1-11-2589 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juunil 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-2589 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

mõistetud karistust täitmisele, kui Mzia Stepnadze ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.03.2012 otsus muutmata.
2. Mzia Stepnadze kaitsja Aleksei Smelov’i apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
3. juunil
4. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. märtsi
7. a otsusega üldmenetluses tunnistati M. Stepnadze süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. M. Stepnadzelt mõisteti kannatanu A. L kasuks 3713,49 eurot varalise ja 3200 eurot moraalse kahju tekitamise eest.
8. M. Stepnadze mõisteti süüdi selles, et tema
9. novembril
10. a kella 17:15 ajal juhtis, omamata kehtivat Eesti Vabariigis väljastatud juhiluba, mootorsõidukit xxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxxxxx, liikudes Harjumaal Nissi vallas mööda

hetu – Nurme teel Riisipere poolt

hetu suunas, lähenedes

hetu – Nurme tee 4. km-l asuvale kõrvaltee teeotsale, et sooritada vasakpööret, jättis veendumata selles, et talle kedagi vastu ei liigu /

§ 91

/, võttis hoo maha ning näitamata suunamärguannet /

§ 82

/, liikus vasakpöörde sooritamiseks vastassuunavööndisse, ette seal talle vastu liikuvale mootorsõidukile Honda Accord registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis kaine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav A. L, mille tulemusel toimus sõidukite vahel kokkupõrge ning mõlemad sõidukid paiskusid teelt välja /

§ 100; 156/.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai A. L rasked tervisekahjustused. Oma käitumisega rikkus M. Stepnadze järgmisi liiklusnõudeid:

§ 82(1.

juulist 2011 kehtivas LS-s § 39 lg 1) /suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käemärguande võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist/;

91 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 2 p 8) /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/;

§ 100(1.

juulist 2011 kehtivas LS-s § 17 lg 5 p 3) /pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastu sõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile/;

§ 156(1.

juulist 2011 kehtivas LS-s § 17 lg 5 p 3) /pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunas otse või paremale või on temast möödasõidul/. Oma tegevusega pani M. Stepnadze toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Maakohus sedastas, et tõendite kogumiga – sündmuskoha vaatlusprotokolliga, liiklustehnilise ekspertiisiga ning kannatanu A. L ütlustega on ümber lükatud M. Stepnadze kaitseversioon sellest, et 2

iab, et kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, mistõttu kohtuotsus ei rajane kogutud tõenditel ja ei ole piisavalt põhjendatud. Apellant märgib, et süüdimõistev kohtuotsus rajaneb kannatanu A. L ütlustel. Kohus põhjendamatult jättis kõrvale süüdistatava ütlused. Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused on tõend KrMS mõttes. Järelikult ei saa üks samaväärne tõend ümber lükata teist tõendit. Vastavalt KrMS § 7 lg 3 Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohus märgib, et kannatanu ütlustes ei ole põhjust kahelda, sest teda on hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Kaitsja märgib, et M. Stepnadzet on samuti hoiatatud, mistõttu kohtu põhjendus ei ole asjakohane. Kohus oleks pidanud süüdistatava M. Stepnadze ütlustega arvestama, sest need on kooskõlas tunnistaja G. M ütlustega. Apellant märgib, et kohtuotsuses viidatud liiklustehnilise ekspertiisi akti tuleb tõendina suhtuda kriitiliselt, kuna ekspert tegi oma arvamuse toimikus olevate materjalide alusel, so sündmuskoha vaatluse protokolli alusel. Sündmuskoha vaatluse protokollid ei ole koostatud süüdistatava osavõtuga ja süüdistatav ei ole kinnitanud, et see protokoll on õigesti koostatud, järelikult ei ole sündmuskoha vaatluse protokoll usaldusväärne tõend. Ei ole üldse tuvastatud, et teel olev õlitaolise vedeliku jälg kuulub kannatanu või süüdistatava autole. Sellest tuleneb, et ekspert võis eksida oma arvamuses. Antud juhul kohaldamisele kuulub KrMS § 7 lg 3. Kaitsja arvates on ekslik ja põhjendamatu kohtu järeldus, et süüdistatava autol ei põlenud suuna- ega avariitulesid. See lükatakse ümber tunnistaja G M ütlustega ning kohus on järjekordselt põhjendamatult eelistanud kannatanu ütlusi teistele tõenditele. Maakohtu järeldus, et süüdistataval puudus igasugune vajadus sisse lülitada avariitulesid, kuna liiklustehnilise ekspertiisiga on tõendamist

idnud asjaolu, et süüdistatava poolt juhitud sõiduauto oli liikumises on oletuslik. Apellant märgib, et vaidlus ei ole selles, et süüdistatav soovis manöövri teha, vaid selles kas manöövri tegemisel on ta liiklusnõudeid rikkunud või mitte. Kaitsja on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus ei ole tuvastatud, et süüdistatav on liiklusnõudeid rikkunud. Apellant ei ole ka nõus Harju Maakohtu seisukohaga, et kannatanu ei ole

