Obsah (11)

§ 418§ 4181§ 420§ 64§ 68§ 73§ 61§ 65§ 392§ 424§ 56

1-12-5992 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja 19. juunil 2012.a. Tallinnas 1-12-5992 Kohtukoosseis Kohtunik Katr

§ 418

lg 1, § 418¹ lg 2 p 1,2 § 420 lg 1järgi; Aimar Murel süüdistuses

§ 418

lg 2 p 1, § 418¹ lg 1, § 420 lg 1 järgi; Kalmer Tiido süüdistuses

§ 418

lg 2 p 1, § 418¹ lg 2 p 1,2 § 420 lg 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi; Tauno Lill süüdistuses

§ 418

lg 2 p 1, § 418¹ lg 2 p 1,2 § 420 lg 1 järgi; Igor Pantšenko süüdistuses

§ 418

¹ lg 2 p 1, § 420 lg 1 järgi ja Üllo Laaneoja süüdistuses

§ 418

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Riigiprokurör Laura Vaik Süüdistatav Avo Kaal Kaitsja Süüdistatav Kaitsja isikukood 36003150343, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend vahistamine alates 27.aprillist 2011.a Vandeadvokaat Sven Sillar Aimar Murel isikukood 36002192719, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, eesti keel, OÜ A keevitaja, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend vahistamine alates 27.aprillist 2011.a Vandeadvokaat Madis Mahlapuu Süüdistatav Kalmer Tiido isikukood 37305202732, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, eesti keel, ei tööta, tõkend vahistamine kohaldatud alates 23.maist 2011.a kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati: Varasem karistatus • 18.11.2003.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 1842 lg 1 alusel 2-aastase vangistusega, millest 1 aasta 3 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata 2-aastase katseaja jooksul; Kaitsja Vandeadvokaat Mart Sikut Süüdistatav Tauno Lill isikukood 36902172732, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, eesti keel, ei tööta, käesolevas kriminaalasjas tõkendit ei kohaldatud; kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati: Varasem karistatus Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav 09.06.2011.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 420 lg 1; 424, 418 lg 2 p 1 ja 4181 lg 2 p 2 alusel vangistusega 6 aastat ja 6 kuud; Vandeadvokaat Sirje Must • Igor Pantšenko isikukood 36901212746, elukoht XXX, kodakondsuseta, keskharidus, vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend vahistamine kohaldatud alates 4.maist 2011.a; Vandeadvokaat Anne Tammer Üllo Laaneoja isikukood 35803172721, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, eesti keel, pensionär, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann Juhindudes KrMS §-dest 173; § 175; §179; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Avo KAAL

§ 418lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat ja 8 kuud.

Süüdi tunnistada Avo Kaal

§ 4181lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat.

Süüdi tunnistada Avo Kaal

§ 420

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus 5 (viis) aasta vangistust. RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 2 5.

§ 68

lg 1 alusele lugeda mõistetud karistusest kantuks Avo Kaal´u poolt eelvangistuses viibitud aeg 27.aprillist 2011 kuni 19.juunini 2012 s.o 1 aasta, 1 kuu ja 23 päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest Avo Kaal tingimisi vabastatakse, on vangistus 3 (kolm) aastat, 10 (kümme) kuud ja 7 (seitse) päeva. 6.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et Avo Kaal´ule mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast so 19.juunist 2012.a.

1. Avo Kaalu suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada Avo Kaal vahi alt kohtusaalis.
2. Valida Avo Kaalu suhtes uueks tõkendiks elukohast lahkumise keeld, milline tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Süüdi tunnistada Aimar MUREL

§ 418lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

10. Süüdi tunnistada Aimar Murel

§ 4181lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust.

11. Süüdi tunnistada Aimar Murel

§ 420lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

12.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus 5 (viis) aastat vangistust. 13.

§ 68

lg 1 alusele lugeda mõistetud karistusest kantuks Aimar Murel´i poolt eelvangistuses viibitud aeg 27.aprillist 2011 kuni 19.juunini 2012 s.o 1 aasta, 1 kuu ja 23 päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest Aimar Murel tingimisi vabastatakse, on vangistus 3 (kolm) aastat, 10 (kümme) kuud ja 7 (seitse) päeva. 14.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et Aimar Murel´ile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast so 19.juunist 2012.a.

1. Aimar Mureli suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada Aimar Murel vahi alt kohtusaalis.
2. Valida Aimar Mureli suhtes uueks tõkendiks elukohast lahkumise keeld, milline tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Süüdi tunnistada Kalmer TIIDO

§ 418lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

18. Süüdi tunnistada Kalmer Tiido

§ 4181

lg 2 p 1,2 järgi ja mõista

§ 61lg 1 ja 2 alusel karistuseks 4 aastat vangistust.

19. Süüdi tunnistada Kalmer Tiido

§ 420lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

20. Süüdi tunnistada Kalmer Tiido

392 lg 2 p 2 järgi ja mõista karituseks 4 aastat vangistust. 21.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus 4 (neli) aastat vangistust. 22.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 23.05.2011 karistusaja hulka, lugedes Kalmer Tiido karistusaja alguseks 23.mai 2011.a.

1. Kalmer Tiido suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
2. Süüdi tunnistada Tauno LILL

§ 418lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aasta ja 8 kuud.

25. Süüdi tunnistada Tauno Lill

§ 4181lg 2 p 1,2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat.

26. Süüdi tunnistada Tauno Lill

§ 420lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 3 kuud.

27.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus 5 (viis) aastat vangistust. 28.

§ 65

lg 1 ning

§ 64

lg 1 alusel mõistes Tauno Lill´ele liitkaristust kohtuotsuste kogumi eest lugeda Tauno Lill´ele käesoleva kohtuotsusega mõistetav kergem karistus – 5 aastat vangistust – kaetuks temale 09.juunil 2011.a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-11-334 mõistetud raskema karistusega 6 aasta 6-kuulise vangistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks lugeda 09.august 2010.a. 29. Süüdi tunnistada Igor PANTŠENKO

§ 4181

lg 2 p1 järgi ja mõista

§ 61lg 1 ja 2 alusel karistuseks 4 aastat vangistust.

30. Süüdi tunnistada Igor Pantšenko

§ 420lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud.

31.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus 4 (neli) aastat vangistust. 32.

§ 68

lg 1 alusele lugeda mõistetud karistusest kantuks Igor Pantšenko poolt eelvangistuses viibitud aeg 04.maist 2011 kuni 19.juunini 2012 s.o 1 aasta 1 kuu ja 16 päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest Igor Pantšenko tingimisi vabastatakse, on vangistus 2 (kaks) aastat, 10 (kümme) kuud ja 14 (neliteist) päeva. 33.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et Igor Pantšenko´le mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 4 (nelja) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast so 19.juunist 2012.a.

1. Igor Pantšenko suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada Igor Pantšenko vahi alt kohtusaalis.
2. Valida Igor Pantšenko suhtes uueks tõkendiks elukohast lahkumise keeld, milline tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Süüdi tunnistada Üllo LAANEOJA

§ 418

lg 1 järgi ja mõista karituseks rahaline karistus 500 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks Üllo Laaneoja keskmine päevamäär 38,70 eurot) s.o summas 19 350.- (üheksateist tuhat kolmsada viiskümmend) eurot. 37.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Üllo Laaneoja poolt ajavahemikul 01.juunist 2011 kuni 17.veebruarini 2012 eelvangistuses viibitud aeg so. 8 kuud 17 päeva karistusaja hulka ning arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugeda Üllo Laaneojale mõistetav rahaline karistus kantuks.

1. Üllo Laaneoja suhtes valitud tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Välja mõista Avo Kaal´ult KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 38, 35 eurot riigituludesse.
3. Välja mõista Aimar Murel´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1 p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi summas 1000 (üks tuhat) eurot riigituludesse.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Aimar Murel´i menetluskulud muus osas riigi kanda.
5. Välja mõista Kalmer Tiido´lt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1 p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi summas 300 (kolmsada) eurot riigituludesse. 4
6. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Kalmer Tiido menetluskulud muus osas riigi kanda.
7. Välja mõista Tauno Lill´elt KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 1000 (üks tuhat) eurot riigituludesse.
8. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Tauno Lill´e menetluskulud muus osas riigi kanda.
9. Välja mõista Igor Pantšenko´lt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 1000 (üks tuhat) eurot riigituludesse.
10. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Igor Pantšenko menetluskulud muus osas riigi kanda.
11. Välja mõista Üllo Laaneoja´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 1000 (üks tuhat) eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedbank
12. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt isiku nimi kelle eest makstakse, kulu liik (nt sundraha) ja kriminaaltoimiku number 1-12-5992“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
13. peatüki
14. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Avo Kaal on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, omamata RelvaS §-des 32 ning 34 nimetatud luba püstoli TT kasutuskõlbuliku relvaraua, s.o. RelvaS § 21 lg 1 mõttes tulirelva olulise osa, käitlemiseks, soetas eeluurimisel kindlakstegemata ajal ajavahemikul
15. aastast kuni
16. aasta suveni ebaseaduslikult, eeluurimisel kindlakstegemata isikult ja kohas, ühe püstoli TT kasutuskõlbuliku relvaraua ning hoidis relvarauda ebaseaduslikult enda elukohas, Lääne-Virumaal Tapa vallas Loksu külas asuvas XXXkuni ajani, mil eeluurimisel kindlakstegemata päeval
17. aasta suvel toimetas relvaraua enda kasutuses olnud sõiduautoga Chrysler Grand Voyager (registreerimisnumbriga XXX) XXX Tartu linna, kus Kalda tee 42 asuva maja juures andis relvaraua ebaseaduslikult üle Tauno Lillele. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud tulirelva oluline osa, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relvade käitlemisele. Püstol TT näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga RelvaS § 19 5 lg 1 p 5 mõistes. Relva soetamine, omamine, valdamine, edasitoimetamine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 mõistes. Samuti andis Avo Kaal eeluurimisel kindlakstegemata kuupäevadel ajavahemikul
18. aastast kuni
19. aasta suveni Lääne-Virumaal Tapa vallas Loksu külas asuvas XXXTauno Lillele üle laskekõlbmatud püstolid Makarov ja TT. Sellega pani Avo Kaal toime tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 418lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, omandas

