuna istus, oli M. Nikolajev. See annab aluse järeldada, et A. Studenikin ei mänginud detsembris mitte Bondi, vaid reaalselt ja vägivaldselt suhtles M. Nikolajeviga, s.t andis talle peksa ja sai temalt vähemalt 70 grammi kanepit ja 02.12.2009 ka 100 grammi amfetamiini, millest osa jättis endale, osa andis A. Grigorjevile. Telefonikõnedega on tõendatud, et A. Grigorjev ja A. Studenikin tegutsesid grupis - nad kasutasid meie vormis väljendeid, s.t tegutsesid ühiselt, otsisid mõlemad ostjaid. Kõnes 03.12.2009 kell 10.44 ütles A. Grigorjev, et las see inimene, s.o M. Nikolajev mõtleb, kas „annab 25 grammi minu teemas“ ehk marihuaanat või „40 grammi sinu teemas“ ehk amfetamiini. Kõnes 04.12.2009 kell 14.21 ütleb A. Grigorjev otse, et andku A. Studenikin Maksile teada, et temalt oodatakse lisa. Sellest järeldub, et A. Grigorjev oli M. Nikolajevilt A. Studenikini kaudu mingi osa juba kätte saanud. A. Grigorjev selgitas, et andis M. Studenikinile 25 grammi ja selgitas SMS-is, et tal on vaja selle eest 6 tükki ehk 6000 krooni ehk neil omavahel suheldes liikus käest-kätte narkootiline aine. 06.12.2009 kell 12.14 peetud telefonikõnes selgitas A. Studenikin A. Grigorjevile, et talle ollakse võlgu ja jääb ise plussi, paneb vähem, segab veel ehk lahjendab amfetamiini, müüb edasi ja isikutele kvaliteet meeldib. Kõnedest selgub, et nende vahel polnud peale narkootikumide käitlemise mingit muud suhtlust. Räägiti A. Grigorjevi teemast marihuaanast ja M. Nikolajevist. A. Studenikin väitis, et tal oli telefone mitu, kuid enam kui 8 kuu jooksul kasutas ta siiski vaid ühte telefoninumbrit. Kohtus antud A. Studenikini selgitused telefonikõnedele tema hinnangul nende tegeliku sisu kohta, näiteks 01.12.2009 kõnele, et jutt käis isikust, kes läks õlle järele, on täiesti ebausutavad. Mõeldamatu on, et A. Grigorjev helistaks korduvalt A. Studenikinile, et tunda huvi isiku vastu, kes läks poodi õlle järele. A. Studenikin on selle välja mõelnud enda kaitsetaktika raames, et põhjendada suhtlust A. Grigorjeviga. Isikud arutasid omavahel marihuaana kvaliteeti, kuid S. Studenikin väitis selgituseks, et jutt käis tubakast. Absurdne ja eluvõõras on A. Studenikini versioon, et A. Grigorjev tõi kaugelt maalt tubakat, raputas seda A. Studenikinile peo peale, kes seda siis kuskil eraldi tarvitas ja samuti olevat seda kaugelt 7 maalt toodud tubakat tarvitanud keegi Margunja. See on väljamõeldis ning A. Studenikini püüd anda teine sisu lausetele, mis puudutavad vestlust narkootiliste ainete teemal. A. Studenikin selgitas, et sai raha üle 10000 krooni, mida ta ei tagastanud, kuid 04.12.2009 saadetud SMS lükkab selle ümber, kuna A. Grigorjev märgib selles, et tahab 6000 krooni, ülejäänu on A. Studenikini enda oma. Samas rääkis A. Studenikin, et lubas ka Tallinnas uurida A. Grigorjevi „teemat“ ehk marihuaanat. Seda, et A. Grigorjev oli andnud grupisiseselt realiseerimiseks marihuaanat, tõendab kõne 06.12.2009 kell 12.14, kus A. Studenikin ütles, et Andi, too mulle, jama, mul on otsas, See tähendab, et amfetamiin oli A. Studenikini käes, marihuaana aga A. Grigorjevi käes, seega võis A. Studenikin küsida ainult marihuaanat. 28.11.2009 kell 13.09 telefonikõne, milles A. Grigorjev küsis A. Studenikinilt, kas M. Nikolajev andis aine juba ära, ning milles A. Studenikin, hurjutab viimast, et „mis jutt“kinnitab seda, et ta ei soovinud rääkida telefonis asjadest nende õigete nimedega, s.o ainest, teades, et tegemist on keelatud tegevusega, mida on vajalik varjata igal võimalikul viisil. Keegi süüdistatavatest ei olnud küll teadlik varjatud jälitustegevuse läbiviimisest, kuid eriti A. Studenikin ja M. Nikolajev, kes varem on süüdi mõistetud narkokuritegude eest, olid teadlikud ja said aru, et narkootikumid ei ole teema, millest telefonis avatud tekstiga rääkida võiks – sellest ka A. Studenikini poolt A. Grigorjevi hurjutamine, kui see võimalikule asjasse puutumatule kõrvalseisjale narkoainest vihjet andvat juttu rääkima hakkas ning M. Nikolajevi poolt telefonis vastuseks antud nõustuvad ühmamised, millest on selgelt aru saada, et viimane sai aru, millest jutt ja kus kohtutakse. Maakohus leidis, et jälitustoimingute protokollides sisalduv teave ning sellele kohtuliku uurimise käigus omistatud tähendus on olnud süüdimõistva otsuse tegemiseks piisav ja usaldusväärne, haakudes täiel määral kriminaalasjas kogutud muude tõendite ning sündmuste üldise loogikaga. Maakohus luges tõendatuks, et räägiti just narkootilisest ainest ning kooskõlastati selle käitlemist, et grupis käideldi 70 grammi marihuaanat ja et 02.12.2009 käideldi grupis 100 grammi amfetamiini ehk A. Grigorjevile, A. Studenikinile ja M. Nikolajevile kaastäideviijatena esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi on tõendatud. Maakohus ei nõustunud M. Nikolajevi kaitsja seisukohaga, et arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 28, 26.03.2010 ei vasta ekspertiisiaktile vastavatele nõuetele, kuna sellest ei selgu, et ekspertiisi käigus oleks uuritud konkreetselt A. Grigorjevilt 06.03.2010 läbiotsimise käigus äravõetud aine mõju elavisikule ega selgitatud välja kui suurt aine hulka saab pidada narkootilise aine suureks koguseks. Samuti puudub ekspertiisiakti uurimuslik osa ning seega on ekspertiisiakt kohtukõlbmatu tõend selles esitatud arvamuse kontrollimatuse tõttu. Maakohus asus seisukohale, et kaitsja seisukoht on ekslik, kuna ekspertiisiaktist nr 28 nähtub, et menetleja poolt on toksikoloogiaekspertiisiks esitatud ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt nr AN-222-10/778, 12.03.2010 A. Grigorjevi kasutuses olnud autost leitud ning plommitud pakendis ekspertiisiks esitatud taimse puru narkootilise aine sisalduse kohta. Eksperdile on esitatud küsimus, kui palju on vaja ekspertiisiaktis AN-222-10/778 olevat peenestatud kanepit, et tekitada narkojoove kümnele inimesele. Toksikoloogiaeksperdile esitatud ekspertiisiakti AN-222-10/778 eksperdiarvamuse kohaselt on nimetatud ekspertiisiks esitatud roheline taimepuru massiga kokku 104,3 grammi on peenestatud kanep tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega üle 0,2% (9,5%). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3-1 lg 3 kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Toksikoloogiaekspert on andnud arvamuse narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr AN222-10/778, 12.03.2010) poolt tuvastatud andmete alusel. Toksikoloogia on teadus mürkidest, eriti mürkidest inimesele, ning see on farmakoloogiaga lähedalt seotud teadusharu. Aine tähtsaimaks mürgikriteeriumiks on annuse suurus. Tulenevalt eksperdile esitatud lähteandmetest saab lihtsa arvutustehte tehte abil teha kontrollitava järelduse, et 104,3 grammist peenestatud kanepist, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% 8 (9,5%), sõltuvalt doosist - 0,5-1,0 grammi, piisab narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele isikule, võttes arvesse puhta, mitte segatud aine koguse. Maakohus ei pidanud ekspertiisiakti uurimuslikus osas elementaarse matemaatilise tehte puudumist aluseks, et lugeda eksperdiarvamus kontrollimatuks. Seega on leidnud tõendamist suure koguse narkootilise aine amfetamiini käitlemine KarS § 184 lg 2 p 2 mõttes, kuna tuvastatud kogustest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele narkootikumidega kokkupuutes olevale isikule ja kogutud tõendid annavad aluse seisukohaks, et narkootilise aine kogus tuleb lugeda suureks koguseks. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 184 järgi kvalifitseeritav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdistatav tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. A. Studenikin ja M. Nikolajev tegutsesid rahvatervise vastu suunatud süüteo toimepanemisel kavatsetult, otsese tahtlusega, teades, et käitlesid narkootilist ainet. A. Studenikin ja M. Nikolajev panid toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 184 lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus arvestas A. Studenikini karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 lg 1 alusel omakasu, kuna süütegu on toime pandud rahalise kasu teenimise eesmärgil. Karistust kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega nr 109-21539 mõisteti A. Studenikin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkoainete käitlemise eest septembris 2009 ning teda karistati tingimisi 3 aasta ja 4 kuulise vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas mõisteti ta süüdi kuriteos, milline on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, s.o ajal, kui temale oli teises kriminaalasjas juba esitatud kahtlustus ning kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld ning ta teadis, et tulemas on kohtuistung. Vaatamata sellele jätkas A. Studenikin narkoaine käitlemist oktoobris-novembris
2. Seega tuleb tema kuritegelikku aktiivsust pidada jätkuvalt kõrgeks, mistõttu on põhjendatud karistada teda KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millest tingimisi vabastamist ei pidanud maakohus põhjendatuks arvestades eelkõige karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kuna käesolevas kohtuasjas on tegemist hiljem tuvastatud kogumiga, mistõttu seoses A. Studenikini poolt veel ühe kuriteo toimepanemise tuvastamisega tuleb KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel juba mõistetud karistusele liita veel üks karistus. Maakohus pidas põhjendatuks moodustada liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. M. Nikolajevi puhul arvestas maakohus karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 lg 1 alusel omakasu, kuna süütegu on toime pandud rahalise kasu teenimise eesmärgil. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes maakohus ei tuvastanud. M. Nikolajevile varasemalt mõistetud karistused, s.o Pärnu Maakohtu 04.09.2007 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja Viru Maakohtu 20.12.2007 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistused liideti Tartu Maakohtu 18.02.2008 määrusega KarS § 65 lg 1 alusel. Kuna käesolevas kriminaalasjas M. Nikolajevile inkrimineeritud kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb mõista liitkaristus. Maakohus pidas M. Nikolajevi kuritegelikku aktiivsust jätkuvalt kõrgeks, mistõttu pidas põhjendatuks karistada teda KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 4 aasta ja 6 kuulise 9 vangistusega, millele kuulub liitmisele varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Seega tuleb M. Nikolajevile mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat ja 8 kuud vangistust. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu
3. Viru Ringkonnaprokuratuur esitas apellatsiooni, milles taotleb Viru Maakohtu 05.10.2011 otsuse tühistamist osas, millega jäeti riigi kanda A. Studenikinilt väljamõistetav sundraha ning teha uue otsuse, millega mõista A. Studenikinilt välja sundraha 695.04 eurot. Apellatsiooni põhjenduste järgi vabastas maakohus

