mai 2011 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Ervin Laanemetsa (Laanemets) kaitsja Ain Laansalu Prokurör Kaitsja Ülle Hõrak Ervin Laanemets, isikukood: 36502086513; XXX; varem kriminaalkorras karistamata Ain Laansalu Kohtuistungi toimumise aeg
Evin Laanemets mõista süüdistuses
MS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ervin Laanemetsalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulu, s.o kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 5, 55 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 ja § 185 lg 2 alusel riigi kanda. Kaitsja apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäär 5,37 eurot) s.o 537 eurot.
Laanemets 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. E. Laanemetsalt mõisteti välja kuriteoga tekitatud kahju katteks 51.13 eurot G.V. kasuks. Maakohus arutas E. Laanemetsa süüdistust
p 1 järgi selles, et tema 10.04.2009 kella 19.50 paiku XXX poe ees parklas võttis käsi- ja õlavarrega G.V. kaelast haardesse, seejärel surus kannatanu M.P. kasutuses oleva sõiduauto Ford Scorpio reg märgiga XXX XXX kapotile, misjärel lõi kannatanut mitmel korral rusikaga näkku ja seejärel mitmel korral peaga vastu autoklaasi, tekitades kannatanule näomarrastused ja verevalumid ning põhjustades füüsilist valu. Oma tegevusega tekitas E. Laanemets avalikus kohas alaealisele G.V. le tahtlikult füüsilist valu, tekitades ohu-ja hirmutunde ja häiris üldist õigusrahu avalikus kohas, väljendades ilmset lugupidamatust heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise normide vastu. - 10.04.2009 mõned minutid peale G.V. löömist, XXX juurde viiva teeharu juures asfaltteel, pigistas ja tõmbas sõrmedega ninast M.P. , seejärel lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku, tekitades kannatanule marrastuse ülahuule sisemisel pinnal ja põhjustades füüsilist valu. Oma tegevusega tekitas E. Laanemets avalikus kohas M.P. kui juhuslikult sündmuskohal viibivale kõrvalisele isikule tahtlikult füüsilist valu, tekitades ohu-ja hirmutunde ja häiris üldist õigusrahu avalikus kohas, väljendades ilmset lugupidamatust heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise normide vastu, kuna tahtliku füüsilise vägivalla ohvriks langes avalikus kohas juhuslikult viibinud isik, kellega puudus eelnev konflikt. Kohtuvaidluse käigus prokurör loobus süüdistusest avaliku korra rikkumise osas, paludes E. Laanemetsa poolt toimepandu ümber kvalifitseerida
Kohtuotsuse motiivide kohaselt on tõendatud vägivalla kasutamine G.V. suhtes. Süüdistatava, kannatanute, tunnistajate ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, patsiendi kaarti ja asitõendi vaatlusprotokolli kogumis hinnates luges maakohus tõendatuks, et 10.04.2009 õhtul kella 19.50 paiku XXX ees parklas E. Laanemets võttis käsi- ja õlavarrega G.V. kaelast haardesse, seejärel surus G.V. M.P. kasutuses olnud sõiduauto Ford Scorpio kapotile, misjärel lõi kannatanut G.V. t mitmel korral rusikaga näkku ja seejärel peaga vastu -2- autoklaasi, tekitades kannatanule näo marrastused ja verevalumid ning põhjustas füüsilist valu. Tõendid on kokkulangevad selles, et 10.04.2009 õhtul XXX parklas tekkis konflikt G.V. ja H.K. vahel. Kuigi kannatanu G.V. enda, K.S., J. L. ja K. G. kinnitusel G.V. üksnes rüseles H. K., on tunnistajad T.L., R. L., H. K. ja ka süüdistatav kinnitanud, et G.V. lõi jalaga korduvalt maaslamavat H. K. Tunnistajad K. S., M.P. , M.P. kinnitasid, et H.K. oli verine. Seega saab lugeda tõendatuks, et 10.04.2009 õhtul XXX parklas G.V. lõi jalaga H.K. t ja seda korduvalt. Süüdistatava väitel ajendaski selline G.V. käitumine (H.K. jalaga peksmine) teda sekkuma. Süüdistatava poolt G.V. auto kapotile surumist kinnitas ka kannatanu G.V. ka ise, samuti mitmed tunnistajad (K.S. , R.L. , M.P. , K.G. ). Ka tunnistajad M.P. ja J. L. kinnitasid, et süüdistatav lõi G.V. t rusikaga pea piirkonda. Kuigi M.P. esialgu väitis, et ei näinud seda, mida süüdistatav tegi, kinnitas ta hiljem siiski, et E. Laanemets lõi G. rusikaga kahel korral näkku. Seega võis kannatanu näomarrastused ja verevalumid saada E. Laanemetsa poolt toimepandu tagajärjel. Seega pani süüdistatav G.V. suhtes vägivallateo toime otsese tahtlusega. Kannatanu G.V. ja M.P. ning tunnistajate K.S. , M.P. , J.L. ja K.G. i ütlustega on ümber lükatud süüdistatava ja tunnistaja R.L. a väide, et süüdistatava sekkumise hetkel G.V. peksis H.K. t. Kannatanute ja tunnistajate K.S. , M.P. , J.L. ja K.G. i, H.K. ütlusi ei lükka ümber ka tunnistajate T.L. ja M.P. a ütlused. Eeltoodu alusel saab järeldada, et hetkel, mil süüdistatav alustas oma tegevust G.V. suhtes, siis G.V. st lähtuvat ohtu H.K. suhtes enam ei eksisteerinud. E. Laanemetsa süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuna asja kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et süüdistatava tegevuses esineksid avaliku korra rikkumise tunnused, tuleb süüdistatava poolt toimepandu kvalifitseerida
Samuti on tõendatud vägivalla kasutamine M.P. suhtes. Maakohus leidis, et kannatanute M.P. ja G.V. ütlused, tunnistajate K.S. , M.N. , K.G. i, R.L. a ütlused ja süüdistatava ütlustega kogumis on tõendatud, et 10.04.2009 mõned minutid peale G.V. löömist E. Laanemets pigistas ja tõmbas sõrmedega ninast M.P. t, seejärel lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku, tekitades kannatanule marrastuse ülahuule sisemisel pinnal ja põhjustades füüsilist valu. Süüdistatava väitel oli tema käitumine M.P. suhtes (ninast kinni võtmine ja koju minna käskimine) tingitud hirmust koguneva noorte seltskonna ees. Kohtu arvates ei ole alust lugeda E. Laanemetsa M.P. suhtes vägivalla kasutamise hetkel hädakaitseseisundis olevaks. Kannatanu M.P. kinnitusel läks ta süüdistatavaga rääkima. Süüdistatava ja M.P. vahelist jutuajamist kinnitas ka tunnistaja R.L. . Uuritud tõenditest ei tulene, et M.P. või mõni teine sündmuskohal viibinud isikutest oleks E. Laanemetsa kuidagi rünnanud ja süüdistataval ei olnud ka mingit alust arvata, et teda hakatakse ründama. Kuna tõendamist ei leidnud, et süüdistatava tegevuses esineksid avaliku korra rikkumise tunnused, tuleb süüdistatava poolt M.P. kehaline väärkohtlemine kvalifitseerida
Karistuse mõistmisel arvestas maakohus võimalikke kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E. Laanemetsa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kuna süüdistatav on karistamata, on põhjendatud tema suhtes kergemaliigilise karistuse s.o rahalise karistuse kohaldamine. Kuna vägivalda on kasutatud kahe isiku suhtes, ei ole -3- põhjendatud karistust mõista sanktsiooni alammääras, vaid veidi suuremas määras. Kuna kuriteo toimepanemisest on möödas juba enam kui kaks aastat ning E. Laanemets on elanud õiguskuulekalt, ei ole karistuse eesmärkide saavutamise seisukohalt otstarbekas karistuse reaalne täitmisele pööramine hetkel ja süüdistatava võib
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu E. Laanemetsa kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt ei vasta maakohtu järeldused E. Laanemetsa tegevuse osas tõendite kogumi õiglasele ja sõltumatule hindamisele. Kohtu järeldused
kohaldatavuse osas on vastuolus seaduse sätte, mõtte ja Riigikohtu varasemate seisukohtadega. Vägivald G.V. vastu oli õigustatud H.K. vastu suunatud ründe lõpetamiseks. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta M.P. a ütlused. Kohus ei põhjendanud, miks M.P. a ütlused on ebausaldusväärsed ning nendega ei saaks arvestada. H.K. kinnitas kohtus, et ootas kõrvalist sekkumist G.V. vägivalla lõpetamiseks. Kohtul olid otsustamisel mitmed vastuolulised tõendid, kuid kohtuotsusest jääb arusaamatuks, miks kohus on eelistanud süüdimõistmisel vägivallatsenud nooruki ning tema sõprade ütlusi. M.P. käitumine oli ettearvamatu, mistõttu võis situatsiooni arvestades olla õigustatud vähene kehaline kokkupuude. Riigikohus on osundanud