§ 123

rikkunud, kuna see ei ole kooskõlas toimikus olevate tõenditega (eelkõige kannatanu ütlustega, millised oli tol päeval ilm, teeolud ning kannatanu sõidukogemusega). Puuduvad tõendid, et Mzia Stepnadze ei veendunud enne kõrvalteele vasakpöörde sooritamist, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ega lülitanud sisse vasakpoolset suunamärguannet. Kaitsja märgib samuti, et ainuüksi eksperdi arvamuse kohaselt oli kannatanu sõiduki kiirus kokkupõrke momendil 97 km/h. Lisaks sellele on Riigikohtu lahendis 3-1-1-76-03 märgitud, et mõnikord võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt 3

§ 123rikkumisena.

Puuduvad tõendid selle kohta, et enne vasakpöörde sooritamist süüdistatav M. Stepnadze ei veendunud selle ohutuses ega lülitanud sisse suunatuld. Puuduvad tõendid ka põhjusliku seose kohta süüdistatava poolt liiklusnõuete rikkumise ja tervisekahjustuse tekitamise vahel. Kohus on jätnud hindamata teise osapoole, so kannatanu käitumise. Tsiviilhagi lahendamisel jättis kohus arvestamata, et kannatanu sõitis kokkupõrke hetkel kiirusega 97 km/h. Mida suuremad on kiirused kokkupõrke hetkel, seda tõsisemad on kahjustused. Järelikult ei saa ainult süüdistatav M. Stepnadze olla süüdi selles, et kannatanu tervis on kahjustunud. Apellandi arvates ei ole kriminaalmenetluse raames kindlaks tehtud, et ainult süüdistatava käitumise tõttu sai kannatanu rasked tervisekahjustused. Kaitsja seisukohal, et raske tervisekahjustuste tekitamises on ka kannatanu ise süüdi, sest on sõitnud liiga suure kiirusega. Sellest tuleneb, et süüdistava teos puudub kuriteokoosseis, mis on ettenähtud KarS § 422 lg 1. PROKURÖRI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE 4. Prokuratuur ei nõustu apellatsioonis märgitud seisukohtadega. Kaitsja väidab, et kohus ei tohi eelistada kannatanu ütlusi süüdistatava ütlustele, kuna mõlemad ütlused on tõendid kriminaalmenetluses ning samaväärne üks tõend ei saa ümber lükata teist tõendit. Prokurör sellise kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kaitsjal on õigus, et mõlemate osapoolte ütlused s.o nii kannatanu kui süüdistatava ütlused on tõendid, kuid ühte tõendit saab teisele eelistada, kui on tuvastatud, et ühe osapoole ütlused on kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega vastuolus. Harju Maakohus seda otsuses ongi

idnud ehk süüdistatava ütlused on vastuolus nii kannatanu ütlustega kui ka kirjalike tõenditega s.h. liiklusekspertiisi aktiga. Seega kui lähtuda kohtuotsuse ülesehitusest, kus kohus kirjeldab, milliste tõenditega süüdistatava ütlused on vastuolus, on ilmselge, et kohus ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks, mistõttu ei saa nendega kui tõendiga, arvestada. Kaitsja hinnangul võib ka süüdistatavat teadvalt valeütluste andmise eest kriminaalkaristusega karistada. KrMS § 293 lg 2 kohaselt alates 1.09.2011 peab kohus süüdistatavale selgitama, et kohtus peab rääkima tõtt ning selle kohta võetakse süüdistatava allkiri, kuid kui süüdistatav otsustab sellegipoolest anda tõele mittevastavaid ütlusi, ei saa teda valeütluse andmise eest kriminaalvastutusele võtta. Selline kuriteokoosseis karistusseadustikus puudub. Harju Maakohus pidas kannatanu ütlusi usaldusväärseteks selle tõttu, et tema ütlused vastasid kirjalikele tõenditele, kuid süüdistatava ütlused ei vastanud. Kaitsja seab kahtluse alla Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert

mbit Teesalu poolt koostatud liiklustehnilise ekspertiisi tulemused, väites et ekspert tegi oma arvamuse toimikus olevate materjalide s.h sündmuskoha vaatlusprotokolli alusel, mis ei ole koostatud süüdistatava osavõtul. Kaitsja