§ 180lg 3 alusel A.

Studenikini osaliselt menetluskulude tasumisest ning jättis osa menetluskuludest riigi kanda. Riigikohus märgib lahendis nr 3-1-1-24-11 punktis 10.1, et

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Selle suurus sõltub

§ 179lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kuriteo raskusastmest Kar

S § 4 mõttes. Riigikohus on varasemas praktikas sedastanud, et sundraha instituut ei kanna karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki kriminaalmenetluse üldiste kulude hüvitamiseks. See on alati seotud konkreetse asja menetlemisega, nagu teisedki seaduses loetletud menetluskulud, nt määratud kaitsjale makstud tasu (Riigikohtu 09.09.2005 otsus nr 3-1-1-63-05). Sundraha küsimuse otsustamiseks kriminaalasjas, milles mõistetakse karistus KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, ei ole seadusandja eriregulatsiooni kehtestanud, mistõttu ei ole välistatud, et katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Seetõttu kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. A. Studenikin mõisteti süüdi Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega kokkuleppemenetluses. Käesolevas kriminaalasjas esitati A. Studenikinile kahtlustus 03.06.2010 ning kuriteo sündmused puudutavad ajavahemikku alates 28.11.2009. Seega ei olnud võimalik arutada A. Studenikinile süüks pandavaid kuritegusid ühe kriminaalasja raames detsembris 2009, kuna tol ajal ei olnud A. Studenikin käesolevas asjas veel kahtlustatav. Eeltoodust tulevalt on ringkonnaprokuratuur seisukohal, et kriminaalasja kohtumenetluse käigus ei ole rikutud ega piiratud A. Studenikini õigust erinevate kriminaalasjade ühendamisele ning ühisele arutamisele ühe kohtumenetluse raames. Kuna maakohus ei ole kohtuotsuses sisuliselt põhjendanud, miks A. Studenikin tuleb vabastada süüdimõistmisega kaasneva sundraha tasumisest seoses tema süüdimõistmisega Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega, on tegemist kriminaalmenetluseõiguse rikkumisega, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse. Seetõttu tuleb A. Studenikini

§ 180

lg 3 järgi osaline vabastamine menetluskulude tasumisest tunnistada

§ 339

lg 2 alusel oluliseks kriminaalmenetlusõiguse muuks rikkumiseks, mida on võimalik kõrvaldada uue kohtuotsuse tegemisel.

1. Maksim Nikolajevi kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb Viru Maakohtu 05.10.2011 otsuse tühistamist osaliselt, s.o M. Nikolajevi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista M. Nikolajev temale esitatud süüdistuses õigeks. Apellatsiooni põhjenduste järgi kuulub maakohtu otsus tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjustel. Maakohus on käsitlenud meelevaldselt terminoloogiat, samastades kanepi marihuaanaga. Maakohus on ebaõigesti M. Nikolajevi süüdimõistva otsuse rajanud A. Grigorjevi ütlustele, ning sellele kuidas keegi süüdistavatest väidetavalt käitus salvestatud telefonikõnede 10 avaldamise ajal. Maakohus leides, et ainus, kes langetatud peaga, käed rusikas ja kuuldust piinlikult rusutuna istus oli Maksim Nikolajev, järeldas sellest, et M. Nikolajev tundis ennast seetõttu süüdi. Kaitsja leiab, et süüdistatava käitumist, mis ei ole ka kohtuistungi protokollis fikseeritud, ei saa käsitleda kohtuliku tõendina. Samaaegselt võib kaitsja väita, et A. Grigorjev kohtuistungi vaheaegadel lobises lõbusalt prokuröri kui vana sõbraga (mis on tõsi), kuid ka sellist fakti ei saa käsitleda kohtuliku tõendina. Sellest järelduvalt on maakohus suures osas süüdimõistva kohtuotsuse rajanud emotsioonidele ning sellele, mil määral keegi süüdistatavatest oskab või ei oska anda seletust jälitustoimingu protokollis sisalduvatele salvestistele, kuid mitte faktilistele asjaoludele. Tegelikkuses sisalduvad telefonikõnede salvestistes mitmed viited sellele, et A. Grigorjev juba salvestiste tegemise ajal teadis, et tema telefonikõnesid pealt kuulatakse ja tahtlikult avaldas provokatiivseid lauseid, mis jätaksid mulje, et tema kõnepartner tegeleb narkootiliste ainetega kauplemisega. Maakohus leidis, et A. Grigorjevi ütlused on loogilised ja järjekindlad, kuid tegelikult ei suutnud A. Grigorjev konkreetselt nimetada ühtegi kohta, kus ta väidetavalt M. Nikolajevilt narkootilist ainet sai, hoolimata sellest, et tegemist on kohaliku elanikuga. Seetõttu on kaitsja veendunud, et A. Grigorjev on prokuröri poolt ära ostetud (mõjutatud) süüdistatav, kes annab kaassüüdistatavate vastu rõõnavaid ütlusi ja saab vastutasuks vaid sümboolse tingimusliku karistuse, vaatamata asjaolule, et A. Grigorjevi süüdistuse maht on kordades suurem kui M. Nikolajevil. M. Nikolajevi käest ei leitud narkootilist ainet. Küll aga nähtub kriminaaltoimikust, et A. Grigorjevilt saadi tema tabamisel kätte suur kogus narkootilist ainet, kuid see ei pärine M. Nikolajevilt vaid teistelt isikutelt. Seega on igasugused väited selle kohta, et A. Grigorjev on mingit narkootilist ainet ostnud just M. Nikolajevilt paljasõnalised ja tõendamata. Sama kehtib ka väidetava amfetamiini sisaldava pulbri omandamise kohta (M. Nikolajevile esitatud süüdistus). A. Grigorjev väitis kohtuistungil antud ütlustes, et A. Studenikin läks kusagile ära ja tuli siis pulbriga tagasi. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 28 (tl 21) ei vasta seadusest tulenevatele ekspertiisiaktidele esitatavatele nõuetele. Sellise ekspertiisiakti kasutamine tõendina on välistatud tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-1-1-63-
2. Riigikohus on märkinud, et vastavalt