1. aasta lõpus, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Lääne-Virumaal Tapa vallas Loksu külas XXXOleg Kozlovilt ebaseaduslikult kolm RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipildujat VZ-26, mis olid nõuetekohaselt laskekõlbmatuks muutmata, koos vähemalt kahe, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, kasutuskõlbliku relvaluku kui tulirelva olulise osaga RelvaS § 21 lg 1 mõttes. Samuti omandas Avo Kaal eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, kohas ja isikult ühe kasutuskõlbliku 9,0 mm relvaraua, s.o. tulirelva olulise osa RelvaS § 21 lg 1 mõttes. RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Avo Kaal hoidis kolme eelnimetatud püstolkuulipildujat VZ-26 koos tsiviilkäibes keelatud kasutuskõlbuliku relvalukuga ning ühte kasutuskõlbulikku 9,0 mm relvarauda ebaseaduslikult enda elukohas, Lääne-Virumaal Tapa vallas Loksu külas XXXseni, kuni eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2. aastal andis relvad koos vähemalt ühe kasutuskõlbuliku lukuga ning kasutuskõlbuliku 9,0 mm relvaraua XXXüle Tauno Lillele, tehes viimasele ettepaneku 9,0 mm relvaraua modifitseerimiseks selliselt, et seda oleks võimalik kasutada püstolkuulipildujal VZ-
3. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
4. aastal sai Avo Kaal Lääne-Virumaal Tapa vallas Loksu külas XXXTauno Lillelt enda valdusesse tagasi varasemalt enda poolt T. Lillele üle antud kasutuskõlbuliku 9,0 mm relvaraua, mis oli muudetud sobilikuks kasutamiseks püstolkuulipildujal VZ-
5. Omamata RelvaS § 77 lg 1; § 80 lg 1 nimetatud relva ümbertegemise tegevusluba, paigaldas Avo Kaal püstolkuulipildujal VZ-26 kasutamiseks kohandatud relvaraua eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
6. aastal ebaseaduslikult senini enda valduses olnud, kasutuskõlbuliku relvalukuga püstolkuulipildujale VZ-26 ning hoidis RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbulikku tulirelva ebaseaduslikult enda valduses seni, kuni müüs relva eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
7. aastal Lääne-Virumaal Tapa vallas Loksu külas XXX12 000 krooni eest ebaseaduslikult Tauno Lillele. Relva soetamine, valdamine, edasitoimetamine, ümbertegemine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Sellega pani Avo Kaal toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 4181lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, soetas eeluurimisel kindlakstegemata isikult ja kuupäeval

1. aasta kevadel, Harjumaal Kose vallas metsa peidetuna ebaseaduslikult ühe, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskekõlbuliku automaattulirelva Kalashnikov (kaliibriga 7,62x39mm) koos tulirelva helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, padrunisalve ja 300 lahingpadruniga (kaliibriga 7,62x39mm), misjärel müüs nimetatud relva koos helisummuti, padrunisalve ja laskemoonaga metsa peidetuna eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2. aasta kevadel ebaseaduslikult Tauno Lillele. Relva soetamine, valdamine ja võõrandamine on käsitletavad 6 relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva laskemoona ning helisummuti käitlemiseks õiguse vastava relva relvaluba, mis A. Kaalul puudus. Sellega pani Avo Kaal toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja selle laskemoona suures koguses ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1, 2 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, soetas

1. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval Oleg Kozlov’ilt kuus RelvaS § 20 lg 1 mõistes tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipildujat UZI, mis olid nõuetekohaselt laskekõlbmatuks muutmata. A. Kaal seadis ajavahemikul
2. aasta augustikuust novembrikuuni ühe püstolkuulipilduja UZI, omamata RelvaS § 66 lg 1 p 2, § 77 lg 1 ega RelvaS § 80 lõikes 1 nimetatud relva ümbertegemise luba, Lääne-Virumaal Tapa vallas Loksu külas XXX ebaseaduslikult töökorda, vahetades püstolkuulipilduja UZI kasutuskõlbmatu relvaraua kasutuskõlbliku relvarauaga, mille oli omandanud eeluurimisel kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult. Samuti eemaldas A. Kaal relvalukult keevise. Ebaseaduslikult töökorda seatud, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbuliku püstolkuulipilduja UZI koos helisummutiga müüs Avo Kaal
3. aasta novembrikuus, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Lääne-Virumaal Tapa vallas Loksu külas XXX1470 euro (23 000 krooni) eest Oleg Kozlovile. Relva parandamine, ümbertegemine, valdamine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Avo Kaal toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Süüdistatava Avo Kaal, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.juunil 2012 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 4181

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Avo Kaalule mõistetavad kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

§ 73

lg 1,2,3 alusel määrata, et Avo Kaalule mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Avo Kaal ei pane temale kohtu poolt määratava 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Avo Kaalu poolt alates 27.04.11 vahi all viibitud aeg karistusaja hulka. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 19.06.2012.a toimunud kohtuistungil selgitas Avo Kaal, et on aru saanud milles teda süüdistatakse, kokkuleppe sõlmis vaba tahte alusel, jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ja palub kohtul see kinnitada. Süüdistatava kaitsja Sven Sillar ja riigiprokurör Laura Vaik palusid samuti kohtul sõlmitud kokkuleppe kinnitada. Aimar Murel on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et olles eeluurimisel kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult soetanud RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, automaattuld võimaldava, laskekõlbuliku vintpüssi AVS (Automaticheskaya Vintovka Simonova), hoidis automaattuld võimaldavat vintpüssi AVS Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil 7 enda valduses seni, kuni eeluurimisel kindlakstegemata päeval

1. aasta maikuus tulirelva koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja sihikuga Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil ebaseaduslikult Tauno Lillele võõrandas ja üle andis, olles relva helisummuti eeluurimisel kindlakstegemata ajal
2. aasta kevadel Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A ruumides ebaseaduslikult valmistanud. Relva soetamine, valdamine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti käitlemiseks õiguse vastava relva relvaluba, mis A. Kaalul puudus. Seega pani Aimar Murel toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o.

418 1 lg 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema, omamata Relva

S §-des 32 ning 34 nimetatud luba püstoli TT kasutuskõlbliku relvaraua käitlemiseks, võttis eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul

1. aasta sügisest kuni
2. aasta kevadeni Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A ruumides Tauno Lillelt ebaseaduslikult enda valdusesse laskekõlbmatu püstoli TT koos kasutuskõlbuliku relvarauaga, s.o. RelvaS § 21 lg 1 mõttes tulirelva olulise osaga, et püstol TT rahalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult laskekõlblikuks muuta. RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Püstol TT näol on tegemist tulirelvaga RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes. Omamata RelvaS § 66 lg 1 p 2, § 77 lg 1, § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, muutis Aimar Murel püstoli TT ajavahemikul
3. aasta sügisest kuni
4. aasta kevadeni ebaseaduslikult laskekõlblikuks ning tagastas samal ajavahemikul, eeluurimisel kindlakstegemata päeval laskekõlbuliku püstoli TT Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil ebaseaduslikult Tauno Lillele. Relva valdamine, hoidmine ja ümbertegemine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Aimar Murel toime tulirelva ning selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 418lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omamata RelvaS §-des 32 ning 34 nimetatud luba RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega laskekõlbuliku tulirelva Rossi 767(numbriga J171283) käitlemiseks, võttis

1. aasta kevad-suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil Üllo Laaneojalt ebaseaduslikult enda valdusesse laskekõlbuliku tulirelva Rossi 767 (numbriga J171283), et tulirelv ebaseaduslikult laskekõlbmatuks muuta. Omamata RelvaS §des 66 lg 1 p 2, § 78 lg 2 ning § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise ja ümbertegemise tegevusluba, samuti laskekõlbmatuks muutmise luba, muutis Aimar Murel
2. aasta kevad-suvel, eeluurimisel kindlakstegemata ajal, tulirelva Rossi 767 (numbriga J171283) Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A ruumides laskekõlbmatuks ning tagastas relva eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
3. aasta kevad-suvel Üllo Laaneojale, kes korraldas seejärel tulirelva laskekõlbmatuks muutmise loale nr VL0016321 märke ja kinnituse kandmise, nagu oleks tulirelv laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade remontimiseks ja laskekõlbmatuks muutmiseks pädevust omava OÜ T esindaja poolt. Pärast revolvri Rossi 767 (numbriga J171283) relvaregistrist kustutamist võttis Aimar Murel
4. aasta kevad-suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, revolvri Rossi 767 Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil Üllo Laaneojalt enda valdusesse, et relv ebaseaduslikult taas laskekõlbulikuks muuta ning seejärel laskekõlbulikuna varalise kasu saamise eesmärgil müüa. 8
5. aasta kevad-suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, muutiski Aimar Murel tulirelva Rossi 767 (numbriga J171283) Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A ruumides taas laskekõlblikuks, misjärel müüs Aimar Murel Üllo Laaneojale kuuluva laskekõlbliku tulirelva Rossi 767 (numbriga J171283) ebaseaduslikult
6. aasta kevad-suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Tartumaal Tartu vallas XXXasuva enda töökoha juures Tauno Lillele, jagades relva müügist saadud raha enda ja Üllo Laaneoja vahel. Relva valdamine, hoidmine, ümbertegemine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Aimar Murel toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 418lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omamata RelvaS §-des 32 ning 34 nimetatud luba relva käitlemiseks, võttis eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul

1. aasta lõpust
2. aasta alguseni Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil Martin Villemsilt ebaseaduslikult enda valdusesse õhupüstolist Baikal valmistatud, püstolile Makarov sarnaneva tulirelva, et see töökorda seada. Kõnealuse relva näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega relvaga RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul
3. aasta veebruarikuust aprillikuuni, olles vahetanud ära oli püstolile Makarov sarnaneval tulirelval luku, s.o. relva töökorda seadnud, andis samal ajal ja kohas tulirelva, helisummuti RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja ühe püstolikelgu ebaseaduslikult üle Martin Villemsile. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti käitlemiseks õiguse vastava relva relvaluba, mis A. Murelil puudus. Relva valdamine on käsitletav relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Aimar Murel toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 418

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Süüdistatava Aimar Murel´i, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.06.2012 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör

§ 418

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 4181

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

§ 73

lg 1,2,3 alusel määrata, et Aimar Murelile mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aimar Murel ei pane temale kohtu poolt määratava 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Aimar Mureli poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 27.04.2011.a karistusaja hulka. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 19.06.2012.a toimunud kohtuistungil selgitas Aimar Murel, et on aru saanud milles teda süüdistatakse, kokkuleppe sõlmis vaba tahte alusel, jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ja palub kohtul see kinnitada. Süüdistatava kaitsja Madis Mahlapuu ja riigiprokurör Laura Vaik palusid samuti kohtul sõlmitud kokkuleppe kinnitada. Kalmer Tiido on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema võttis