iab, et selline sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole usaldusväärne tõend. Samal põhjusel ei ole usaldusväärne ka liiklustehnilise ekspertiisi akt. Prokurör kaitsjaga ei nõustu. Liiklusõnnetus toimus 29.11.2009. KrMS § 84 lg 1 ja õnnetuse ajal kehtinud lg 2 kohaselt toimetatakse sündmuskoha vaatlust kuriteo toimepanemise kohas. Kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu kutsutakse sündmuskoha vaatluse juurde, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Seega ei sätesta KrMS otseselt seda, et kahtlustatav tuleb igal juhul kutsuda iga sündmuskoha vaatluse juurde. See on ka mõistlik, sest liiklusõnnetuse eripäraks on asjaolu, et osalised toimetatakse sündmuskohalt haiglasse, kuid sündmuskoha vaatlus tuleb teha koheselt, et fikseerida kõik teel olevad jäljed. Hiljem koos süüdistatava või kannatanuga läbiviidaval vaatlusel ei ole enam võimalik fikseerida 4

idnud, et süüdistatava väited ohutulede põlemise kohta ei vasta tõele. Kaitsja ei nõustu kohtuotsuses välja toodud liiklusõnnetuse mehhanismiga ning süüdistatava tahtliku manöövri sooritamisega. Kohus on tõesti väitnud, et süüdistatava suunamine oma sõiduki vastassuunavööndisse on tegevus, mis on suunatud liikluseeskirja rikkumisele. Kaitsja on apellatsioonis välja toonud kohtuotsusest ainult ühe lause, kuid see lause on üks osa lõigust, kus kohus põhjendab oma seisukohta. Kui lugeda tervet lõiku, on kohtu seisukoht on jälgitav. Kohus on

idnud, et süüdistatav asus diagonaalselt liikuma teeotsa poole, kuhu soovis teha vasakpööret ning selline manööver /diagonaalne/ ei saa toimuda ettevaatamatusest. Süüdistatav ei teostanud vasakpööret õigesti, mistõttu põrkusid kokku kannatanu sõiduki ja süüdistatava sõiduki esiosad. Kohus ongi õigesti järeldanud, et kui süüdistatav oleks teinud vasakpööret vastavalt liikluseeskirjale, ei oleks toimunud laupkokkupõrget. Kaitsja

iab, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, et süüdistatav oleks rikkunud liiklusnõudeid. Prokurör ka sellega ei nõustu –

§ 91

kohaselt peab enne manöövrit juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Kuna liiklusõnnetus toimus /tagajärg on olemas/, siis pidi süüdistatav rikkuma

§ 91nõuet.

Kui süüdistatav oleks veendunud, et talle vastu liigub sõiduk, mille ta on kohustatud

§ 100

ja § 156 kohaselt enne manöövri sooritamist läbi laskma, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Selle asemel on tõendamist

idnud, et süüdistatav liikus oma suunavööndist diagonaalselt vastassuunavööndisse, et pöörata vasakule kõrvalteele, põrgates kokku talle vastu liikuva sõidukiga viimase suunavööndis. Vastuliikuv kannatanu sõiduk ei rikkunud liiklusnõudeid. Kaitsja

iab, et kannatanu on rikkunud

§ 123nõuet.

Prokuröri hinnangul sisustab kaitsja

§ 123mõtet valesti.

Kannatanu, liikudes Harjumaal Nissi vallas

hetu – Nurme teel kiirusega ca 95 km/h, ei pidanud ette aimama, et keegi soovib sooritada vasakpööret üle tema sõidusuuna, kuna autojuhina ta teadis, et vastuliikuvad juhid on kohustatud teda läbi laskma.

§ 123

näeb ette, et juht peab valima nn õige kiiruse, et ta suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja etteaimatava mis tahes takistuse ees. Süüdistatava sõiduki ilmumine kriminaalasjas tuvastatud moel kannatanu sõidusuunda ei ole etteaimatav takistus ning kohus on õigesti ka otsuses viidanud liikluses kehtivale usalduspõhimõttele, mida süüdistatav rikkus. Kohus on prokuröri hinnangul ka õigesti

idnud, et kannatanupoolne väike kiiruse ületamine on vähem oluline rikkumine kui süüdistatava rikkumised. Kohus

iab seega, et kannatanu väike kiiruse ületamine ei ole põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega, vaid põhjuslikus seoses on süüdistatava poolt liiklusnõuete rikkumised. Prokurör juhib veel tähelepanu liiklustehnilise ekspertiisi eksperdiarvamusele selles, et kannatanu sõidukiiruse suurusjärk oli 97 km/h. See ei tähenda, et see oli täpselt 97 km/h. Asulavälisel teel liigutaksegi praktikas ca 100 km/h. 5

iab prokurör, et kohtuotsus on lugejale jälgitav, seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb Mzia Stepnadze kaitsja Aleksei Smelovi apellatsioon jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU ISTUNG