§ 107

lg 3 p 1, 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ja jälgida arvamusele jõudmise käiku. 3. A. Studenikini kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja selle saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks või teha uus otsus ja mõista A. Studenikin õigeks. Apellatsiooni põhjenduste järgi rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme (

§ 338

p 3,4,

§ 339

lg 1 p 8), kuna otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (

§ 338

p 2) ning kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik (

§ 338p 1).

A. Studenikinile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule (

§ 338p 4).

Kaitsja leiab, et järeldused A. Studenikini osavõtust koos A. Grigorjeviga narkootikumide käitlemises: 28.11.2009 70 g, 02.12.2009 l00 g, on ebaõiged ja põhjendamatud, kuna A. Grigorjev ei vajanud selleks kellegi abi ja oli võimeline käitlema narkootikume üksinda kaheksa korda suuremas koguses kui väidetavalt koos A. Studenikiniga. Maakohus ei ole analüüsinud A. Studenikini ja A. Grigorjevi vahel peetud telefonikõnesid. Maakohus on 11 otsuses märkinud, et kuulas kohtuistungil A. Grigorjevi selgitusi kokkuleppeliste fraaside kohta, kuid kohtuotsuses see konkreetselt ei kajastu. Kaitsja leiab, et asjaolust, et jälitusprotokollis fikseeritud A. Studenikini telefoninumber kattub telefoninumbriga, mille ta rohkem kui pool aastat hiljem andis kahtlustatavana ülekuulamisel politseile, ei ole võimalik teha süüstavaid järeldusi. A. Studenikinile ei saa süüks panna narkootikumide käitlemist kui ta kavatses raha endale võtta ning narkootikume M. Nikolajevilt mitte võtta, veel vähem neid edasi anda. M. Nikolajev on kategooriliselt eitanud, et ta on A. Studenikinilt raha saanud ja talle narkootikume andnud. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsus A. Studenikini süüdimõistmisel põhineb oletustel. A. Studenikini teod ei ole tõendamist leidnud ning maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusenormi. Samuti ei ole maakohus järginud võrdse kohtlemise põhimõtet ning mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kuigi A. Studenikin käitles süüdistuse kohaselt koos A. Grigorjeviga väiksemaid narkootikumikogusid kui A. Grigorjev üksinda, mõistis maakohus A. Studenikinile 1,5 aastat pikema ja reaalse vanglakaristuse. Maakohus on A. Studenikini süüdimõistmisel tuginenud A. Grigorjevi ütlustele. A. Studenikinile mõistetud karistus 4 aastat ja 6 kuud vangistust ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. A. Studenikinil on XXX ning XXX. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-27-08 märkinud, et karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339

lg 1 p 7 mõttes, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt

§ 341lg-st 1 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohtus toetas prokurör esitatud apellatsiooni ning palus kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Kaitsjad toetasid süüdistatavate osas esitatud apellatsioone ning palusid maakohtu otsuse selles osas tühistada. Prokuröri apellatsiooni palusid kaitsjad ja süüdistatav A. Studenikin jätta rahuldamata.
2. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatava A. Studenikini, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus A. Studenikinilt sundraha väljamõistmata jätmises osaliselt tühistamisele. Kaitsjate apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks täiendavalt korrata vastavalt

§ 342lg 3 p-le 1, vaid käsitleb üksnes peamisi apellatsioonides esitatud väiteid.

Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsi ja järeldustega, leiab, et maakohus on hinnanud otsuse põhiosas (4 kd, tl 24-37) kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis ning

§ 61

lg-st 2 lähtuvalt rajanevalt siseveendumusele teinud süüdistatavate osas süüdimõistva lahendi.

