← Eesti

1-11-7286/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. novembril
  2. a Viljandis Posti 22 Kriminaalasja number 1-11-7286 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi Randi Abramovi süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Randi Abramov elukoht: xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxx; isikukood: 37902094910; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: algharidus; töö- või õppimise koht: ei ole varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda: Viljandi Maakohtu 28.06.
  3. a otsusega KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahv 30 päevamäära, so 1590 krooni; Järva Maakohtu 12.05.
  4. a otsusega KarS § 121, 266 lg 2 p 3 järgi 1 aasta 7 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat; Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.09.
  5. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 5 kuu vangistusega tingimisi 18kuulise katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 22.05.2011 Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Randi Abramov KarS § 266 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 1 KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Randi Abramov ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
  6. elab kohtu määratud alalises elukohas;
  7. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  8. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  9. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  10. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Tosmann kasuks välja 93 (üheksakümmend kolm) eurot 37 senti advokaat Raul Tosmanni poolt Randi Abramovile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Randi Abramovilt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 300 (kolmsada seitseteist) eurot. Riigi õigusabi kulud 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 72 senti jätta riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Randi Abramovil on õigus menetluskulud summas 300 eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
  11. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Randi Abramovit süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud omavolilise sissetungi, tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult 21.05.2011 kella 19.30 paiku Viljandi linnas Tallinna tn 24 asuva Rimi Eesti Food AS-i aiaga piiratud kinnisele territooriumile. Valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimisega, mis oli toime pandud vähemalt teist korda pani Randi Abramov toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 6 kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata Randi Abramovile katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Randi Abramov on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Randi Abramov süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks järgmiselt: kohtuistungil osalemise tasu 2 pooltundi – 31,96 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot, kokku 38,36 eurot. Samuti taotleb kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 25,56 eurot, millele lisandub käibemaks 5,11 eurot ja sõidukuludeks 20,28 eurot, millele lisandub käibemaks 4,06 eurot. Kohus leiab, et taotlus summas 93,37 eurot kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 16, 18, 47.2 ja 54 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 93,37 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,35 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). 3 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Randi Abramov on ilma kindla töökohata. Tema sissetulekuks on juhutöödest saadav tasu. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Randi Abramovile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja jätta kaitsjatasu 131,72 eurot riigi kanda ning mõista sundrahast välja 300 eurot. Sundraha summa ühe korraga tasumine käib Randi Abramovile samuti üle jõu, mistõttu peab kohus põhjendatuks anda talle KrMS § 180 lg 3 alusel võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.