1. Ringkonnakohtu istungil jõid kohtmenetluse pooled oma seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused,

iab, et Mzia Stepnadze kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele osas, milles taotletakse alternatiivselt Mzia Stepnadze süüdi tunnistamist KarS § 423 lg 1 järgi. 7. Sisuliselt ei ole apellatsioonis esitatud mingeid uusi maakohtule mitte teadaolevaid tõendeid ega asjaolusid, selles taotletakse üksnes olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt põhitaotlusena õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Vaidlustatud otsuses on tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt kujunenud kohtu arvamus ja järeldustele jõudmine kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium

iab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik

ida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks inkrimineeritud kuriteokooseisu objektiivse külje osas. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Vaidlustatud otsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult ning maakohtu põhjendused kuriteo faktiliste asjaolude osas on ammendavad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on maakohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava M. Stepnadze talle esitatud süüdistuses süüdi mõistab. Esitatud apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes vaidlustatud otsuse põhjenduste ja järeldustega süüteokoosseisu objektiivse külje osas, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata ning lisab järgmist. Kaitsja etteheide, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole Mzia Stepnadze poolt allkirjastatud ning seega ei ole usaldusväärne tõend ja alusmaterjal liiklustehniliseks ekspertiisiks on asjakohatu, kuna liiklusavarii ajal kehtinud KrMS § 84 lg 2 kohaselt kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu kutsutakse sündmuskoha vaatluse juurde, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Seega KrMS ei kohusta menetlejat kutsuda kahtlustatavat või tunnistajat sündmuskoha vaatluse juurde. Seejuures tulenevalt KrMS § 87 lg-st 2 sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud isiku seletusi. Nähtuvalt kriminaalasja 6

iab samal ajal, et maakohtu otsus M. Stepnadze süüdimõistmises ja karistamises KarS § 422 lg 1 järgi tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise (KrMS § 338 p 2) tõttu. Kuivõrd nii KarS § 422 kui § 423 on osaliselt blanketsed kuriteokoosseisud, tuleb tuvastada liiklusvõi käitusnõuete rikkumised läbi nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktide. Süüdistuse kohaselt on M. Stepnadze rikkunud

§-s 82 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 39 lg 1);

§-s 91 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 2 p 8);

§-s 100 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 17 lg 5 p 3);

§ 156(1.

juulist 2011 kehtivas LS-s § 17 lg 5 p 3) sätestatut. 8.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et M. Stepnadze on eelviidatud norme rikkunud, kuid

iab, et M. Stepnadze ei eiranud oma kohustusi mootorsõiduki juhina tahtlikult, vaid ettevaatamatusest, st hooletusest. Siinkohal tähendab nimetatud ringkonnakohtu seisukoht, et M. Stepnadze poolt toimepandud tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 423 järgi, kuna KarS § 422 ja § 423 erinevus seisneb üksnes toimepanija suhtumises ja teadmises liiklus- või käitusnõuete rikkumise kohta. Samas ettevaatamatust tagajärje suhtes eeldavad mõlemad eelnimetatud kuriteokoosseisud. Kohtukolleegium siiski märgib, et

§ 82(1.

juulist 2011 kehtivas LS-s § 39 lg 1) nõuete rikkumine /suunamärguande andmise nõue/ ja M. Stepnadzele etteheidetud kehtiva juhiloa puudumine ei ole põhjuslikkus seoses saabunud süüteo koosseisu tagajärjega. 8.2. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas M. Stepnadze rikkus süüdistuses viidatud liiklusnõudeid hooletusest. Mzia Stepnadze väitis kohtulikul uurimisel, et tema auto suri välja enne pöörde sooritamist omas sõidureas, kui tema jaoks täiesti ootamatult toimus kokkupõrge. Nimetatud kaitseversioon oli ümberlükatud tõendite kogumiga, millest üheselt tuleneb, et M. Stepnadze juhitud auto kokkupõrke hetkel liikus vastassuunavööndis kiirusega 16 km/h. Teo toimepanemine hooletusest eeldab KarS § 18 lg 3 järgi hoolsuskohustuse rikkumist, mille tuvastamiseks tuleb võrrelda konkreetset nn hooletut olukorda korrektse, so hoolsa, käitumisega. Kõik eelviidatud LS-ist (teo toimepanemise ajal kehtinud