kohaldatavuse osas, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Hädakaitsesituatsiooni hindamisel tuleb arvesse võtta ka sellele eelnenud sündmuste käiku. M.P. järgnes E. Laanemetsale olukorras, kus G.V. oli minema jooksnud. M.P. oli vaenulikult meelestatud, mida kinnitavad ka tema ütlused. E. Laanemetsa sõnul oli poe ette kogunenud ja kogunemas veel noorukeid. Seetõttu ei pidanud E. Laanemets ootama tegelikku võitlusolukorda ning võimaliku ründe kõrvaldamiseks haaras ta M.P. ninast ning pigistas seda. Arvestades situatsiooni ei olnud antud vägivald ebaproportsionaalne ega tekitanud liigseid kannatusi M.P. . Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid on kahe aasta jooksul jätnud tähelepanuta jõhkra vägivalla, mistõttu E. Laanemetsa süüstamine on silmakirjalik ning ebaõiglane. Alates 2009.a oli Eesti Vabariigi õiguskaitseorganitele teada G.V. jõhker vägivald. Sellises olukorras tundub ebaõiglane karistusotsus E. Laanemetsa suhtes, kes sakutas inimese peaga palli mängiva nooruki eemale. Ka isikute võrdse kohtlemise põhimõttest peaks riiklik menetlus mitte olema ainult õiglane vaid ka näima õiglasena. Kannatanu vastuväited apellatsioonile Kannatanu G.V. esitas oma selgitused ja vastuväited apellatsioonile. Kannatanu leiab, et noorukid ei olnud vägivaldsed. H.K. oli see, kes tuli noorukite juurde ja hakkas M.P. auto kallal jõudu kasutama. H.K. oli kakluse algatajaks. E. Laanemets sekkus siis kui G.V. oli H.K. st juba eemaldunud. E. Laanemetsa sekkumine oli väga jõhker. E. Laanemets võttis G.V. l seljatagant ümber kaela kinni ja viskas G.V. kapoti peale ja lõi talle mitu korda rusikaga näkku. E. Laanemets tagus G.V. pead klaasi nurga vastu ja kui K.S. ei oleks appi tulnud, siis oleks see lõppenud halvasti. -4- M.P. ei olnud vaenulikult meelestatud. M.P. oli pigem see, kes otsis lahendust vägivalla lõpetamiseks. M.P. püüdis E. Laanemetsale öelda, et miks sa lööd oma sõbra last. Selle peale lõi E. Laanemets M.P. rusikaga näkku. M.P. helistas G.V. isale ja ütles, et tema poega pekstakse poe ees. Kannatanu G.V. leiab, et E. Laanemetsa süüdistamine ei ole ebaõiglane. E. Laanemets oli ebakaines olekus ja agressiivne. E. Laanemetsa väide, et H.K. pea käis kui pall G.V. jala ja asfaldi vahel, on vale. Ei ole võimalik, et alaealine G.V. , kes kaalus 64 kg, peksis vägivaldselt H.K. t, kes väitis kohtus, et kaalub 124 kg ja oli joonud ainult paar pudelit õlut. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav E. Laanemets ja tema kaitsja apellatsiooni juurde. Prokurör palus jätta apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning E. Laanemets tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. 1. Maakohus luges uuritud tõendeid kogumis hinnates tõendatuks, et 10.04.2009 õhtul kella 19.50 XXX poe ees parklas võttis süüdistatav E. Laanemets käsi-ja õlavarrega G.V. kaelast haardesse, surus ta M.P. kasutuses olnud sõiduauto Ford Scorpio kapotile, misjärel lõi kannatanut G.V. t mitmel korral rusikaga näkku, peaga vastu autoklaasi, tekitades kannatanule näomarratused ja verevalumid ning põhjustades füüsilist valu. Kaitsja on seisukohal, et vägivald G.V. vastu oli õigustatud H.K. vastu suunatud ründe lõpetamiseks. Siinkohal osundab apellant tunnistaja M.P. a ütlustele ning märgib, et H.K. on ka kohtus kinnitanud, et ootas kõrvalist sekkumist G.V. vägivalla lõpetamiseks. Kaitsja on seisukohal, et kohus jättis E. Laanemetsa tegude hindamisel alusetult kohaldamata