1. aasta kevadel-suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, ühise eesmärgi nimel isikute 9 grupis koos Martin Villems´iga, Pärnumaal ebaseaduslikult enda valdusesse RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, lasersihiku RelvaS § 201 lg 3 mõistes, 2 padrunisalve ja 50 padruniga ning toimetas tulirelva koos nimetatud esemetega ühiselt koos Martin Villemsiga endale kuuluva sõiduautoga Mercedes-Benz E220 CDI (registreerimisnumbriga XXX) ebaseaduslikult Pärnumaalt Tartu linna, kus relv koos nimetatud esemetega jäi Martin Villemsi valdusesse. Eeluurimisel kindlakstegemata ajal
2. aasta suvel võttis Kalmer Tiido enda ja Martin Villemsi poolt varasemalt Pärnumaalt Tartusse toimetatud, isevalmistatud laskekõlbuliku püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummuti, lasersihiku, 2 padrunisalve ja 50 kasutuskõlbuliku padruniga Tartu linnas XXX asuvas enda elukohas Martin Villemsilt ebaseaduslikult enda valdusesse. Samal,
3. suvel, eeluurimisel kindlakstegemata ajal võttis Kalmer Tiido, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, Tartu linnas XXX asuvas enda elukohas toimunud kohtumisel ebaseaduslikult enda valdusesse ka Tauno Lille poolt kohale toimetatud, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, püstolkuulipildujale Ingram Mac10 sarnaneva, isevalmistatud laskekõlbuliku püstolkuulipilduja (kaliibriga 9,0 mm Parabellum) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, 2 padrunisalve ja 70 kasutuskõlbuliku padruniga. Kalmer Tiido hoidis püstolkuulipildujat (kaliibriga 7,65 mm Browning), selle helisummutit, lasersihikut, 2 padrunisalve ja 50 padrunit ning püstolkuulipildujale Ingram Mac10 sarnanevat püstolkuulipildujat (kaliibriga 9,0 mm Parabellum) koos helisummuti, 2 padrunisalve ja 70 padruniga ebaseaduslikult enda Tartu linnas XXX asuvas enda elukohas seni, kuni eeluurimisel kindlakstegemata ajal 2009-nda aasta oktoobrikuust novembrikuuni pakkus püstolkuulipildujaid koos helisummutite, padrunisalvede ja laskemoonaga 3500 euro eest ebaseaduslikult müügiks Leedu Vabariigi kodanikule Robertas Jakštysele. Relva hoidmine, valdamine ja vedu on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva laskemoona, helisummuti ning lasersihiku käitlemiseks õiguse vastava relva relvaluba, mis K. Tiidol puudus. Seega pani Kalmer Tiido toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle laskemoona suures koguses ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1, 2 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ning lasersihiku ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Lähtudes Robertas Jakštyse soovist relvad osta ning olles jõudnud kokkuleppele relvade hinnas, toimetasid Kalmer Tiido ja Robertas Jakštys ühise eesmärgi nimel ning kooskõlastatult ülalnimetatud püstolkuulipildujad kaliibriga 9,0 mm Parabellum ning 7,65 Browning, s.o. tsiviilkäibes keelatud tulirelvad RelvaS § 20 lg 1 p 5 mõistes, 2 helisummutit RelvaS § 201 lg 2 mõistes, 4 padrunisalve, lasersihiku RelvaS § 201 lg 3 mõistes ja 120 padrunit

1. aasta novembris, eeluurimisel kindlakstegemata päeval, ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki. Nimelt vastavalt ühisele kokkuleppele Robertas Jakštysega, toimetas Kalmer Tiido
2. aasta novembris, eeluurimisel kindlakstegemata päeval, enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220cdi (registreerimisnumbriga XXX) 2 püstolkuulipildujat, 2 helisummutit, 4 padrunisalve, lasersihiku ja 120 padrunit, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba sõjalise kauba üle riigipiiri toimetamiseks, ebaseaduslikult Valga piiripunkti kaudu üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariigi kaudu Leedu 10 Vabariiki, kus Marijampole linnas Robertas Jakštysega kohtumisel andis eelnimetatud esemed ebaseaduslikult Robertas Jakštysele üle, saades Robertas Jakštyselt tasuna relvade võõrandamise eest 3500 eurot sularahas. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva ning laskemoona toimetamise üle riigipiiri isikute grupis, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ühise eesmärgi nimel ja kooskõlastatult isikute grupis koos Robertas Jakštysega, toimetas eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul

1. aasta novembrikuust detsembrikuuni RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes ja 2 padrunisalvega, s.o. StrKS §s 2 lg 1,2 nimetatud ning VV 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult üle riigipiiride Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki. Nimelt Kalmer Tiido ja Robertas Jakštyse ühise kokkuleppele alusel võttis Kalmer Tiido eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul
2. aasta novembrikuust detsembrikuuni Leedu Vabariigis Marijampole linnas Robertas Jakštyselt ebaseaduslikult enda valdusesse tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummuti, lasersihiku ja 2 padrunisalvega ning toimetas tulirelva, helisummuti, lasersihiku ja padrunisalved enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220CDI (registreerimisnumbriga XXX) ebaseaduslikult Leedu Vabariigist üle riigipiiride Läti Vabariigi ning Valga piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki Tartu linna, et relva remontida. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva ning laskemoona toimetamise üle riigipiiri isikute grupis, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo. Tartu linnas peitis Kalmer Tiido ülalnimetatud isevalmistatud Relva

S § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipilduja kaliibriga 7,65 mm Browning koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes ja kahe padrunisalvega enda Tartu linnas XXX asuva elukoha keldrisse, kus hoidis neid järgmise päevani, mil andis relva koos helisummuti, lasersihiku ja kahe padrunisalvega enda elukohas ebaseaduslikult üle Tauno Lillele, kallutades viimase tulirelva ebaseadusliku käitlemise toimepanemisele RelvaS § 11 lg 2 mõttes, tehes Tauno Lillele ettepaneku korraldada püstolkuulipilduja remont, teades, et Tauno Lillel puudub RelvaS §des 32 ning 34 nimetatud relva käitlemise luba. Relva hoidmine, valdamine ja vedu on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ning lasersihiku käitlemiseks õiguse vastava relva relvaluba, mis K. Tiidol puudus. Eeluurimisel kindlakstegemata päeval 2010. aasta kevadel maksis Kalmer Tiido Tauno Lillele 128 eurot (2000 krooni) tasuna relva remontimise eest, misjärel sai Kalmer Tiido Tartu linnas XXX asuva maja juures Tauno Lillelt enda valdusesse tagasi töökorda seatud isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummuti, lasersihiku ja 2 padrunisalvega. Seega pani Kalmer Tiido toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, ning tulirelva helisummuti ja lasersihiku ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420sätestatud kuriteo.

11 Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, soetas eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval

1. aasta maikuus Tartu linnas XXX asuva maja juures Tauno Lillelt ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud automaattuld võimaldava vintpüssi AVS AVS (Automaticheskaya Vintovka Simonova) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja optilise sihikuga ning hoidis seda ebaseaduslikult enda valduses kuni eeluurimisel kindlakstegemata kuupäevani
2. maikuus, kuni toimetas nimetatud relva Leedu Vabariiki. Relva hoidmine ja valdamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti käitlemiseks õiguse vastava relva relvaluba, mis K. Tiidol puudus. Seega pani Kalmer Tiido toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pakkus eeluurimisel kindlakstegemata ajal

1. aasta kevadel Robertas Jakštysele müügiks ülalnimetatud RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, automaattuld võimaldavat vintpüssi AVS (Automaticheskaya Vintovka Simonova) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja optilise sihikuga, mille ostmisega Robertas Jakštys nõustus. Kalmer Tiido, ühise eesmärgi nimel, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Robertas Jakštysega toimetas eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2. juunikuus ülalnimetatud esemed - RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, automaattuld võimaldava vintpüssi AVS (Automaticheskaya Vintovka Simonova) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja optilise sihikuga ning RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2, lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes ja 2 padrunisalvega, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Läti Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki. Selleks tegi Kalmer Tiido eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
3. maikuus Andrus Mürgile ettepaneku toimetada üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki pakk, milles sisaldusid ülalnimetatud esemed. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
4. aasta juunikuus andis Kalmer Tiido tulirelvad, helisummutid, lasersihikud ja pardunisalved Tartu linnas XXX asuva enda elukoha juures ebaseaduslikult üle Andrus Mürgile. Andrus Mürk toimetas isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummuti, lasersihiku ja 2 padrunisalvega ning vintpüssi AVS koos helisummuti ja optilise sihikuga eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
5. aasta juunikuus ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist Läti Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki ning andis tulirelvad koos juurdekuuluvate komponentidega Leedu Vabariigis Marijampole linnas ebaseaduslikult üle Robertas Jakštysele. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva toimetamise üle riigipiiri isikute grupi poolt, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, ühise eesmärgi nimel ja kooskõlastatult isikute grupis koos Robertas Jakštysega, toimetas eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval

1. aasta 12 suvel RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes ja 2 padrunisalvega, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS § 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult üle riigipiiride Leedu Vabariigist Läti Vabariigi kaudu Eesti Vabariiki. Nimelt Kalmer Tiido ja Robertas Jakštyse ühise kokkuleppele alusel võttis Kalmer Tiido eeluurimisel kindlakstegemata päeval
2. aasta suvel Leedu Vabariigis Marijampole linnas Robertas Jakštyselt ebaseaduslikult enda valdusesse tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummuti, lasersihiku ja 2 padrunisalvega ning toimetas tulirelva, helisummuti, lasersihiku ja padrunisalved, enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220CDI (registreerimisnumbriga XXX) ebaseaduslikult Leedu Vabariigist üle riigipiiride Valga piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki Tartu linna, et relva remontida. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva toimetamise üle riigipiiri isikute grupi poolt, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