1. Kaitsjate apellatsioonide põhisisuks on süüdistatavate süü vaidlustamine ja apellatsioonides on nimetatud vastuväited, millised enamikus olid esitatud juba maakohtus ning milliseid maakohus on süüdimõistvas otsuses käsitlenud ja ümber lükanud. Süüdistatava A. Studenikini kaitsja taotlus maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks uueks arutamiseks on üldsõnaline ja põhjendamatu. 12
2. A. Studenikini kaitsja on apellatsioonis veel üldsõnaliselt märkinud, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik ning A. Studenikinile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Ringkonnakohus, vastupidiselt apellatsioonis üldsõnaliselt märgitule leiab, et maakohus ei ole rikkunud kohtuotsuses tõendite hindamisel menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning maakohtu otsus vastab kohtuotsuse põhiosale esitatavatele nõuetele

§ 312mõttes.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on motiveeritult tuvastanud süüdistatavate süü ja ei nõustu kaitsjate apellatsioonides esitatud õigeksmõistmise taotlustega süüdistatavate M. Nikolajevi ja A. Studenikini osas.
2. Ringkonnakohus ei nõustu M. Nikolajevi kaitsja apellatsiooni seisukohaga, et maakohus on käsitlenud meelevaldselt terminoloogiat, samastades kanepi marihuaanaga. Et marihuaana on kanepi saadus tuleneb juba võõrsõnade leksikonide väljaannetest, samuti on käesolevas kriminaalasjas teostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 28 (1 kd tl 21-22) kohaselt eksperdiarvamuses märgitud, et kirjanduse andmetel on kanepi (marihuaana) tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 0,5-1 g. Seega piisab kümnele inimesel narkojoobe tekitamiseks 5-10 g kanepist.
3. Ringkonnakohus ei nõustu M. Nikolajevi kaitsja väitega, et maakohus on ebaõigesti M. Nikolajevi süüdimõistva otsuse rajanud A. Grigorjevi ütlustele, ning sellele kuidas keegi süüdistatavatest väidetavalt käitus salvestatud telefonikõnede avaldamise ajal. A. Grigorjevi ütluste tõenduslik sisu avaldub juba tema avatud vestlusest, milline on fikseeritud jälitusprotokollides. Ei saa kuidagi ette heita A. Grigorjevile telefoni teel avameelset kõnelust narkootilise ainega äritsemisest ja sellega seonduvatest detailsematest tehioludest. Vastuväide süüdistusele, et A. Grigorjev on spetsiaalselt rääkinud narkootilise aine äritsemisega seonduvast, kuna teadis, et teda pealt kuulatakse, ei tulene kriminaalasja materjalidest ja on seega ainetu. Süüdistatava A. Grigorjevi kirjeldatud detailirohkus seoses narkootilise aine müügiga tuleneb tema isiku jutukamast iseloomust. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatavad tegelesid pikemaaegselt narkootilise aine ebaseadusliku käitlusega.
4. Mõlema kaitsja apellatsioonides on kahtluse alla seatud kaassüüdistatava A. Grigorjevi ütluste tõenduslik sisu ja usaldusväärsus. M. Nikolajevi kaitsja apellatsioon sisaldab seejuures ka viiteid asjasse tõenduslikult mittepuutuvale. Märgitud on süüdistatava A. Grigorjevi käitumist kohtuistungi vaheaegadel, kuid milline seos on sellel kogutud tõendite tõendusliku küljega, jääb arusaamatuks. Samuti ei nõustu ringkonnakohus oletusliku, ebakohase ja paljasõnalise väitega, et prokuratuur on A. Grigorjevi „ ära ostnud.“ Kaitsjate apellatsioonides leitakse, et A. Grigorjev on andnud A. Studenikini ja M. Nikolajevi tegevuse osas valeütlusi, süüstades neid alusetult. Samas ei sisalda kriminaalasi mingit sellekohast tõenduslikku informatsiooni ning polegi võimalik eluliselt usutavalt mõista, miks peaks A. Grigorjev A. Studenikinit ja M. Nikolajevit alusetult süüstama.
5. Rinkonnakohus ei nõustu kaitsjate väitega, et maakohus pole analüüsinud süüdistatavate A. Studenikini ja A. Grigorjevi vahelisi telefonikõnesid. Vastavasisuline analüüs A. Grigorjevi, M. Nikolajevi ja A. Studenikini poolt marihuaana ja amfetamiini käitlemise osas on esitatud otsuse motiveeritud põhiosas (4 kd tl 32-36). Samas tuleb asuda seisukohale, et kõik 13 jälitustoimingute protokollides sisalduv teave ja telefonikõnedes räägitu, ei peagi olema detailselt käsitletud, sest tõenduslikult on vajalik olulisim, mis haakub muude tõenditega.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt süüdistatavate M. Nikolajevi ja A. Studenikini kaitseversioonid on eluliselt mitteusutavad. Samal ajal avaldub süüdistatavate (M. Nikolajev ja A. Studenikin omasid varasemat kokkupuudet narkokuriteo menetluse ja tõendite kogumise eripäraga) telefonivestlustest kaitsetaktika, milledes püütakse otseteksti ja narkotermineid minimaalselt kasutades vältida võimaliku jälitustegevuse korral nende kuritegeliku narkokäitluse avastamist.
7. Maakohtus on süüdistatav A. Grigorjev (3 kd tl 130-153) detailselt kirjeldanud oma tutvusest M. Nikolajevi ja A. Studenikiniga. A. Grigorjev selgitas, et ostis M. Nikolajevilt kanepit ajavahemikus oktoober-november
8. Kokkusaamised ja narkootilise aine ning raha üleandmine lepiti kokku telefoni teel. Kui päeval avaldas soovi ainet saada, siis tavaliselt õhtuks sai aine kätte. Raha maksis ta enne narkootilise aine kättesaamist. A. Grigorjev kinnitas ütlustes, et M. Nikolajevi kaudu ostis ta narkootilist ainet 7-8 korral. A. Grigorjevi arvutuste kohaselt omandas ta M. Nikolajevilt 150-200 grammi narkootilist ainet.
9. A. Studenikini kaitsja leidis apellatsioonis, et järeldused A. Studenikini osavõtust koos A. Grigorjeviga narkootikumide käitlemises, s.o vastavalt 28.11.2009 70 grammi, 02.12.2009 100 grammi, on ebaõiged ja põhjendamatud, kuna A. Grigorjev ei vajanud selleks kellegi abi ja oli võimeline käitlema narkootikume üksinda kaheksa korda suuremas koguses kui väidetavalt koos A. Studenikiniga. Süüdistatav A. Grigorjev selgitas maakohtus tema ja A. Studenikini osas pealtkuulatud ja tõendina fikseeritud omavaheliste telefonikõnede sisu. On mõistetav, et süüdistatavad püüdsid omavahelistes vestlustes (sidevahendite kaudu) vältida narkootilise aine nimetamist lahtise ja koheselt mõistetava tekstina. A. Studenikin on manitsenud A. Grigorjevit telefoni teel narkootilise ainega seonduvast mitte rääkima ( 3 kd, tl 151). Samas „valge“ nime all mõisteti vestluses amfetamiini. Maakohtus avaldati kõne 01.12.2009 kell 15.33, kus A. Studenikin helistas A. Grigorjevile ja teatas, et „Andi, kuule andsin praegu pappi ja ta läks.“ Prokuröri küsimusele vastates selgitas A. Grigorjev, et see tähendas „ Studenikin andis raha ära ja Maksim läks siis ainet tooma.“ Mõni aeg hiljem samal päeval kell 16.36 helistas A. Grigorjev juba A. Studenikinile ja küsis tema käest, kas ta on kanepi kätte saanud (3 kd, tl 145). 02.12.2009 telefonikõnega seoses on A. Grigorjev andnud ütlusi kuidas nad A. Studenikiniga narkootilise aine järel käisid ning selgitanud, et A. Studenikin „näitas mulle minigripis ainet“, mis A. Studenikini enda jutu järgi oli amfetamiin. Omavahelises arutluses ütles A. Studenikin, et „võtab selle vastu, muidu ei saa üldse midagi, sest paar nädalat on tulutult joostud.“ A. Studenikin oli lubanud ainest ise lahti saada paari päeva jooksul. A. Grigorjevi ütluste kohaselt jäi 02.12.2009 saadud amfetamiin, mida oli A. Studenikini jutu järgi üle 70 grammi, A. Studenikini kätte. Samal õhtul alustas A. Grigorjev ka aine pakkumist ja tegi seda kolmele–neljale isikule. „Oleks see kanep olnud, ma poleks ise pakkuma hakanud, siis oleks ise huvi tuntud.“ Veel on A. Grigorjev detailselt kirjeldanud oma telefoniarutlusi A. Studenikiniga ja soovist teenida raha, selgitades, et „tahtsin teenida ise ka selle pealt midagi, kuna mul oli 6000 krooni investeeritud sinna ja 125 grammi kanepit oli saamata.“ Eeltoodust ja maakohtu otsuses sisalduvast analüüsist tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus A. Studenikini kaitsja apellatsioonis üldsõnaliselt märgituga, et A. Grigorjevi ütlused ei ole usaldusväärsed. 14
10. M. Nikolajevi kaitsja leidis apellatsioonis, et kriminaalasjas koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 28 (tl 21) ei vasta seadusest tulenevatele ekspertiisiaktidele esitatavatele nõuetele. Sellise ekspertiisiakti kasutamine tõendina on välistatud tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-1-1-63-
11. Riigikohus on märkinud, et vastavalt

