lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav Kevin E - isikukood XXX; elukoht: Xxx; Eesti kodanik; algharidusega; töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistatud: 07.03.12 Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi – 4 kuud vangistust, millest reaalselt tuli ära kanda 1 kuu vangistust, 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 13.-14.05.2012) Kaitsja määratud korras Rein Kiviloo RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K e v i n E KarS §
S § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse (Harju Maakohtu otsus 07.03.12) järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel kantuks lugeda 2 päev eelvangistust (13.-14.05.2012). KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus (3 kuud ja 28 päeva) üldkasuliku tööga (ÜKT). Kuna ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd asendatakse 3 kuud ja 28 päeva (ehk 118 päeva) vangistust 236 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määrab kohus 12 kuud. ÜKT tegemise ajal on K. E allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse – osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides. Viru Vangla noortetöö üksuse Harju piirkonna kriminaalhooldaja. KrHO juhatajal määrata K. E le
Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus K. E süüditunnistamist KarS §
lg 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 1 kuu, millest on kantud eelvangistusena 2 päeva. Mõistetud karistust suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõista 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga 236 tundi ning mille tegemiseks määrata 12 kuud. ÜKT tegemise ajal on K. E kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse: osaleda sotsiaalprogrammides. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil K. E tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K. E tuleb süüdi tunnistada KarS §
Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades alaealise K. E ja tema seadusliku esindaja varalist seisundit ja perekondlikku olukorda, jätab kohus KarS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda ning annab võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude täielik ja kohene tasumine käib ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.