Olles toimetanud ülalnimetatud relvad Eesti Vabariiki, peitis Kalmer Tiido Tartu linnas RelvaS § 20 lg 1 p 5 alusel tsiviilkäibes keelatud isevalmistatud püstolkuulipilduja kaliibriga 7,65 mm Browning koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes ja kahe padrunisalvega enda Tartu linnas XXX asuva elukoha keldrisse, kus hoidis esemeid kuni 2010. aasta detsembrikuuni, mil toimetas relva, helisummuti, lasersihiku ja kaks padrunisalve enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220CDI (registreerimisnumbriga XXX) Tartu linnas Kesk 24a asuva maja juurde ning peitis nimetatud esemed maja katusekorrusele, kus hoidis neid seni, kuni 09.06.2011 Tartu linnas Kesk 24a teostatud läbiotsimise käigus tulirelv koos relvaosadega kaitsepolitseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Relva hoidmine, valdamine, edasitoimetamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Kalmer Tiido toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Kalmer Tiidot süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omamata RelvaS §-des 32 ning 34 nimetatud luba RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega laskekõlbulike püstolite Makarov ja TT ning nende laskemoona käitlemiseks, ostis ja sai ebaseaduslikult enda valdusesse eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul 2009-nda aasta sügisest kuni 2010. aasta kevadeni Tartu linnas XXX asuvas enda elukohas Tauno Lillelt 1054 euro (16 500 krooni) eest laskekõlbulikud püstolid Makarov ja TT koos 32 kasutuskõlbuliku padruniga (16 padrunit kaliibriga 9,0 mm ning 16 padrunit kaliibriga 7,62x25 mm), et relvad ja laskemoon ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetada. Nimetatud esemeid hoidis K. Tiido enda valduses eeluurimises täpselt tuvastamata ajani 2010.a märtsis-aprillis, kuni toimetas need Leedu Vabariiki. Relva soetamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva laskemoona käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis K. Tiidol puudus Seega pani Kalmer Tiido toime piiratud tsiviilkäibega tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 418lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omamata RelvaS §-s 32 ning 34 nimetatud luba RelvaS § 19 lg 1 p 5 13 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelva Haidurov soetamiseks ja käitlemiseks, võttis eeluurimisel kindlakstegemata päeval 2010. aastal Tartu linnas XXX asuvas enda elukohas Tauno Lillelt ebaseaduslikult enda valdusesse laskekõlbuliku revolvri Haidurov koos 14 kasutuskõlbuliku padruniga (kaliibriga 7,65 mm Nagant), et relv ja laskemoon ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetada. Nimetatud esemeid hoidis K. Tiido enda valduses eeluurimises täpselt tuvastamata ajani 2010.a märtsis-aprillis, kuni toimetas need Leedu Vabariiki. Relva soetamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Kalmer Tiido toime piiratud tsiviilkäibega tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 418lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omamata RelvaS §-s 32 ning 34 nimetatud luba RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelva Rossi 767 soetamiseks ja käitlemiseks, võttis eeluurimisel kindlakstegemata päeval 2010. aasta märtsikuus Tartu linnas XXX asuvas enda elukohas Tauno Lillelt ebaseaduslikult enda valdusesse laskekõlbuliku revolvri Rossi 767 (numbriga J171283) koos vähemalt 10 padruniga, et relv ja laskemoon ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetada. Nimetatud esemeid hoidis K. Tiido enda valduses eeluurimises täpselt tuvastamata ajani 2010.a märtsis-aprillis, kuni toimetas need Leedu Vabariiki. Relva soetamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Kalmer Tiido toime piiratud tsiviilkäibega tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 418lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, võttis eeluurimisel kindlakstegemata päeval 2010. aasta märtsikuus Tartu linnas XXX asuvas enda elukohas Tauno Lillelt ebaseaduslikult enda valdusesse RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, 3 laskekõlbulikku püstolkuulipildujat VZ-26 koos 3 salve, 3 helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ning 150 kasutuskõlbuliku padruniga (kaliibriga 9,0 mm Parabellum), et relvad ja laskemoon ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetada. Nimetatud esemeid hoidis K. Tiido enda valduses eeluurimises täpselt tuvastamata ajani 2010.a märtsis-aprillis, kuni toimetas need Leedu Vabariiki. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ning laskemoona käitlemiseks õiguse vastava relva relvaluba, mis K. Tiidol puudus. Seega pani Kalmer Tiido toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Hoides laskekõlbulikke püstoleid Makarov ja TT, revolvreid Haidurov ja Rossi 767 ning kolme püstolkuulipildujat VZ-26 koos 3 salve, 3 helisummuti ning vähemalt 206 padrunit ebaseaduslikult enda valduses, pakkus Kalmer Tiido eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul

1. aasta veebruarikuust märtsikuuni eelnimetatud relvi, summuteid ja laskemoona ebaseaduslikult müügiks Leedu Vabariigi kodanikule Robertas Jakštysele. Kuivõrd Robertas Jakštys oli huvitatud ülalnimetatud relvade ostmisest ning olles jõudnud kokkuleppele relvasaadetise hinnas, toimetas Kalmer Tiido, ühise eesmärgi nimel, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Robertas Jakštysega, RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega püstolid Makarov ja TT, revolvrid Haidurov ja Rossi 767 ning kolm RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbulikku püstolkuulipildujat VZ-26 koos 3 salve, 3 helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ning vähemalt 206 padruniga, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 14 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171 kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS § 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul 2010-nda aasta märtsikuust aprillikuuni ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Läti Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki. Robertas Jakštyse ja Kalmer Tiido ühise kokkuleppele alusel saatis Robertas Jakštys eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul
2. aasta märtsikuust aprillikuuni Kalmer Tiido valduses olevate püstolite Makarov ja TT, revolvrite Haidurov ja Rossi 767 ning kolme püstolkuulipilduja VZ-26 koos 3 salve, 3 helisummuti ning vähemalt 206 padruni soetamiseks ja nende ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki toimetamiseks Eesti Vabariiki Tartu linna järele oma kontaktisiku. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul
3. aasta märtsikuust aprillikuuni sai Kalmer Tiido vastavalt eelnevale kokkuleppele ja kooskõlastusele Robertas Jakštysega Tartu linnas Riia 215 asuva hotell „Kantri“ parklas kokku Robertas Jakštyse poolt relvasaadetisele järele saadetud, eeluurimisel kindlakstegemata isikuga, kellele Kalmer Tiido andis Tartu linnas XXX asuvas enda elukohas ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri Leedu Vabariiki toimetamiseks laskekõlbulikud püstolid Makarov ja TT, laskekõlbulikud revolvrid Haidurov ja Rossi 767 ning kolm püstolkuulipildujat VZ-26 koos 3 salve, 3 helisummuti ning vähemalt 206 padruniga. Eeluurimisel tuvastama isik viis nimetatud esemed eeluurimisel tuvastamata ajal Eesti Vabariigist üle riigipiiri Leedu Vabariiki. Tasuna eelnimetatud relvade, helisummutite ja laskemoona müümise eest maksis Robertas Jakštys Kalmer Tiidole eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2 nädala jooksul alates relvade Eesti Vabariigist väljaviimisest Tartu linnas 6000 eurot. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva ning laskemoona toimetamise üle riigipiiri isikute grupi poolt, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, võttis eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. aasta aprillikuus Tartu linnas XXX asuvas enda elukohas Tauno Lillelt ebaseaduslikult enda valdusesse RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbuliku automaattulirelva Kalashnikov (kaliibriga 7,62x39mm) koos tulirelva helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, padrunisalve ja 300 lahingpadruniga (kaliibriga 7,62x39mm), et relv ja laskemoon ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetada. K. Tiido hoidis nimetatud esemeid enda valduses kuni 2010 aprillikuuni, mil need Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki toimetati. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ja laskemoona käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis K. Tiidol puudus. Relva soetamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Kalmer Tiido toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle laskemoona suures koguses ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1, 2 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o,

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Hoides ülalmärgitud laskekõlbulikku automaattulirelva Kalashnikov, tulirelva helisummutit, padrunisalve ja 300 lahingpadrunit ebaseaduslikult enda valduses, pakkus Kalmer Tiido eeluurimisel kindlakstegemata päeval

1. aasta aprillikuus eelnimetatud relva, summutit, salve ja laskemoona ebaseaduslikult müügiks Leedu Vabariigi kodanikule Robertas Jakštysele. Kuivõrd Robertas Jakštys oli huvitatud relva ostmisest ning olles jõudnud kokkuleppele relvasaadetise hinnas, toimetas Kalmer Tiido ühise eesmärgi nimel, ühiselt ja kooskõlastatult isikute 15 grupis koos Robertas Jakštysega eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2. aasta aprillikuus RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbuliku automaattulirelva Kalashnikov (kaliibriga 7,62x39mm), tulirelva helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, padrunisalve ja 300 lahingpadruni (kaliibriga 7,62x39mm), s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171 kehtestatud) „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS § 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki. Nimelt Kalmer Tiido ja Robertas Jakštyse ühise kokkuleppele alusel saatis Robertas Jakštys eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
3. aasta aprillikuus Kalmer Tiido valduses oleva laskekõlbuliku automaattulirelva, tulirelva helisummuti, padrunisalve ja 300 lahingpadruni soetamiseks ning ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki toimetamiseks Eesti Vabariiki Tartu linna järele oma kontaktisiku. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
4. aasta aprillikuus sai Kalmer Tiido vastavalt ühisele eesmärgile, eelnevale kokkuleppele ning kooskõlastusele Robertas Jakštysega Tartu linnas Riia 215 asuva hotell „Kantri“ parklas kokku Robertas Jakštyse poolt relvale järele saadetud, eeluurimisel kindlakstegemata isikuga, kes maksis Kalmer Tiidole 1600 eurot sularahas ning kellele Kalmer Tiido andis Tartu linnas XXX asuvas enda elukohas ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri Leedu Vabariiki toimetamiseks, tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva Kalashnikov koos tulirelva helisummuti, padrunisalve ja 300 lahingpadruniga. Eeluurimisel kindlakstegemata isik toimetas nimetatud tulirelvad eeluurimisel tuvastamata ajal ja viisil 2010.a aprillikuus üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva ning laskemoona toimetamise üle riigipiiri isikute grupi poolt, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud piiratud käibega ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pakkus

1. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Robertas Jakštysele müüa kahte õhupüstolist Baikal ümberehitatud, RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega püstolile Makarov sarnanevat, 9,0 mm kaliibriga laskekõlbulikku tulirelva, kahte helisummutit RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja 40 padrunit laskemoona. Olles veendunud Robertas Jakštyse huvis ja soovis nimetatud relvade, summutite ja laskemoona vastu, teavitas Kalmer Tiido Tauno Lille soovist tulirelvad ja summutid soetada. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2. aasta suvel võttis Kalmer Tiido ebaseaduslikult, omamata RelvaS §-s 32 ning 34 nimetatud luba tulirelvade Makarov soetamiseks ja käitlemiseks, Tartu linnas Kalda tee 42 asuva maja juures Tauno Lillelt kaks püstolile Makarov sarnanevat tulirelva, kaks neile sobivat helisummutit ning 40 kasutuskõlbulikku padrunit enda valdusesse ning toimetas need enda Tartu linnas XXX asuvasse elukohta, kus ta neid ebaseaduslikult kuni 2010 juulikuuni hoidis. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ning laskemoona käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis K. Tiidol puudus. Relva soetamine, hoidmine, valdamine ja vedu on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Kalmer Tiido toime tulirelva ning selle laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 418

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku hoidmise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo. Kalmer Tiido hoidis ülalmärgitud õhupüstolist Baikal ümberehitatud, Relva

S § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega püstolile Makarov sarnanevat, 9,0 mm kaliibriga laskekõlbulikku tulirelva, kahte helisummutit RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja 40 padrunit laskemoona enda Tartu linnas XXX 16 asuvas elukohas ebaseaduslikult seni, kuni vastavalt ühisele ja kooskõlastatud kokkuleppele Robertas Jakštysega, toimetas 2010. aasta juulikuus, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, omamata StrKS § 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba strateegilise kauba üle riigipiiri toimetamiseks, enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220 CDI (registreerimisnumbriga XXX) 2 tulirelva, 2 helisummutit ning 40 padrunit, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, ebaseaduslikult Valga piiripunkti kaudu üle Eesti Vabariigi riigipiiri läbi Läti Vabariigi Leedu Vabariiki. Leedus, Marijampole linnas Robertas Jakštysega kohtumisel andis K. Tiido 2 tulirelva, 2 helisummutit ning 40 padrunit ebaseaduslikult Robertas Jakštysele üle, saades Robertas Jakštyselt tasuna relvade müügi eest 1400 eurot. Alates 01.01.12 on piiratud tsiviilkäibega tulirelvade ja laskemoona Eestist teise Euroopa Liikmesriiki toimetamiseks vajalik RelvaS § 623 sätestatud luba. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva ning laskemoona toimetamise üle riigipiiri isikute grupi poolt, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval

1. aasta novembrikuus võttis Otepää linnas Virulombi 13 asuva maja juures Oleg Kozlovilt ebaseaduslikult enda valdusesse RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbuliku püstolkuulipilduja UZI koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ning toimetas kuulipilduja koos helisummutiga enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220 CDI (registreerimisnumbriga XXX) Tartu linnas XXX asuvasse enda elukohta, kus peitis relva ja summuti maja keldrisse ning hoidis neid seal ebaseaduslikult seni, kuni eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2. aasta novembrikuus peitis relva ja helisummuti Leedu Vabariiki toimetamiseks kindlakstegemata kaubiku varuratta sisse. Relva soetamine, vedu ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Kalmer Tiido toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kalmer Tiidot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ühise eesmärgi nimel, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Robertas Jakštysega, toimetas eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. aasta novembrikuus, ülalmärgitud RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbuliku püstolkuulipilduja UZI koos helisummutiga, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata § 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist läbi Läti Vabariigi Leedu Vabariiki ning Leedu Vabariigist läbi Läti Vabariigi Eesti Vabariiki. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ja laskemoona käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis K. Tiidol puudus. Alates 01.01.12 on piiratud tsiviilkäibega tulirelvade ja laskemoona Eestist teise Euroopa Liikmesriiki toimetamiseks vajalik RelvaS § 623 sätestatud luba. Kalmer Tiido ja Robertas Jakštyse ühise kokkuleppe alusel toimetas Kalmer Tiido kaubiku varuratta sisse peidetud püstolkuulipilduja UZI koos helisummutiga ebaseaduslikult Valga piiripunkti kaudu üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti 17 Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki, kus Marijampole linnas Robertas Jakštysega kohtumisel andis püstolkuulipilduja UZI koos helisummutiga ebaseaduslikult Robertas Jakštysele üle. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva ning laskemoona toimetamise üle riigipiiri isikute grupi poolt, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal

1. aasta novembrikuus sai Kalmer Tiido Robertas Jakštyselt enda valdusesse õhupüstolist Baikal valmistatud, püstolile Makarov sarnaneva tulirelva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata § 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, et tulirelv ja helisummuti ebaseaduslikult üle riigipiiride Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki toimetada ning korraldada relva remontimine. Alates 01.01.12 on teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse toimetamiseks vajalik RelvaS § 622 sätestatud eriluba. Samal, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2. aasta novembrikuus, toimetaski Kalmer Tiido, vastavalt tema ja Robertas Jakštyse ühisele eesmärgile ja kokkuleppele Robertas Jakštyselt ebaseaduslikult enda valdusesse saadud püstolile Makarov sarnaneva tulirelva koos helisummutiga ebaseaduslikult endale kuuluva kaubikuga üle riigipiiride Leedu Vabariigist Läti Vabariigi kaudu Eesti Vabariiki Tartu linna. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva ning laskemoona toimetamise üle riigipiiri isikute grupi poolt, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

Kalmer Tiido peitis ülalmärgitud esemed - õhupüstolist Baikal valmistatud, püstolile Makarov sarnaneva tulirelva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, enda XXX asuva eramu keldrisse ning hoidis neid seal ebaseaduslikult, omamata RelvaS §-s 32 ning 34 nimetatud luba tulirelva Makarov ning selle helisummuti soetamiseks ja käitlemiseks, seni, kuni eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul 2010. aasta lõpust 2011. aasta alguseni andis relva koos helisummutiga Tartu linnas XXX asuva maja juures üle Martin Villemsile, et korraldada relva remontimine. Seega pani Kalmer Tiido toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 418

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Kuna

1. aasta jaanuarikuus ilmnes, et püstolile Makarov sarnanev tulirelv tõrgub laskmisel teise, sarnaselt valmistatud püstoliga vahetusse läinud luku tõttu ning olles vastavast asjaolust teavitanud ka Robertas Jakštyst, sai Kalmer Tiido eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2. aasta aprillikuus Leedu Vabariigis Marijampole linnas Robertas Jakštyselt enda valdusesse teiselt, püstolile Makarov sarnanevalt tulirelvalt pärineva püstolikelgu ja relvaluku, s.o. tulirelva olulise osa RelvaS § 21 lg 1 mõttes, omamata RelvaS §-des 32 ning 34 nimetatud luba relva olulise osa käitlemiseks. Samal, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
3. aasta aprillikuus toimetasid Robertas Jakštys ja Kalmer Tiido ühiselt ja kooskõlastatult püstoli Makarov püstolikelgu ja relvaluku, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS § 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult üle riigipiiride Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki. Kooskõlastatult Robertas Jakštysega toimetas Kalmer Tiido relvaluku enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220 CDI (registreerimisnumbriga XXX) ebaseaduslikult Leedu 18 Vabariigist üle riigipiiride läbi Läti Vabariigi Valga piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki Tartu linna, kus andis relvaluku üle Martin Villemsile. Alates 01.01.12 on piiratud tsiviilkäibega tulirelvade ja laskemoona teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse toimetamiseks vajalik RelvaS § 622 sätestatud luba. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva olulise osa toimetamise üle riigipiiri isikute grupi poolt, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval

1. aasta aprillikuus, mil Martin Villems oli toimetanud relvaluku Tartu linnas XXX asuvasse Kalmer Tiido elukohta, toimetasid Kalmer Tiido ja Robertas Jakštys ühise, sõjalise kauba ebaseaduslikku üle riigipiiride vedu puudutava kokkuleppele kohaselt relvaluku taas üle riigipiiride ebaseaduslikult Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki. Kooskõlastatult Robertas Jakštysega toimetas Kalmer Tiido relvaluku eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2. aasta aprillikuus enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220 CDI (registreerimisnumbriga XXX) ebaseaduslikult Valga piiripunkti kaudu üle riigipiiride Eesti Vabariigist Läti Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki, kus Marijampole linnas andis relvaluku, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS § 5 lg 1 (alates 01.01.12 StrKS §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, Robertas Jakštysele üle. Relvaluku näol on tegemist tulirelva olulise osaga RelvaS § 21 lg 1 mõistes, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Alates 01.01.12 on piiratud tsiviilkäibega tulirelvade ja laskemoona Eestist teise Euroopa liikmesriiki toimetamiseks vajalik RelvaS § 623 sätestatud luba. Seega pani Kalmer Tiido toime strateegilise kauba – tulirelva olulise osa toimetamise üle riigipiiri isikute grupi poolt, s.o.

§ 392lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

Süüdistatava Kalmer Tiido, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.06.2012 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab arvestades

§ 61

lg 1 ja 2 sätteid, kergendada erandlikke asjaolusid arvestades Kalmer Tiidole

§ 4181

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistatavat karistust alla alammäära ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. Erandlike asjaoludena

§ 61

lg 1 mõttes on käesoleval juhul käsitletav Kalmer Tiido poolt käesoleva kriminaalmenetluse eeluurimisel osutatud väga ulatuslik ja igakülgne abi, mis on olulises mahus aidanud kaasa kriminaalmenetluse efektiivsele, igakülgsele ja tõhusale läbiviimisele. Kalmer Tiido poolt avaldatud teabe põhjal on tuvastatud arvukalt kuriteosündmusi ning ta on välja andud asitõenditena kasutatavaid, nii teda ennast kui kaasosalisi süüstavaid esemeid.