§ 107

lg 3 p 1, 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 28 (1 kd, tl 21) ekspertiisi lähteülesandena oli esitatud küsimus, kui palju on vaja (ekspertiisiaktis AN- 222-10/778) peenestatud kanepit, et tekitada narkojoove kümnele inimesele. Eelandmete juures on märgitud, et ekspertiisiakti AN- 222-10/778 eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud rohelise taimepuru massiga kokku 104,3 g on peenestatud kanep, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 0,2 %. Kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 28 eksperdiarvamuses on järeldatud, et kirjanduse andmetel on kanepi (marihuaana) tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 0,5-1 g. Seega piisab kümnele inimesel narkojoobe tekitamiseks 5-10 g kanepist. Eksperdiarvamusele järgnevalt on märgitud ka kasutatud kirjanduse loetelu. Maakohus on otsuses kaitsja väitele hinnangu andnud, millega tuleb nõustuda. Seega leiab ringkonnakohus, et uuritavas kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis on eksperdile esitatud küsimus olemuselt teine kui Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-63-08 viidatud olukord ning käesolevas ekspertiisiaktis vastavalt

§ 107

lg 3 p-le 1, 2 ei tule akti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldust, uuringutulemuste hindamise andmed. Ekspertiisiaktis nr 28 lähteülesandena esitatud küsimus ei eeldagi ekspertiisi uuringuid. Elementaarse arvutusliku tehte puudumine ei tee käesoleval juhul eksperdiarvamust kontrollimatuks ega sea seda kahtluse alla. Vajalikke andmeid võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud nimetatud narkootilise aine mõju. Seega ei ole tegemist ekspertiisiga selle tavapärases tähenduses, mille tulemusel koostatud ekspertiisakt peaks täies mahus vastama kohtupraktikas väljakujunenud nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksperdi järeldusele tuginedes kriminaalmenetlusõigust rikkunud.