1.1 Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda maakohtu seisukohal, mille kohaselt annab tõendite kogum aluse järeldada, et 10.04.2009 õhtul XXX poe juures E. Laanemets, kasutades G.V. suhtes vägivalda, lõi muuhulgas auto kapotile surutud G.V. t mitmel korral rusikaga näkku. Maakohtu arvates olukorras, kus kannatanu süüdistatava haardes rabeles ja oli pooleldi kõhuli või külili, ei ole välistatud kannatanule rusikaga näkku löömine. Kohtu arvates asjaolu, et mitmed tunnistajad (M.P. ja J.L. ) on kinnitanud seda, et süüdistatav lõi G.V. t rusikaga pea piirkonda, teeb kannatanu sellesisulised ütlused usaldusväärseks. Veel märkis maakohus, et kuigi tunnistaja M.P. kohtuistungil esialgu väitis, et ei näinud seda mida süüdistatav tegi, on ta hiljem siiski kinnitanud oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste õigust, mille kohaselt E. Laanemets lõi G. rusikaga kahel korral näkku. Asjaolu, et mitte kõik tunnistajad ei kinnita rusikaga löömist, on maakohtu arvates seletatav sellega, et mitte kõik tunnistajad ei jälginud sündmusi algusest peale ning ei näinud kõike ühest ja samas kohast. -5- 1.2 Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et tunnistajate M.P. , J.L. ja K.G. i kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamine KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel ei ole seaduslik. Toimiku materjalidest nähtuvalt tunnistajad M.P. ja J.L. kohtuistungile ei ilmunud, kuna töötavad Soomes (I kd, tl 242, 244) ning tunnistaja K.G. i kohtuistungile mitteilmumise põhjuseks oli viibimine sõjaväes (I kd, tl 243). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldamata takistusega KrMS § 291 lg 1 p 5 mõttes, mistõttu nimetatud tunnistajate ütluste avaldamine ei ole seadusega kooskõlas (KrMS § 339 lg 2 rikkumine) ning nendele kohtuotsuses tuginemine ei ole põhjendatud. 1.3 Ringkonnakohus leiab, et tõendite kogum ei võimalda asuda seisukohale, et E. Laanemets lõi G.V. t rusikaga näkku. Kannatanu G.V. ning tunnistaja M.P. on rääkinud oma ütlustes risikaga näkku löömisest. Samas aga tunnistajad K.S. , M.N. , H.K. , R.L. , T.L. , M.P. a oma ütlustes G.V. näkku löömisest midagi ei räägi. Seega nimetatud tunnistajate ütlused on kokkulangevad süüdistatava ütlustega, mille kohaselt rusikaga näkku löömist ei olnud. Asjaolu, et patsiendikaardist nähtuvalt oli G.V. l AS Põlva Haiglasse pöördumisel tuvastatud näo marrastused ja verevalumid (I kd, tl 12), ei anna alust tõsikindlalt väita, et nimetatud kahjustused olid tingitud E. Laanametsa poolt G.V. väidetavast rusikaga löömisest. Käesoleval juhul ei saa jätta tähelepanuta, et enne süüdistatava ja G.V. vahelist kontakti toimus G.V. ja H.K. vahel kaklus, mistõttu võis G.V. tuvastatud marrastused saada juba tema ja H.K. vahel toimunud kaklusest. Kannatanu G.V. ja M.P. ütlused E. Laanametsa poolt kasutatud vägivalla ulatusest teeb ringkonnakohtu arvates kaheldavaks ka asjaolu, et tegemist oli noorte alkoholjoobes olnud agressiivselt meelestatud noorukite seltskonnaga, kellele oli ilmselgelt vastumeelne E. Laanametsa sekkumine nende tegevusse. Eeltoodust lähtuvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et E. Laanametsa poolt G.V. korduv näkku löömine ei ole tõendatud. Kriminaalasjas on tõendatud, et 10.04.2009 õhtul XXX poe juures tekkis konflikt G.V. ja H.K. vahel. Põhjendatult on tõendatuks loetud asjaolu, et G.V. lõi maaslamavat H.K. t korduvalt jalaga seni, kuni H.K. oli verine. Süüdistatava väitel ajendaski selline G.V. käitumine teda sekkuma, et lõpetada G.V. rünne H.K. vastu. 