§ 418

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 392

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda Kalmer Tiido karistusaja alguseks 23.mai 2011.a.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 19.06.2012.a toimunud kohtuistungil selgitas Kalmer Tiido, et on aru saanud milles teda süüdistatakse, kokkuleppe sõlmis vaba tahte alusel, jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ja palub kohtul see kinnitada. Süüdistatava kaitsja Mart Sikut ja riigiprokurör Laura Vaik palusid samuti kohtul sõlmitud kokkuleppe kinnitada. 19 Tauno Lill on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema võttis

1. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Tartu linnas eeluurimisel kindlakstegemata kohas, Martin Villemsi ettepanekul viimaselt enda valdusesse RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud laskekõlbuliku automaattulirelva (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes, helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja kahe padrunisalvega, et korraldada püstolkuulipilduja remont. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2. aasta suvel toimetas Tauno Lill eelnimetatud automaattulirelva koos lasersihiku, helisummuti ja kahe padrunisalvega enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumile ning andis seal esemed ebaseaduslikult üle eeluurimisel tuvastamata isikule rahalise tasu eest automaattulirelva remontimiseks. Tauno Lille poolt tekitatud tahtluse tulemusena võttiski eeluurimisel tuvastamata isik eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
3. aasta suvel tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud laskekõlbuliku püstolkuulipilduja koos lasersihiku, helisummuti ja kahe padrunisalvega enda valdusesse, et seda remontida. Kuu aja jooksul alates automaattulirelva remontimiseks viimisest, sai Tauno Lill tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud laskekõlbuliku automaattulirelva koos lasersihiku, helisummuti ja kahe padrunisalvega Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil eeluurimisel tuvastamata isiku käest taas enda valdusesse, misjärel toimetas Tauno Lill relva koos lisadega enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) Tartu linna, kus andis eeluurimisel kindlakstegemata kohas laskekõlbuliku automaattulirelva koos lasersihiku, helisummuti ning kahe padrunisalvega üle Martin Villemsile. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ning lasersihiku käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis T. Lillel puudus. Relva hoidmine, valdamine, edasitoimetamine ja ümbertegemine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Tauno Lill toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 4181

lg 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ja lasersihiku ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tauno Lille selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, tegi

1. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, tuvastamata isikule ettepaneku rahalise tasu eest RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipilduja ja selle RelvaS § 201 lg 2 mõistes helisummuti ostmiseks. Tauno Lill leppis eeluurimisel tuvastamata isikuga püstolkuulipilduja müügi tasuna kokku 24 000 krooni. Eeluurimisel kindlakstegemata ajal ja kohas
2. aasta suvel, andis Martin Villems Tauno Lillele üle 1534 eurot (24 000 krooni) tasuna püstolkuulipilduja valmistamise eest, misjärel andis Tauno Lill 1534 eurot omakorda Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil eeluurimisel tuvastamata isikule üle ning sai enda valdusesse ühe RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 9,0 mm Parabellum), mis sarnanes püstolkuulipildujaga Ingram Mac10, ning ühe püstolkuulipildujale sobiva helisummuti RelvaS § 201 lg 2 mõistes. Eeluurimisel kindlakstegemata päeval
3. aasta suvel toimetas Tauno Lill isevalmistatud laskekõlbuliku püstolkuulipilduja koos helisummuti, kahe padrunisalve ning enda poolt eeluurimisel kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult omandatud 70 kasutuskõlbuliku padruniga (kaliibriga 9,0 Parabellum) enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) Tartu linnas XXX asuva eramu juurde, kus andis tulirelva koos helisummuti ja salvedega ebaseaduslikult üle Kalmer Tiidole, et esemed üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetataks. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade 20 käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ja laskemoona käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis T. Lillel puudus. Relva hoidmine, valdamine, edasitoimetamine ja ümbertegemine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Tauno Lill toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tauno Lille selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, võttis eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul

1. aasta novembrikuust detsembrikuuni Tartu linnas XXX asuva maja juures Kalmer Tiidolt ebaseaduslikult enda valdusesse RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes ja 2 padrunisalvega, et korraldada relva remont. Eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul
2. aasta novembrikuust detsembrikuuni pöördus Tauno Lill eeluurimisel tuvastamata isiku poole ettepanekuga RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipilduja remontimiseks, nõustudes maksma remonttööde eest 128 eurot (2000 krooni). Kokkuleppel eeluurimisel tuvastamata isikuga toimetas Tauno Lill eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul
3. aasta novembrikuust detsembrikuuni isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummuti, lasersihiku ja 2 padrunisalvega enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumile, kus andis relva koos lisadega eeluurimisel tuvastamata isikule üle. Eeluurimisel kindlakstegemata päeval
4. aasta kevadel sai Tauno Lill Kalmer Tiidolt tasuna relva remontimise eest 128 eurot (2000 krooni). Saadud rahasumma andis Tauno Lill eeluurimisel kindlakstegemata päeval
5. aasta kevadel Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil üle eeluurimisel tuvastamata isikule relva remonttööde teostamise eest ning sai tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud püstolkuulipilduja koos helisummuti, lasersihiku ja 2 padrunisalvega remondituna taas enda valdusesse, misjärel toimetas relva koos lisadega enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) Tartu linna XXX asuva maja juurde, kus andis esemed üle Kalmer Tiidole, et need üle riigipiiri ebaseaduslikult Eesti Vabariigist välja toimetataks. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ja lasersihiku käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis T. Lillel puudus. Relva soetamine, valdamine, edasitoimetamine, võõrandamine ja ümbertegemine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Tauno Lill toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ning lasersihiku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tauno Lille selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ostis eeluurimisel kindlakstegemata päeval 2010. aasta maikuus Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil Aimar Murelilt ebaseaduslikult, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, automaattuld võimaldava vintpüssi AVS (Automaticheskaya Vintovka Simonova) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja optilise sihikuga, misjärel toimetas relva koos summuti ja sihikuga enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) Tartu linnas XXX asuva eramu juurde, kus müüs vintpüssi AVS koos helisummuti ja optilise sihikuga 447 euro (7000 krooni) eest ebaseaduslikult Kalmer Tiidole, et 21 relv ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetataks. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis T. Lillel puudus. Relva soetamine, valdamine, edasitoimetamine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Tauno Lill toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tauno Lille selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, soetas eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul

1. aastast kuni
2. aasta suveni Tartu linnas Kalda tee 42 asuva maja juures Avo Kaalult ebaseaduslikult püstoli TT kasutuskõlbuliku relvaraua, s.o. RelvaS § 21 lg 1 mõttes tulirelva olulise osa, omamata aga RelvaS §-s 32 ning 34 nimetatud luba püstoli TT kasutuskõlbuliku relvaraua käitlemiseks. Relvaluku näol on tegemist tulirelva olulise osaga RelvaS § 21 lg 1 mõistes, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Samuti soetas Tauno Lill eeluurimisel kindlakstegemata kuupäevadel ajavahemikul
3. aastast kuni
4. aasta suveni Avo Kaalult Lääne-Virumaal Tapa vallas Loksu külas asuvas XXXlaskekõlbmatud püstolid Makarov ja TT. Relva soetamine, valdamine, edasitoimetamine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Eeluurimisel kindlakstegemata ajal ajavahemikul
5. aastast kuni
6. aasta kevadeni, s.o. ajal, mil püstolid Makarov ja TT ning püstoli TT kasutuskõlbulik relvaraud olid Tauno Lille valduses, vahetati eeluurimisel kindlakstegemata isiku poolt ning kohas püstolil TT kasutuskõlbmatu relvaraud ebaseaduslikult T. Lille valduses olnud kasutuskõlbuliku relvarauga, misjärel eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul
7. aasta sügisest kuni
8. aasta kevadeni toimetas Tauno Lill püstoli TT koos sellele paigaldatud kasutuskõlbuliku relvarauaga enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) Tartumaal Tartu vallas XXXasuvasse Aimar Mureli töökohta, kihutas viimase relva ebaseadusliku käitlemise toimepanemisele RelvaS § 11 lg 2 mõttes, tehes Aimar Murelile ettepaneku püstol TT rahalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult laskekõlblikuks muuta, teades, et Aimar Murelil puudub RelvaS § 66 lg 1 p 2, § 77 lg 1; § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, samuti RelvaS §-des 32 ning 34 nimetatud luba püstoli TT kasutuskõlbuliku relvaraua käitlemiseks. Relva valdamine, edasitoimetamine ja ümbertegemine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Tauno Lille poolt tekitatud tahtluse tulemusena võttiski Aimar Murel püstoli TT koos kasutuskõlbuliku relvarauaga Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A ruumides ebaseaduslikult enda valdusesse ning, omamata RelvaS § 66 lg 1 p
9. § 77 lg 1; § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, muutis relva ajavahemikul
10. aasta sügisest kuni
11. aasta kevadeni ebaseaduslikult laskekõlblikuks ning tagastas samal ajavahemikul laskekõlbuliku püstoli TT Tauno Lillele. Laskekõlbliku püstoli TT näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga RelvaS § 201 lg 2 mõistes. Tauno Lille valduses olnud, Tauno Lille poolt eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul
12. aastast kuni
13. aastani Avo Kaalult soetatud laskekõlbmatu püstol Makarov muudeti eeluurimisel kindlakstegemata isiku poolt, kohas ning ajal samuti ebaseaduslikult laskekõlbulikuks, misjärel toimetas Tauno Lill eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul
14. aasta sügisest kuni
15. aasta kevadeni laskekõlbulikud püstolid Makarov ja TT ning enda poolt eeluurimisel kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult omandatud 16 kasutuskõlbulikku padrunit kaliibriga 9,0 mm, samuti 16 kasutuskõlbulikku padrunit kaliibriga 7,62x25 mm ebaseaduslikult Tartu linnas XXX asuvasse Kalmer Tiido elukohta, kus müüs tulirelvad ja laskemoona 1054 euro 22 (16 500 krooni) eest Kalmer Tiidole, andes esemed viimasele üle. Relva valdamine, edasitoimetamine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Tauno Lill toime tulirelva ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 418lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti Tauno Lill, isikuna, kes on toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omandas eeluurimisel kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega laskekõlbuliku revolvri Haidurov koos 14 kasutuskõlbuliku padruniga (kaliibriga 7,65 mm Nagant), omamata RelvaS §-s 32 ning 34 nimetatud luba tulirelva Haidurov soetamiseks ja käitlemiseks, ning hoidis relva ebaseaduslikult enda Tartu linnas XXXasuvas elukohas seni, kuni eeluurimisel kindlakstegemata päeval 2010. aastal toimetas tulirelva Tartu linnas XXX asuvasse Kalmer Tiido elukohta, kus andis relva viimasele üle, et relv ja laskemoon ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetada. Relva omandamine, valdamine, edasitoimetamine, vedu ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Tauno Lill toime tulirelva ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 418lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Samuti soetas Tauno Lill isikuna, kes on toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, eeluurimisel kindlakstegemata päeval 2010. aasta märtsikuus, omamata RelvaS §-s 32 ning 34 nimetatud luba tulirelva Rossi soetamiseks ja käitlemiseks, Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A ruumides Aimar Murelilt ebaseaduslikult laskekõlbuliku revolvri Rossi 767 (numbriga J171283), mis on RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelv. Aimar Murelilt ostetud laskekõlbuliku tulirelva ja enda poolt eeluurimisel kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult soetatud revolvri Rossi 767 laskemoona (10-12 padrunit) toimetas T. Lill samal päeval enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) ebaseaduslikult XXXTartu linnas XXX asuvasse Kalmer Tiido elukohta, kus andis relva ja laskemoona viimasele üle, et need ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetada. Relva omandamine, valdamine, edasitoimetamine, vedu ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Tauno Lill toime tulirelva ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 418lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Samuti soetas Tauno Lill, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul

1. aasta veebruarikuust märtsikuuni Lääne-Virumaal Tapa vallas Loksu külas asuvas XXX Avo Kaalult 2 RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipildujat VZ-26, mis olid nõuetekohaselt laskekõlbmatuks muutmata, koos kahe padrunisalve ja vähemalt ühe, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, kasutuskõlbuliku püstolkuulipilduja relvalukuga, et relvad A. Kaalu soovi kohaselt töökorda seada ja seejärel turustada. Samuti võttis Tauno Lill Avo Kaalult ebaseaduslikult enda valdusesse kasutuskõlbuliku 9,0 mm relvaraua, et korraldada relvaraua modifitseerimine selliselt, et rauda oleks võimalik kasutada püstolkuulipildujal VZ-
2. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Relvaluku ning relvaraua näol on tegemist tulirelva oluliste osadega RelvaS § 21 lg 1 mõistes, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Avo Kaalult saadud relvad, salved ja relvaraua toimetas Tauno Lill enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) Tartumaale Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumile, kus andis relvad, salved ja relvaraua üle eeluurimisel tuvastamata isikule, tehes talle ettepaneku relvad rahalise 23 kasu saamise eesmärgil laskekõlbulikuks muuta ja neile helisummutid valmistada, samuti modifitseerida 9,0 mm relvarauda selliselt, et seda oleks võimalik kasutada püstolkuulipildujal VZ
4. aasta märtsikuus võttis Igor Pantšenko 2 püstolkuulipildujat VZ-26 koos vähemalt ühe, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud kasutuskõlbuliku püstolkuulipilduja relvalukuga, samuti kasutuskõlbuliku 9,0 mm relvaraua ning padrunisalved ebaseaduslikult enda valdusesse ning, omamata RelvaS § 66 lg 1 p 2, § 77 lg 1; § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, seadis ebaseaduslikult kaks püstolkuulipildujat VZ-26 laskekorda, valmistas püstolkuulipildujatele kolm helisummutit RelvaS § 201 lg 2 mõistes ning modifitseeris 9,0 mm relvaraua selliselt, et seda saaks kasutada püstolkuulipildujal VZ-
5. Tauno Lill, saades nimetatud esemed eeluurimisel tuvastamata isiku käest enda valdusesse, toimetas enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) 2010-nda aasta märtsikuus kaks laskekõlbulikku püstolkuulipildujat VZ-26, salved ja kolm helisummutit eeluurimisel kindlakstegemata kohta, püstolkuulipildujal VZ-26 kasutamiseks kohandatud 9,0 mm relvaraua aga Lääne-Virumaale Tapa vallas Loksu külas asuvasse XXX tallu, kus andis selle Avo Kaalule üle ning kes kasutas relvarauda enda valduses olnud püstolkuulipilduja VZ-26 laskekõlblikuks muutmisel. Relva valdamine, edasitoimetamine, vedu ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis T. Lillel puudus. Seega pani Tauno Lill toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti omandas Tauno Lill isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, eluurimisel kindlakstegemata päeval 2010. aasta märtsikuus LääneVirumaal Tapa vallas Loksu külas XXXAvo Kaalult ka kolmanda, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud kasutuskõlbuliku püstolkuulipilduja VZ-26 koos padrunisalvega, mis oli A. Kaalu poolt ebaseaduslikult töökorda seatud ning toimetas tulirelva koos salvega enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) Loksu külast Tartumaale, kus asetas enda sõidukisse ka varasemalt enda valdusesse jäetud kaks laskekõlbulikku püstolkuulipildujat VZ-26, salved ja kolm püstolkuulipilduja helisummutit RelvaS § 201 lg mõistes ning toimetas seejärel 3 laskekõlbulikku püstolkuulipildujat VZ-26, 3 salve, 3 helisummutit ning enda poolt eeluurimisel kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult omandatud 150 kasutuskõlbulikku padrunit kaliibriga 9,0 mm Parabellum Tartu linnas XXX asuvasse Kalmer Tiido elukohta, kus andis tulirelvad ja laskemoona viimasele üle, et need ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetada. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ja laskemoona käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis T. Lillel puudus. Relva soetamine, valdamine, edasitoimetamine, vedu ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Tauno Lill toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tauno Lille selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, soetas eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. aasta kevadel Avo Kaalult Harjumaal Kose vallas metsa peidetuna ebaseaduslikult ühe, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbuliku automaattulirelva Kalashnikov (kaliibriga 24 7,62x39mm) koos tulirelva helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, padrunisalve ja 300 (kaliibriga 7,62x39mm) lahingpadruniga, misjärel toimetas need eeluurimisel kindlakstegemata sõidukiga ebaseaduslikult Kose vallast enda elukohta, Tartu linnas XXXasuvasse korterisse, kus hoidis neid ebaseaduslikult seni, kuni eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010-nda aasta aprillikuus toimetas automaattulirelva Kalashnikov, tulirelva helisummuti, padrunisalve ja 400 lahingpadrunit Tartu linnas XXX asuvasse Kalmer Tiido elukohta, kus andis nimetatud esemed Kalmer Tiidole üle, et need ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetada. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ning laskemoona käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis T. Lillel puudus. Relva soetamine, edasitoimetamine, hoidmine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Tauno Lill toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1, 2 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tauno Lille selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud piiratud käibega ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kallutas

1. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, eeluurimisel kindlakstegemata isiku tulirelva ebaseadusliku käitlemise toimepanemisele RelvaS § 11 lg 2 ning RelvaS § 77 lg 1 mõttes, tehes eeluurimisel kindlakstegemata isikule Kalmer Tiido soovi vahendades ettepaneku rahalise tasu eest kahest õhupüstolist Baikal kahe püstolile Makarov sarnaneva, 9,0 mm kaliibriga tulirelva ning kahe neile sobiva helisummuti valmistamiseks, et relvad ja helisummutid seejärel Eesti Vabariigist üle riigipiiri välja toimetada. Kõnealuste relvade näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvadega RelvaS § 201 lg 2 mõistes. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis T. Lillel puudus. Tauno Lille poolt tekitatud tahtluse tulemusena valmistaski eeluurimisel kindlakstegemata isik
2. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata ajal, ebaseaduslikult kahest õhupüstolist Baikal kaks püstolile Makarov sarnanevat, laskekõlbulikku tulirelva ning kaks neile sobivat helisummutit RelvaS § 201 lg 2 mõistes, misjärel andis need
3. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata päeval, ebaseaduslikult Tauno Lillele üle. Samal, s.o. eeluurimisel kindlakstegemata päeval
4. aasta suvel, toimetas Tauno Lill kaks püstolile Makarov sarnanevat tulirelva ning kaks neile sobivat helisummutit enda sõiduautoga Suzuki Baleno (registreerimisnumbriga XXX) ebaseaduslikult enda Tartu linnas XXX asuvasse elukohta, kus hoidis neid ebaseaduslikult seni, kuni eeluurimisel kindlakstegemata päeval
5. aasta suvel andis kaks püstolile Makarov sarnanevat tulirelva, kaks neile sobivat helisummutit ja tema enda poolt eeluurimisel kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult omandatud 40 kasutuskõlbulikku padrunit Tartu linnas Kalda tee 42 asuva maja juures ebaseaduslikult üle Kalmer Tiidole. Relva soetamine, edasitoimetamine, hoidmine, valdamine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Tauno Lill toime tulirelva ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 418

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Süüdistatava Tauno Lill´e, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.juunil 2012 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör

§ 418

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 4181

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. 25

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Tauno Lillele mõistetavad kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ning

§ 64

lg 1 alusel lugeda Tauno Lillele käesolevas asjas mõistetav karistus – 5 aastat vangistust – kaetuks temale 09.06.2011.a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-11-334

§ 420

lg 1;

§ 424

;

§ 418

lg 2 p 1 ning

§ 4181

lg 2 p 2 alusel mõistetud 6 aasta 6-kuulise vangistusega ning liitkaristuseks mõista 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks lugeda Tauno Lille vahistamine alates 09.08.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 19.06.2012.a toimunud kohtuistungil selgitas Tauno Lill, et on aru saanud milles teda süüdistatakse, kokkuleppe sõlmis vaba tahte alusel, jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ja palub kohtul see kinnitada. Süüdistatava kaitsja Sirje Must ja riigiprokurör Laura Vaik palusid samuti kohtul sõlmitud kokkuleppe kinnitada. Igor Pantšenko on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema võttis

1. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A ruumides ebaseaduslikult enda valdusesse RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, enda poolt varasemalt valmistatud automaattulirelva (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes, helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja kahe padrunisalvega, et püstolkuulipildujat remontida. Omamata RelvaS § 66 lg 1 p 2; 77 lg 1; § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, remontis Igor Pantšenko
2. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata ajal 1 kuu jooksul püstolkuulipildujat ning tagastas
3. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata päeval laskekõlbuliku püstolkuulipilduja koos lasersihiku, helisummuti ja kahe padrunisalvega Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil Tauno Lillele. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ning lasersihiku käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis I. Pantšenkol puudus. Relva hoidmine, valdamine ja ümbertegemine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Igor Pantšenko toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 4181

lg 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ning lasersihiku ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Igor Pantšenkot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omamata RelvaS § 66 lg 1 p 2; § 77 lg 1; § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, nõustus

1. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata ajal, Tauno Lille ettepanekuga RelvaS § 20 lg 1 p 5 mõttes tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle helisummuti RelvaS § 201 lg 2 mõistes valmistamiseks, millised pidavat toimetatama Eesti Vabariigist välja. Eeluurimisel kindlakstegemata ajal
2. aasta suvel valmistas Igor Pantšenko Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A ruumides ühe laskekõlbuliku püstolkuulipilduja (kaliibriga 9,0 mm Parabellum), mis sarnanes püstolkuulipildujaga Ingram Mac10 ning ühe püstolkuulipildujale sobiva helisummuti. Olles saanud Tauno Lillelt tasuna tulirelva valmistamise eest 1534 eurot (24 000 krooni), andis Igor Pantšenko isevalmistatud laskekõlbuliku püstolkuulipilduja koos helisummuti ja kahe salvega eeluurimisel kindlakstegemata päeval
3. aasta suvel Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil ebaseaduslikult Tauno Lillele üle. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 26 annab relva helisummuti käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis I. Pantšenkol puudus. Relva hoidmine, valdamine, parandamine ja ümbertegemine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Igor Pantšenko toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Igor Pantšenkot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, nõustus eeluurimisel kindlakstegemata ajal ajavahemikul

1. aasta novembrikuust detsembrikuuni Tauno Lille ettepanekuga I. Pantšenko enda poolt varasemalt valmistatud, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) remonttööde teostamisega 128 eurot (2000 krooni) eest. Eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul
2. aasta novembrikuust detsembrikuuni võttis Igor Pantšenko Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil Tauno Lillelt püstolkuulipilduja koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes ja kahe padrunisalvega enda valdusesse, et relva remontida. Omamata RelvaS § 66 lg 1 p 2, § 77 lg 1; § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, remontis Igor Pantšenko eelnimetatud püstolkuulipildujat ajavahemikul
3. aasta lõpust
4. aasta kevadeni ning olles relva remonttööd lõpetanud, tagastas Igor Pantšenko püstolkuulipilduja koos helisummuti, lasersihiku ja kahe padrunisalvega eeluurimisel kindlakstegemata päeval
5. aasta kevadel Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil ebaseaduslikult Tauno Lillele, saades viimaselt 128 eurot (2000 krooni) tasuna relva remonttööde teostamise eest. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ja lasersihiku käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis I. Pantšenkol puudus. Relva hoidmine, valdamine, parandamine ja ümbertegemine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Igor Pantšenko toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ja lasersihiku ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Igor Pantšenkot selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, nõustus eeluurimisel kindlakstegemata ajal ajavahemikul

1. aasta veebruarikuust märtsikuuni Tauno Lille ettepanekuga seada 2 tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipildujat VZ-26, mis olid nõuetekohaselt laskekõlbmatuks muutmata, ebaseaduslikult töökorda ja valmistada neile helisummutid, samuti ettepanekuga modifitseerida 9,0 mm relvarauda selliselt, et seda oleks võimalik kasutada püstolkuulipildujal VZ-
2. Eeluurimisel kindlakstegemata päeval ajavahemikul
3. aasta veebruarikuust märtsikuuni võttis Igor Pantšenko Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil Tauno Lillelt enda valdusesse 2 laskekõlbmatut püstolkuulipildujat VZ-26 koos vähemalt ühe, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud kasutuskõlbuliku püstolkuulipilduja relvalukuga, samuti kasutuskõlbuliku 9,0 mm relvaraua ning padrunisalved ebaseaduslikult enda valdusesse misjärel, omamata RelvaS § 66 lg 1 p 2, § 77 lg 1; § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, muutis ebaseaduslikult kaks püstolkuulipildujat VZ-26 laskekõlbulikuks, valmistas püstolkuulipildujatele kolm helisummutit RelvaS § 201 lg 2 mõistes ning modifitseeris 9,0 mm relvaraua selliselt, et seda saaks kasutada püstolkuulipildujal VZ-26, misjärel tagastas samal kuul tulirelvad, helisummutid, salved ja relvaraua Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A territooriumil 27 Tauno Lillele. Relvaraua näol on tegemist tulirelva olulise osaga RelvaS § 21 lg 1 mõistes, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §-des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis I. Pantšenkol puudus. Relva ning relva olulise osa hoidmine ja valdamine ning relva parandamine ja ümbertegemine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Igor Pantšenko toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ning selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o.

§ 4181

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 420lg 1 sätestatud kuriteo.

Süüdistatava Igor Pantšenko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.juunil 2012 sõlmitud kokkuleppe kohaselt palub prokurör

§ 61

lg 1 ja 2 alusel kergendada erandlikke asjaolusid arvestades Igor Pantšenkole

§ 4181

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistatavat karistust alla alammäära ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. Erandlike asjaoludena

§ 61

lg 1 mõttes on käesoleval juhul käsitletav Igor Pantšenko poolt käesoleva kriminaalmenetluse eeluurimisel osutatud väga ulatuslik abi, mis on olulises mahus aidanud kaasa kriminaalmenetluse efektiivsele, igakülgsele ja tõhusale läbiviimisele. Igor Pantšenko poolt avaldatud teabe põhjal on tuvastatud arvukalt kuriteosündmusi.

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

§ 73

lg 1,2,3 alusel määrata, et Igor Pantšenkole mõistetavat 4 aasta pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Igor Pantšenko ei pane temale kohtu poolt määratava 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Igor Pantšenko poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 04.05.2011.a karistusaja hulka. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 19.06.2012.a toimunud kohtuistungil selgitas Igor Pantšenko, et on aru saanud milles teda süüdistatakse, kokkuleppe sõlmis vaba tahte alusel, jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ja palub kohtul see kinnitada. Süüdistatava kaitsja Anne Tammer ja riigiprokurör Laura Vaik palusid samuti kohtul sõlmitud kokkuleppe kinnitada. Üllo Laaneoja on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles tulirelva soetamisloa nr SL0031175 alusel omandanud 29.04.2010 tulirelva Rossi 767 (numbriga J171283), kallutas

1. aasta kevad-suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Aimar Mureli tulirelva ebaseadusliku käitlemise toimepanemisele RelvaS §-de 11 lg 2, 66 lg 1 p 2 ja 78 lg 1 mõttes, tehes ebaseaduslikult Aimar Murelile ettepaneku rahalise tasu eest Lõuna Politseiprefektuuri 14.06.2010 tulirelva laskekõlbmatuks muutmise loa nr VL0016321 alusel tulirelva Rossi 767 (numbriga J171283) laskekõlbmatuks muutmiseks, teades, et Aimar Murelil puudub RelvaS § 66 lg 1 p 2, § 77 lg 1, § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, samuti RelvaS §-des 32 ning 34 nimetatud luba laskekõlbliku tulirelva Rossi 767 (numbriga J171283) käitlemiseks. Tulirelva Rossi näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvadega RelvaS § 201 lg 2 mõistes. Üllo Laaneoja poolt tekitatud tahtluse tulemusena võttiski Aimar Murel
2. aasta kevad-suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, tulirelva Rossi 767 (numbriga J171283) Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A ruumides Üllo Laaneojalt ebaseaduslikult enda valdusesse ning, omamata RelvaS § 66 lg 1 p 2, § 77 lg 1, § 78 lg 1 ning § 80 lg 1 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise, samuti laskekõlbmatuks muutmise tegevusluba, muutis selle laskekõlbmatuks ning 28 tagastas relva eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval Üllo Laaneojale, kes korraldas seejärel tulirelva laskekõlbmatuks muutmise loale nr VL0016321 märke ja kinnituse kandmise, nagu oleks tulirelv laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade remontimiseks ja laskekõlbmatuks muutmiseks pädevust omava OÜ T esindaja poolt. Pärast revolvri Rossi 767 (numbriga J171283) relvaregistrist kustutamist toimetas Üllo Laaneoja eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
3. aasta kevad-suvel, laskekõlbmatu relva Rossi 767 (numbriga J171283) taas Aimar Murelile, ettepanekuga relv ebaseaduslikult laskekõlbulikuks muuta ning leida seejärel laskekõlblikuks muudetud relvale ostja. Üllo Laaneoja poolt tekitatud tahtluse tulemusena muutiski Aimar Murel
4. aasta kevad-suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, tulirelva Rossi 767 (numbriga J171283) Tartumaal Tartu vallas XXXasuva OÜ A ruumides taas laskekõlblikuks, misjärel müüs Aimar Murel Üllo Laaneojale kuuluva laskekõlbliku tulirelva Rossi 767 (numbriga J171283) ebaseaduslikult
5. aasta kevadsuvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, Tartumaal Tartu vallas XXXasuva enda töökoha juures Tauno Lillele, võõrandades relva soetamisloata isikule RelvaS § 63 lg 2 p 1 mõttes, jagades relva müügist saadud raha enda ja Üllo Laaneoja vahel. Relva parandamine, ümbertegemine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Üllo Laaneoja toime teise isiku tahtliku kallutamise tahtliku õigusvastase teo – tulirelva ebaseadusliku käitlemise – toimepanemisele ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava Üllo Laaneoja, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.juunil 2012 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 500 päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks 38.7 eurot ehk 19 350.- (üheksateist tuhat kolmsada viiskümmend) eurot.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Üllo Laaneoja poolt ajavahemikul 01.06.2011.a kuni 17.02.2012.a vahistuses viibitud 8 kuud 17 päeva karistusaja hulka, arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ning lugeda Üllo Laaneojale mõistetav rahaline karistus kantuks. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 19.06.2012.a toimunud kohtuistungil selgitas Üllo Laaneoja, et on aru saanud milles teda süüdistatakse, kokkuleppe sõlmis vaba tahte alusel, jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ja palub kohtul see kinnitada. Süüdistatava kaitsja Jugans Grossmann ja riigiprokurör Laura Vaik palusid samuti kohtul sõlmitud kokkuleppe kinnitada. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate Avo Kaal´u, Aimar Murel´i, Kalmer Tiido, Tauno Lill´e, Igor Pantšenko ja Üllo Laaneoja selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, süüdistatavate kaitsjate ning riigiprokuröri Laura Vaik arvamused sõlmitud kokkulepete kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad Avo Kaal, Aimar Murel, Kalmer Tiido, Tauno Lill, Igor Pantšenko ja Üllo Laaneoja on nendega sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud, kokku lepitud karistused on kooskõlas karistuspraktikaga. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatavate süüd, nende isikuid ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatavate poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, isikud tuleb süüdi tunnistada ja neile karistused mõista vastavalt kokkulepitule. 29 Süüdistatavatelt Avo Kaal´ult, Aimar Murel´ilt, Kalmer Tiido´lt, Tauno Lill´elt, Igor Pantšenko´lt ja Üllo Laaneoja´lt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud s.t sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu riigituludesse, kuid arvestades KrMS § 180 lg 3 sätestatut osaliselt. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 30