1. A. Studenikini kaitsja taotles ringkonnakohtus alternatiivselt kaitsealusele kergema karistuse mõistmist. Samuti leidis A. Studenikin, et maakohus mõistis talle võrreldes kaassüüdistatavatega põhjendamatult karmi karistuse. Nimelt mõisteti talle maakohtu otsusega reaalne vangistus, kaassüüdistatavatele aga tingimisi karistus. A. Studenikin rõhutas asjaolu, et tal on XXX, kelledest ühe puhul on ta bioloogiline isa. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole A. Studenikinile ja M. Nikolajevile karistust mõistes rikkunud karistusseadustikus sätestatud üldpõhimõtteid ega mõistnud neile põhjendamatult karmi karistust. Süüdistatavatele karistuse mõistmise motiivides on maakohus lisaks KarS §-s 56 märgitule õigustatult rõhutanud (4 kd, tl 37, 38) nende isikut ja karistuse mõistmise eripreventiivseid eesmärke. Prokurör leidis samuti, et A. Studenikinile mõistetud karistus ei ole ülemäära range. Kuna A. Studenikinile mõistetud reaalset vangistust võrdlesid A. Studenikin ise ja kaitsja 15 kaassüüdistatav A. Grigorjevile mõistetud tingimisi karistusega, siis leidis prokurör, et A. Grigorjevile mõistetud karistuse puhul omas tähtsust ka kaks kergendavat asjaolu. Karistuse mõistmisel on maakohus põhjendatult arvestanud A. Grigorjevi puhul kergendavate asjaoludena puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, samal ajal ei saa tähelepanuta jätta, et A. Studenikin ja M. Nikolajev on valinud kriminaalasjas ütluste andmisel süü eitamise taktika. Võrreldes süüdistatavatele M. Nikolajevile ja A. Studenikinile mõistetud karistusi (reaalne vangistus) A. Grigorjevile mõistetud karistusega, on kindlasti vaja rõhutada seda, et süüdistatav A. Grigorjev oli varasemalt kohtulikult karistamata, samas kui A. Studenikin ja M. Nikolajev on osutunud korduvalt narkokuritegusid toimepannud isikuteks. Maakohus on õigustatult märkinud, et KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on sanktsioonis märgitud karistusena vangistus vahemikus 3 kuni 15 aastat. Karistuse keskmine määr seega 9 aastat vangistust. Käesoleval juhul on maakohus A. Studenikinile mõistnud niigi alammäära lähedase vangistuse (4 aastat 6 kuud). Samas on ka oluline, et varasemalt oli süüdistatav Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega juba karistatud narkokuriteo toimepanemise eest. Selle otsusega tingimisi mõistetud vangistuse 3 aastat ja 4 kuud luges maakohus kaetuks raskema karistusega ja mõistis kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aasta ja 6 kuud vangistust. Seega oli A. Studenikinil võimalus asuda seaduskuulekale teele, vältimaks reaalset vangistust, kuid ta valis kuritegevuse, teades samas, et tema osas varasemalt toimepandud narkokuriteo menetlus on jõudnud kohtusse. Kuna A. Studenikini kuritegelik aktiivsus oli kõrge, siis maakohus leidis õieti eripreventiivseid eesmärke silmas pidades, et järjekordselt vangistusest tingimuslikku vabastamist pole võimalik kohaldada. Samuti ei kuulu kergendamisele süüdistatav M. Nikolajevile mõistetud karistus, kes oli varem kahel korral kohtulikult karistatud narkosüüteo toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas arutatav narkokuritegu oli toime pandud katseajal ning sellest tulenevalt moodustati ka liitkaristus. M. Nikolajev ei olnud nagu A. Studenikin teinud järeldusi oma varasemast kriminaalsest käitumisest ning ei hinnanud kohtu antud võimalust seaduskuuleka elu jätkamiseks vabaduses.
2. Toetades enda esitatud apellatsiooni, leidis prokurör, et maakohus oleks pidanud A. Studenikinilt välja mõistma sundraha. Ringkonnakohus nõustub, et prokuröri apellatsioonis taotletu väärib tähelepanu ning maakohtu otsus seoses A. Studenikinilt väljamõistetava sundraha jätmisega riigi kanda, kuulub tühistamisele ning A. Studenikinilt kuulub väljamõistmisele sundraha summas 695.04 eurot. Maakohus leidis, et kuna 18.12.2009 Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-09-21539 on

§ 179lg 1 p 1 alusel A.

Studenikinilt väljamõistetav sundraha välja mõistetud, jätab kohus, mõistes karistuse hiljem tuvastatud kogumi eest, käesolevas kriminaalasjas sundraha

§ 180lg 3 alusel riigi kanda, vabastades A.

Studenikini osaliselt seega menetluskulude tasumisest. Prokuröri apellatsioonis on viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-24-11 punktile 10.1, et

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 16 Riigikohus on varasemas praktikas sedastanud, et sundraha instituut ei kanna karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki kriminaalmenetluse üldiste kulude hüvitamiseks. See on alati seotud konkreetse asja menetlemisega, nagu teisedki seaduses loetletud menetluskulud, nt määratud kaitsjale makstud tasu (RKKKo nr 3-1-1-63-05). Sundraha küsimuse otsustamiseks kriminaalasjas, milles mõistetakse karistus KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, ei ole seadusandja eriregulatsiooni kehtestanud, mistõttu ei ole välistatud, et katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Seetõttu kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Eelviidatud Riigikohtu lahendi p-s 10.2 märgitakse, et