1.4 Maakohus on kohtuotsuses kaalunud, kas E. Laanemets tegutses hädakaitseseisundis ning asus seisukohale, et hetkel, mil süüdistatav alustas oma tegevust G.V. suhtes väidetavalt H.K. kaitseks, vahetut või vahetult eesseisvat G.V. st lähtuvalt ohtu H.K. suhtes enam ei eksisteerinud. Maakohus on tunnistajate K.S. , M.P. , J.L. ja K.G. i ning kannatanu G.V. ütlustest tulenevaga ümber lükatuks lugenud süüdistatava ja tunnistaja R.L. a väite, et süüdistatava sekkumise hetkel G.V. veel peksis H.K. t. Nimetatud seisukohta kinnitab ka tunnistaja H.K. , et sel hetkel, kui E. Laanemets tõmbas G.V. ära, peksmist enam ei olnud. Maakohtu hinnangul ei lükka nimetatud tõenditest lähtuvat ümber ka tunnistajate T.L. ja M.P. a ütlused, kes kinnitasid, et G.V. ja H.K. vahel oli kaklus ja E. Laanemets läks sinna vahele. Esmalt ringkonnakohus kordab juba eelnevalt võetud seisukohta sellest, et tunnistajate M.P. , J.L. ja K.G. i ütlustele ei ole võimalik tugineda ning need tuleb tõendite kogumist välja jätta. Puutuvalt maakohtu osundusse tunnistaja H.K. ütlusele, ringkonnakohus märgib, et H.K. ütlustest ei tulene tõsikindlat arusaama sellest, et E. Laanemetsa sekkumise hetkel teda G.V. enam ei peksnud. -6- Ringkonnakohus leiab, et siinkohal on maakohus põhjendamatult hinnanud vähetähtsateks tunnistajate M.P. a ja T.L. ütlused, mis lükkavad sisuliselt ümber kannatanute ja K.S. ütlused ning toetavad süüdistatava ja tunnistaja R.L. a ütlusi. M.P. a ütluste kohaselt toimus kaklus H.K. ja G.V. vahel. E. Laanemets lahutas nad ära, tõmbas kaugemale. T.L. ütluste kohaselt oli poe ees kaklus. Tunnistaja läks välja vaatama ning sel hetkel tagus G.V. jalaga H. vastu pead. Tunnistaja lausus, et keegi võiks vahele minna. E. Laanemets läks vahele. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud tunnistajate näol tegemist nn objektiivsete tunnistajatega, kes ei ole huvitatud isikud ning ei kuulu kumbagi seltskonda. Nimetatud tunnistajate ütlused toetavad süüdistatava ütlusi selles, et H.K. vastu suunatud rünne ei olnud lõppenud. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et hetkel, mil E. Laanemets sekkus G.V. õigusvastasesse tegevusse, ei olnud H.K. vastu suunatud vahetu rünne lõppenud. 1.5
lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire. Vaieldamatult on leidnud tuvastamist, et G.V. kasutas intensiivselt vägivalda H.K. suhtes (lõi korduvalt jalaga maaslamajat). Seega oli tegemist õigusvastase ründega H.K. suhtes. E. Laanemetsa sekkumise eesmärgiks oli nimetatud ründe lõpetamine, s.t süüdistatav asus kaitsma H.K. t. Sellist E. Laanemetsa tegutsemist tuleb hinnata hädaabina. Ringkonnakohus leiab, et E. Laanemets tegutses hädakaitseseisundis. E. Laanemetsa sekkumine, s.t vägivalla kasutamine ründaja (G.V. ) vastu oli ainuvõimalik vahend H.K. vastu suunatud õigusvastase ründe lõpetamiseks, kuna keegi teine sündmuse juures viibinud tunnistajatest tema kaitseks ei sekkunud. H.K. ütlustest maakohtus tuleneb, et ta ootas kõrvalseisjatelt abi, ootas sekkumist juba varem. H.K. allajäämine G.V. vägivalla suhtes oli ilmne, kuna arvestatavat temapoolset vastutegevust ei ole tuvastatud. Arvestades seda, et H.K. t peksti korduvalt jalaga, oli sellises olukorras E. Laanemetsal täielik alus arvata, et et H.K. vastu suunatud rünne ei ole lõppenud ning see võib jätkuda. Seega on tuvastatud, et E. Laanemets tegutses kaitsetahtega. 1.6 Isegi kui eeldada, et objektiivselt mingit rünnet enam ei esinenud, ei saa jätta tähelepanuta
Nimetatud säte reguleerib eksimust õigusvastasust välistavas asjaolus ning lõike 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes ekslikult kujutab ette asjaolusid, mis välistaksid tema teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik vaid ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Siinkohal on oluline määratleda, et eksimus selle kohta, et isikut rünnatakse või seisab rünne vahetult ees, peab sündmustikku tervikuna arvestades olema adekvaatne.