-st) tulenevad sätted reguleerivad juhi kohustusi olla tähelepanelik teiste liiklejate suhtes ning pöörates ristmikevahelisel teel vasakule andma teed vastu sõitvale juhile. Ringkonnakohtu hinnangul on M. Stepnadze süüdistuses etteheidetud normide puhul tegemist viidetega erinevatele juhi kohustustele, mida juhilt oodatakse hoolsa käitumise korral. Seega on tegemist hoolsuskohustusega, mille järgmist mootorsõiduki juhilt liikluses oodatakse. 8.3. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et M. Stepnadze nägi talle lähenevat A. L poolt juhitud autot, kuid lootis kergemeelselt oma vasakpöörde manööver lõpetada enne võimalikku kokkupõrget, samas pidades võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootes seda vältida. Väärib märkimist, et kuigi Mzia Stepnadze ütlused tervikuna ei ole usaldusväärsed ning seega tõendina lubatavad, väitis M. Stepnadze, et ta üldse ei näinud A. L poolt juhitud autot, mis antud juhul välistab kaudse tahtluse või kergemeelsuse vormi. Tulenevalt KrMS § 7 lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kuivõrd asjas ei ole tõendeid selle kohta, et M. Stepnadze ei vaadanudki manöövri tegemisel teisi autosid, mis viitaks tema tegevuses kaudsele tahtlusele või nägi A. L juhitud lähenevat autot, kuid soovis enne oma manööver lõpetada, mis viitaks kergemeelsusele, siis tuleb asuda seisukohale, et puuduvad tõendid, et M. Stepnadze oli teadlik, et tema tegevus võib kaasa tuua teisele isikule eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise. Subjektiivse külje osas

iab 7

(käesoleval ajal LS-i) sätteid, pidanuks M. Stepnadze vastutulevat autot märkama ning selle juhile enne vasakpöörde sooritamist teed andma. 9. Kuna ringkonnakohus

iab, et M. Stepnadze tuleb süüdi mõista KarS § 423 järgi, so kergemas kuriteos, tuleb mõista talle uus karistus. KarS § 423 lg 1 süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise eest on võimalik nimetatud sätte sanktsiooni kohaselt mõista süüdlasele karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks M. Stepnadze’

mõista rahalist karistust tulenevalt asjaolust, et tema on töötu ning tema ülalpidamisel on väike laps. Karistuse mõistmisel arvestab ringkonnakohus KarS §-s 56 sätestatud asjaolusid. M. Stepnadze puhul karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi ei esine. Kuigi M. Stepnadze on toime pannud üldohtliku kuriteo, mille tagajärjel on kannatanu saanud raske terisekahjustuse, tuleb ringkonnakohtu hinnangul karistuse mõistmisel arvestada, et M. Stepnadze ei ole varem karistatud nii väärtegude kui ka kuritegude toimepanemise eest, sh liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, ning käesoleva teo on M. Stepnadze toime pannud ettevaatamatusest, mis tähendab, et M. Stepnadzel puudus tahtlus põhjustatud tagajärje suhtes. Ringkonnakohus

iab, et M. Stepnadzet on võimalik karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt

ebema karistusega, st 4kuuse vangistusega, ning vabastada M. Stepnadze karistuse kandmisest KarS § 73 alusel tingimisi 3aastase katseajaga. 10. Kohtukolleegium peatub samuti kaitsja taotlusel jätta tsiviilhagi läbivaatamata ning osundab, et varasemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kriminaalmenetluses rakendatakse neid tsiviilmenetluse eeskirju, mis ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja on vajalikud tsiviilhagide otsustamisel kriminaalasjades (RKKKl nr. 3-1-1-96-04; 3-1-1-23-07). Seega selle taotluse otsustamisel peab kohus juhinduma TsMS §-st 423, mis sätestab hagi läbivaatamata jätmise aluseid. Kohtukolleegium märgib, et apellatsioonis kaitsja ei too ühtegi viidet TsMS §-s 423 toodud alustele ning neid ei

idnud ka ringkonnakohus, mistõttu tuleb jätta kaitsja taotlus selles osas rahuldamata.

1. Et kohtukolleegium tuvastas KrMS § 338 p 2 nimetatud aluse maakohtu otsuse tühistamiseks, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2,4 ja § 340 lg 2 p 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
2. märtsi 2012 kohtuotsuse Mzia Stepnadze süüdimõistmises ja karistamises KarS § 422 lg 1 järgi ning teeb uue otsuse, millega tunnistab Mzia Stepnadze süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning mõistab talle vastava karistuse. Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Sten Lind 8