) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada SULEV SESSMAN KarS § 202 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 9,60 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2013.a. 1 Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS`s SEB nr 10220034796011 või AS`s Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld Sulev Sessmani suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Sulev Sessmanilt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Sulev Sessmanilt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Allan Valgu poolt osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 5 alusel välja mõista Sulev Sessmanilt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 0,45 eurot.
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata väljamõistetud menetluskulude kokku summas 473,85 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 39,49 eurot, lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS`s SEB nr 10220034796011 või AS`s Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 2011.a. detsembris omandas Sulev Sessman Rakvere linnas L Klt süüteo toimepanemise teel saadud vara - L K poolt varastatud diiselkütust ca 60 liitrit, makstes selle eest 45 eurot. II Süüdistuse sisu Sulev Sessmani süüdistatakse selles, et tema 2011.a. detsembris omandas L Klt Rakvere linnas süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara – L K poolt varastatud diiselkütust umbes 60 liitrit, makstes selle eest kokku sularahas 45 eurot. Seega Sulev Sessman, omandades süüteo tulemusena saadud vara, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek 2 Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb Sulev Sessmani süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 202 lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o. 96 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul alates juulist 2012.a., igakuiselt vähemalt 9,60 eurot lõpptähtajaga 30.04.2013.a. IV Kaitsja taotlus Süüdistataval Sulev Sessmanil on oma majanduslikust seisust tulenevalt äärmiselt raskendatud menetluskulude kohene tasumine. Tuginedes
lg 3 palub kaitsja vähendada Sulev Sessmanilt välja mõistetavaid menetluskulusid ning lubada need kanda ositi 12 kuu jooksul. V Kohtu põhjendused
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.
lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasja materjalid ning süüdistusakt Sulev Sessmani süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi saabusid kohtusse 22.06.2012.a. Süüdistusakti koopia on edastatud ka süüdistatavale ja tema kaitsjale. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus Sulev Sessmani käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 202 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Sulev Sessmani puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Sulev Sessmani puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 435 eurot,
lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise 3 kulu summas 0,45 eurot ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 38,40 eurot.
Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Süüdistatava Sulev Sessmani kaitsja on esitanud taotluse süüdistatavalt välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks ning põhjendanud taotlust sellega, et Sulev Sessmanil on oma majanduslikust seisust tulenevalt äärmiselt raskendatud menetluskulude kohene tasumine.
lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate menetluskulude vähendamine või riigi kanda jätmine, kuid kohus võimaldab süüdistataval kriminaalmenetlusekulud tasuda ositi kohtuotsuse resolutsioonis esitatu järgi. Kohtunik Ärakiri õige Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.