§-le 31 lg-le 1 tuginemine on välistatud, kui isik põhjendamatult leiab, et teda või siis teist isikut rünnatakse. Süüdistatav on maakohtu istungil selgitanud, et vahetult enne tema tegevust G.V. seisis H.K. ees ja tagus teda näkku. Seega tuleneb süüdistatava ütlustest tema arusaam sellest, et G.V. õigusvastane rünne ei olnud lõppenud ning see võib jätkuda. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et E. Laanemetsal esineda võinud eksimus õigusvastasust välistava asjaolu esinemises (kestev ründeolukord) oli õiguslikult adekvaatne
1.7 Hädakaitsetegevuse juures on oluline märkida, et selle eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus või kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Sobiv on selline kaitsevahend, mis pelgalt ei tõrju rünnet, vaid lõpetab selle täielikult ja koheselt, ilma et -7- kaitsja või kaitstava õigushüved ohtu jääksid või edaspidi ohtu sattuksid. Kuna rünne on õigusvastane, siis ei pea kaitsja enda või teise isiku õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei kindlusta ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab. Säästvaima vahendi tuvastamine eeldab, et kaitsjal pidi olema mingi valik. Käesoleval juhul on tuvastatud, et G.V. lõi korduvalt jalgadega maaslamavat H.K. t. Süüdistatav E. Laanemets võttis G.V. haardesse, surus sõiduauto kapotile. Ringkonnakohus juba eelnevalt asus seisukohale, et G.V. näkku löömine ei ole tõendatud. Seega oli E. Laanemetsa poolt kasutatud füüsiline vägivald ei tekitatud kannatanule liigset kahju. Tuvastatud on, et E. Laanemetsa poolt G.V. suhtes kaitse eesmärgil kasutatud vägivald vaieldamatult lõpetas igasuguse G.V. õigusvastase tegevuse H.K. suhtes. G.V. rabeles end E. Laanemetsa haardest välja ning jooksis ära. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Laanemetsa tegevus G.V. suhtes oli kantud kaitsetahtest. E. Laanametsal puudus vajadus ja soov G.V. suhtes igasuguse vägivalla kasutamiseks, kui ei oleks olnud G.V. poolt tulenevat vägivalda H.K. suhtes. E. Laanemetsa tegevusest nähtub motiiv lõpetada G.V. vägivald H.K. suhtes, s.t ta tegevus oli kantud soovist kaitsta H.K. t. Eeltoodust tulenevalt, kuna E. Laanemets tegutses G.V. suhtes vägivalda kasutades hädakaitseseisundis, ei ole tema poolt toimepandu õigusvastane (
suhtes toimepandud
2. Puutuvalt kannatanu M.P. suhtes vägivallateo toimepanemisse on kaitsja apellatsioonis märkinud, et M.P. käitumine oli ettearvamatu, mistõttu võis olukorda arvestades olla õigustatud vähene kehaline kokkupuude. Kaitsja rõhutab, et M.P. järgnes E. Laanemetsale olukorras, kus G.V. oli minema jooksnud. M.P. oli vaenulikult meelestatud. Süüdistatava sõnul oli poe ette kogunenud ja kogunemas veel noorukeid. Seetõttu ei pidanud süüdistatav ootama tegelikku võitlusolukorda. 2.1 Maakohus on uuritud tõendite (kannatanute G.V. , M.P. , tunnistajate K.S. , M.N. , K.G. i, R.L. a ja süüdistatava ütlused) kogumi pinnalt lugenud tõendatuks, et 10.04.2009 mõned minutid peale G.V. löömist XXX juurde viiva teeharu juures asfaltteel E. Laanemets pigistas ja tõmbas sõrmedega ninast M.P. t, seejärel lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku, tekitades kannatanule marrastuse ülahuule sisemisel pinnal ja põhjustades füüsilist valu. Hinnates süüdistatava selgitusi sellest, et tema poolt vägivalla kasutamine M.P. suhtes oli tingitud hirmust koguneva noorte seltskonna ees, on maakohus leidnud, et mingit alust ei ole lugeda E. Laanemetsa käitumist M.P. suhtes tegutsemisena hädakaitseseisundis. Maakohus märkis, et M.P. lähenemine süüdistatavale oli tingitud soovist temaga rääkida. Puuduvad tõendid selle kohta, et M.P. või mõni teine sündmuskohal viibinud isikutest oleks E. Laanemetsa rünnanud ning kohtu arvates ei olnud süüdistataval mingit alust arvata, et teda hakatakse ründama. 