§ 216

lg 1 p 2 sätestab, et ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele (RKKKo nr 31-1-18-11). A. Studenikin mõisteti süüdi Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega kokkuleppemenetluses. Käesolevas kriminaalasjas esitati A. Studenikinile kahtlustus 03.06.2010 ning kuriteo sündmused puudutavad ajavahemikku alates 28.11.2009. Nõustuda tuleb, et kujunenud olukorras ei olnud võimalik arutada A. Studenikinile käesolevas kriminaalasjas süüks pandavaid kuritegusid ühe kriminaalasja raames detsembris 2009, kuna siis ei olnud A. Studenikin käesolevas asjas veel kahtlustatav ning kriminaalasja kohtueelne menetlus oli alles algfaasis. Seega ei saa käesoleval juhul menetlejale ette heita, et alusetult on jäetud kasutamata

§ 216lg 1 p-s 2 tulenev võimalus ühendada A.

Studenikini kriminaalasjad üheks menetluseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda, et kriminaalasja kohtumenetluse käigus ei ole rikutud ega piiratud A. Studenikini õigust erinevate kriminaalasjade ühendamisele ning ühisele arutamisele ühe kohtumenetluse raames. Maakohus ei ole kohtuotsuses seega põhjendanud, miks A. Studenikin tuleb vabastada süüdimõistmisega kaasneva sundraha tasumisest seoses tema süüdimõistmisega Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega, ning sellest tulenevalt tuleb A. Studenikini

§ 180

lg 3 järgi osaline vabastamine menetluskulude tasumisest tunnistada

§ 339

lg 2 alusel oluliseks kriminaalmenetlusõiguse muuks rikkumiseks, mille kõrvaldab ringkonnakohus käesoleva otsusega. Veel märgib ringkonnakohus, et maakohtu viide

§ 180

lg-le 3 oli ekslik ka seetõttu, et nimetatud sätte kohaselt arvestas kohus justkui menetluskulude määramisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nimetatud sätte kohaselt kui kohus leiab, et menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab osa neist riigi kanda. Käesoleval juhul ei ole tegemist nimetatud olukorraga. Kriminaalasjade ühendamatu jätmine tuleb tunnistada põhjendatuks ja seetõttu on õigustatud sundraha väljamõistmine süüdistatavalt kahel korral.

1. Seoses süüdistatava A. Studenikini osas väljamõistetavate menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel 17 kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjate L. Nirgi ja R. Napa taotlused riigi õigusabi tasude hüvitamiseks ja väljamõistmiseks on põhimõtteliselt kooskõlas RÕS-s sätestatuga, arvestades siinjuures kaitsjate osalemist käesolevas kriminaalasjas maakohtu istungil ja kuuluvad rahuldamisele. 16.1 Ringkonnakohtusse esitas kirjalikus vormis A. Studenikini kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. 08.01.2012 taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni seisukohtade kooskõlastamiseks kaitsealusega 4 pooltundi, kohtupraktikaga tutvumiseks 2 pooltundi ja apellatsiooni koostamiseks 6 pooltundi, mis on kokku 12 pooltundi, summas 191, 76 eurot, mis koos sellele lisanduva käibemaksuga teeb kokku 230, 11 eurot. Siinjuures tuleb arvestada põhjendatult kriminaalasja mahtu neljas köites ja motiveeritud kohtuotsuse pikkust kahekümne seitsmel lehel ja apellatsiooni viiel lehel. Seega kuulub kaitsja L. Nirgile kaitsjatasu osas hüvitamisele 230, 11 eurot. 16.2 Kuna kaitsja L. Nirgi ei saanud osaleda määratud kaitse teostamisel ringkonnakohtus, siis täitis määratud kaitsja ülesandeid vandeadvokaat R. Napa, kes taotleb samuti riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist, mis ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 10.01.2012 pärast ringkonnakohtu istungit esitas R. Napa kaitsjatasu nõude summas 268, 80 eurot, mis sisaldab apellatsioonikohtu istungiks ettevalmistamist 06.01.2012 ja 09.01.2012 12 pooltunni ulatuses ja kohtuistungil osalemist 10.01.2012 2 pooltunni ulatuses. Arvestada tuleb kaitsja esmakordset osalemist käesolevas kriminaalasjas apellatsioonimenetluses, mis sisaldab kriminaalasja materjalidega tutvumist, kriminaalasja mahtu neljas köites ja motiveeritud kohtuotsuse pikkust kahekümne seitsmel ja apellatsiooni viiel lehel, seega kohtuistungiks ettevalmistamist. Seega kuulub kaitsja R. Napale kaitsjatasu osas hüvitamisele 268, 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsja L. Nirgile väljamaksmisele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt lõppsummana 230, 11 eurot, kaitsja R. Napale 268, 80 eurot.
2. Menetluskulude hüvitamise osas apellatsioonimenetluses sätestab

§ 185

lg 1, et kui apellatsioonimenetluses tehakse muuhulgas

§ 337lg 1 p 4 märgitud lahend, kannab menetluskulud riik.

Kuna prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele, siis ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse

§ 337lg 1 p 4 alusel.

Tulenevalt

§ 185

lg-st 1 maakohtu otsuse tühistamine prokuröri apellatsiooni alusel (sundrahaga seonduvalt) tähendab, et A. Studenikinile osutatud õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Määratud kaitsjate L. Nirgi ja R. Napa poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa vastavalt 230, 11 eurot ja 268, 80 eurot tuleb jätta

§ 185lg 1 alusel seega riigi kanda.

18 Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 19 Paavo Randma