2.2 Ringkonnakohus maakohtu järeldustega ei nõustu. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukoht sellest, kas M.P. suhtes E. Laanemetsa poolt kasutatud vägivald piirdus vaid ninast kinnivõtmise ja selle pigistamisega, või lisaks sellele lõi E. Laanemets M.P. t ka ühel korral rusikaga näkku. -8- 2.3 Lugedes tuvastatuks, et E. Laanemets lisaks ninast pigistamisele lõi M.P. t ühel korral rusikaga näkku, on maakohus tuginenud kannatanu M.P. ning tunnistajate M.N. ja K.G. i ütlustele. Ringkonnakohus maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu. Tunnistaja K.G. i ütlused on ringkonnakohus juba eelnevalt ütluste avaldamisele antud hinnanguga kõrvale jätnud, mistõttu nendele tuginemine ka käesoleva episoodi puhul ei põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et sündmuse juures viibinud tunnistaja K.S. ei ole midagi rääkinud M.P. rusikaga näkku löömisest. Samuti ei räägi sellest ka tunnistaja R.L. . Maakohtu põhjendus, et kuna R.L. on süüdistatava poeg, võib see asjaolu kallutada teda andma isale soodsamaid ütlusi, ei ole asjakohane. R.L. on käesolevas kriminaalasjas tunnistaja, keda on hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest ning asjaolu, et tegemist on E. Laanemetsa pojaga, ei mõjutada tema ütluste usaldusväärsust. Kohus peab kõiki tõendeid hindama samade põhimõtete järgi. Puutuvalt G.V. poolt antud ütlustesse, et samal õhtul nägi ta M.P. t, kes tatistas verd ning tema huulega oli midagi lahti, märgib ringkonnakohus, et nimetatud ütlused ei kinnita maakohtu järeldust sellest, et M.P. t lõi E. Laanemets. G.V. ise väidetavat löömist ei näinud, kuna oli selleks ajaks lahkunud. Eeltoodust lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et puuduvad ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et E. Laanemets lõi M.P. t ühel korral rusikaga näkku. 2.4 Ringkonnakohus leiab samuti, et maakohus on liiga kitsalt hinnanud toimunud sündmusi. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada maakohtu otsuses tuvastatut, mille kohaselt kasutas E. Laanemets M.P. suhtes vägivalda mõned minutid peale seda, kui ta oli hädaabi korras lõpetanud H.K. peksmise M.P. ga ühte gruppi kuulunud G.V. poolt. Oluline ongi silmas pidada, et XXX poe juures tekkinud konflikt sai alguse kannatanute seltskonnast, st G.V. peksis jalgadega H.K. t ning sellise tegevuse jätkumise tõkestamiseks sekkus E. Laanemets. Kogutud tõenditest nähtuvalt on tuvastatud, et peale E. Laanemetsa poolt G.V. suhtes vägivalla kasutamist jooksis G.V. sündmuskohalt ära. M.P. ütluste kohaselt läks ta E. Laanemetsa juurde küsima, miks oli vaja nii teha. Nimetatud asjaolust tulenevalt on maakohus leidnud, et E. Laanemetsal puudus igasugune alus arvata, et teda võidakse rünnata. 2.5 Ringkonnakohus leiab, et ühegi tõendiga ei ole maakohus ümber lükatud E. Laanemetsa selgitused sellest, et tema tegevus (ninast pigistamine) M.P. suhtes oli tingitud hirmust kogunevate noorte ees. Süüdistatav on selgitanud, et õhkkond poe juures muutus närviliseks. M.P. tegeles helistamisega ja hakkas kogunema autosid. Ringkonnakohus leiab, et E. Laanemetsal oli kogu sündmuste käiku arvestades põhjendatult alus arvata, et M.P. võib teda rünnata. Samas on käesoleva juhul tõendatud, et objektiivselt mingit M.P. st tulenevat vahetut rünnet ei esinenud. Ka siinkohal käsitletu puhul ei saa ringkonnakohtu arvates kõrvale jätta
Oluline on ka siinkohal määratleda, et eksimus selle kohta, et isikut rünnatakse või seisab rünne vahetult ees, peab sündmuste käiku tervikuna hinnates olema adekvaatne.
lgle 1 tuginemine on välistatud, kui isik põhjendamatult leiab, et teda või siis teist isikut rünnatakse. -9- Ringkonnakohus leiab, et hinnates olukorda terviklikult, kus eelnevalt E. Laanemets osutas hädaabi H.K. kaitseks, mille tulemusena H.K. vastu kasutatud vägivald lõplikult tõrjuti (E. Verev põgenes), keegi alkoholijoobes noorte seltskonnast sündmuskohalt ei lahkunud vaid poe juurde hakkas kogunema autosid, õhkkond muutus närviliseks, oli E. Laanemetsal põhjendatult alus karta, et ei piirduta vaid rääkimisega. Seega tuleneb süüdistatava ütlustest tema arusaam sellest, et õigusvastane rünne ei olnud lõppenud ning see võib jätkuda. Seega hindas süüdistatav kujunenud situatsiooni kestva ründeolukorrana. 2.6 Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et E. Laanemetsal esinenud eksimus õigusvastasust välistava asjaolu esinemises (kestev ründeolukord) oli õiguslikult adekvaatne
Käesoleval juhul on tuvastatud, et E. Laanemets kasutas M.P. suhtes kerget vägivalda (ninast pigistamine). Ringkonnakohus leiab, et E. Laanemetsa kaitsetegevus jäi lubatu piiridesse. Hädakaitsetegevuse juures on oluline märkida, et selle eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus või kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Sobiv on selline kaitsevahend, mis pelgalt ei tõrju rünnet, vaid lõpetab selle täielikult ja koheselt, ilma et kaitsja või kaitstava õigushüved ohtu jääksid või edaspidi ohtu sattuksid. Samas peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab. Kuna E. Laanamets poolt kasutatud vägivald oli vaid M.P. ninast pigistamine, ei tekitanud see viimasele liigset kahju ning oli piisav ründe tõrjumiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Laanemetsa tegevus oli kantud kaitsetahtest. E. Laanametsal puudus igasugune vajadus M.P. suhtes enama vägivalla kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt, kuna E. Laanemets tegevus M.P. suhtes oli kantud ekslikust arusaamast, et ta tegutseb hädakaitseseisundis ning selliseks eksimuseks andis alust sündmuskohal kujunenud olukord (seega oli adekvaatne), ei ole tema poolt toimepandud tegu õigusvastane.
§-s 121 ettenähtud süüteokoosseis eeldab tahtlust, kehaline väärkohtlemine ettevaatamatusest ei ole võimalik, mistõttu tuleb E. Laanemets M.P. suhtes toimepandud teos õigeks mõista. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt ringkonnakohus tühistab maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse ning mõistab E. Laanemetsa talle esitatud süüdistuses
Maarika Kuusk Paavo Randma - 10 - Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.